Mereõiguse konspekt (0)

Rahvusvaheline mereõigus
Mandrilava – merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd.
Www.un.org – eng – international law – oceans and the law of the sea
saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud.
Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe – tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon . 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega)
Declarations – saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone.
Kohustuslik menetlus – piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik.

Sõlmitakse kompromiss kokkulepe
Nähakse ette sätted, millega teatud vaidlused allutatakse kohustuslikule juristiktsioonile, kohtul on juristiktsioon. ÜRO kohtustatuut – erinevalt siseriiklikust kohtust RV õigus näeb ette selleks, et vaidlust lahendada vahekohtus või arbitraažis, peab olema iga osapoole riigi nõusolek.
Rahvusvahelise kohtustatuudi art 36 p 2 – annab igale riigile õiguse deklareerida, et temal on nõus vastatikuse..... - siin on võimalus riikidel teha deklaratsioon .
Konventsiooni omapära
Töötati välja 9 aastat, 1982 – võeti vastu. Omapärane oli see, et USA ei kirjutanud alla 11 osa pärast. Siis ta jäi 12 aastatks ootele. Grupp 77 – arengumaad. Hakkas kehtima 1994 – ÜRO mereõiguste konventsioon . Sellega saab edasi ühineda.
On suur dokument 320 art, 9 lisa ja rakenduskokkulepe. Väga keeruline aru saada. On nimetatud ka merede põhiseaduseks. ÜRO mereõiguse konventsioon on ülimuslik Genfi konventsiooni suhtes. Tegemist on pakett tehinguga, st reservatsioonid ei ole lubatud. Teatud optsioonid ( valikud ) on kokku lepitud.
Mereõiguse regulatsioon koosneb 2 komponendist :

staatuse ja õiguslik režiim, mereala staatus.
funktsionaalne tegevus, milleks seda mereala kasutatakse, laevasüit, uuringud, kalapüük.
Millises merealas laev asub – selllest olenevad konkreetsed õigused.
Ratifitseerima – need riigid, kes on allakirjutanud, nemad saavad ratifitseerida. Ratifitseerimine – (PS parag121 vale), kui vabariigi president on andnud allkirja, siis saadetakse lepingu hoidja ehk depositaari kätte. Riigikogu ei saa ratifitseerida, sest see koosneb kolmest komponendist..., ühinemist pole kirjas? PS annab ratifitseerimisele ka ühinemise tähenduse.
Ühinema – kui ratifitseerimine on möödas, siis saab ühineda. Eesti ühines paljudega konventsioonidega, sest allakirjutama ei saanud minna, kuna siis olime NL-is.
mõlemad on meetodid, millega riik kinnitab RV lepingu kohustuslikkust enda suhtes.
Www.itlos.org – international Tribunal for the law of the sea – proceadings – list of cases
Konventsioon
ART 287 p 1
1. Konventsiooni alla kirjutades, ratifitseerides või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda võib osalisriik kirjalikult teatada , et ta valib konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise vaidluse menetlemiseks ühe või mitu järgmistest instantsidest:
a) VI lisa alusel loodud Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus;
b) Rahvusvaheline Kohus;
c) VII lisa alusel loodud vahekohus;
d) VIII lisa alusel selles lisas nimetatud vaidluste lahendamiseks loodud erivahekohus.
Mereõiguste kohus – 21 liikmeline kohus, alalliselt tööl Hamburgis on kohtu esimees ja sekretär, kohtunikud on professorid ja spetsialistid . Nii palju erinevaid kohtuid – et lahendada
rahvusvahelisele kohtule laluvad kõik mereõiguslikud küsimused......??
Alalised kohtud konkureerivad vahekohtutega. Mis osas? - Probleemiks – alalises Haagis on 15 kohtunikku, 1 on venelane , Hamburgis 21 kohtunikku, ainult 1 venelane. Arbitraaž moodustatakse 5 liikmest – 1 poolt nimetab 2, teine pool nimetab 2 ja peakohtunik valitakse – on suur võimalus mojutada tulemust. Vahe osas on oluline veel – rahvusvahe kohus ja RV mereõiguse kohus on kaetud ÜRO liikmemaksudega, pool enda tunnistajate, ekspertide ja nõunike jaoks kulutused. Vahekohtus peab kõik maksma osapooled, alates ruumide hankimine , reisimine, palgad jne. Kõige parem töökoht – arbiiter.
ART 287

Kui osalisriik on pool vaidluses, mida jõustunud teates ei ole nimetatud, menetletakse asja VII lisa alusel loodud vahekohtus. 4. Kui vaidluspooled on vaidluse lahendamiseks valinud sama menetluse, võib vaidluse lahendamiseks kasutada vaid seda menetlust, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 5. Kui vaidluspooled ei ole vaidluse lahendamiseks valinud sama menetlust, võib vaidluse anda lahendada VII lisa alusel loodud vahekohtule, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
„kui pooled ei lepi kokku teisti“ - RV õiguse PM – poolte kokkulepe on alati üle igasugusest menetlusest ja lepingust. Kas alustada, lõpetada, viia teise instantsi üle. Aga selleks peab olema sõlmitud siduv kokkulepe.
Mandrijoont arvestatakse suurima mõõna veetaseme järgi. Kehtestatud on sirged lähtejooned, kaugemate tippude puntjoonte vahel. Mis jääb ranniku ja sirgete lähtejoonte vahele on sisemeri .
Sisemeres RV õigus ei sekku, kehtivad riikide seadused VA. Enne konventsiooni jüustumist oli kuskil sisevetes Rv kasutatav laevatee, siis seal rahumeelse läbisõidu õigus kehtib edasi.
Lähtejoontest kuni 12 meremiili – territoriaalmeri, osa riigi territooriumist.
Majandusvöönd – kuni 200 meremiili lähtejoontest. Majandusvööndi välispiir on kokku lpeitud teiste riikidega – Läänemeres.
93 a vastu võetud merealapiiride seadus
Külgvöönd (erivöönd) vüib olla lähtejoontest kuni 24 meremiili – Eestil pole.
Rahumeelne läbisõit on RV õiguses sätestatud erand , mis täh, et kalalaevad peavad sõitma, et laev on rännaku asendis, sõjalaevad – kahurid jm kaetud, ei saa lennutada ega vastu võtta lennukeid, ei saa teha mereuuringuid. Läbisõit peab olema katkematu ja kiire, peatuda võib juhuslikult navigeerimisel, juhuslikule tetetuleval põhjusel või rannikuriigi nõusolekul, hädaabi andes või abivajadusel.
Erivöönd (ART 33), kontrollvöönd
Majandusvöönd – omaette uus instituut, mille osas lepiti kokku konventsioonis , et seda on vaja kehtestada, sest ei tahetud lubada, et riigids nii suured merealad oma teriitoriaalmereks kehtestaksid. Nt Lõuna AM riigid hakkasid kaitsma oma kalavarusid – ressurss oli ohustatud, hakkasid rikkuse kaisteks kehtestama territoriaalmerd ühepoolses korras, kuni 200 meremiili lähtejoontest. Sisuliselt tehti kompromiss, rannikuriigid said suveräänsed õigused.
Juristiktsiooni teostamine õigus kehtestada õigusakte ja õiguste maksmapanemine – kontroll ja karistamisõigus. Majandusvöönd on peaaegu sama, mis avameri . Mõni riik võib aga nt tahta tehamingi puurimisplatvormi, kuhu üümber siis saab teha ohuvööndi. Majandusvöönd annab riikidele suured õigused ja rannikuriigid võivad seda kuritarvitada. Et rannikuriigid ei kuritarvitaks neile antud ' iguse siis on selleks konventsioonis ette nöhtud vajalik.
ART 56

Rannikuriigil on oma majandusvööndis:
a) suveräänne õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada meres ja merepõhjas ning selle all asuvas maapõues leiduvaid elus ja eluta loodusvarasid ning muul viisil vööndi kasutamisel ja uurimisel tegutseda, näiteks toota vee-, hoovuse- ja tuuleenergiat;
b) õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni:
i) tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele;
ii) teaduslike mereuuringute tegemisele;
iii) merekeskkonna kaitsmisele ja säilitamisele;
c) konventsioonis sätestatud muud õigused ja kohustused.
Suveräänne õigus – kui teised riigid tahavd midagi teha ´, siis rannikuriik saab seda keelata.
Kaitseabinõud
Artikkel 292. Laevade ja laevaperede viivitamatu vabastamine
1. Kui osalisriigi asutused on teise osalisriigi lipu all sõitvat laeva kinni pidades väidetavalt eiranud konventsiooniga kehtestatud nõuet laev ja laevapere pärast põhjendatud kautsjoni või muu rahalise tagatise üleandmist viivitamata vabastada, võib kinnipidamisest vabastamise küsimuse anda poolte kokkulepitud kohtusse või vahekohtusse; kui sellist kokkulepet kinnipidamisest arvates 10 päeva jooksul ei saavutata, antakse see küsimus kohtusse või vahekohtusse, mida artikli 287 alusel tunnustab kinnipidaja osalisriik, või Rahvusvahelisse Mereõiguse Kohtusse, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
2. Vabastamistaotluse võib teha ainult see riik või taotluse võib teha ainult selle riigi nimel, kelle lipu all laev sõidab.
3. Kohus või vahekohus võtab vabastamistaotluse viivitamata arutusele, käsitledes ainult vabastamise küsimust (kas kuulub vabastamisele või ei), arutamata laeva või selle omaniku või laevapere vastu pädevas siseriiklikus institutsioonis algatatud asju. Laeva kinni pidanud riigi pädevatel asutustel on õigus laev või laevapere igal ajal vabastada.
4. Kohtu määratud kautsjoni või muu rahalise tagatise üleandmise järel täidavad laeva kinni pidanud riigi asutused viivitamata kohtu või vahekohtu otsuse laeva või laevapere vabastamise kohta. (tagatise määrab kohus) (menetlus käib umbes 40-45 päeva)
Nt hooaja alguses võetakse kalalaev kinni ja hoitakse uurimise all, ei saa kala püüda toob kahju.
ART 73, lg 2 õiguslik alus – promt release kasutamiseks.
73, lg 3 – ei või ette näha vangistust või kehalist karistust.
NT Kui Eesti majandusvööndis Norra kalalaev rikub reegleid, ja meil Eesti kodanik pandaks vangi – siis Norra laevas süitvat Eestlast ei saa vangistada – laeva lipp kaitseb.
NT kui on tegemist majandusvööndis väikse nafta merre laskmisega, pole oluline merereostus, kui lipuriigil on hea maine – on olnud varem korralik – siis on antud lipuriigile õigus 6 kuu jooksul taotleda rannikuriigilt menetluse ülevõtmist.
NT väljaspool terr merd Taiwani lähedal sõitis konteiner laev sõitis kalalaeva pooleks, kalurid said surma, konteiner ei pannud seda tähele. Kapten oli hindu. Lipuriigiks oli Panama , neid see ei huvitanud. Sel juhul võimalik kaptenil pöörduda kodakondsusriigi poole. India välisministeerium ei teinud midagi. India oleks pidanud esitama diplomaatilise noodi ja paluma tuua menetlus Indiasse üle. Taiwanil on umbes 60 riigiga faktilised suhted aga nad ei ole tunnustanud Taiwanit de jure. Diplomaatilise noodi saatmine tähendab de jure tunnustamine oleks pahandanud Mandri-Hiinat.
Avamere vabadused ART 87 ja järgnevad – ise konventsioonist lugeda – sh jälitamisõigus (ART 111)
Laevad saavad avamerd kasutada, kuid tegemist pole absoluutse vabadusega vaid suhtelise vabadusega. Teatud erandid – kus võib laeva teise riigi lipu all sõitvat laeva kontrollida nt piraatlus .
Piraatlus – peab olema tegu aktiga väljaspool mingi riigi territoriaalmerd (kui sees siis kriminaal kuritegu ). Tegu peab olema isikliku kasu saamise eesmärgil toime pandud. Piraatluse korral peab alati olema tegu kahe laevaga, üks piraatide alus ja teine rünnatav alus. Riigid on kohustatud piraatlust maha suruma. Piraate tuleb karistada .
Merepõhi
Majandusvööndi peab rannikuriik välja kuulutama. Mandrilava eksisteerib rannikuriigil ibso facto e iseenesest. St ei pea selle kohta seadust vastu võtma ega välja kuulutama.
RV kohtustatuudi 59 ART ütleb, antud kohtuotsus on kohustuslik antud osapooletele, see pole pretsedent. Need kohtuotsused on õiguslike probleemide lahendamisel abiallikad. Põhiallikad on konventsioonid , sellised mida osapooled sõnaselgelt tunnustavad, millega nad on ühinenud või ratifitseerinud. Kolmandaid osapooli leping ei kohusta.
RV tavanorm – õigusnormina tunnustatud üldise praktika tõend, mis vajab korduvat riikide käitumist ja opinio juris. Opinio juris – riik käitudes mingil kindlal moel annab riik endale aru, et see käitumine on üldtunnustatud. Tähtis on riikide praktika.
EV-l pole merepõhja osas seadust. Mereterritoorium kuulub riigile ja seda ei saa osta ega müüja vbla selle pärast pole selle jaosk ka seadust tehtud ja ei arvestata riigi territooriumi hulka.
Mandrilava algab sealt, kus lõpeb riigi territoorium . Mandrilava osas riigil on täielik suveräänsus. Puurimine jms saab toimuda ainult rannikuliigi loal. Mandrilava ressursiks võivad olla igasugused karbid – kuna nad ei liigu ja on püsivalt kinnitatud põhja külge. Riigil on õigus kehtestada välimine mandrilava, kuni 350 meremili lähtejoontest või .....samasügavusjooneni. See saab toimuda teiste riikide nõusolekul, sleleks on spetsialistidest komisjon . Konv lisa nr 2 alusel teguseb. Riik peab teostama vajalikud uuringud ja komisjon annab juhised, kui kaugele võib selle mandrilava panna.
Peab hakkama maksma RV süvamereorganisatsioonile maksu. 5 aastat ei tule midagi maksta ja 6st alates hakkad netokasumi pealt maksma teatud protsenti.
Süvameri e süvik, konventsiooni 11 osa
Süvamere põhjas on palju erinevaid metalle . Loodi süvamerepõhja organistasioon, kes vastustab nende uurimise, kaitse ja kaevandamise eest. On öeldud, et need kogu inimkonna omad. Need ressursid lükkasid edasi konventsiooni jõustamise 12 a võrra. Arvestatakse pioneerinvestorite huvisid. Pioneeriinvestorid on need, kes on palju pappi pannud selle asja uurimiseks. Nende investorite huvide kaitseks on kokku lepitud , et need on üigustatud süvamere põhajl välja mõõta 2 krunti , kus saavad tesotada oma toomist , iga krundi suuruseks 150 tuhat ruut km. Krundid peavad olema ühesuguse majandusliku väärtusega. Süvamerepõhja orgiga sõlmitud tootmiselpingu alusel, saab ühel krundil pionerrinvestor alustada kaevandamist ja saab kasumi, teise krundi ta annab süvamereorganisatsioonile – see otsustab kas alustab ise tootmist vüi rendib krundi välja tasu eest asjast huvitatud konsortsiumile.