Tänapäeva Prantsusmaa kujunemine. Eksam. Vastused (0)

1. Tooge välja kõige tähtsam Prantsuse revolutsiooni saavutatust. Kas revolutsioonipärandit on püütud 19. ja 20. sajandi jooksul kõrvale heita nii riiklikus plaanis kui kodanikuühenduste kaudu?

• Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja rahvuse sünd.
  
• Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana feodaalsüsteem , kehtestati kodanikuvabadused ( talupoeg sai maaomanikuks).
  
• Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid.
  
• Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita
  
• Kaotati kirikukümnis - dîme
  
• biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse
  
• Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused
  
• Kehtestati ühtne mõõdusüsteem
  
• Kaotati gildid
  
• Vähendati riigi sekkumist majandusellu
  

Kirik sai prantsuse enamiku kirikuga , inimesed sai võrdsed seaduse ees, nemad said isikuvabadust, töövabadust, vabategevust. Prantsuse revlutsiooni deviis “ Vabadus, võrdsus, vendlus”.
Mõlema impeeriumi ajal oli see deviis keelatud, nagu teised revolutsiooni sümbolid, aga uued revolutsioonid tõstsid deviis uuesti ausse ja 1848 aasta konsitutsioonis nimetati seda Vabariigi põhiideeks.
Revolutsioon Aitas kaasa valgusideede levikule ja elluviimisele paljudes riikides. Kuid ta tõi kaasa endaga ka vägivalla ja poliitilise vastaste massilise hävitamise. Selleaegne terror on hiljem olnud eeskujuks mitmetele 20. saj. diktaatoritele.

2. Kas Restauratsioon oli Vana Korra juurde tagasipöördumine? Tooge välja selle argumendi poolt- ja vastuväited. Missugune oli Louis- Philippe I valitsemisaeg selle taustal?

• Bourbonide Restauratsiooni alguses valitses Louis XVIII . Restauratsioon võiks nimetada Vana Korra juurde tagasipöördumiseks. Selleks asutakse sammu Vana Korra suunas on mitmed argumedi:
  

koostati põhiseadus , 1814 . aasta harta, mis tegi kõik prantslased seaduse ees võrdseks, kuid säilitas kuningale ja aadlile märkimisväärse eesõiguse.

kuninga, mitte rahva ülimuslikkus

varanduste ümberjaotamine

sõnavabadus on suhteline ( ajakirjanduses piiratakse, verbaalne jumalateadus ei ole lubatud)

Tsentsusepõhine valimisõigus

Katoliku kirik saab riigikirikuks

Charles X piirab sõnavabadust , kehtetab tsensuuri (peab taotlema dokumendi luba)

• Teiselt poolt aga,
  

isikuvabadused olid tagatud

kõikidel oli pääs tsiviil- ja sõjaväeameteisse

eraomandus on puutumatu (les bien nationaux)

Vana Korda ei taastata

Kuningal on täitevvõim , nimetab ministrid , seadusalgatus
Louis-Philippe tõusis troonile 1830. aasta Juulirevolutsiooni tulemusel ja valitses mitte kui "Prantsusmaa kuningas", vaid kui "prantslaste kuningas", tähistades nihet rahvusliku suveräänsuse suunas.
Tema valitsemisajal

• kogu võim ei lähtu kuningalt,
  
• katoliku usk pole enam riigi usk, vaid prantuse enamiku usk,
  
• kaob tsensuur
  
• Kinnitati liberaalse kodanluse võitu aristokraatia ja vaimulikkonna suhtes
  
• 2 rojalistiku suunda : legitimistid ja orleamistid
  
• Konstitutsiooniline monarhia
  

3. Millist seost leiate Prantsuse-Preisi sõja ning I ja II maailmasõja vahel? Kas ka Saksamaa jaoks oli kõigi nende konfliktide käigus põhivaenlaseks Prantsusmaa? Põhjendage!

• Kõik need kolm sõjad on kindlasti seotud omavahel. Prantsuse-Preisi soda oli väga suures osas kahe järgneva maailmasõja põhjuseks.
  

• Pärast Pr-Pr sõda Prantsusmaal oli suur rahuolematus, rahutused ja mässud. Prantsusmaal oli revansi poliitika, tahti revansi Saksamaale, algas liitlaste otsimine.
  

• Tol ajal oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Pranstusmaa mõju on väga suur maailmas kirjanduse, teaduse ja kunsti vallas, samuti poliitiliste ideede vallas . Prantsusmaa oli teine tööstusmaa 1860 pärast Inglismaad. Põllumajanduses oli innovatiivne levik, kaubandus kõrgel tasemel, tööstuse areng.
  

• Esimese maailmasõja põhjustuseks olid suurriikide vastuolud : võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali, ekspodi võimaluste, mõjupiirkonade ja asumaade pärast.
  

• Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast,
  

Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit.

• Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril . Kolooniaid sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas..
  

• Esimese maailmasõja tagajärjena allkirjastas Saksamaa Versailles ' lepingu. Sellega kaotas Saksamaa umbes 13 protsenti oma maa-alast, pidi loobuma oma kolooniatest, pidi maksma ulatuslikke reparatsioone sõjaväge.
  

• Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. (I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov).
  

Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia (Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel), Prantsusmaa,( Preisi alade tagasisaamine/ühendamine).

4. Industriaalrevolutsioonid 19. sajandil ja 20. sajandi algul: millised olid Prantsuse majanduse (nii tööstuse kui põllumajanduse) ja ühiskonna arengu eripärad nende käigus võrreldes muu kiiresti areneva maailmaga .
Urbaniseerimine:

• Suur linnaelanike osakaal
  
• Maal on võimalik ka elada
  
• Rahvastiku aeglane kasv (kasvab sisserände (Poola, Hisp ,Itaalia)
  
• Aeglane urban
  
• Aeglasem industrialiseerimine kui mujal
  

(Kiir areng: Belgia, Rootsi, Saksamaa, Itaalia põhjaosa, Hisp, Ingl, P- Am)
Põllumajanduses:

• Innovatiivsuse levik
  
• Majanduse areng on aeglasem kui Ingl
  
• Põllumajanduse suur osakaal (inimesed ei tahtnud maalt lahkuda)
  
• Kaob sööt
  
• Kasutusele võetakse korralik ader
  
• Uued kultuurid ( kartul , mais)
  

Tööstus

• Kasvab kiiresti
  
• Panganduse areng
  
• Uus seadusandlus ettevõttete kohta
  
• Raudteetransport
  
• Tekstiiltööstuse osakaal väheneb
  
• Turu spetsialiseerumine (raudtee seoses)
  
• Teine tööstsusmaa maaailmas 1860 (pärast Ingl)
  

5. Riik ja religioon Prantsusmaal alates Vanast Korrast kuni riigi ja kiriku lahutamiseni. Miks tekkis terav vastuolu III vabariigi ja katoliku kiriku vahel?
Vana Kord

• Kat kirik oli riigi kirik, kuningausk
  
• Pole südametunnistuse vabadust
  
• Rahamaksud (kirikukümnis – dîme) – kohustuslik kõikidele
  
• Maad varased ja rikkused on kiriku omased
  
• kirik kontrollib riiklik elu sekkub poliitikasse
  
• Kuningas nimetab piiskopid
  

Konkordaat

• Riigi ja kiriku suhete regulariseerimiseks leping
  
• maksud
  
• Napoleon tunnistab katoliku usu prantslaste enamiku usuks .
  
• Rooma paavst on kõige katoliku kiriku pea.
  
• Kiningas nimetab piiskoipid
  
• Katoliiklik kirik, galvinistlik,( reform ), luterlik kirik
  

Lahutamine

• Südatunnistuse vabadus
  
• Kirikuhooned on riigi omased
  
• Rahastavad vabatahtlikud annetused
  
• Riik ei tunnista ühtegi kultust aga annab kultusevabdust
  
• Ühiskond vähem religioosne
  
• 1924 luuakse statuudiga kiriklikud assotsioonid
  

Põhjused

• 1901 seadus ühingute kohta
  
• Accociation – mitteproffesionaalsed ühingud ( mitte tulu toova eesmärgiga)
  
• See võimaldab moodustada esimesed poliitlised partied
  
• Kongregatsioonid ( nunnad ja munkad hoolitsevad kiriku eest) peavad selle seaduse taotlema eritegevusluba
  
• Neile säilib kontroll ning nad võidakse laiali saata
  
• 1904 - seadus, mis keelab kongregatsioonidel haridusega tegeleda
  
• Katkestab Pr diplomaatilised suhted Vaikaaniga
  
• Väideti, et kirik on vabariigi vastu
  
• 1905 seadus r ja k lahutamiset
  

• 
  

6. Prantsusmaa parlament alates Vanast Korrast kuni tänapäevani. Kuidas on toimunud selle või selle eri osade liikmete valimised? Keda või mida need esindavad?
Vana Kord

• Riiki valitses ainuisikuliselt monarh
  
• Absoluutne monarhia.
  
• Konstitutsioon puudus.
  
• Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut .
  
• Tsentsusepõhine valimisõigus
  

I vabariik
Direktooriumi aeg

• Tähistab gruppi, kus on valitsusorgan ,
  
• Täitevvõim
  
• Kahekojaline parlament
  
• Seadusandlik võim jaguneb: Alamkoda l’Assamblée Nationale (rahvaesindus)ja Ülemkoda le Sénat. (valitud/määratud/piiratud valijagrupp)
  
• Tsentsusepõhine v
  

Napoleoni aeg

• uus konstitutsioon
  
• 3 konsulit
  
• Konsulaat :Esimene Konsul – Napoleon
  
• Kahekojaline
  
• Üldine valimisõigus (kõik kodanikud võivad olla valitud / sugu vanuse piirang)
  

Restauratsioon

• Tsentsusep
  
• Ülemkoda – nimetab kuningas
  
• Alamkoda – valitakse tsentsusepõhiselt (valijal min 30a)
  

II vabariik

• Ajutine valitsus, kuhu luulusid aktiivsed liikmed, ajakirjanikud
  
• Asutav Kogu Assemblee Constituante
  
• Üldised valimised
  
• Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele asambleele/ parlamendi
  
• Presidendiks sai Napoleoni I vennapoeg
  

II keisririik

• Napoleon III - president
  
• saatis laiali Rahvusassamblee ja sai Prantsusmaa ainuvalitsejaks.
  
• Üldine v
  

III vabariik

• Ajutine valitsus – Rahvuslik kaitse (Pariisi linna saadikud)
  
• Riigipeaks sai Thiers
  
• Parlam asub Versailles
  

• Presidendil on suur võim, valitakse Saadikutekojaga ja Senatiühistungi
  
• Assamble Nationale (Saadik, Senat)
  
• 2 kojaline
  
• Üldine
  

Koloniaalimpeerium

• Protektoraadi süsteem – välipoliitika kaitse
  
• Ministere des colonies – otsene haldamine
  

IV vabariik

• Režiim on parlamentaarne
  
• Parlament kahekojaline
  
• Ülemkoda – Le Conseil de la République:
  
• Sarnaneb V vabariigi senatiga
  
• Uuendatakse kolmandiku osas iga 3 aasta tagant valijameeste poolt, kes ise valitud otseste valimiste teel
  
• Alamkoda – Assemblée nationale:
  
• Kontrollib valitsust
  
• Võib valitsuse kukutada häälteenamuse alusel: motion de censure
  

V vabariik

• Assemblée nationale (Alamkoda)saab laiali saata valitsuse (motion de censure)
  
• ühine istung s+s valib presidendi
  
• Ülemkoda (conceil de la Republique)
  
• Otsevalimnine
  

• 
  

7. Prantsuse välispoliitika alates II keisririigist kuni II maailmasõjani. Mille poolest oli Napoleon III isik tähtis selle suunamisel? Millised olid suundumused III vabariigi ajal?

• Pööras palju tähelepanu majandusele
  
• Napoleon tahtist Pranstusmaale sõjalist kuulsust tuua, aga Prantsusmaa üldiselt ei toetanud teda nendes taotlustes
  
• Napoleon pidi sõjakamat välispoliitikat vastu diplomaatide, ministrite, rahvaesinduse tahtmist ja suuresti vastu avalikku arvamust
  
• Krimmi sõda, kui Napoleon Inglismaaga astub Türgi poolele
  
• Osales aktiivselt Krimmi sõjas , sõjas Austria vastu ja teostas ulatuslikku vallutuspoliitikat Aasias
  
• Prantsusmaa Egiptusega ehitab Suezi kanali
  
• 1860. aastatel ebaõnnestus Mehhiko vallutamine
  
• Aktiivse välispoliitikaga üritas napoleon iii tasakaalustada siseriiklikku ebapopulaarsust, sest napoleon iii polnud prantslaste seas toetust
  
• Prantsusmaal on suur mõju kogu Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas
  
• Piemonte sõjas Prantusmaa saab endale Savoie ja Nice
  
• sõlmis Prantsusmaa Inglismaaga vabakaubanduslepingu, mis ei rahulda kodanlasi
  
• võtab režiim liberaalsema pöörde
  
• Pr Preisi sõda, mille käigus Saksa väed võetakse Versailles ja Pariisi
  
• Prantsusmaa välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai 1871. aasta lüüasaamise heastamine
  
• Prantsuse pealiitlaseks sai Venemaa, varsti ka Inglismaa. Kujunes KOLMIKLIIT
  
• Prantsusmaa teostas ka aktiivset.
  
• Prantsusmaa kolooniad – Alžeeria, Senegal , Kamerun jpt.
  
• Pärast I maailmasõda Prantsuse-Belgia ühisväed okupeerivad Reinimaa, et sundudaSaksamaad maksta reparatsioone
  
• Hispaania kodusõda , kus vasakpoolsed pooldavad Pr sekkumist Hispaaniasse
  

8. Prantsuse koloniaalpoliitika. Alžeeria eriline koht selles.
Pr koloniaalekspansiooni poliitika on väga vasuoluline. Ühest poolest,

• + Koloonia tõi võimalust reisida , teha karjääri
  
• koloonia elanikule anti prantsusmaa kodanlust
  
• Kolooniaalpoliitika on turu , toorainete allikas
  
• Maksud
  
• Surenesid Pr prestiizi
  
• Parandavad kultuuri olukorra
  
• Harjutus armeele
  

Teisest poolest, see tähendas

• Revans Saksamaale
  
• Ilma massilise emigratsioonita ei saa olla
  
• Kardeti inimkaotusi (sissehumanistlik vastuargument )
  
• Sotsialistlikud vaaded
  
• Rahvusvaheline konflikt Suurbrit
  

Kolooniaid hallatada oli võimallik protektoraadi süsteemi kaudu (välispoliitika, kaitse) ja otsehaldamine (ministere des Colonies) – sisseministeerium

Tuneesia ja Maroko allutatud välisministeeriumile
Alžeeria siseministeeriumile

See vabariiklik, demokraatlik hoiak andis koloniaalpoliitikale iseseisvust, tsentraalne haldamine, tsentriistlik suhtumine.

20. saj. algul hakkavad kolooniais natsionalismid pead tõstma

rohkem antakse pärismaalastele prantsuse kodakondsust

Alžeeria majandus edeneb

Koloniaaladministratsioon soodustab veidi rohkem kabiile, mis suurendab pingeid araablastega

Moslemitel säilib eristatuut (Kui nad küsivad prantsuse kodakondsust, peavad nad eristatuudist loobuma)

statuudile lisaks indigénat –institutsioon – ametnikud islamiuskuks, annavad kriminaalõigust, oma finantspoliitika

9. Millised olid Vichy valitsuse aegsed Prantsuse riigi põhilised suundumused nii siseriiklikus kui rahvusvahelises plaanis?
1940 – 1944 (de- facto ) / 1945 (de-
jure)
Siiseriiklik plaan :

• Marssal Petain oli võimul (Pr esindaja)
  
• Uus konstitutsioon peab tagama õiguse tööle, perekonnale , isamaale, mis ongi deviis: Travail, Famille, Patrie
  
• Vabadusest üldse ei räägi
  
• Fasistlik ja natsistlik (Itaalia pärast) – liikumised kaaluvad fasismi poole
  
• Antiparlamentaarne reziim
  
• Riigi ülesus, teatud traditsioonide väärtuste ülestamine
  
• Revolutsiooni pärand võetakse kõrvale
  
• État français- on suveräänne riik, millel on pidevalt ahenev tegevusväli
  
• Riigil on ometi kaks trumpi: merevägi ja koloniaalimpeerium
  
• Pétain kuulutab end riigipeaks ja loob antidemokraatliku ja antiliberaalse režiimi
  
• Révolution nationale (õigused pole garanteeritud, ülistati maaelu, kirik sai uue moraali, keelatakse vabamüürlased, salaorganisatsioonid, juudi vastandised,juudivastased seadused, ülistatakse perekonda, provintsi, korporatsioone, kiriku tähtsus)
  

Rahvusvaheline p:

• domineerib Saksamaa
  
• Kollaboratsioon (okkupatsiooni võimuga sunnitud või vabatahtlik koostöö)
  
• praktiseeris Prantsusmaa riigikollaboratsiooni Saksamaaga, sest see tagas Prantsusmaa õiguste suure kaitse
  
• balkonipoliitkia ( vaadata, mis toimub, aga ei sekku)
  
• Prantsusmaa jälgib konflikti käiku , ise seal osalemata
  

Prantsusmaa loob Francais libres – virtuaalne institutsioon sõjategevuse jätkamise poolt.
Petain keeldab sõjategevus koloonias
La Résistance – vastupanuliikumine (juht Charles de Gaulle )
De Gaulle pakub välja luua „ keskne ajutine valitsus“, mida toetavad vastupanuliikujad
1943 luuakse Comité français de la libération nationale (CFLN), millest sünnib 1944. a. juunis Gouvernement provisoire de la République française (GPRF),

10. Prantsuse välispoliitika põhilised suundumused pärast II maailmasõda.
IV vabariik

• Prantsumaa kuulub lääneriikide blokki ja on seega USA liitlane
  
• Ometi alates IV vabariigist suund suveräänsele välispoliitikale
  
• Algavad Prantsusmaa püüdlused saada tuumariigiks
  
• 1956.a. Suezi kriis sunnib Prantsusmaad taotlema Euroopa ühtsust
  
• Algab dekoloniseerimisprotsess
  
• Vabanevad Indohiina, Maroko ja Tuneesia
  
• Alžeeriaga suured probleemid seoses rohkearvuliste kolonistidega
  
• Need viivadki IV vabariigi langemisele
  

V vabariik
De Gaulle’ välispoliitika

• Kaks iseloomulikku aspekti:
  

Pidev mure Prantsusmaa koha pärast maailmas

Rahvusliku iseseisvuse tagamine, eelkõige USA suhtes

• 1966.a. võtab Prantsusmaa oma armee NATO ühtse juhtimise alt ära
  
• Dialoog NSVL -ga
  
• Hiina RV tunnustamine
  
• De Gaulle pooldab rahvuste Euroopat, mille keskmes prantsuse-saksa koostöö
  
• Majanduses kiire kasv (1949-1975 Trente glorieuses)