Riimid seostavad värsiridu omavahel. Siin on mõningaid kombinatsioone · Paarisriim aa bb cc ; · Ristriim abab ; · Süliriim abba. Anzambmaan siire, lause mõistmiseks tarviliku osa kandumine ühelt värsirealt teisele. Vabavärssi puhul on korrastamata nii silpide ja rõhkude arv kui ka pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine värsist; proosat eristab sellisest värsist kõne tavalisest erinev rütmilis-intonatsiooniline liigendus (vrd Põldmäe 1978: 85). Stroofika · Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. · On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid. (Vrd Põldmäe 1978: 185jj) Sonett tekkis 13. sajandi alguses Itaalias. 16. sajandil levis sonett mujalegi Euroopas. Eesti luulesse jõudis sonett saksa luule vahendusel ja kunstiküpsuse saavutas "Noor- Eesti" ja "Siuru" ajajärgul. Tuntumad eestlastest viljelejad on M. Under, G. Suits, V.
tundekuulutus, elamusavaldus üldse, ilma, et isikupäraselt kogetu sellest läbi kumaks. Lauluisa Kreutzwaldi 100. Sünniaastapäeva puhul lõi Suits pikema mälestusluuletuse ,,Üks ennemuistne jutt". See oli esimesi katseid regivärsi stiilis. ,,Käkimäe kägu" on pühendus Juhan Liivile ,,Elu tule" romantiliselt julge võitlusmeel ja uudne armastuslüürika tegid Suitsust korrapealt noorsoo lemmikpoeedi. Värskendavalt mõjusid ,,Elu tule" rütmirikkus, mitmekesine stroofika, leidlik sõnavara ja kõlavad riimid. ,,TUULEMAA" Suitsu teine luulekogu, ilmus 1913. aastal muutunud oludes. Teisenenud ja kõrgema nõudlikkuseni jõudnud olid autori esteetilised tõekspidamised. See kogu esitab küpset meistrit. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Tuulemaa sümbol lubab erisuguseid tõlgendusi. See võiks olla kodumaa, kuid ilmselt poeedi ideaalidele vastav kodumaa. Aga ka eemaldumine argirähast ja ajastuängist- vaba vaimsuse unelmriik. Teemadeks on:
kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Vanimaks peetakse algriimi. Traditsioonilistes värsivormides kasutatakse eelkõige lõppriimi. Eristus põhineb riimisõnade asendil värsis: alg,- sise- ja lõppriim. Vastavalt riimsõna silpidele eristatakse: meesriime, naisriime, daktül- ehk libisevaid riime ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel, nt paarisriim, ristriim, süliriim. Mis on stroofika? Millised on kanoniseeritud stroofivormid? Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid. Sonett, haiku, eleegiline distihhon. Sonett Soneti riim peab olema puhas ja kõlav. Sonett koosneb 14 värsireast (Itaalia soneti puhul 4 + 4 + 3 + 3; inglise sonett 4 + 4 + 4 + 2) ; soneti värsi pikkus on 11 silpi
Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina. Rütmis sisalduv korrapärasus. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus 28.Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, häälikulises kooskõlas. Paarisriim, süliriim, ristriim. 29.Mis on stroofika? Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete? Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. Heksameeter + pentameeter. · - | - | - | - | - | - · - | - | - || - | - | -Näiteks üks Ain Kaalepi eleegiline distihhon: Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. Valgeks vaotavad need sünge ja sombunud maa. Sonett, haiku, eleegiline distihhon. 30
koormatus on suurem, keelelisuse erinevus tuleb välja luules paremini kui proosas. Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978, 2.trükk 2002) - graafiline eristatus - kalduvus avalduda ühtsusena nii rütmi-, intonatsiooni-, süntaksi- kui ka sisu tasandil Värsiõpetuse kolm alustala 1. foonika uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest 2. meetrika uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt 3. stroofika uurib värsside grupeerimist ja värsigruppide (tavaliselt stroofide ehk salmide) omavahelist ühendamist rütm / meetrum ehk värsimõõt -rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, taval. silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) - värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus
Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. Silbiline värsisüsteem tunnuseks on värsside kindel silbiarv Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Heksameeter... antiik.. eleegiline distihhon, hispaania romanss 16. Kuidas saaks kujundiretoorika ja värsiõpetuse analüüsimist siduda luuletuse sisu käsitlemisega? Ei tea. 17. Proosa ja eepika: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Proosa - sidumata, s. o. kindla liigenduse ja rütmita kõne. ( romaan, novell, draama, jutustus, miniatuur, muinasjutt, reisikiri ) Eepika - jutustav ilukirjandus
Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.) stroof luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. stroofika stroofe käsitlev värsiõpetuse osa, mis tegeleb stroofide tekkeloo, kasutamise ja teooria uurimisega. süliriim vt riim. sülisonett vt sonett. süllaabiline värsisüsteem vt silbiline värsisüsteem. süllabotooniline värsisüsteem vt silbilisrõhuline värsisüsteem. sümbol võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Näiteks: koit nooruse, vabaduse sümbol; loorber kuulsuse sümbol. Ei siin haljast loorberipärga
(1) Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem - nt. 0/1/2 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 0/1/2/3 (2)Vabavärss (3)Välteline ehk kvantiteeriv värsisüsteem (4) Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteerivvärsisüsteem (5) Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem (6) Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem /viimaste kohta loengus ei rääkinud midagi/ 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist (1) foneemikoosluse ühtelangemise aste (täisriim (õied : põied) vs irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) (2) silbiarv (meesriim (1 silp) ja naisriim (2 silpi) ...) (3) asend värsis (eesriim, siseriim, lõppriim ...) (4) asend stroofis (paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) ...) Stroofika (1) kaksikvärss ehk distihhon
b. Rõhuline värsisüsteem i. Sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside üldist silbiarvu ei teki. c. Silbiline värsisüsteem i. Värsside kindel silbiarv ii. Nt haikud, hispaania romanss 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. a. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse ehk eufoonia kujundaja, tähtis kõlakujund b. Algriim i. Täishäälikualgriim ehk assonants ii. Kaashäälikualgriim ehk alliteratsioon iii. Täisalgriim, kus kõlavad kokku nii vokaalid kui konsonandid c. Lõppriim i. Valdavalt kasutatakse täisriime, kus kehtib kooskõla alates
silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. 5. Vältelised värsisüsteemid- vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijajad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse ehk eufoonia kujundaja, tähtis kõlakujund 1. Algriim 1. Täishäälikualgriim ehk assonants 2. Kaashäälikualgriim ehk alliteratsioon 3. Täisalgriim, kus kõlavad kokku nii vokaalid kui konsonandid 2. Lõppriim 1
Korrastatud nii silpide kui tugevate-nõrkade silpide vaheldumine. Trohheus. Värsiühikuks on värsijalg, mis koosneb 1 rõhulisest ja 1-2 rõhutust silbist. Rõhu vahelejätt pürrühhius või lisarõhk spondeus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. b. silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv c. vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteeriv-süllaabilis-tooniline 12. Riim. Stroofika Riim seob värsskõnet. Riimid: 1. silpide arvu ja rõhuasetuse järgi: meesriim (keel/meel), naisriim (aktus/kaktus), daktülriim (purustas/turustas), hüperdaktülriim 2. paigutuse järgi: paarisriim aabb, süliriim abba, ristriim abab, lausriim aaa, segariim 22 3. foneemkoostise järgi: täisriim (piits/patriits), irdriim (päev/käed, kõnts/tönts,
Keeleteaduslik stilistika uurib eri eluvaldkondade stiilide (funktsionaalstiilide) toimimist ja vastastikuseid suhteid. Kirjandusteaduslik stilistika uurib kirjanduslikke stiile ja kirjanike isikustiile. stroof luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. stroofika stroofe käsitlev värsiõpetuse osa, mis tegeleb stroofide tekkeloo, kasutamise ja teooria uurimisega. strukturalism kirjandusteaduse suund, mis põhineb teose ehituse ning selle erinevate osade ülesannete uurimisel. Strukturalistid peavad kirjandust eelkõige kommunikatsioonivahendiks. Nende arvates on kirjandusteos elementidest loodud tervik, mitte osade summa. Seejuures ei ole osadel tähendust väljaspool tervikut ning tervik on üksikosadest määravam.
annaabi.ee 
