Kordamisküsimused Test Ülle Toode [email protected] 1. Kommunikatsiooniprotsessi toimemehhanism (loengumaterjal) SÕNUMI SAATJA (sender) -> SÕNUM (message) -> KODEERIMINE (encoding) VASTUVÕTJA (receiver) -> SÕNUM (message) -> LAHTI KODEERIMINE (decoding) 2. Kirjeldage, kuidas toimib poliitiline kommunikatsioon (McNair, lk 3-15) poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla: poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4. Poliitilise reaalsuse kategooriad (McNair 3-15) on objektiivne poliitiline reaalsus ...
1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik
eesmärgid? On see sõnumile? huvide ja positiivne? Milline on oluline/ebaoluline Müra hulk? eripäradega? Kas tema kasu? ? Kas arvestab Kui käitumine vastuvõtjaga? vastuvõtlik? muutus? Kas hoiak muutus? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt juhivad ja loovad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, seega tal pole algust ega lõppu ja on pidevas muutumises. Komponendid: · kommunikaator- info edastaja, · retsipient- info saaja, · märk- tähenduslikku sisu omav sõnaline võimittesõnaline ühik, · kodeerimine- tähenduste tõlkimine märkidesse,
1.3 Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis Diagonaalse suhtlemissuuna puhul on erinevate vertikaalsete ja horisontaalsete tasandite esindajad mingi eesmärgi saavutamiseks seotud ühte suhtlemisvõrgustikku. Mitteametlik suhtlemine on valdavalt diagonaalse suunaga, kuid organisatsioonis võib esineda ka sellealaseid ametlike suhtlemisvõrgustikke. (Valk 2003:201) 4 2 KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID Klassikaline kommunikatsiooniprotsess koosneb teate edastajast, kes kodeerib sõnumi mingitesse märkidesse ja saadab edasi, sõnumist, teabe vastuvõtjast, kes antud teabe dekodeerib ja tagasisidest (Valk 2003:202). 2.1 Kommunikatsiooni füüsilised takistused Kõige sagedamini puututakse töökeskkonnas kokku füüsiliste takistustega. Füüsiliselt võivad kommunikatsiooni takistada infoga ülekoormatus, aja nappus, väljastpoolt tulev tülitamine vestluse ajal, halb kuuldavus, tegelemine mitme asjaga korraga jms
Kodutöö Nimi: Mari-Liis Puusalu SR088 1. Kommunikatsiooniprotsess: saatja vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents,
· "Popol Vuh" (maia-kitsee) · "Nardid" (põhja-osseedi) · "Parzival" (saksa) · "Sassuuni Davith" (armeenia) 6 Kokkuvõte Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt 7 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikkirjandus http://www.vkg.werro.ee/aivar/91/page3.html http://et.wikipedia.org/wiki/Eepos http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokkuv ote_karoliinekorol.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kirjandus
ning kui naisele on mõte sellisest mehest ebameeldiv, suhtub ta ka mehesse taas skeptiliselt. Viimased kaks näidet annab aimu ühest tajumisprotsessi veast. Igat indiviidi tuleks ikkagi eraldiseisva isikuna vaadelda, mitte ei tohiks tugineda eelarvamustele. Nüüd aga, vaatamata sellele, kas atraktiivne härrasmees on naisele pigem meeldiv või ebameeldiv, tegi mees algust dünaamilise protsessi, kommunikatsiooniga. Kommunikatsiooniprotsess hõlmab endas samuti mitmeid väiksemaid protsesse vastuvõetud sõnumite tõlgendamine, nendest tekkivad emotsioonid jne. Minu arvates kõige paremini kujutab seda Dance'i spiraalikujuline mudel, mis näitab, et tegemist on pidevalt muutuva protsessiga, milles on näha mineviku mõju esiletoomist ning kuidas ühe osaleja ütlus mõjutab seda, mis sellele järgneb. Saadetud sõnumit pole võimalik muuta olematuks. Probleemid
Oma loomult on inimene infovahetaja. · edastab meelsasti uut teavet; · on uudishimulik, kuulab meelsasti, et saada infot; Kõnelemis- ja kuulamisoskus lisavad enesekindlust, see omakorda tagab edu igapäevasuhtluses ja positsiooni ühiskonnas. · Enne teistega suhtlema asumist suhtleb inimene iseendaga. · Enne otsuse langetamist kaalub poolt- ja vastuargumente või laseb end juhtida emotsioonidest. Kommunikatsiooniprotsess on suhe kõneleja ja kuulaja(te) vahel. Sõnumile annab tähenduse just kuulaja. On vaja kuulaja hinnangut. 3 4
Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Sisukord · 1 Mõisteid · 2 Kirjanduse liigid o 2.1 Keele ja kirja järgi o 2.2 Funktsionaalselt o 2.3 Ajaliselt ja ruumiliselt o 2.4 Taseme põhjal o 2.5 Muid liigitusi · 3 Vaata ka · 4 Kirjandust kirjanduse kohta · 5 Välislingid Mõisteid
Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik
sissejuhatus suhtekorraldusse suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolset kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel. suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees osapooled -organisatsioon -siht ja sidusrühmad ELION tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja
Positiivsetele v negatiivsetele omadustele viitamine nt. arukas inimene teeks nii, ainult hoolimatu inimene teeks seda Altruism kuuletumist vajatakse väga, nt. mulle on väga vaja, et sa selle töö hästi ära teeksid, minu jaoks on väga oluline sel kevadel lõpetada kool Väärtusele (pos, neg) viitamine inimesed, kellest lugu pead hakkavad sinust paremini/halvemini mõtlema Hoiakute kujundamine Veenimine Erinevaid definitsioone: - kommunikatsiooniprotsess, mille käigus püütakse esile kutsuda soovitud mõju sõnumi vastuvõtjas - teadlik katse muuta teise inimese või grupi hoiakuid, käitumist sõnumi edastamise kaudu - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse mustri aktsepteerimine - teadlik teise inimese mentaalse seisundi mõjustamine läbi kommunikatsiooni, mille korral mõjutataval on vaba valik Hoiakud
Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik
4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisil mõjus. Parandab kommunikatsiooniprotsessi. Ühesuunaline kommunikatsioon (tagasisidet ei toimu)
Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik
Inimesed on hõivatud mulje loomisega. Kommunikatsioon Kommunikatsioon on informatsiooni vahetamine (verbaalne ja mitteverbaalne) sõltumata sellest, kuidas enda mõtteid, soove, kavatsusi teatavaks tehakse või mil moel need teatavaks saavad. See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine (ka
Inimesed on hõivatud mulje loomisega. Kommunikatsioon Kommunikatsioon on informatsiooni vahetamine (verbaalne ja mitteverbaalne) sõltumata sellest, kuidas enda mõtteid, soove, kavatsusi teatavaks tehakse või mil moel need teatavaks saavad. See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate
Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab see tõenäolisemalt sõnumi kogumõju. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite ülesandeks on luua ja säilitada suhtlemispartneritevahelist kontakti. 7. TARBIJAKASUD Vormikasu- toode kujust ja omadustest Ajakasu- toode pakkumist, siis kui tarbija seda soobib Kohakasu- toode muumisest seal kus tarbija seda vajab Omandikasu- toode omamisest Teabekasu- teadmised firma ja toode kohta 8. 9. KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA VAHENDID 1. Teate e sõnumi vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. 2. Sotsiaalne isikutaju ja sellega seonduv. 3. Sotsiaalne mõjustamine eveenmine. Vahendid- zestid, liigutused, miimika, hääletsemine, näer, hääletoonid, intanatsioonid, pausid. 10. KLIENDI LOJAALSUS Klientide lojaalsus kirjeldab seda, kuidas õigeid kliente ligi tõmbammata nii, et nad sooritaksid ostu, kordaksid seda tegevust, ostaksid suuremaid koguseid ning tooksid kliente juurde.
1992 esimesed pressiesindaja ametikohad ministeeriumites 1992 valimised, esimesed valimisstaabid ja -võtted SUHTEKORRALDUS ÜLDISELT Suhtekorraldus kultuuris Filmid The Man In The Gray Flannel Suit (1956) Sweet Smell of Success (1957) Wag the Dog (1997) Thank You For Smoking (2005) Seenelkäik TV Sex and the City The West Wing, CJ Cregg (vt 5. hooaeg, 12. episood) Mad Men Alpimaja SUHTEKORRALDUSE DEFINITSIOON 2012 – Suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolselt kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel PRSA Suhtekorraldus on tegevusala, mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri, mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide organisatsioonide vastutust ühiskonna ees Melbourne – Helsingi Osapooled Organisatsioon Siht- ja sidusrühmad Suhtekorralduse võtmesõnad Kaalutletud, plaanitud tegevus Juhtimisfunktsioon Sõnum Siht- ja sidusrühmad
suurem kui üksikosade summa? Kuidas on ühendatud sisu ja väljenduse plaan, kuidas kirjandusteose eri tasandite elemendid osalevad terviktähenduse tekkimises? Kuidas on tekstiline kõiksugu liigendatud, millised on selle üldised seaduspärasused? Milliseid binaarseid opositsioone tekst sisaldab? Kuidas on test tähendusi kujundanud ajastu- ja kultuurikontekst, kommunikatsiooniprotsess? 6. Uuskriitiline meetod (new criticism) Milline on sõnakunstiteose ehitus? Kas teos on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema? Põhimõte, et tähendus tuleneb tekstist enesest ja selle osadest ning mitte välistest teguritest, ühendab uuskriitika strukutralismiga. 7. Dekonstruktivism
155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid on autor, tekst ja lugeja.
· Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks a) Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahendeid a) Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. i. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemase käibesse ettelugemise, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Mõisted kirjanduslik ja literatuurne tähendavad enamasti erilisel stiililisel ja kunstilisel tasemel kirjutatud või esitatud teksti. · Kirjanduse liigitamisel võidakse aluseks võtta erinevaid aspekte:
Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja
Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused.
· käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine · rollirepertuaar Kaudsed: · suhtlemisomadused · tutvusringkonna ulatus ja koosseis · sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS Suhtlemise põhisisu on kahe või enama inimese vahel sõnatu või sõnalise keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Kommunikatsiooni edukuse mõõdupuuks on, kui suures mahus ja moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast (majandus, sotsioloogia, psühholoogia, IT jne). Ka eesti keeles terminite mitmekesisus
käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine rollirepertuaar Kaudsed: suhtlemisomadused tutvusringkonna ulatus ja koosseis sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS Suhtlemise põhisisu on kahe või enama inimese vahel sõnatu või sõnalise keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Kommunikatsiooni edukuse mõõdupuuks on, kui suures mahus ja moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast. Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem:
Inimesed on hõivatud mulje loomisega. Kommunikatsioon Kommunikatsioon on informatsiooni vahetamine (verbaalne ja mitteverbaalne) sõltumata sellest, kuidas enda mõtteid, soove, kavatsusi teatavaks tehakse või mil moel need teatavaks saavad. See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Shannon-Weaver´i mudel, Osgood-Schramm´i mudel, Dance´i spiraalikujuline mudel (McQuail, Windhal, 1993): Lineaarse ühesuunalise Shannon-Weaver´i mudeli kohaselt luuakse sõnumi saatja poolt sõnum, mis edastatakse signaalide kaudu
• Nõudluse analüüs (brändi roll) • Brändi tugevus (eesktt lojaalsuse tekitamises) • Andmemonitooring (brändi maht ja väärtused) • Ettevõtete finantsaruanded • Vähemalt 30% brändi müügitulust peab tulema väljastpoolt brändi kodumaad • Bränd peab olema oluline nii Euroopa, Aasia kui Põhja-Ameerika turule • Brändi finantsandmete lai valik ja kättesaadavus • Positiivne tegevuskasum pikas perspektiivis Kommunikatsiooniprotsess lk 178 Toetuse erinevad kanalid - Klassikaline meediareklaam; Müügi soodustamine; Avalikud suhted; Isiklik müük; Otseturundus; Osalemine messidel ja näitustel; Sündmusturundus; Sponsorlus; Interneti- ja sotsiaalmeediaturundus Mobiilne turundus Toetusmeetmed lk 181 Reklaam; isiklik müük; müügi soodustamine; suhtluskorraldus • Tarbeturg: 1. Reklaam 2. Müügisoodustamine 3. Isiklikmüük 4. Suhtluskorraldus • Tööstusturg: 1. Isiklikmüük 2. Reklaam 3
o Otseturundus - suhtlemine valitud klientuuriga individuaalselt telefonitsi, tavakirju, e-posti faksi interneti ja teist teid pidi · Integreeritud turunduskommunikatsioon ettevõtted kooskõlastavad oma kommunikatsiooni, et edastada selget, järjepidevat, ja kaasahaaravat sõnumit ettevõttest ja tema toodetest. Ühendab kõik kommunikatsiooni terviklikuks kampaaniaks. Tulemuseks on järjepidevam sõnum ning suurenenud mõju läbimüügile. · Kommunikatsiooniprotsess · See peaks algama erinevate infoallikate jälgimisega. Nt soovid osta läpakat, uurid sellekohast infot. · Turundaja ülesandeks on hinnata, millist mõju ostmise eri etappidel iga selline kogemus avaldab. · Kommunikatsioon hõlmab seitset elementi o Kommunikatsiooniprotsessis osalejad saatja ja vastuvõtja o Kommunikatsioonivahendid sõnum ja kanalid o Kommunikatsiooni funktsioonid kodeerimine, dekodeerimine, reaktsioon, tagasiside. 1
või millegi muuna. Müügitoetus tähendabki tarbijatega turundusprotsessis erinevates vormides suhtlemist, eesmärgiga muuta taotletavad vahetused efektiivsemaks ja toimivamaks. Müügitoetuse korraldamine eeldab kommunikatsiooniprotsessi põhitõdede tundmist ja rakendamist. Kommunikatsioon on aimustele, mõtetele, faktidele, hoiakutele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel ühise märgisüsteemi abil. Kommunikatsiooniprotsess koosneb järgmistest elementidest: Saatja Kodee- Snu Dekodee- Vastu- Saatja Kodee- Snu Dekodee- Vastu- rimine rimine vtja rimine mm rimine vtja MRA Tagasiside Reaktsioon
Teatriteaduse naabervaldkonnad a) kirjandusteadus teatriteadus tegeleb (draama)tekstidega. Teatriteadus on kirjandusteadusest välja kasvanud. Kasutavad samu meetodeid ja teooriaid. Lavastuse elus on kirjanduslik tekst. b) kultuuri-uuringud etenduskunstid kui kultuurisüsteem, etendus ja etenduslik käitumine kui kultuuriline fenomen. c) filmi- ja meediauuringud teater, film ja TV kasutavad samu väljendusvahendeid. Neil on sarnane kommunikatsiooniprotsess. Uusmeedia on kaasaegses teatris igapäevane väljendusvahend. d) kunstiteadus ja ajalugu visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad. Teatriajalugu uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas. Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid. Lavastuse mõistmiseks tuleb silmas pidada selle loomise konteksti. Teatriajaloo allikad on a) draamatekstid lavastaja, näitleja märkmed b) lavastuse põhiinfo kavalehed, afisid, flaierid jne.
Nt firma Johnson & Johnson on öelnud: „Meie firma nimi ja kaubamärk on hoopis väärtuslikumad kui meie varade väärtus. 34 7. TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON 7.1 KOMMUNIKATSIOONIPROTSESSI OLEMUS Kommunikatsioon on mõtetele, faktidele, hoiakutele ja emotsioonidele antud tähenduste edastamine isikute vahel ühise märgisüsteemi abil. Kommunikatsiooniprotsess koosneb järgmistest osadest: 1) allikas – sõnumi lähetaja (tootja- või müüjafirma); 35 2) sõnum – sümbolite kogum; 3) kodeerimine – tegevus, millega allika sõnum pannakse mingisse vormi (reklaamiagentuurilt sõna, pilt); 4) kanal – sõnumi edastamise vahend; 5) dekodeerimine – vastuvõtja poolt sõnumile tähenduse andmine;
online-otsingule, koopiatele jne Paringuintervjuu protsessis peab infotootaja rakendama nii verbaalse kui mitteverbaalse suhtlemise komponente. Tahtis on labimoeldud paigutusega teenindusruum. Paringuintervjuu on kahepoolne kommunikatsiooniprotsess, kus molemal poolel on erinevad rollid info vahetamiseks. 4. Raamatukogu- ja infoteenuste muutumist mõjutavad tegurid. Faktorid, mis otsustavad raamatukogu toote tulemuslikku vahendamist, on Weingandi käsitluses järgnevad: · Teenuse kvaliteet; · Toote omandamiseks kulutatud aeg ja mugavus; · Raamatukogu prioriteedid ja tegevuse planeeritus; · Toetus inimressurssidele, partnerlus, ühistegevus;
avalduvad eri tingimustes eri viisil. Klassiviisilise instrueerimise puhul edastatakse instruktsioonid põhiliselt õpetajalt õpilas- tele, mis tähendab, et info jõuab õpilasteni samal ajahetkel ja samal viisil. See on ühesuu- naline kommunikatsiooniprotsess. Õpetaja-koolitaja võib teatud ulatuses kontrollida sellise kommunikatsiooniprotsessi tulemusi, näiteks eksamineerides kursuslasi edastatud infot puu- dutavates küsimustes. Kuid vastassuunaline kommunikatsiooniprotsess õpilaselt õpetajani, mis võimaldaks õpilasel väljendada oma arusaamise määra talle edastatud sõnumist, on sel- lisel juhul üsna piiratud. Tavaliselt toimub see vaid õpetaja küsimustele vastavate vastuste vormis. Kuid ka küsimuste esitamist viisil, mis eeldab teatud kindlaid spetsiifilisi vastuseid, võib pidada ühesuunaliseks kommunikatsioonisüsteemiks. Kommunikatsiooniprotsessi oluliseks elemendiks tuleb pidada vastuvõtjale võimaluse and-
sellega kaasneva pahameele. Liiga vara edastatud info võidakse jätta tähelepanuta või unustada vajali- kuks hetkeks. Kui info edastamiseks kasutatakse ebasobivaid kanaleid, ei pruugi info kohale jõuda või hilineb, samuti on oht, et ebasobiv kanal mõjutab sõnumi tegelikku sisu selle jõudmisel saajani. Näi- teks tundlike teemade käsitlemiseks ei ole avatud koosolekud või telefon soovitatavad suhtluskanalid. Õigeaegse tagasiside puudumise all võib kannatada kogu kommunikatsiooniprotsess, sest sel juhul võidakse üksteise ootusi ja arusaamu kergesti kas üle- või alahinnata. Eelmainitud puudusi aitab ületada sisekommunikatsiooni parem planeerimine info sisu, maht, kanalid ja ajakava pannakse täpselt paika. Samuti võiks ettevõtted kasutada vastuseisu ületamiseks selliseid kommunikatsioonivõtteid nagu töötajate suurem kaasamine otsuste tegemisele. Otsustamise juures olnud töötajad tulevad ümberkorraldustega kergemini kaasa.
4.6.5 Sisekontrolli korraldamine ettevõttes 113 4.6.5.1 Sisekontrolli üldiseloomustus 113 4.6.5.1 Sisekontrolli põhiülesanded 114 5. Kommunikatsioon ja juhtimine 115 5.1 Kommunikatsiooni mõiste 115 5.2 Kommunikatsiooniprotsess 115 5.3 Kommunikatsioon organisatsioonides 116 5.4 Teabeväljad 117 5.5 Kommunikatsiooni parandamise strateegiad 117 5.6 Juhtimisstiili mõju kommunikatsioonile 118 5
Tootlikkuse osas on tulemused siiski vastuolulised, sest teistes uuringutes on jõutud täpselt vastupidisele tulemusele vaesemaid (asünkroonseid) IKT vahendeid kasutavad meeskonnad on suurema 64 tootlikkusega kui rikkamaid (sünkroonseid) IKT vahendeid kasutavad meeskonnad (Ocker et al. 1996). Lisaks rikkusele kasutatakse IKT vahendite eristamiseks mõisteid sünkroonsus ja asünkroonsus. Asünkroonsed on kanalid, mille kasutamisel kommunikatsiooniprotsess toimub pikema aja jooksul ehk viivitusega näiteks: täna saadetud mail jõuab adressaadini samal päeval, aga loetakse järgmisel päeval või nädalal, vastus kirjutatakse ja salvestatakse ning võib enne vastamist seista salvestatuna mõne päeva; peale vastuse saatmist võib selle lugemiseni kuluda veel aega (mõnest minutist, tunnist nädalate ja päevadeni). Seega asünkroonsed kanalid (e-mail, foorum) on võrreldes sünkroonsetega (silmast-silma
Loengus: õigus toimib spontaanselt 2. Sotsialiseeru(i)mine ja õiguslik sotsialiseeru(i)mine: olemus, etapid. Sotsialiseerumist käsitatakse inimese ühiskonnastumise protsessina, kusjuures selle põhisisu nähakse peamiselt õppimises ja õpetamises. Ollakse seisukohal, et tegemist on elukestva protsessiga, kus inimene ühelt poolt omandab ühiskonnas aktsepteeritud elulaadi ja tavad, teiselt poolt arendab välja oma identiteedi antud ühiskonna liikmena. Sotsialiseerumine on katkematu kommunikatsiooniprotsess, mille käigus uustulnuk (gruppi, organiseeritud sotsiaalsesse kooslusse lülituv indiviid) kujundab võimekust osaleda grupis, kultuurikoosluses, ühiskonnas. Selleks omandab ta valikuliselt antud kultuurikoosluses tunnustatud käitumismudeleid. Lülitumise käigus indiviid pidevalt korrigeerib oma vaateid ning käitumist, kuni lõpuks saavutab piisava võimekuse näha ette koosluse teiste liikmete reaktsioone, samuti oskuse nendega kohanduda. See on
annaabi.ee 
