Muuseum - kas vanakraami ladu või avatud õpikeskkond (0)

MUUSEUM – KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND

SISUKORD

SISUKORD 1
1. MUUSEUM 3
1.1. Muuseum kui mõiste 3
1.2. Ajalugu 3
2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND 5
3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS 6
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 7

1. MUUSEUM

1.1. Muuseum kui mõiste

Muuseumiseaduses antud määratluse järgi on muuseum asutus, milline kogub, uurib ja säilitab kultuuriväärtusega asju ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Muuseumide töö sarnaneb mõneski arhiivide tööga, kuid lisandub populariseerimistöö. Muuseum ei ole vanakraamiladu ega lihtviisiline väljanäitus, vaid koht, kus tutvustatakse teatud paikkonna, eluvaldkonna ning erinevate inimeste tegemisi. Muuseum peab olema propagandaasutus.
Riik loeb muuseumideks selliseid asutusi , millised tegelevad kogumistööga, eksponeerivad neid museaale ja on endast ametlikult teada andnud Kultuuriministeeriumile. Maakonna Keskmuuseum loeb muuseumideks ehk muuseumitubadeks neidki, kes mingil põhjusel ei soovi end registreerida kõrgemal tasandil. Lisaks on olemas veel nn valla- või külatasand, kus kohalikud elanikud teavad kellelgi kodus olema tõelise muuseumi.

1.2. Ajalugu

Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. 18. sajandil hakati neid külastajaile avama ja 19. sajandil riigistama
Eesti varaseimad muuseumid on alguse saanud baltisakslaste erakogudest.
Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion.
14.–15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Tekkisid kuriositeetide kabinetid, kuhu koguti “veidraid” asju, näiteks eksootilisi loomi.
Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.–17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides, loodusteaduslikke kogusid nimetati naturaaliaiks. Tekkisid nn galeriimuuseumid. Kuid muuseumid olid endiselt rahvale suletud.
18. sajandi teisel poolel, kui valgustusideoloogia mõjul suurenes arheoloogia - ja ajaloohuvi, hakati muuseume üldsusele avama. Museaalide kaudu hakati esile tooma mingeid kindlaid ajalooteemasid. Esimesed riiklikud muuseumid Briti Muuseum (avati 1753) ja Louvre (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele Euroopa muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803 . aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum.
19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari Rahvusmuuseum 1802, Tšehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid (Kopenhaageni Etnograafiamuuseum, 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus . Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon – muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad . 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös.
20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum . 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon – muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon . 1980ndatel uute ja moodsate muuseumihoonete ehitamine maailmas.
Tänapäeval on kõige rohkem ajaloo-, arheoloogia-, kunsti-, etnograafia -, tarbekunsti-, teadus-, ja tehnika-, loodus-, relva- ja sõjaajaloo-, põllumajandus-, vabaõhu-, muusika -, teatri-, kirjandus-, koha- ja memoriaalmuuseume.
Tänapäeval on muuseumides püsiekspositsioonidele, näitustele ja rändnäitustele lisandunud ka virtuaalnäitused, mida suuremad muuseumid ka aktiivselt kasutavad.

2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND

Muuseumid on aga võtnud endale veel vastutusrikkama ülesande – osaleda aktiivselt üldhariduskoolide õppetöös. Muuseumipedagoogid juhinduvad aina enam riiklikust õppekavast, et luua soodsat õpikeskkonda. Seetõttu on muuseumidele oluline igasugune tagasiside ning koostöö õpetajatega.
Kadrioru kunstimuuseum otsustas näituse „Kadunud aegade aarded. Egiptuse, Kreeka ja Vana-Ida antiikesemed Eesti muuseumide kogudes ja eravalduses” raames koostatava haridusprogrammi töörühma kaasata ka Tallinna prantsuse lütseumi ajaloo- ja kunstiajaloo õpetaja Liis Reieri, et ühendada muuseumitunde efektiivsemalt koolis õpituga ning saada parem ettekujutus , milliste ootustega õpetajad muuseumi tulevad.
Ühiste arutelude ja töö käigus valmisid muuseumitunnid ja ekskursioonid põhikoolile ning gümnaasiumile, mis käsitlevad vanimaid tsivilisatsioone Egiptusest, Mesopotaamiast ja Vana- Kreekast . Võrreldakse eri kõrgkultuure ning neile omaseid ilminguid kirjakunstist religioonini, teadussaavutustest müütideni.
Spetsiaalselt töötati välja 6. klasside tund, lähtudes riiklikust õppekavast. Näitusel eksponeeritu kaudu kordavad õpilased üle koolis saadud teadmised ning lisandub uusi tarkusi, mille paremaks omandamiseks kaasnevad tunniga töölehed, mida koos lahendatakse. Praktilise ülesandena saab iga laps proovida savile kirjutamist, võttes eeskujuks Mesopotaamia kiilkirjaga savitahvlid.
Muuseumitund annab õpilastele uue lähtepunkti aja- ning kultuuriloos orienteerumiseks . Koolis omandatav teooria ning muuseumide ekspositsioonid loovad möödunud aegadest terviklikuma ja paremini meeldejääva pildi. Muuseumitundide koostamisel oleme endale seadnud eesmärgiks täiendada ja toetada õpetajate tööd, tuletades õpilastega meelde juba koolis õpitu ning samas julgustades neid esemelise ajaloo kaudu tegema uusi järeldusi ja avastusi.

3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS

Olen käinud paljudes muuseumides, milledest kõige meeldejäävam on olnud Tallinna Meremuuseum . Tallinna meremuuseum asub paksude paekivimüüride vahel – Paksus Margareetas. Muuseum pakub palju huvitavat Eesti meresõidu ja kalanduse algusaegadest kuni tänapäevani. Merendus on väga mitmekülgne mõiste ja loomulikult ka kõige ulatuslikum ja ajalooliselt kõige vanem muuseumi tegevusvaldkond .
Muuseumi ekspositsioon asub neljal korrusel. Esimesel korrusel on näha muuseumi suurim mudel – suur purjelaev . Teisel korrusel on esitatud lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel ning seal leidub ka suur kaljase mast koos purjega. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Seal on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Seal leiduvad ka pildid ning informatsioon traagilistest "Estonia" hukust. Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja. Peale kodumaa kalanduse on seal võimalik uurida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli.
Muuseumi mõiste on väga lai, praegusel ajal igati laiem kui oli paarkümmend aastat tagasi. Mina võtan muuseumi kui avatud õpikeskkonda. Muuseumi üks põhilisemaid funktsioone on inimeste harimine. Muuseumid tegelevad väga suure hulga teemadega, mis on inimestele tähtsad, huvipakkuvad ning olulised – seda teaduse, keskkonna, antiik- ja lähiajaloo, kunsti jne valdkonnas. Vanadel esemetel on kultuuriline ja emotsionaalne väärtus. Eriti olulised on asjad, mis on pärandatud ja edasi antud põlvest põlve ühe suguvõsa liinis. Vanadel esemetel on tähtis koht ka kodu ja aia kujunduses. Kui paljudes aegades laiutavad veskikivid, ripuvad konksu otsas pigimustad pajad , millesse on istutatud lilled, tubades on aukohal vanad piiblid ja maalid.

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

http://et.wikipedia.org/wiki/Muuseu m

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=1345

http://www.jogevamv.ee/?page=236
7