Kalakonservid- tooraine ja klassifitseerimine Konserveerimise eesmärgiks on toiduainete töötlemine säilimisaja pikendamiseks. Konserveerimise üldmõiste tähendab toiduaine sellist töötlemist, mis võimaldab teda pikemat aega säilitada ja kasutada. Kitsamas tähenduses võib öelda, et konserveerimine on lihtsalt konservide valmistamine. Tänapäeval on konservide tootmine kõige olulisem toidu säilitamise vorm kogu maailma turul, kuna see võimaldab mugavat ning ohutut transporti tootmispunkti ja lõpptarbija vahel. Lisaks sellele säilivad konservid võrreldes teiste säilitamisvormidega palju kauem ning neid pole vaja hoida külmas. Konservitööstuste edust oleneb ka paljude riikide välistulu ning miljonite inimeste elatis. Üldiselt on konservid jaotatud nelja suuremasse klassifikatsiooni, nendeks on aedviljakonservid (mais ja hernes), lihakonservid (Turistieine), kalakonservid (tuunikala õlis) ja piimakonservid (kondenspiim)...
Kujuneb välja sarnase aluspinna (ookean, manner) kohal T E Atmosfääri front A kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi D vahel (nt. külm ja soe, kuiv ja niiske) U võib olla statsionaarne või liikuda, viimasel juhul on kaldu S Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi: M · Arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus A · Antarktiline õhk AA Antarktikas A · Polaarne õhk P parasvööde: 50-60°NS T · Troopiline õhk T 20-35°NS E · Ekvatoriaalne õhk E ekvaatori lähedal A kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi D · Mereline õhk - m kujuneb ookeani kohal
Kodus kasutatavad puhastusvahendid 8c 2012 Töö teema valik Olen ise allergiline. Töö eesmärk Tutvuda kodus kasutatavate puhastusvahenditega. Selgitada välja nende mõju organismile. Töö struktuur Töö koosneb teoreetilisest ja uurimuslikust osast. I peatükk Puhastusvahenditega seotud mõisted II peatükk Kemikaalid III peatükk Klassifitseerimine IV peatükk Kodus kasutatavad puhastusvahendid V peatükk Mõju inimesele 1. Puhastusvahenditega seotud mõisted Kodukeemia Keemiatoode Detergent 2. Kemikaalid Tarbe kemikaalid Olme kemikaalid Ohtlikud kemikaalid 3. Klassifitseerimine Sümbolid Märgistamine Pakendamine 4. Kodus kasutatavad puhastusvahendid Antibakteriaalsed puhastustooted Õhuvärskendajad Vahendid nõudepesumasinasse Ahjupuhastusvahendid
Põhimõtteliselt võib öelda, et kompleksühendid on sellised osakesed, mis moodustuvad, kui ühe aatomi või iooni ümber koguneb terve kari molekule, ioone või aatomeid. See osake (või pigem salapärane protsess, mis me kutsume aatomiks), kelle ümber kogunetakse, kannab nimetust KOMPLEKSIMOODUSTAJA ja neid molekule, ioone või aatomeid, mis teatud põhjustel tema ümber kogunevad, nimetatakse LIGANDITEKS. KOMPLEKSIMOODUSTAJAT nimetatakse tihti ka TSENTRAALAATOMIKS, isegi siis, kui ta tegelikult on ioon. Tsentraalaatomi ja ligandide sidemed on üldjuhul küllaltki tugevad ning nende ühiselt moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on nagu üks tervik ja moodustavad kompleksi SISESFÄÄRI. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega. See, mitu ligandi ühe või teise tsentraalaatomiga seondub (seonduda saab) määrab ära kompleksi koordinatsiooniarvu. Üks ja sama tsentraalaatom võib enda juurde sidud...
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, var...
Ta väidab ka, et need tegevused peaksid tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, et eesmärgid saavutataks kõige efektiivsemal moel. Ehk töö peab saama tehtud olemas olevate ressursidega nii et saavutataks eesmärk minimaalse kuluga ja hea kvaliteedi ning et kõik jääksid rahule - töötajaid, kes on rahul oma saavutustega ja ka juht, kes on kogu ettevõtmise eestvedajaks. 1.2 Juhtide klassifitseerimine Juhte võib klassifitseerida juhtimisstandardite järgi kolme kategooriasse: · Tippjuhid · Keskastmejuhid · Esmatasandi juhid Tippjuhi peamine ülesanne on hoolitseda juhtimissüsteemi korrasoleku ja edendamise eest, arendada organisatsiooni strateegiliselt ja arvestada väliskeskkonna muutusi (Levalt 2010). Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega
– seisundiline kooseis, d) Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. – vanuseline koosseis, e) Ise- ja võõrtolmlemise vahekord – geneetiline koosseis, f) Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks – seisundiline kooseis, g) Isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel – sooline koosseis Test 2 Taimkate, koosluste klassifitseerimine. 1. Vii kokku klassifikatsiooniastme nimetus ja näide sellest: Metsatüüp – jänesekapsakuusik, Tüübiklass – arumets, Tüübirühm – laanemets, Kasvukohatüüüp – jänesekapsa 2. Kirjuta iga taimkatteüksuse juurde suurusjärk: Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon,
realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud, nt varud ja nõuded ostjate vastu). Varasid mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil (nt. Kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud). Ja varad mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt. Finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõik ülejäänu kajastatakse põhivarana. 4) Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks: Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. Võlad tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 5) Majandusaasta aruanne: 6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus.
sattumist, S46: Kemikaali allaneelamise korral pöörduda viivitamatule arsti poole ja näidata talle pakendit või etiketti, S61: Vältida kemikaali sattumist keskkonda. Tutvuda erinõuetega/ohutuskaardiga, · Kasutatud infoallikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Antifriis, http://en.wikipedia.org/wiki/Ethylene_glycol, http://en.wikipedia.org/wiki/Antifreeze#Ethylene_glycol, http://en.wikipedia.org/wiki/Disodium_phosphate, http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-margistamine-ja- pakendamine/lisainfo/ohutuslaused.html, http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/klassifitseerimine-margistamine-ja- pakendamine/lisainfo/riskilaused.html, http://cmm.lefora.com/2009/02/16/julie-keown- murdered-by-anti-freeze-administered-b/
ka seda, kuidas sobivad omavahel kokku inimeste tegelikud oskused ja need oskused, mis on tööturul vajalikud. Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul on aktiivselt tööd otsinud eelneva nelja nädala jooksul on võimeline kohe tööle asuma. Tööpuuduse klassifitseerimine Friktsionaalne ehk siirdetöötus 1. Ümberõppest tingitud siirdetöötus 2. Töötajate voolavusest tingitud töötus Sesoonne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine Struktuurne töötus 1. Demograafiline töötus 2. Hariduspoliitikast põhjustatud töötus Vastata küs. Õppida (eksamiks) 3.Kapitali puudumisest tingitud töötus 4. Regionaalne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine
Koordinaatalus Andmete töötlemine (projektsiooniteisendused, raster-vektor teisendused, konverteerimine erinevate GIS programmide vahel) o Vajalik andmetele tähenduse andmiseks sellest sõltub nende kasulikkus ja kasutatavus. Andmete kvaliteet: Asukohatäpsuskui täpselt on objektide asukoht GISis salvestatud. Andmete kogumise tehnoloogia täpsus. Looduslike piiride määramise täpsus. Sõltub ülesandest, kallis Atribuuditäpsusõigsus, klassifitseerimine, mõistmine Esitustäpsusnumbrite puhul nt kümnendkohtade arv, tekstiväärtuste puhul klassifitseerimine Loogiline kooskõlavastavus tegelikkusele - Atribuutandmetel nt vasturääkivus: maja ehitusaasta 1996, remondiaasta 1967 1 -Graafilistel andmetel võivada objektid vastata asukohatäpsusele (nt 5m), kuid hoone satub järve Täielikkusvastavus valikukriteeriumitele, nt kaardistada kõik üle 50 ha suurused järved
Puhastusvahendite mõju keskkonnale ja tervisele Puhastusvahendite mõju keskkonnale Osoonikihi kahjustumine Globaalne soojenemine Veekeskkonna hävimine Elusorganismide mürgitamine Kõige ohtlikumad on ained, mis ei lagune ning jäävad keskkonda püsima väga pikaks ajaks. Kemikaali klassifitseerimine keskkonnaohtlikuse järgi mürgine elusorganismidele püsiv bioakumuleeruv Kõik ohtlikud kemikaalid peavad olema vastavalt märgistatud! Keskkonna kaitsmine Kasutage loodussõbralikke ja looduses lagunevatest koostisosadest valmistatud seepe Loodussõbralikus tootes ei kasutata ohtlikke aineid ning tooted ei kahjusta taimestikku, loomastikku ega inimese tervist Puhastusvahenditega kokkupuutumine Inimene võib kemikaaliga kokku puutuda läbi allaneelamise, sissehingamise, naha või
....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari............................................................................................................................3 Vanus (noor vein, Crianza, Reserva, Gran Reserva).....................................................3 Regioon.......
Märgjahvatamisel kui trumli sisediameeter on 1…1,25m (p/min) 18. Materjalide sorteerimine ja rikastamine ning sorteerimismeetodid. Sorteerimine on teraselise materjali jaotamine tera suuruse järgi vastava nimimõõduga fraktsioonideks ja rikastamine on teralise materjali puhastamine mitmesugustest kahjulikest lisanditest nt tolm, savi, huumus, rauda või raua ühendeid sisaldavad osakesed jne. Sorteerimismeetodid: 1. Mehhaaniline sorteerimine e sõelumine 2. Hüdrauliline klassifitseerimine 3. Õhksepareerimine. 19. Sorteerimisseadmete kasutuala ja sõelumise eesmärgid, sõelseadme efektiivsustegur. Levinuimateks on mehhaanilised sorteerimise seadmed e sõelad, mida kasut ehituslike ja teedeehituslike segude inertsete täitematerjalide sorteerimiseks vajaliku terasuurusega klassidesse fraktsioonidesse. Sõelumine toimub kolmel eesmärgil: 1. Eelsõelumine- toimub enne purustusprotsessi 2
Dumping Hind (Odavamalt kui koduturul ei sobi kui koduturul ei müüdagi ja tehakse ainult välisturule. Omahind?. Less than fair value väiksem kui õiglase hinnaga) C valitsuse tulu tollimaksust A ja B tootjate kasum ehk ümberjaotav efekt. A tootjate kasum B tootmiskulud täiendava toodangu tootmiseks Tarbijate kaotus A+C+B B+D rahvamajanduse puhas kaotus Klassifitseerimine: rakendamise summa järgi, kaitse tugevuse järgi, tollimaksu kestvuse järgi, maksumäärade kehtestamise põhimõtte järgi. Eksporditoll eesmärgiks on hoida nappe ressursse või tooraineid kodus. Imporditoll eesmärgiks on siseturu kaitsmine väljas poolt tuleva konkurentsi eest. Kulutoll maks nii suur, et võimatu sisse vedada. Tulutoll madalal tasemel, riigieelarve saab kasu.
· tunnistatakse seda, mida võib vahetult kogeda või isiklikult näha Religioosne stiil · esikohal usk millesegi kõrgemasse 5. Mõtlemisvõtted · Analüüs Vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks · Süntees Üksikosad liidetakse kokku mõtteliseks tervikuks · Võrdlemine Asjade ja nähtuste omavaheline kõrvutamine, mis toob esile nende sarnasused ja erinevused · Üldistamine · Klassifitseerimine Nähtuste jaotamine eraldi liikidesse, rubriikidesse või allosadesse.
moodustavaiks elementideks - Näide: Ettevõttlus koosneb tootmisest, raamatupidamise, jurunduse jne. - Sünteesi käigus liidetakse üksikud osad, tunnused, omadused, funktsioonid üheks mõtteliseks tervikuks. - Mõtlemisele on omane analüüsisünteesi järjepidev vastastikune väljavahetamine. - Võrldlemise aluseks on asjade ja nähtuste omavaheline kõrvutamine, mis toob esile nende erinevad ja sarnased jooned - Klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse Keelefunktsioonid - Kogemuste vahendamine - Sõnaline mõtlemine - Suhtlemise võimaldamine, kirjalik või suuline - Kommunikatiivne vastastikuse mõistmine ja mõjutamine - Ekspressiivne- eneseväljend Mõtlemisstiilid - idealistlik stiil - Sünteetiline stiil - Pragmaatiline stiil - Analüütiline stiil - Realistlik stiil - Religioosne mõtlemisstiil Kontrolltöö küsimused
Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus näiteks düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus. Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks näiteks rasedustestid ning viiruste, bakterite või protistide tuvastamine. Kasutusalad: (med. Ja vet. diagnostikas) Valkude ja ravimite hulga mõõtmine seerumis Infektsiooni põhjustajate määramine Leukeemiate ja lümfoomide klassifitseerimine Immuunvastuses osalevate rakkude identifitseerimine Hormoonide identifitseerimine ja hulga määramine Kudede ja vere tüpeerimine Antikehi: Herceptin rinnavähi ja mõningate lümfoomide korral Panorex jämesoolekasvajate raviks Remicade reumatoidatriidi ja Crohni haiguse (teatud kroonilise soolepõletiku) raviks Orthoclone OKT3 südame, maksa ja neerude siirdamisel Kasutatud materjalid
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11
Illustreerimine - millegi väitmine ja selle näitega tõestamine. Näiteid on vaja arutlemisel selleks, et iseloomustada üldist läbi üksiku. Näide peab täpsustama, konkretiseerima väidet või nähtust, mille juurde ta kuulub. Näidetega ei tohiks liialdada. Defineerimine - definitsiooniga mõiste sisu loogiline ja täpne avaldamine. Mõiste lahti seletamine. Defineerida võiks neid mõisteid, mille tähendust lugeja ei pruugi teada või kui mõiste on mitmeti tõlgendatav. Klassifitseerimine - nähtuste jagamine rühmadeks. Kelle vahel on teemaga suhted? Võrdlemine - tundmatu nähtuse avamine tuntu abil. Võrdlusel on kolm koostisosa: 1) võrreldav nähtus, mida tahetakse selgitada; 2) tuntud nähtus, mille abil tundmatut nähtust selgitatakse; 3) võrdlusalus ehk need omadused, mille alusel võrdlemine toimub.
vajadusele. • Ruum, kus asetseb kompressor ja kompressori jahutuskondensaator, tuleb hoida vaba tolmust ja mustusest. • Kunagi ärge kasutage kraabitsaid või teravaid esemeid. • Peale sulatust tuleb külmkapp korralikult puhastada ja kuivatada. • Seadme puhastamise ajal peab olema külmkapp või külmseade välja lülitatud. I Tootja nimi ja kaubamärk. II Tootja mudelitähis. III Seadme energiatõhususele vastav klassifitseerimine toimub vastavalt energiatõhususele vastava klassifikatsiooni alusel, klassi tähistav täht esitatakse vastava noole kõrgusel. IV Kui seadmele on omistatud Euroopa Liidu keskkonnamärk, esitatakse keskkonnamärgi kujutis (lill). V Kilovatt-tundides (kWh ) aastas esitatud energiatarve (s.o 24 tunni energiakulu × 365 päeva). VI Kõigi lumehelbega tähistamata kambrite (töötemperatuur > –6°C) kasulike ruumalade summa.
Kui teil on teadmised, kuid ei ole usku, siis ei hakata asjaga tegelema, kui on usk kuid puuduvad teadmised, siis ei tule ka midagi korralikku välja. Selline käsitlemine ongi komplektsus, mida rohkem on arvestatud aspekte, seda selgem on ülevaade. 5. Palun selgitage 5-astmelist loogilist jada erinevate nähtuste ja protsesside käsitlemiseks. •Süntees- hulgast elementidest terviku kokkupanemine; •Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista; •Klassifitseerimine- liigitamine. •Modelleerimine- abstraheeritud nägemus asjast, millel on samad tunnused, mis päris asjalgi. •Ekstrapoleerimine- olemasolevate faktide, protsesside pinnalt tuleviku etteaimamine. (Juristile väga oluline omadus, valdavad vaid vähesed) 6. Mis on probleem? Teaduses selline küsimus, mille lahendamiseks pole piisavalt teadmisi. Probleemi kui sellist ei saa lahendada, küll aga on võimalik parandada probleemi erinevaid põhjuseid.
6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus 17
kvaliteet ei halveneks. Keskkonnainspektor tegi ettekirjutuse, mille kohaselt peab osaühing sisse seadma erinevatest põhjaveekihtidest tarbitud veekoguste arvestuse. Millise seaduse punkte rikuti? § 9.Vee erikasutusluba ja ajutine vee erikasutusluba - vee erikasutusloaga määratud tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju põhjustab kahjulikke keskkonnamuutusi, mistõttu tuleb muuta loaga kehtestatud nõudeid §10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine - kemikaaliseaduse kohaselt peab kemikaali käitlejal olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ning kahjutustamise kohta Milline karistus selle ees ootab? Raha trahv Vee erikasutus luba võib muutuda kehtetuks Keskkonnakaitseinspektor tuvastas Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-d kontrollides vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa ja kemikaaliseaduse nõuete rikkumisi ning määras karistuseks 11 500 krooni trahvi
Näiteks ettevõte: võime lähtuda majanduslikult, sotsiaalselt, ajaliselt, tehnoloogiliselt( siis ka ökoloogiliselt), õiguslikult ja poliitiliselt, kultuurselt jms 5. Palun selgitage 5-astmelist loogilist jada erinevate nähtuste ja protsesside käsitlemiseks. Süntees- hulgast elementidest terviku kokkupanemine; Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista; Klassifitseerimine- liigitamine. Modelleerimine- abstraheeritud nägemus asjast, millel on samad tunnused, mis päris asjalgi. Ekstrapoleerimine- olemasolevate faktide, protsesside pinnalt tuleviku etteaimamine. (Juristile väga oluline omadus, valdavad vaid vähesed) 6. Mis on probleem? Kuidas erinevaid protsesse ja nähtusi probleemina käsitleda? Kuidas probleemi karakteristikute kaudu avada? Kuidas leida probleemile lahendusi
redoksomadused; sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus; karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid; funktsionaalderivaadid estrid ja amiidid; estrite hüdrolüüs; rasvad, nende bioloogiline tähtsus; aminohapped; valgud, nende bioloogiline tähtsus. 10. POLÜMEERID: polümeeride keemia põhimõtted; polümerisatsioon ja polükondensatsioon. 11. ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid. Struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine. Happed ja alused. Katalüüs.
pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1. mullagenees - mullaareng 2. muldade klassifitseerimine 3. mullabioloogia 4. mullamineroloogia - murenemine 5. mullageograafia - paiknemine Mullateaduse ajaloost meil ja mujal? Uurimissuunad XIX sajandi algul: • agrogeoloogiline • agrokultuurkeemiline Justus von Liebig - 1840 Geneetilise mullateaduse sünd • V. V. Dokutšajev (1846...1903) 1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: 1) agronoomilne suund 2) agrokultuurkeemiline suund
liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja settee uurimisega, kuid mooned- ja tardkivimid kuuluvad kah. Litoloogia- ehk settekivimiteadus on peamiselt settekivimite kirjeldamise tegelev teadusharu. Litoloogia tegeleb settekivimite kirjeldamise ja
Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud mõisteõpetuse tähtsamate osade - defineerimine, liigitamine, klassifitseerimine - tundmaõppimine. 2.1. Mõiste tunnused. Mõiste tunnuste lahtiseletamine on seotud mõiste defineerimise ülesandega, kuivõrd nimetatud menetlus on võimalik vaid põhitunnuste kaudu. Aristoteles on nimetanud ja iseloomustanud mõiste tunnuseid järgnevalt: a) sugutunnus e. klassitunnus, b) liigierisuse tunnus, c) liik e. liigitunnus, d) päristunnus e. tuletatud tunnus, e) juhuslik tunnus: lahutamatu & lahutatav.
Kildalised tekstuurid iseloomustavad peamiselt moondekivimeid, millele on mõjunud ühesuunaline rõhk. (1) Tekstuur väljendab kivimi siseehituse omadusi, mis on tingitud tema koostisosade ruumilisest paigutusest: orienteeritusest ning jaotusest kivimis. (1) Mineraalse koostise kõrval on struktuur ja tekstuur kivimi kõige olulisemad makroskoopilise määramise tunnused, mis peegeldavad nii kivimi tekkeprotsesse, kui ka temas toimunud hilisemaid muutusi. (1) 3. Kivimite klassifitseerimine Kivimite klassifitseerimine on mineraalidega võrreldes mõnevõrra komplitseeritum. Erinevate kivimtüüpide mineraalne ja keemiline koostis on püsivad vaid teatud piirides, mistõttu ei saa koostis olla kivimite süstematiseerimise ainsaks ja peamiseks aluseks. Kivimite omadused tulenevad nii neid moodustavate mineraalide omadustest kui ka nende ruumilisest jaotusest ja üksteisega liitumise tugevusest. Kõik need tunnused võivad varieeruda suures ulatuses, mille tulemuseks on rea
- Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised
Paris: Schleicher Frères & Cie, 1903. (30 testi) "mentaalne ortopeedia" 1904 - luua teaduslik viis arenguhäiretega laste väljaselgitamiseks. Binet, A. et Simon,T. (1905) Méthodes nouvelles pour le diagnostic du niveau intéllectuel des anormaux. L'Année Psyhologique, 11,191-244. Théophile Simon (1873-1961) 1905 Binet-Simon'i skaala : 30 testi raskusastmete järgi järjestatud; standardiseeritud umbes 50 lapsega meetriline skaala intelligentsuse mõõtmiseks klassifitseerimine (järjestusskaala) idioot, imbetsill, moron (kr. moros - juhm) idee: võrdlus keskmise intelligentsusega empiiriline kriteerium: 3,5,7,9,11 aastased lapsed, õpetajate hinnagul keskmiste võimetega, Salpêtrière'i kliiniku lapsed. Näit. Test nr. 2. Motoorne koordinatsioon: Puukuubik käeseljal. Test nr. 13. Sisendatavus: Näita, kus on pildil nitchevo. Test nr. 30. Mõistete eristamine: kurb ning väsinud. 1908. Binet-Simon'i skaala: teine versioon
tüüpi masti, mis võimaldav paigaldada vaiu nii vertikaalset kui ka igas suunas kaldega. 238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. Lõugpurustid,Koonuspurustid,Valtspurustid,Vasarpurustid,Rootorpurustid 244-Nimetage rootorpurustite tüübid rootori võlli asetuse järgi. Horisontaalvõlliga,Vertikaalvõlliga 250-Nimetage täitematerjalide sorteerimise meetodid. Mehhaaniline sorteerimine ehk sõelumine,Hüdrauliline klassifitseerimine,Õhksepareerimine 256-Nimetage betoonitööde masinad ja seadmed tehnoloogilise otstarbe järgi. Betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed,Betooni- ja mõrdisegude transportimise masinad ja seadmed,Betooni segude tihendamise masinad 262-Nimetage betoonisegistid segu komponentide segamise viisi järgi. Gravitatsiooni e vabalangemisega segistid,Sundtoimelised segistid 268-Kuidas liigitatakse sundsegamisega segistid trumli telje asetuse järgi?
Paris: Schleicher Frères & Cie, 1903. (30 testi) "mentaalne ortopeedia" 1904 - luua teaduslik viis arenguhäiretega laste väljaselgitamiseks. Binet, A. et Simon,T. (1905) Méthodes nouvelles pour le diagnostic du niveau intéllectuel des anormaux. L'Année Psyhologique, 11,191-244. Théophile Simon (1873-1961) 1905 Binet-Simon'i skaala : 30 testi raskusastmete järgi järjestatud; standardiseeritud umbes 50 lapsega meetriline skaala intelligentsuse mõõtmiseks klassifitseerimine (järjestusskaala) idioot, imbetsill, moron (kr. moros - juhm) idee: võrdlus keskmise intelligentsusega empiiriline kriteerium: 3,5,7,9,11 aastased lapsed, õpetajate hinnagul keskmiste võimetega, Salpêtrière'i kliiniku lapsed. Näit. Test nr. 2. Motoorne koordinatsioon: Puukuubik käeseljal. Test nr. 13. Sisendatavus: Näita, kus on pildil nitchevo. Test nr. 30. Mõistete eristamine: kurb ning väsinud. 1908. Binet-Simon'i skaala: teine versioon
pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed zurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas
Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisad. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Raamatupidamisearuanne (finantsseisund teatud kuupäeva seisuga, aastaaruande koostisosa). T- bilanss ja aruande tüüpi bilanss. 6. Bilansimuudatused.
seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: Mullateadus Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: Mullateadused mullagenees mullaareng muldade klassifitseerimine mullabioloogia mullamineroloogia murenemine mullageograafia paiknemine Rakenduslik mullateadus Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada) metsa maaparanduslik mullakaitse Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) õhk 25% vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mineraal
· Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide tähenduses. · Matemaatika didaktika olemusest lähtuvalt ei ole otstarbekas esitada õpetamise tehnoloogiat liiga detaalselt. Mida ja milleks õpetada? Matemaatika õpetamise eesmärkide põhjalik analüüs ja sõnastamine avab nii õppesisu kui ka õpetamise põhisuunad võrdlemisi suure täpsusega. Protsessid: 1. Järjestamune 2. Rühmatamine ja klassifitseerimine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga samaväärsuse säilitamine 5. Osa võrdlemine tervikuga 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8. Modelleerimine Matemaatika ehituses kasutatakse palju mõiste nagu: hulga mõiste, seose mõiste, arvu mõiste, suuruse mõiste ja kujundi mõiste. Kuidas õpetada? Et matemaatikat õpetada me peame teadma järgmisest: · Õppimeetodtest Õppemeetodeid liigitatakse kahel erineval alusel:
1. Kolmnurk on tasapinnaline kujund Kehad jaotuvad ümarkehadeks ja tahukateks 2. Käelis-sõnaline tegevus, mis seab esemed ja järjestikused arvsõnad üks-ühesesse vastavusse. Loendamine 3. Ajaühik nädal 1. Ühe ja sama objektide hulga jaotamine kahe või enama tunnuse järgi osadeks. 4. Kera on ümarkeha Klassifitseerimine 5. Õpetus õpetamisest. Didaktika 2. Lause, mille õigsust käsitletavas teoorias ei põhjendata teiste lausete abil. 6. Meeter on pikkusühik Aksioom 7. Hulgateooria rajaja (ees- ja perekonnanimi) Georg Cantor 3. Käeline, sõnaline ja/või mõtteline tegevus, mis asendab reaalsed objektid neid 8
Seetõttu saab büroopindadelt võrreldes teiste kinnisvaradega küsida ka küllaltki kõrget üüri. Kuna maa hind sõltub sellest mida sinna arendada on võimalik ja arenduse kogukuludest, siis pakuvad kõrge üürituluga büroohooned üldjuhul parima asukohaga maatükile kõrgeimat loodavat lisandväärtust (Guy, Henneberry 2002, 76). Teistpidi vaadates võib öelda, et kalleimates piirkondades on just büroohooned. (Brueggeman, Fisher 2008) 2. BÜROOHOONETE JA -PINDADE KLASSIFITSEERIMINE 2.1. Üldised klassifitseerimise põhimõtted Nagu eelnevalt esitatud üldteoorias tutvusime, siis võivad bürood olla küllaltki erinevad. Erinevate büroode vahel vahe ning teatud üldistuste tegemiseks kasutatakse büroopindade klassifitseerimiseks üldiselt tähti A, B ja C. Lisaks on igal tähel kasutusel ka alamkategooriad (A+, B+, C+) (Forton International s.a.). Antud tähiseid kasutatakse enim erinevate hoonetüüpidega seotud andmete avaldamisel ja analüüsimisel
indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastal 2004-2007 sündis 59 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2007.a. alguses 338 300 last kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, kes ei ole läbinud AuraTransformatsiooniTM. Indigode õppekava seisneb Vaatlus. Grupeerimine, klassifitseerimine. Läbitöötamine, meeldejätmine, kordamine. Võrdlemine, vastandamine. Mõistmine, arusaamine. Arutlemine, hinnangu andmine. Rakendamine. Väljatöötamine. Loomine.
Pungumine- Suguta paljunemise viis, kus tütarorganism jääb mõneks ajaks emasorganismi külge ÜLEVAADE BOTAANIKA AJALOOST Carl Linne Töötas välja kahesõnalise nimetamisviisi ehk binaarse nomenklatuuri Kirjeldas väga palju taimeliike ja süstematiseeris need Theophrastus Botaanika rajaja Hakkas taimeriike kirjeldama ja uurima Robert Hooke Leiutas 1. hästi toimiva valgusmikroskoobi(1665) mis suurendas 40x Võttis kasutusele mõiste "rakk" SEENED Klassifitseerimine ehk rühmitamine: 1. IKKESEENED- Kõige algelisemad, puuduvad niitide rakuvaheseinad, nt hallitusseened 2. KOTTSEENED- Kottjad moodustised milles on kinni eosed, mis pole õhule avatud, nt pärmseened, nuttseened 3. KANDSEENED- Eosed on millegi küljes kinni ja õhule avatud, nt riisikad, puravikud Üldised tunnused: 1. Hüüfid(seeneniidid) moodustavad mütseeli(seeneniidistiku) va. pärmseen 2. Heterotroofid- peavad saama valmis toidu 3
peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid). Ratzel keskkonnadeterminism. Inimtegevus on määratud elupaiga loodusoludega. Rajas poliitgeograafia (loodusmõju riigipiiridele) KOLMAS EHK KLASSIKALINE PERIOOD: 19 saj lõpp 20 saj algus (??) Geograafiast sai elukutse mitte hobi, võeti kasutusele regiooni ja maastiku mõiste. Schlüter: Maa on maastike mosaiik, mis on kujunenud erinevatest vastastikmõjudest. Klassifitseerimine. Loodus on nr 1 tegur, mis mõjutab inimest. Paul Vidal de la Blanche: otsis regioone ühendavat universaaltunnust. Leidis, et elulaad on inimtegevuse eripära. Sellise suhtumisega, et tee kiirelt veidi laisk ja lohakas töö ja las teised kunagi parandavad. Carl Sauer: nagu la Blanche uskus, et regioonikirjelduse kese on inimtegevus, mida loodusolud vaid raamistavad. Maastik kui krunt, kuhu rajada kultuur. Tolle ajastu paradigmad (reeglid, tõereziimid):
peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid). Ratzel keskkonnadeterminism. Inimtegevus on määratud elupaiga loodusoludega. Rajas poliitgeograafia (loodusmõju riigipiiridele) KOLMAS EHK KLASSIKALINE PERIOOD: 19 saj lõpp 20 saj algus (??) Geograafiast sai elukutse mitte hobi, võeti kasutusele regiooni ja maastiku mõiste. Schlüter: Maa on maastike mosaiik, mis on kujunenud erinevatest vastastikmõjudest. Klassifitseerimine. Loodus on nr 1 tegur, mis mõjutab inimest. Paul Vidal de la Blanche: otsis regioone ühendavat universaaltunnust. Leidis, et elulaad on inimtegevuse eripära. Sellise suhtumisega, et tee kiirelt veidi laisk ja lohakas töö ja las teised kunagi parandavad. Carl Sauer: nagu la Blanche uskus, et regioonikirjelduse kese on inimtegevus, mida loodusolud vaid raamistavad. Maastik kui krunt, kuhu rajada kultuur. Tolle ajastu paradigmad (reeglid, tõereziimid):
(trioosfosfaadi isomeraas) teised mitte (trüpsiin) Ensüümide Komisjoni (EC) poolt on välja töötatud ensüümide nimetamist ja klassifitseerimist võimaldav loogiline süsteem Ensüümi süstemaatiline nimetus baseerub katalüüsitaval reaktsioonil Biokeemias leiavad kasutamist eelkõige triviaalnimetused Ensüümi nimetus lõpeb alati sufiksiga -aas Ensüümi nimetus: substraat(+aas) või (+protsess aas) amülaas alkoholi dehüdrogenaas Ensüümide klassifitseerimine põhineb katalüüsitaval reaktsioonil ensüümid jagunevad kuude põhiklassi 1. Oksüdoreduktaasid, katalüüsivad oksüdeerumis redutseerumisreaktsioone 2. Transferaasid, katalüüsivad keemiliste gruppide ülekannet ühelt molekulilt (grupi doonor) teisele molekulile (grupi aktseptor) 3. Hüdrolaasid, katalüüsivad hüdrolüüsi reaktsioone 4. Lüaasid, katalüüsivad gruppide liitumist kaksiksidemetele või gruppide elimineerimist mille tulemusena moodustuvad
Ainus, mida tuleb teha, on leida keskkonnast need muutumatud ehk invariantsed tunnused, mis määravad üheselt ära selle, mis objektiga on tegemist. Tajukujund tekib läbi kahe infotöötluse võimaluse: · "Alt-üles" töötlus Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt üksiktunnuste avastamine ja seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassifitseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine. · "Ülevalt-alla" töötlus- Ülalt alla töötluse põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. Kõigepealt seatakse objekti kohta hüpotees (kas see pole mitte auto?) mida siis detailidesse minnes kinnitatakse või ümber lükatakse. Kujutise äratundmine:
tagaplaanile ka veekogude kvaliteedi hoidmine ja parandamine. Samuti suurõnnetustest tulenevad merereostused ja nagu alguses juba mainisin, siis ka reoainete juhtimine veekogudesse. Ligi 40% Euroopa Liidu elanikest mõjutab päevasel ajal üle 55 detsibelline liiklusmüra ja 20% peab taluma lausa 65 detsibellist müra. Müraallikateks on maantee-, raudtee ja lennutransport, samuti ehitustööd. Probleeme tekitavad ka kemikaalid ja nende klassifitseerimine ning liigiliste mitmekesisuse vähenemise peatamine. Ei saa üle ega ümber ka kliimamuutustest, sest maa keskmine temperatuur on viimase 100 aasta jooksul tõusnud lausa 0,6 kraadi võrra, see annab tunnistust globaalsest soojenemisest, mis on tulenenud metsade üleraiest ja fossiilsete kütuste põletamisest. ________________________________________________________________________ Alates 70-ndatest aastatest suurenes üldine huvi
· Pärast Amsterdami lepingut. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust; Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine: Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine + 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine + 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) II periood EÜ esimene keskkonnaprogramm Lepingud ei näinud ette ühenduse keskkonnalast pädevust Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive · Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ · jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ
31. dets 08 Võlakirjade emissioon preemiaga 214 000 31. dets 09 Tekkep. intressikulu arvest.& maksm. 16 000 31. dets 10 -''- 31. dets 11 -''- 31. dets 12 -''- 31. dets 13 -''- 31. dets 14 -''- 31. dets 15 -''- 31. dets 16 -''- 31. dets 17 -''- Pikaajal. Võlakirja klassifitseerimine lühiajaliseks 31. dets 17 võlakirjavõlg 31. dets 17 võlakirja preemia 31. dets 18 Tekkep. intressikulu arvest.& maksm. 31. dets 18 Võlakirjavõla tasumine Käive (31.12.2008 - 31.12.2018) Netokäive (31.12.2008 - 31.12.2018) 31. dets 18 Jääk (31.12.2018) ? 10 aasta intressikulu: 0 ehk
annaabi.ee 
