Eelotsuse küsimine on EL õiguse nurgakivi, just eelotsustes on Euroopa Kohus loonud kõige kuulsamad EL õiguse põhimõtted (EL õiguse vahetu kohaldatavus, EL õiguse ülimuslikkus, liikmesriikide vastutus EL õiguse rikkumise eest, põhiõigusi ja -vabadusi puudutavad põhimõtted jne). Eelotsuse küsimine ja eelotsuse menetlus on sild kahe õigussüsteemi (EL ja siseriikliku-Eesti) õiguse vahel. 1.3. Eelotsuse küsimine siseriiklikus õiguses Eestis täpne vaste eelotsuse küsimisele puudub (nagu ka Soomes, Hollandis, Taanis ja Inglismaal). Eestis saab siiski menetlust peatada Riigikohtu menetluses oleva põhi- seaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud asjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Eelotsuse menetlus puudub ka rahvusvahelistes kohtutes. 1.4. Eeldused eelotsuse taotlemiseks
tuleb tõlgendada vastavuses EL-i õigusega 2. vastuolu korral siseriikliku ja EL-i õiguse vahel on siseriiklikud ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siseriiklikust õigusest need sätted, mis on vastuolus vahetult kohaldatava õigusega. EÜ asutamislepinguga loodi uus õiguskord Liikmesriigid delegeerisid ühendustele osa oma suveräänsusest. Hilisemate siseriikliku õiguse normide kohta ei kehti põhimõte lex pesterior derogat priori. Liikmesriikide kohustused ei sõltu hilisema õiguse suvast.
Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Eesti Vabariigi õiguskantsler on tähelepanu pööranud sellele, et riigisektoris ja kohalikus omavalitsuses töötavate inimeste absoluutne streigikeeld on vastuolus riigi põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega millega riik on ühinenud (nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon ja Euroopa Sotsiaalharta), kuid sellest hoolimata on Riigikogu senini keeldunud siseriiklikus seadusandluses seaduseparanduste sisseviimisest täitmaks rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Sellisel kujul rikub riik jätkuvalt oma kodanike põhiseadusega kehtestatud ja rahvusvaheliste normide kohaseid õigusi. Taasiseseisvunud Eesti kõige suurem, õpetajate 1-päevane streik toimus 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni eestvedamisel. Eesti pikim streik leidis aset 2004. a. septembris, mil Eesti Vedurimeeste Ametiühing
Erakonnajuhi ja seeläbi ka erakonna mainet kujundab väga palju juhi taust. Mart Helme oli 1995-1999 suursaadik Venemaa Föderatsioonis. Seetõttu peavad mõned inimesed näiteks EKREt venemeelseks või kommunistlikke ideid pooldavateks. Mart Helme puhul tuleb tema poliitiline taust mainekujunduses siiski pigem kasuks, muutes erakonda tõsiseltvõetavamaks. Kogemused välispoliitikas ning hilisem asekantsleri amet välisministeeriumis näitavad, et Helme on pädev nii siseriiklikus kui välispoliitikas. Kogemused tulevad kasuks erakonna juhtimisel ning läbimõeldud otsuste tegemisel. Järgmine EKRE esimees peaks kindlasti arvesse võtma Helme kujundatud erakonna mainet. Seni on EKRE jätnud endast mulje kui otsesest ja ausast erakonnast, kelle prioriteediks on rahvas. Küll aga mõjuvad liikmete väljaütlemised sageli toorelt, solvavalt või ründavalt. Järgmine juht peaks jätkama ausate ja konkreetsete seisukohtadega, aga arendama erakonna
Töölähetuse hüvitised: 1. Sõidukulude kompenseerimine 2. Ööbimise hüvitamine 3. Reisikindlustus, viisa vormistamine ja pagasi vedu Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh: töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulud. Töötajal on õigus lähetusest keelduda, kui tööandja pole selliste kulude hüvitamiseks mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Siseriiklikus lähetuses viibimise aja eest päevaraha ei maksta. Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas ning maksuvaba ülemmäär 32 eurot päevas. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse tasuta toitlustamine. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui lähetusest jääb sama kuupäeva sisse vähemalt 3 tundi. Näiteks: välisriiki suunduv sõiduk väljub
rakendada. Siseriiklik kohus ise otsustab kas on vaja, ent tal peab olema see võimalus (tekitada juurde uusi õiguskaitsevahendeid). Tänapäeval igas kaasuses hakatakse tasakaalustama siseriikliku menetlusautonoomia põhimõte ja EL õiguse tõhusa ja tegeliku kaitse põhimõte. RIIGI VASTUTUSE PÕHIMÕTE Riigi vastutus- põhimte mida liikmesriikidel on kohustus järgida siseriiklikus haldusõiguses, EL institutsioonide õiguses ja peaks kehtima ka liikmesriikidele kes EL õiguse põhimõtteid rikuvad. Avaliku võimu kohustus hüvitada oma ülesannete täitmise käigus põhjustatud kahju. Francovichi kaasusega pandi riigid vastutama oma riigi kodanike ees. Kui liikmesriik jätab mõne direktiivi üle võtmata ja inimestele tekib kahju, siis nüüd liikmesriik ei tunne hirmu mitte ainult komisjoni ees vaid ka ükskõik millise üksikisiku ees. Francovich puudutas
(tekitada juurde uusi õiguskaitsevahendeid). Tänapäeval igas kaasuses hakatakse tasakaalustama siseriikliku menetlusautonoomia põhimõte ja EL õiguse tõhusa ja tegeliku kaitse põhimõte. RIIGI VASTUTUSE PÕHIMÕTE Riigi vastutus- põhimte mida liikmesriikidel on kohustus järgida siseriiklikus haldusõiguses, EL institutsioonide õiguses ja peaks kehtima ka liikmesriikidele kes EL õiguse põhimõtteid rikuvad. Avaliku võimu kohustus hüvitada oma ülesannete täitmise käigus põhjustatud kahju. Francovichi kaasusega pandi riigid vastutama oma riigi kodanike ees. Kui liikmesriik jätab
13.Tasu mõiste Eelkõige tuleb silmas pidada, et ei esineks diskrimineerimist töötasu maksmisel. Töötaja on töösuhte nõrgem pool. Tasuks on harilik põhi vm miinimumpalk vm tasumoodus, mida töötaja oma tööandjalt töö eest saab. Kui TL ei ole tasu suhtes kokkulepet, või kokkulepet ei suudeta tõendada võetakse aluseks kollektiivlepingus, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu. 14.Kollektiivne koondamine siseriiklikus õiguses ja Euroopa Liidus Reguleerivad D 98/59 EU, Euroopa Sotsiaalharta, ILO konvensioon (ei ole Eestile siduv). Kollektiivne koondamine tähendab direktiivi alusel tööandja algatusel töölt vabastamist põhjustel, mis otseselt ei ole seotud töötajaga. TL lõppemiseks peavad olema majanduslikud põhjused. Juhul kui tööandja koondab lühikese aja jooksul rohkem töötajaid on tegu kollektiivse koondamisega.
konservatismilt kaasaegse demokraatiasse. ,,Minu põlvkond on vahetanud kõike Hispaanias, "- ütleb Patricia. Ta jätkas õpinguid Milano Polütehnilise Instituudis mille ta lõpetas 1989. tema väitekiri kuraator oli arhitekt, kes oli kuulus Achille Castiglioni (Achille Castiglioni), kes sai tema mentoriks ja kes inspireeris teda liikuma arhitektuuri disainis. "Castiglioni mängis olulist rolli minu elus. See oli mees, kes seletas mulle, mida tähendab olla disainer siseriiklikus mõttes,ja seletas ka asju, milleta sa ei saa elada nt. lamp; nuga. Alates sellest ajast disain oli minu jaoks muutunud minu põhihuviks. " Pärast ülikooli lõpetamist Patricia töötas stuudios Castiglionis, siis tegi koostööd Madzhistretti Vico ja Piero Lissoniga , kuni lõpuks oli avanud oma stuudio. Mööbel mida on loonud Urquiola-seda on raske kuidagi iseloomustada ja kirjeldada, lihtsam öelda, milline ta ei ole : sile, räpakas, seksikas
mis on “vahetult kohaldatavad” või “vahetult toimivad”. Termin “vahetu kohaldatavus” tuleneb Euroopa Ühenduse Lepingu artiklist 189, mis sätestab, et lepingu normid on “vahetult kohaldatavad”. See tähendab, et need normid toimivad automaatselt kõikide liikmesriikide siseriiklikes õigussüsteemides, ilma et nad vajaksid siseriiklikku täidesaatvat seadusandlust. Kuigi kõik Lepingu normid on vahetult kohaldatavad, ei loo nad tingimata õigusi, millele isik võib toetuda siseriiklikus kohtus, järelikult mitte kõik normid ei ole “vahetult toimivad.” Vahetu toime printsiip tähendab, et pooled võivad siseriiklikes kohtutes toetuda Euroopa Liidu õigusest tulenevatele õigustele isegi siis, kui vastav norm pole siseriikliku õigusega fikseeritud. Vahetu toime printsiip ei ole sätestatud ühegi Euroopa Ühenduse Lepingu normiga, vaid on loodud ECJ poolt. ECJ on seisukohal, et paljud lepingu artiklid (nimekiri nendest artiklitest on
aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Iga liikmesriik säilitab iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Rahvusparlamendid peavad esindama oma kodanikkonna huve üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. Euroopa Liidu Nõukogu = Ministrite Nõukogu Kannab seadusandlikku funktsiooni. Räägib kaasa Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid
erosioon. 9 Transport Kenyas on tihe võrgustik teekattega ja teekatteta teedest ning teid on riigis kokku üle 160 000 km, millest üle 11 000 km on teekatteta. Kuna Kenyas on mäed ainult lääneosas, siis see ei mõjuta väga ülejäänud riigi transpordisüsteemi. Riigis on tihe raudtee ja sõiduteede võrgustik ka naaberriikidega, samuti palju sadamaid ning 225 lennujaama. Siseriiklikus transpordisüsteemis on olulisel kohal raudtee ja sõiduteed, rahvusvahelisel kandepinnal on olulisimad veetransport nii India ookeanil kui ka Victoria järvel; naaberriikidega on tähtis rauteevõrgustik ja ülemaailmselt lennujaamad. Bussitransport on muutumas paremaks, asendatakse suuri busse väiksemate ja mugavamate minibussidega. Suurimad rahvusvahelised maanteed (nt: Kairo-Kaplinn) on korras ning asfalteeritud, kuid väiksemad maanteed on
Rahvusvaheliste normide joaks ie ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad uhtest osavõtjad ise mitmesuguste rahvusvaheliste lepingute sõlmimise teel. Rahvusvaheline õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvaheliste õiguse subjektide omavehelisis uhteid. Jaguneb rahvusvaheline eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kahantakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element. Rahvusvaheline avalikõigus ei ole ainult abivahendiks siseriiklike õiguste konfliktide lahendamisel vaid moodustab iseseisva õigussüsteemi. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Kontinentaalõiguse ehk romaanigermaani õigus kujuned välja euroopa mandirl alates 12. sajandist ja rooma õiguse rakendamise alusel
tunnustab kinnipidaja osalisriik, või Rahvusvahelisse Mereõiguse Kohtusse, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 2. Vabastamistaotluse võib teha ainult see riik või taotluse võib teha ainult selle riigi nimel, kelle lipu all laev sõidab. 3. Kohus või vahekohus võtab vabastamistaotluse viivitamata arutusele, käsitledes ainult vabastamise küsimust (kas kuulub vabastamisele või ei), arutamata laeva või selle omaniku või laevapere vastu pädevas siseriiklikus institutsioonis algatatud asju. Laeva kinni pidanud riigi pädevatel asutustel on õigus laev või laevapere igal ajal vabastada. 4. Kohtu määratud kautsjoni või muu rahalise tagatise üleandmise järel täidavad laeva kinni pidanud riigi asutused viivitamata kohtu või vahekohtu otsuse laeva või laevapere vabastamise kohta. (tagatise määrab kohus) (menetlus käib umbes 40-45 päeva) Nt hooaja alguses võetakse kalalaev kinni ja hoitakse uurimise all, ei saa kala püüda toob kahju.
6. Alžeeria majandus edeneb
7. Koloniaaladministratsioon soodustab veidi rohkem kabiile, mis suurendab pingeid
araablastega
8. Moslemitel säilib eristatuut (Kui nad küsivad prantsuse kodakondsust, peavad nad
eristatuudist loobuma)
9. statuudile lisaks indigénat –institutsioon – ametnikud islamiuskuks, annavad
kriminaalõigust, oma finantspoliitika
9. Millised olid Vichy valitsuse aegsed Prantsuse riigi põhilised suundumused nii
siseriiklikus kui rahvusvahelises plaanis?
1940 – 1944 (de-facto) / 1945 (de-
jure)
Siiseriiklik plaan :
• Marssal Petain oli võimul (Pr esindaja)
• Uus konstitutsioon peab tagama õiguse tööle, perekonnale, isamaale, mis ongi deviis:
Travail, Famille, Patrie
• Vabadusest üldse ei räägi
• Fasistlik ja natsistlik (Itaalia pärast) – liikumised kaaluvad fasismi poole
• Antiparlamentaarne reziim
vajaliku teabe, et komisjon saaks täita talle pandud kohustusi. Kui komisjon leiab esialgse uurimise tulemusel, et antav abi ei sobi ühisturuga kokku, tuleb alustada ametlikku uurimismenetlust, et komisjon saaks koguda antava abi sobivuse hindamiseks vajaliku teabe ja huvitatud pooled saaksid esitada omapoolsed seisukohad. Kui abi ei sobi ühisturuga kokku, tuleb taastada tõhus konkurents. Selleks tuleb abi, sealhulgas intressid, viivitamata tagastada. Tagastamine peab toimuma vastavalt siseriiklikus õiguses kehtivale korrale ning selle korra kohaldamine ei tohi komisjoni otsuse viivitamatut ja tõhusat täitmist takistades raskendada tõhusa konkurentsi taastamist.5 ELTL artikli 108 kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikidega pidevalt kontrollima kõiki olemasolevaid abisüsteeme. Selguse ja arusaadavuse ning õiguskindluse huvides tuleb kindlaks määrata selles artiklis nimetatud koostöö ulatus. 1.3 Siseriiklik riigiabi ja vähese tähtsusega abi register
esitada, riikide siseriiklik õigus erineb märkimisväärselt. Lähtekohaks on riikide konstitutsioonid, mis tavaliselt selgitavad siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse suhet. Rahvusvaheline õigus saab kanduda siseriikliku õigusesse: 1) inkorporatsiooni doktriini kohaselt kehitvad rahvusvahelise õiguse normid siseriiklikul tasandid automaatselt või tulenevad mingist siseriikliku õiguse viitest 2) transformatsiooni doktriini kohaselt vjab rahvusvaheline õigus siseriiklikus õiguses kehtimiseks sisult sarnast siseriiklikku õigusakti, st rahvusvahelise lepingu sätted või nendes sisalduvad õigsed ja kohustused tuleb ümber kirjutada siseriiklikku õigusakti Kui rahvusvaheline õigus moodustab osa siseriiklikust õiguskorrast siis on sellele tavaliselt ette nähtud ka konkreetne positsioon siseriikliku õiguse allikate hierarhias. Nad võivad olla kas: 1) kõrgemal konstitutsioonist või võrdsel tasandil
Arvutivõrgus kättesaadav: http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/kuidas-saab-infot-euroopa-liidu/olulisemad- infomaterjalid/majandus-ja-rahandus/Autori_guse_p_him_tted.pdf (20.11.2013) Autoriõigused Sõnal autoriõigus võib olla mitu tähendust. Autoriõigus on üks intellektuaalse omandi liik aga samuti on ta iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus, karistusseadustik aga samuti Põhiseadus. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõiguse seaduse § 7 järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis2.
jooksul on toimunud oluline nihe suhtumises, mis võimaldab aktiivsemalt inimõigusi kaitsta. 4.14 Rahvusvaheline õigus Rahvusvaheline õigus on normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omavahelisi suhteid ning teatud määral ka nende suhteid inimeste ja juriidiliste isikutega. Rahvusvaheliste suhete süsteem põhineb eeldusel, et kõik riigid on suveräänsed ja õiguslikus mõttes võrdsed. Suveräänsuse kohaselt on riigid siseriiklikus ja rahvusvahelises käitumises vabad, kuid siiski piiratud rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega – näiteks kohustus järgida inimõigusi. Rahvusvahelise õiguse kolm põhiallikat: Rahvusvahelised lepingud ehk riikide vahel sõlmitud kokkulepped, mis toimivad olemuslikult nagu seadused. Lepingud on siduvad üksnes nende osalistele. Iga riik otsustab, milliste lepingutega ennast siduda. Samuti võib riik lepingust lahti öelda, näiteks loobus 2003
European). Hiljem hakkab selle liikmete ring laienema (nt Türgi ja Jaapan, Tai). Sellest on välja kasvanud ka tänapäeva rahvusvahelise õiguse printsiibid. Hiljem tekkis lisaks rahvusvahelisele õigusele ka Euroopa õigus, Euroopa Liidu õigus. Euroopa Liidu õigus on midagi klassikalise rahvusvahelise õiguse ja riigiõiguse vahele jäävat. Kuidas rahvusvahelisele õigusele läheneda? Rahvusvahelise õiguse finktsionaalsus on piiratud, kuna seal puudub sunnielement, nagu seda on siseriiklikus õiguses. Vastavalt ÜRO põhikirjale võib sõjalist jõudu kasutada vaid: - enda kaitseks - ÜRO ühisotsusena Seda põhimõtet rikkus USA, kui ta tungis kallale Iraagile. Kuid ka siseriiklikus õiguses on võimalik õigusest mööda minna (nt presidendi valimised ja saadikutel hääletamise keelamine). Kriitika, et rahvusvahelisest õigusest ei peeta kinni, kehtib kogu õiguse kohta. Suurriigid vajavad rahvusvahelist õigust oma tahte legitimeerimiseks. See peaks jätma neist
▪ Vertikaalne suhe (-) – kahe eraisiku vaheline vaidlus. Eraisikutevahelises suhtes pole võimalik vahetule õigusmõjule tugineda. Võiks kontrollida kooskõlalist tõlgendamist, mis on lubatav ka horisontaalses suhtes. Selleks on vaja vaadata kogu liikmesriigi õigust ja püüda tõlgendada seda direktiiviga kooskõlas. Siseriiklikust õigusest püüda leida õigust taganemiseks 7.päeva jooksul. Antud kaasuse asjaoludest ei ole aga teada, milliseid norme siseriiklikus õiguses on. Seega ei saa käesoleval juhul kasutada ka kooskõlalise tõlgendamise varianti. Variant 2 Nõukogu direktiiv XX/XXX näeb ette võimalused tarbijate kaitsmiseks väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral. Täpsemalt sätestab direktiivi Artikkel 1, et olukorras, kus ettevõtja müüb tarbijale kaupa või pakub tarbijale teenuseid väljaspool ettevõtja äriruume, peab tarbijal olema võimalik mõistliku aja jooksul alates lepingu sõlmimisest sellest taganeda.
Nimetatud juhtudel on meil tegemist haldusaktiga formaalses mõttes(annab välja administratsioon). Legislatuur võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Legislatuur ehk seaduseandja. Materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni seostatakse üksikaktiga, millega õiguslikus elus lahendatakse üksikjuhtusid. See tähendab, et antud akt ei sisalda õigusnorme ehk üldnorme, ta on adresseeritud individualiseeritud subjektile ja konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Haldusaktid Siseriiklikus õiguses eristatakse selgelt seadusi j nn. Administratiiveeskirju ehk halduseeskirju. Administratiiveeskirjad on õigusaktid, mida annab välja administratsioon. Neid nimetatakse tavaliselt haldusaktideks. Haldusakte võib ka liigitada materiaalseteks ja formaalseteks. Materiaalselt mõistetud haldusakti abil teostab administratsioon üht riigi põhifunktsiooni, so haldusfunktsiooni. Kuna legislatiivfunktsiooni sisuks
rahastamine. 2)Külmutada viivitamatult rahalised vahendid isikutel kes on seotud terroriaktiga. 3)Keelduda igasugusest rahalisest toetusest terrorirühmitustele. 4) Jagada teavet teiste valitsustega kui on teada,et planeeritakse või praktiseeritakse terroriakte. 5) Teha koostööd teiste omavalitsustega uurimises,avastamises,arestimises,väljaandmises.ja süüdistada isikuid kes tegelevad selliste tegudega. 6) Kriminaliseerida passiivse ja aktiivse abi andmine terrorismile siseriiklikus õiguses ja tuua rikkujad kohtu ette. Center on Global Counter-Terrorism Cooperation (CGCC) (Ülemaailmse terrorismivastase koostöö keskus) Sõltumatu poliitiline instituut mis on pühendunud ennast et suurendada rahvusvahelist terrorismivastast koostööd.Keskus töötab välja uuenduslike terrorismivastasevõitluse programme ja koolitusi. Institute of Terrorism Research and Response(ITRR) Pakuvad terrorivastaseid koolitusi,seminare
RUK ilmub teie vastuvõtule käes hagi tagamise määrus, millega Määri Pähe on tema arveldusarved arestinud ja nõuab võla tasumist. Selgitage RUKle, kas ja millised võimalused on teil EL põhikursuses õpitu põhjal teda aidata. RUK saaks nõuda siseriiklikult kohtult, tulenevalt Adenleri kaasusest et ta teeks kõik, mis tema pädevuses, arvestades siseriiklikku õigust tervikuna ning kasutades siseriiklikus õiguses tunnustatud tõlgendusmeetodeid, et tagada asjassepuutuva direktiivi täieulatuslik rakendamine ja saavutada direktiivi eesmärgiga kooskõlas olev tulemus. Ei saa kohaldada kaudset õigusmõju, seetõttu, et ei ole siseriiklike §. (nt kaasus Adneler) Kuna kaasuses puudusid asjaolud, mis oleks viidanud võimalusele, et siseriiklikku õigust ei
eristada. Päritolutähiseks on kauba tootmiskohta märkiv viide. Näiteks võib Champagne tähist kanda vaid Prantsusmaal Champagne' maakonnas toodetud vahuvein. Intellektuaalomandi loata kasutamise näol on tegemist õigusrikkumisega, kuna pruugitakse ju õiguste valdaja loomingulise pingutuse (vaimsete kulutuste) tagajärjel tekkinud vara. Mõni aastakümme tagasi omasid sellised rikkumised üldjuhul tähtsust vaid siseriiklikus kaubanduses, ent seoses külma sõja lõppemise, maailma kaubanduse mahu suurenemise ja kiire infotehnoloogilise arenguga maailmas avaldab intelletuaalomandi kuritarvitamine üha tugevamat mõju kultuuri ja teaduse arengule. 14 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Enamikes riikides muutub majanduslik tegevus ühe enam teadus- ja uurimistöö keskseks
kohaselt konventsioonis talletatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ilma diskrimineerimiseta sünni alusel. Seega kohaldatakse artiklit 8 ühtviisi nii abieluvälise kui ka seadusliku perekonna perekonnaelule. Ei ole vaidlustatud, et Paula võttis endale vastutuse oma tütre Alexandra eest juba tütre sünnihetkel ning on hoolitsenud tema eest pidevalt, mille tulemusel oli nende vahel ja on praegugi tegelik perekonnaelu. Mh tähendab see seda, et kui riik määrab oma siseriiklikus õigussüsteemis kindlaks teatud perekonnasuhted, nagu vallalise ema ja tema lapse vahel kohaldatava reziimi, peab ta toimima viisil, mis võimaldab asjaomastele normaalse perekonnaelu. Nagu artiklis 8 on ette nähtud, tähendab kohtu arvates perekonnaelu austamine eelkõige siseriiklikus õiguses õiguslike tagatiste olemasolu, mis teeb võimalikuks lapse integreerumise perekonda alates tema sünnist. EIÕK leidis, et Belgia vastav seadusandlus rikub artikliga 8 sätestatud õigust
seatud eesmärkidest on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud määrused roni ja lennureiijate ning meritsi ja seiseveeteedel reisijate kaitseks. Nende määruste alusel on eelnimetatud transpordiliikidega reisijate peamised õigused üle EL kaitstud ühtsete reeglite alusel. Rakendatud initsiatiividest nähtub tarbija vajaduste arvestamine EL transpordipoliitika kujundamisel. 13. Rongireisijate õiguste kaitse Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib praegu reisijate õigusi ja kohustusi raudteel raudteeseadus. Rongireisija on veolepingu nõrgem osapool,kelle vastavaid õigusi reisijana tuleb kaitsta. Reisi käigus tuleb anda reisijatele teavet järgmiste asjaolude kohta: milliseid teenuseid rongis pakutakse; mis on järgmine peatus, teave oodatava saabumisaja kohta, kui rong hilineb; olulisemad ühendusreisid, mida tuleks turvalisuse kaalutlusel tähele panna. Kaebustele tuleb tavapäraselt vastata ühe kuu jooksul
Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigusega. Toimib teistmoodi, põhinedes vastastikuse ja konsensuse pm-tel. Õiguslikult siduv. Rv eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element. Rv avalik õigus e rv õ moodustab iseseisva õigussüst. Rv eraõigus ei kujuta endast rv avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud lepinguid rv-se eraõiguse ühtlustamiseks. Ajalooline areng Arengut on jagatud klassikalise rv-se õiguse ajastuks (Vestfaali rahu, mis lõpet 30 aa sõja 1648 – II MS lõpp) ja modernse rv-se õiguse ajastu (II MS – tänapäev).
kõrgemalseisva õigusallikaga. Kuna ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, siis peavad siseriiklikud seadused nende põhimõtete ja normidega tingimata arvestama (EV Põhiseaduse § 3). Euroopa Liidu õigusel on ülimuslikkus siseriikliku õiguse ees. Tavaliselt on vaja rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste jõustumiseks liikmesriikide suhtes siseriiklikus õiguskorras ettenähtud formaalse protseduuri läbimist (ratifitseerimist). Euroopa õigus aga kehtib Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodanike suhtes vahetult. Reklaamiseadus on viidud kooskõlla EÜ Nõukogu direktiiviga 84/450/EMÜ, mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250, 19.09.1984, lk 1720) ning teiste EL reklaamialaste õigusaktidega.1 1 Reklaamiseadus RT I 2008, 15, 108
Praktikas pole sellist olukorda ette tulnud ja ka välisreiside ajal on Vabariigi President oma ülesandeid täitnud. Vabariigi presidendi volitused lõpevad ametist tagasiastumise, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise, surma või uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Vabariigi Presidendile pole võimalik avaldada umbusaldust. Presidendi ülesanded ja pädevused seonduvad väliste ehk riigi esindamise, siseste ehk riiginotari funktsioonidega ning iseseisva otsustamisõigusega siseriiklikus poliitilises juhtimises. Vabariigi Presidendil on esindusfunktsioon välissuhetes, mis soodustavad välispoliitika elluviimist, olulised on Vabariigi Presidendi kõned ja avaldused välisriikides. Välissuhtluse ülesannete hulka kuuluvad ka ratifitseerimiskirjadele allakirjutamine ning diplomaatiliste esindajate nimetamine/tagasikutsumine, ka Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjade vastuvõtmine
reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks (1893 Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents). Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng
põhiõiguste kataloogi väljatöötamisel. Sõltuvalt sellest, milline on välislepingute siseriikliku rakendamise ehk otsekohaldamise võimalus, jagunevad riigid dualistlikku süsteemi ja monistlikku süsteemi kuuluvaks. Dualistlikule süsteemile omane see, et välislepingut ei saa riigi siseselt otse kohaldada, isik ei saa vahetult lepingule tuginedes siseriikliku kohtu kaudu oma õigust nõuda. Lepingu põhimõtted, et neid rakendada saaks, tuleb dualistlikus süsteemis need kodifitseerida siseriiklikus õiguses ja isik saab oma õigusi nõuda üksnes siseriiklikul tasandil. See ei välista aga rahvusvaheliste instantside poole nt Euroopa Inimõiguste kohtu poole pöördumist vahetult lepingu alusel, dualistliku süsteemi on kasutanud ka mitmed demokraatlikud riigid, nt SB ja Rootsi. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste kohtu olemasolust, on nad teinud erandi nende lepingute suhtes, mille rikkumise peale saab kaevata Euroopa Inimõiguste kohtusse,
Maailma printsiip. Eesti OÜ teeb dividendi väljamakse Soomele 100. Eestis ettevõtte tulumaks . Maksuleping -> Eestil on õigus maksustada, kuid ei maksusta (siseriiklik). Kui Soome OÜ teeb dividendi väljamakse Eestile, siis…. LITSENTSITASUD - tasu intellektuaalse vara kasutada andmise eest. Tulumaksuga maksustatakse (TuMS §16 lg2p2?) TEGELIK KASUSAAJA LITSENTSITASUD Artikkel 12 p 1 - kasu saab see, kes annab litsentsi kasutada, Eesti siseriiklikus seaduses puudub regulatsioon, eraldi juhtumid vaadeldavad Kinnisvara maksustamine. Kinnisvara tulu art 6 1. VAADATA SISERIIKLIKU SEADUST Allikariigi õigus Palgid – vallasvara – tulu tekkimise riigis Hoonestusõigus – õigus hoonestada kellelegi teisele kuuluval kinnistul. (hoonestusõigus on võõrandatav). Pangal intressitulu (artikkel 11) – intressitulu teises riigis (Eestis), siis teises riigis (Eesti) maksustatav
korrektne. RHSi maksusäte peaks kaudselt mõjutama kogu ettevõtluskeskkonda täitma oma kohustusi riigi ees vastavalt kehtestatud reeglitele. Obligatoorseteks hankemenetlusest kõrvaldamise alusteks järgmised nõuetele mittevastavused, mis peavad olema tuvastatavad jõustunud kohtuotsuse kaudu: näiteks osalemine kuritegelikus organisatsioonis, korruptsioon, pettus või rahapesu. EL liikmesriikidel on õigus määrata oma siseriiklikus õiguses eelnimetatud sätete rakendamise tingimused, võttes arvesse ühenduse õigust ning nimetatud nõuetest võib erandeid kehtestada vaid möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides. a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;
Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvaheline eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse riigisiseses kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välimaine element. Rahvusvaheline avalik õigus moodustab iseseisva õigussüsteemi (rahvusvaheline õigus) Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust – kuigi erinevate riikide eraõiguse normid
näol; narkootikumide tarvitamine toob ühiskonnas kaasa kaudseid mõjusid, seda nii ühiskonnale, ravikulutuste tõusmisena või sotsiaalse toimetuleku vähenemisena.10 Euroopa Nõukogu 25. oktoober 2004. aasta raamotsusega kehtestati miinimumnõuded ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuse kohta. Raamotsuses jäetakse reguleerimata teatavat liiki isikliku tarbimisega seotud juhud, mille kohta nõukogu ei anna liikmesriikidele juhiseid ning suuniseid, kuidas neid oma siseriiklikus õiguses reguleerida. Seda teed on mindud ka Eesti õiguses, kus tarbimine ei ole kriminaliseeritud, ehk peamine rõhk on pandud narkootiliste ainete varustajate ja turustajate tegude vastu võitlemiseks. 7 Informing America's Policy on Illegal Drugs: What We Don't Know Keeps Hurting Us. Manski, Charles F. Pepper, John Petrie. National Academies Press. Jul 2001 8 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. 84 SE ja 102 SE II. Arvutivõrgus kättesaadav: http://web.riigikogu
Piiripunktid on varustatud kontrolli teostamiseks vajalike esmaste tehniliste vahendite ja narkootikumide tuvastamiseks kasutatavate kiirtestidega. Kaasatud on narkokoerad. Piirivalveameti Infoosakonna koosseisus on narkootikumide vastu võitlemise jaoskond, kus töötab kuus piirivalveametnikku. Infoosakonna pädevusse kuulub jälitusmenetluse ja kriminaalmenetluse läbiviimine narkokuritegevuse ja teiste kuriteoliikide vastases võitluses. Piirivalveamet osaleb aktiivselt nii siseriiklikus kui rahvusvahelises koostöös narkokuritegevuse tõkestamisel. Piirivalveametnike koolitus narkokuritegevuse valdkonnas piirdub käesoleval ajal piirivalveametniku baaskoolituse käigus saadud väljaõppel ja hilisemal täiendõppel, mida teostatakse nii organisatsiooni siseselt kui osaletakse ühisväljaõppe programmides koos teiste õiguskaitseorganitega. Põhimõtted: 1. Politsei, toll ja piirivalve teevad koostööd lähtudes kolmepoolsetest kokkulepetest; 2
Eesti keeles on termin "põhiseadus" erinevalt paljudest teistest keeltest selgelt normatiivse tähendusega termin. Ta tähendab riigi põhikorda sätestavat seadusandlusakti, põhikirja või põhilist, peamist seadust.5 1.2. Põhiseaduse struktuur 1.2.1. Struktuur Eesti põhiseadus kujutab endast ühtset terviklikku õiguslikku dokumenti, mis sisaldab nii norme kui ka printsiipe. Ta on rahva poolt referendumil vastu võetud õigusakt, millel on siseriiklikus õiguses kõrgeim õigusjõud.6 Põhiseadus koosneb preambulast, viieteistkümnest peatükist ja 168-st paragrahvist. Preambula on säilitanud kõigi Eesti varasemate põhiseaduste preambulate põhimõtted.7 Preambula omab tähtsust muu hulgas ka põhiseaduse teiste sätete tõlgendamisel. I peatükk sisaldab üldsätteid ning võimude lahususe ja riigivõimu legaalsuse põhimõtted. Kokku sisaldab I peatükk 7 paragrahvi. II peatükk sisaldab põhiüõigusi ja vabadusi
kõrval ka siseriiklikud seadused. Seega kujutab EL-i seadusandlus endast alati teatud sissetungi ehk interventsiooni liikmesriikide siseriiklikku õiguskorda.Sellest aspektist lähtudes saab EL-i seadusandluse jagada 3 kategooriasse: 1) unifitseerivad õigusaktid 2) harmoniseerivad õigusaktid 3) koordineerivad õigusaktid. Vaatleme neid akte veidi lähemalt. 1) unifitseerimine (unification) siin asendatakse pea täielikult teatud tegevustikud siseriiklikus seadusandluses EL-i pakutud regulatsioonidega. Eriti sagedased on unifitseerivad dokumendid ühtses agraar- ja konkurentsipoliitikas. Unifitseerivate dokumentide peamiseks vormiks on määrus. 2) harmoniseerimine (harmonization) siin EL-i seadusandlusega ühtlustatakse siseriiklikku seadusandlust viimast sealjuures asendamata. Harmoniseerivate dokumentide peamiseks vormiks on direktiiv
Seeläbi on turul tegutsejad teavitatud ning eeskirju on lihtsam kohaldada. Vastastikuse tunnustamise põhimõte Siseriikliku õiguse nõudeid ei kohaldata järgmiste toodete suhtes: mis on kas seaduslikult toodetud ja/või turustatud teises ELi liikmesriigis või Türgis või seaduslikult toodetud EFTA riigis, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline. Sätteid kohaldatakse siiski juhul, kui [ametiasutusel] on tõendeid, et konkreetse tootega ei pakuta siseriiklikus õiguses ettenähtud kaitsega võrdset kaitsetaset. Teine võimalus, kuidas tagada, et siseriiklik õigus on ELi õigusega vastavuses, on kehtestada erand ELi/EFTA riikidest pärit toodetele. Vastastikuse tunnustamise määrus 6 Toodete siseturg hõlmab lisaks ELi 27 liikmesriigile ka kolme EFTA riiki, kes allkirjastasid EMP lepingu, ning Türgit. 14
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier
Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2
23. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete tähendus riigiõiguses. Eesti põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Nii üldtunnustatud põhimõtete kui ka normide all peetakse silmas rahvusvahelise avaliku õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, mida on olemuselt kahesuguseid: 1) nn rahvusvaheline tavaõiguse põhimõtted, mis seovad eelkõige riike ja siseriiklikus tähenduses sellised põhimõtted praktilist tähendust ei oma (Näiteks: jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise keeld, lepingute järgimise kohtustus). 2) rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid - sisaldavad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttei ja need loetakse riigile siduvaks ka siis, kui riik pole nendega ühinenud või on neist lahti öelnud (Näiteks: genotsiidi keelustavad konventsioonid). 24
Rahvsuvaheline õigus on välja kasvanud siseriiklikust õigusest. Riik ei saa siseriikliku õigusega vabaneda rahvusvahelise kohustuse täitmisest. Lisaks on riikidel üldine kohustus viia siseriiklik õigus vastavusse rahvusvahelise õigusega. Selleks on riigid üldiselt vabad valima transformatsiooni, inkorporatsiooni, adoptsiooni või retseptsiooni vahel, ent rahvusvaheline õigus võib selle mooduse ka ette kirjutada. Iserealiseerivus et rahvusvahelise õiguse norm oleks siseriiklikus õiguses otsekohaldatav, peab ta olema iserealiseeruv, st: reguleerimisesemelt ja kehtivusalalt sobiv ja sõnastatud piisavalt selgelt ning mittetingimuslikult. Otsene õiguslik mõju selline otsekohaldatav norm loob adressaadile õigusi ja kohustusi, mida kohtud peavad tagama. Otsekohaldatavus ehk otsene õiguslik mõju erineb vahetust kohaldatavusest. Viimane on kõikidel siduvatel õigusnormidel. Siseriikliku õiguse suhtestumine rahvusvahelise õigusega. Riikide õigussüsteemid erinevad
Võlgnik peab muretsema võlausaldajale võla nimiväärtuses väljendatud varalise ekvivalendi. VÕS § 91 lg 1 sätestab, et rahavõlg on võlg, mille sisuks on raha maksmine kas sularahana või sularahata arveldusena. Rahatähe kohustuse täitmine toimub rahatähtede omandi ja valduse üleandmise teel. Täitmise kohaks on üldjuhul võlgniku elukoht. Alati võib rahalise kohustuse täita sularahas. Rahavõla korral on maksmine siseriiklikus vääringus ja kehtiva rahaga. Reeglina tuleb rahanõudelt maksta intressi, mis sisuliselt on tasu raha kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. Lepinguõiguse põhialus on pacta sunt servanda ehk lepinguid tuleb täita. Lepingu põhieesmärk ehk täitmine loetakse sooritatuks, kui leping on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Lepingu täitmise kord määratakse ära tavaliselt
tähendust, kas rikkumise pani toime seadusandja, täitevvõim või kohus. Kohus võib rikkumise toime pannud riigilt mõista kahjustatud isiku kasuks välja rahalise hüvitise või lugeda rikkumise heastatuks kohtuotsuses rikkumise tuvastamisega. Hüvitamisele võib kuuluda varaline ja mittevaraline kahju, samuti isikul tekkinud menetluskulud. Kohtumenetluse tõhususe tagamiseks võib kohus mõista kahjustatud isiku kasuks hüvitise välja ka siis, kui siseriiklikus õiguses on kahju hüvitamise mehhanismid olemas. Õiguse tõhusale ÕKV-le näeb ette ka EIÕK artikkel 13. Tõhusa õiguskaitsesüsteemi tagamine on ennekõike konventsiooniga liitunud riikide ülesandeks ning artikli 13 ülesandeks on anda üksnes tõhusa õiguskaitse täiendav garantii. EIK praktika kohaselt peab liikmesriik tagama, et siseriiklikud ÕKV-d oleksid tõhusad nii õiguslikult kui ka faktiliselt ning et ÕKV-i rakendamise tulemusel tehtaks otsus
Võlgnik peab muretsema võlausaldajale võla nimiväärtuses väljendatud varalise ekvivalendi. VÕS § 91 lg 1 sätestab, et rahavõlg on võlg, mille sisuks on raha maksmine kas sularahana või sularahata arveldusena. Rahatähe kohustuse täitmine toimub rahatähtede omandi ja valduse üleandmise teel. Täitmise kohaks on üldjuhul võlgniku elukoht. Alati võib rahalise kohustuse täita sularahas. Rahavõla korral on maksmine siseriiklikus vääringus ja kehtiva rahaga. Reeglina tuleb rahanõudelt maksta intressi, mis sisuliselt on tasu raha kasutamise eest. Meil kehtiva praktika alusel ei saa see olla suurem kui 7% aastas. LEPINGUD MÜÜGILEPING § 208 lg 1. On leping, millega üks isik ehk müüja kohustub andma teisele isikule ehk ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu
Laevareostuse kaasus: Artikkel 80 lg 3 ei ole vastavuses artikliga 47. Mis puutub kõnesoleva raamotsuse sisusse, siis väidab komisjon, et selle artiklites 1–10 sätestatud meetmed seonduvad kõik kriminaalõigusega ja puudutavad tegevusi, mida tuleb ühenduse õiguse kontekstis pidada taunimisväärseks. Nõukogu väidab teise võimalusena, et ühendusel puudub pädevus kinnitamaks siduvalt kriminaalkaristuste raskust ja liike, mille liikmesriigid on kohustatud ette nägema siseriiklikus õiguses, ning järelikult ei ole nõukogu rikkunud EÜ asutamislepingut ja EL lepingut, võttes vastu raamotsuse 2005/667 artikli 1, artikli 4 lõiked 1, 4, 5, 6 ja 7, artikli 6 lõike 1 punkti a ja lõiked 2 ja 3 ning artiklid 7–12. 1981, Casatti?? Otsus 70ndad Amsterdam lahend 80ndad komisjon vs Kreeka – Greek maize case Millistes valdkondades enne Lissaboni lepingut veel kriminaalõiguslikult reguleeriti?
1) müügigarantii annab tarbijale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist 2) garantiitähtajal asendatud asjale antakse algse müügigarantiiga sama kestusega uus garantii 3) asja parandamisel garantiitähtajal pikeneb müügigarantii parandamise aja kestuse võrra. VI Reisija õiguste kaitse EL-s erinevate transpordivahendite kasutamisel Rongireisija õiguste kaitse EL õigus ja erandid Eesti siseriiklikus õiguses Raudteevastutusmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1371/2007) sätestab reisija õiguste miinimumbaasi (määruses sätestatust ei või lepingus kõrvale kalduda reisija kahjuks). Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib praegu reisijate õigusi ja kohustusi raudteel raudteeseaduse § 92, milline viitab Raudteevastutusmääruse otsekohaldatavusele Eestis. *Raudtee-ettevõtja kohustused
garanteeritud põhiõiguste liike.Autoriõiguse moodustavad kaks autorile tagatud õiguste gruppi: isiklikud õigused ja varalised õigused.4 Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning sellest tulenevalt on Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks ka Euroopa Liidu õigus. Intellektuaalse omandi valdkond kuulub Euroopa Ühenduse alla, seega siis Euroopa Liidu esimese samba alla 5 ning on osaks Euroopa Ühenduse siseturu poliitikast. Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus ja karistusseadustik. Õiguse rakendamise seisukohalt omavad Põhiseadus ja rahvusvahelised kokkulepped väiksemat tähtsust. Eesti Vabariigi algusaastail, perioodil 1918-1940, kohaldati tsiviilõiguses ulatuslikult Vene Impeeriumi õigusakte.6 Autoriõigus ei olnud siinkohal erandiks. Tsiviilõiguse reformi käigus Vene tippjuristide poolt koostatud ning 20.03.1911a. vastu võetud Autoriõiguse seadus7
annaabi.ee 
