Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks
7.Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Kirjandust on keeruline üheselt defineerida, kuna see on väga mitmekihiline. Kirjanduse olemus ning väärtustamine sõltuvad eelkõige kultuurist (maailmapildist), traditsioonidest, ajastust ning isiklikest väärtushinnangutest. 8.Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Sisuliselt samal põhjusel, miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted. Tõlgendada saab mitmest süsteemist lähtudes (nt võrdlev kirjandusteadus, strukturalism, autorist lähtuv tõlgendamine jne); kasutatav meetod sõltub kirjandusliku teksti kontekstist, millal see on kirjutatud ja millal loetakse, autorist, isiklikust hinnangust jne. Kirjandusteadus on küllaltki subjektiivne, ning selle otsuseid/interpretatsioone on raske lõplikult tõestada. 9.Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab.
Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne. Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist. Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Lingvistika, sõnakunst, ajalugu, kunst. Retoorika-teksti interpreteerimine. Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on väitlus- ja kõnekunst.Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat kui ka retoorilisi teksti interpreteermise võtteid. Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses,
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud su
Kirjandusteadus ja teised teadused Kirjandusteadus ja lingvistika kirjandus kui sõnakunst Kirjandus ja ajalugu Kirjandus ja kunst Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus.
ja modernde teatrikontseptsiooni erinevused. Komöödia, Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus tragoodia, draama. Eepilise teksti analüüsi põhimõisted. Eepos, Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis romaan, novell, jutustus. Positivistlik kirjandusteadus. muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad:
Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit. Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming. Mida tahab autor meile teada anda? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist? Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu Kirjandus on ka teatud süsteem Intertekstuaalsus Ka kirjanduse lugemine (retseptsioon) moodustab traditsiooni, hoolimata erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust Kirjandus:
draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater). Mõned kirjanduse tunnused: _ Kunstipärane keelekasutus _ Fiktsionaalsus _ Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) _ Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu, Kirjanuds on ka teatud süsteem,intekstuaalsus. Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana
Kõik kommentaarid