Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KENYA presentatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Miina Härma Gümnaasium
Kenya
Mari-Ann Lepp
Uurimistöö
Juhendaja : Maiu Kaljuorg, geograafiaõpetaja Miina Härma Gümnaasiumis
Tartu 2013
Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Geograafiline asend
  • Rahvastik
  • Suurregioon
    3.1 Majandusorganisatsioonid
  • Linnastumine
  • Põllumajandus
  • Transport
  • Turism
  • Metsamajandus
  • Kasutatud lingid
    Sissejuhatus
    Koostasin käesoleva referaadi iseseisvalt. Kõik töös esitatud andmed ning muud faktid on usaldusväärsed ja täpsed.
    3
    Riigi geograafiline asend
    Kenya on riik Aafrika idaosas, mille pealinnaks on Nairobi . Riigikeelteks on inglise ning suahiili ja rahaühikuks Kenya šilling. Kenya pindala on 582 650 km². Riigi koordinaadid on 0o N, 38o E ning ta asub ekvaatoril . Ta piirneb põhjast Etioopia , kirdest Somaalia, loodest Lõuna-Sudaaniga, läänest Ugandaga, lõunast Tansaaniaga ning idast India ookeaniga. Kenya asub lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes ning pinnamoodide tõttu on Kenya maastike poolest erakordselt mitmekesine . Enamiku alast hõlmab Ida-Aafrika kiltmaa kirdeserv, mis laskub astangutena India ookeani rannikumadalikuks. Riigi keskosa läbiv 38. Meridiaan jagab maa kaheks erinevaks osaks. Idapoolmik madaldub India ookeani rannikule ja lääneosa tõuseb järsult Ida-Aafrika alanguvöötme piirkonna mägedeks ja platoodeks. Kenya asub ekvaatoril ja ekvatoriaalsed õhumassid liiguvad sealt üle kaks korda aastas, on seal 2 vihmast perioodi. Aprillist juunini on seal palju sademeid, oktoobris ja novembris on sademeid mõõdukalt. Ka õhutemperatuur on kevaditi ja sügiseti kõrgem. Siseveekogud hõlmavad 13400 km2. Riigi loodeosas asub Turkana järv ning edelaosas Victoria järv. Jõgesid on vähe ja nende vooluhulk kõigub tugevasti, kuivaperioodil osa neist kuivab. Suurimad jõed on Galana ja Tana kagus, Turkwel loodes ja Nzoia läänes. Riigi suurim mägi on Mount Kenya (5199m). Kenya on arengumaa , kuid majandusgeograafili-selt asub ta heas kohas, kuna on ligipääs merele, samuti soe ja niiske kliima, mis soodustavad eksportartiklite kasvatamist . Nendeks on näiteks kohvi, tee, puu- ja köögiviljad, lilled, naftasaadused ja tsement. Ida- ja Kesk-Aafrika riikidest on Kenyal kõrgeim SKT. Tähtsamateks loodusvaradeks on lubjakivi , fluoriit, sooda (Na2CO3), sool, tsink , diatomiit, kips, kalliskivid, hüdroenergia ja loodus. Samuti on ta osa Ida-Aafrika Ühendusest. Kenya majanduslikule arengule on kasulik rahvusvaheliste lennuväljade ja sadama olemasolu ja riiki läbivad kiirteed, mis võimaldavad kauba transporti.
    4
    Rahvastik
    Kenya rahvaarv on üle 43 miljoni elaniku. Tansaaniaga on Kenyal peaaegu samapalju rahvastikku, kuid Etioopia edestab rahvastiku poolest Kenyat kahekordselt. Rahvaarv on kiiresti kasvav, sest alles 2009. aastal oli üle 38,5 miljoni inimese Kenyas . Rahvastiku tihedus riigis on 67.2 in/km2. 65 aastased inimesed ning vanemad moodustavad kogu elanikkonnast kõigest 2.7%. 14-65 aastased inimesed moodustavad 54.8% ning alla 14 aastased isikud 42.5%. Keskmine eluiga on 63.07 aastat. Meeste kemiseks elueaks jääb 61.62 aastat ja naistel 64.55 aastat. Keskmine vanus on aga 18 aastat. Keskmine madal eluiga tagab maailma keskmise vanuse tabelis 177. koha. Kuna inimesed ei ela väga vanaks , siis rahvastik nooreneb. Rahvaarvu poolest asub Kenya maailma riikide tabelis 31. kohal ning rahvaarv kasvab aastas 2.44%. Kaardilt võib näha, et tihedamini on asustatud Lääne-Kenya, samuti ka rannikualad, sest seal on sobilikum kliima elamiseks. Põhja-, Kirde-Kenyas on vähem asustatud piirkonnas oma väga kuiva kliima tõttu. Selle pildi põhjal üldistades võib öelda, et Põhja-Kenya on vähem asustatud kui Lõuna-Kenya. Suremus on Kenyas 1.4%, sünimus on 3.9%. Imikusuremus on endiselt väga suur, lausa 44 last sureb 1000 inimese kohta, mis teeb kokku 5.9%. Imikusuremus, sünimud ja suremus on kõik 2006. aasta seisuga. Suur suremus on tingitud ka AIDSi/HIVi suurest levikust riigis.
    5
    Suurregiooni kuulumine
    Suurregioonide järgi asub Kenya Mustas Aafrikas. Loodususunditel põhinev tsivilisatsioon ei vastuta läänestumist, kuid ei suuda sellega kaasa minna, kuid tehnoloogiliselt on mõned asjad üle võetud, mitte aga vajalikke muutusi maailmanägemises.Tehnoloogiaajastust mahajäämist näitab ka see, et 1000 elaniku kohta on riigis 9 telerit, 5 autot, 15 telefoni ning arvutid on vaid eliidil. Ajakirjanduses valitseb täielik poliitiline tsensuur . Nii on Mustast Aafrikast saanud katastroofide regioon, mille panud maailmamajandusse on vähetähtis ning väheneb aina. Enamik riike kuulub maailma vaesemate riikide hulka ning on poliitiliselt killustunud. Riigipiirid pärinevad Aafrika kolooniateks jaotamise ajast 19. Sajandil ja need ei järgi etnilist koosseisu.
    Majandusorganisatsioonid
    Riigi ainukeseks majanduskoosseisuks on COMESA ning Kenyal pole ühtegi maailmakuulsat firmat .
    6
    Linnastumine
    Suurimad linnad on Nairobi( Aafrika suurimaid ja moodsamaid linnu), Mombasa, Nakuru ning Eldoret. Kõikide linnade rahvastik on üle 200 000 elaniku ning pealinnas, Nairobis, on üle 2 miljoni elaniku. Üks suurimaid probleeme on ka slummide teke. Kibera on Ida-Aafrika suurim slumm , kus 700  tuhat inimest peavad elama sama suurel maalapil, kui seda on New Yorki Central Park. Sealsetel inimestel pole vett, koole ega tervishoidu . Suuremad linnad jäävad Lõuna- ja Edela-Kenyasse, ainukeseks erandiks on Mombasa, mis asub ranniku lõunaosas. Linnades elab 22% inimestest kogu riigi rahvastikust.
    7
    Põllumajandus
    Põlluharimiseks sobib vaid 7-8% ning aastaringselt ja aastaid järjest on vaid 0.97% kogu maast kasutusel. Kui lisaks 8-9% on niisutatav, mistõttu on kokku sobilikku maad umbes 15 %. Inimese kohta on Ida-Aafrikas keskmiselt 0.21 hektarit elaniku kohta. Pinnamood on selleks soodne pigem idapool , kuna seal on tasasem maa ning ookeanile lähemal. Lääne-Kenya on mägisem ning linnadega tihedamalt asustatud. Arendamiseks , on kahjuks enamik trumbid maha käidud, kuna seal pole väga palju kõrgelt haritud põllumehi ja põllumajandusteadlasi, siis kasutatakse väga palju väetisi ning kurnatakse maa üle ehk kokkuvõttes põllu harimises kasutatakse valesid meetodeid . Väheviljakail punamuldadel, mis on iseloomulikud kõrbe piirkondadele, ei saa kaua kasvatada, vaid peab muutma põllulappe, et niigi väheviljakaid muldasid täiesti tühjaks ei kasutataks. Kenya asub lähiekvatoriaalses kliimavöötmes , kus aastaringselt on soe ning sademed langevad ebaühtlaselt. Taimekasvatusega saab tegeleda aastaringselt , niisutavatelt aladelt saab aastas isegi kolm saaki. Kuid mitte niisutavatelt aladelt saab kaks saaki (kaks vihmaperioodi). Sademeid sajab väga erinevalt, kuna Lääne-Kenyas on mandriline kliima rohkem ning rannikul on mereline, siis on ju teada, et idapool on rohkem sademeid, kui lääne pool. Keskmiseks sademete hulgaks jääb siiski 1000 mm aastas. Aasta jahedaim pool on meie mõistes suves ( juuni kuni september), kus temperatuur langeb 11 kraadini, meie talvel on nende temperatuur 26 kraadini, mis teeb kokku keskmiseks temperatuuriks kokku 18.5 kraadi. Samamoodi pole riigis sarnaselt sademetele ühtlaselt jaotunud ka temperatuur. Mere ääres on temperatuuriamplituud väiksem kui läänes ja põhjas. Mullad ei ole väga viljakad , mistõttu
    8
    saagikus jääb väikeseks, kuid kultuuritaimede mitmekesisus on suur, kasvatatakse näiteks tee, kohv, mais, nisu, suhkruroog, liha, munad, piimatooted , puu- ja köögiviljad. Umbes poole väljaveost moodustuvad kohv ja tee; maisi, kartulit, suhkrut, liha tarbitakse siseturul. Et maad parandada ja kasvatada vähest saagikust niisutatakse maad. Kuid see ei kehti kogu riigi ulatuses, sest loodeosas on kõrbepiirkonnad ja liiga kuiv, seal ei saa üldse põllumajandusega tegeleda. Kokku töötab põllumajanduses 75% rahvastikust. Suure osa Kenya põlumajanduses
    moodustavad tee ja kohvi istandused. Kariloomi peetakse nii väike talundes kui ka suurfarmides, tegeletakse ka kalandusega, mida tarbitakse siseturul. Välja veetakse teed, aiasaadusi, kohvi, puuvilla , naftatooteid, kala ja tsementi. Eelkõige on Kenya tuntud tee ja kohvi poolest. Sisse tuuakse masinaid, naftasaadusi, musti metalle ja plaste. Kõik kokku- harimatus , tahekakse toota rohkem ning mitte kõige viljakam maa tekitavad keskkonna-probleeme nagu veereostus , jõgede kokkukuivamine (mitte ainult inimeste poolt põhjustatud), põuad/üleujutused, Victoria järve veeõitseng, metsa üleraie (haritava maa suurendamiseks ), erosioon.
    9
    Transport
    Kenyas on tihe võrgustik teekattega ja teekatteta teedest ning teid on riigis kokku üle 160 000 km, millest üle 11 000 km on teekatteta. Kuna Kenyas on mäed ainult lääneosas, siis see ei mõjuta väga ülejäänud riigi transpordisüsteemi. Riigis on tihe raudtee ja sõiduteede võrgustik ka naaberriikidega, samuti palju sadamaid ning 225 lennujaama . Siseriiklikus transpordisüsteemis on olulisel kohal raudtee ja sõiduteed, rahvusvahelisel kandepinnal on olulisimad veetransport nii India ookeanil kui ka Victoria järvel; naaberriikidega on tähtis rauteevõrgustik ja ülemaailmselt lennujaamad. Bussitransport on muutumas paremaks, asendatakse suuri busse väiksemate ja mugavamate minibussidega. Suurimad rahvusvahelised maanteed (nt: Kairo -Kaplinn) on korras ning asfalteeritud , kuid väiksemad maanteed on korrastamata, enamik on kruusateed ning neid ei parandata. Lennuliiklussüsteem on paranemas, kuigi hetkeolukord on päris masendav . 225 lennujaamast kõigest 15 on asfalteeritud ning 2 neist rahvusvahelised: Nairobi ja Mombasa. USA abiga on lennuliiklus saamas uue hoo, sest aidatakse ehitada rohkem tugeva teekattega lennumaandumis radasid. Raudteevõrgustik on tähtis osa, eriti Nairobi ning Mombasa vaheline lõik, kuna põhi tegevus toimub nende kahe linna vahel. Rahvusvaheliselt tehakse koostööd Uganda ja Tansaaniaga. Sadamates küündib rahvusvahelise tasemeni vaid üks sadam, mis asub Mombasas, kuid planeeritakse ehitada veel üht sadamat Lamusse, mis jääb Mombasast rannikul põhjapoole. Ma arvan, et kõige kiiremini saab Kenyasse kasutades lennukeid, kuna laevareise Europpast Aafrika lõuna-/idarannikule ei tehta . Samuti tuleks liiga pikk reis raudteed mööda.
    10
    Turism
    Kenya on tuntud turismimaana, eriti on tuntud on safarite ning kauni looduse tõttu. See kõik on tänu suuremas osas säilinud loodusele , samuti ka pikale ilusale rannajoonele ning rahvusparkidele. Seetõttu eeldan, et kõige rohkem külastatakse rannikut ning Sise-Kenyat, kus on safarid ja rahvuspargid. Eestis pakutakse Kenyasse reise küll, näiteks eksootikareisi Mombasasse ning seiklusreis ( safari jne). Kokku moodustab turism SKT osast 63%.
    11
    Metsamajandus
    Metsad moodustavad U.N. FAO kohaselt 6.1% kogu Kenya pindalast. Kenyas kasvavad puud/metsad, mis oleksid kohastunud rasketele ilmastikutingimustele ( kuumus, põud, vihmatulvad, toitainetevaesus). Suurimad metsamassiivid on Mt Kenya Forest , Arabuku Sokoke, Aberdares, Kakamega. Suurim probleem metsadega on see, et rohkem lõigatakse neid maha, kuid neid juurde istutatakse. Rohkem selle teema kohta kahjuks materjali pole. Suurem osa energiavaradest tuleb hüdroelektrijaamadest, soojuselekrtijaamadest ja tuumaelektrijaamadest. Ning on hinnatud, et umbes 77% Kenya elanikest pole elektrit. ( Rohkem energia kohta informatsiooni polnud.)
    12
    Kasutatud lingid
    http://www.bestcountryreports.com/Population_Map_Kenya.phphttps://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ke.html
    http://en.wikipedia.org/wiki/Kenya
    http://et.wikipedia.org/wiki/Kenya
    http://www.nordlandtravel.ee/client/default.asp?wa_id=1636&wa_id ..
    http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/reisiinfot/id/1/lan/ee
    http://en.wikipedia.org/wiki/Game_reserve
    http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Kenya.ht m
    http://old.magicalkenya.com/default.nsf/doc11/4?opendocument&l=1&e=4
    Illustreerivad pildid on enamikus erakogust ning kaardid on googlest.
    13
  • Vasakule Paremale
    KENYA presentatsioon #1 KENYA presentatsioon #2 KENYA presentatsioon #3 KENYA presentatsioon #4 KENYA presentatsioon #5 KENYA presentatsioon #6 KENYA presentatsioon #7 KENYA presentatsioon #8 KENYA presentatsioon #9 KENYA presentatsioon #10 KENYA presentatsioon #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mari Lepp Õppematerjali autor
    Ülevaatlik Kenya kokkuvõte uurimistöö/referaadi vormis. Referaat katab nii üldgeograafilisi andmeid kui lõpetades metsanduse, majanduse ning transpordivõrguga.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kenya referaat
    11
    docx

    Kenya referaat

    Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 C Kenya Referaat Õpetaja: Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia ja kliima 5 Rahvastik 5 Religioon 6 Tervisehoiusektor 6

    Geograafia
    Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega
    26
    pptx

    Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega

    Kenya põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega Janno Sepajõe 11.A Kliima Kenya Egiptus  Lähisekvatoriaalne  Troopiline kliimavööde kliimavööde  Vihma ei saja peaaegu  India ookeani ja Victoria järve üldse ning põllumajandus äärsetel aladel on Kenyas sõltub kunstlikust soe ja niiske kliima. Mägedes niisutusest.Vesi saadakse on kliima jahedam Niiluse jõest.  Kaks aastaaega  1 saak aastas

    Geograafia
    Riigi uurimine-Keenia
    6
    docx

    Riigi uurimine: Keenia

    684km), Etioopia (põhi, ühine piir: 867km), Lõuna-Sudaan (loode, ühine piir: 317km), Uganda (lääs, ühine piir: 814km) 3. Kaardiõpetus a) Keenia asub laiuskraadide 5°N ja 5°S vahemikus ning pikkuskraadide 34°E ja 42°E vahel. Pealinna Nairobi geograafilised koordinaadid on 1.2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud a) Suurimad mäestikud Keenias on Kenya mägi (5199 m) ja Elgoni mägi (4321 m). Suurim tasandik on Loita tasandik, mis on savann ja asub Masai Mara Rahvuspargist põhja pool. Madalikke Keenias ei leidu. b) Keenia paikneb Aafrika laama idaosas. c) Viimane maavärin toimus Keenias 2 aastat tagasi ja oli 4,2 magnituudi suurune. Suurim maavärin toimus 89 aastat tagasi ja oli 7 magnituudi suurune. Viimane vulkaanipurse toimus aastal 1921, Barrieri vulkaanis. Seega võib järeldada, et riigis

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
    TANSAANIA ÜHENDVABARIIK
    16
    docx

    TANSAANIA ÜHENDVABARIIK

    linn ning asub ühtlasi rannikualadel, kuhu saab mereteede kaudu hõlpsasti ligi pääseda. 11. Transport Tansaanias on teedevõrk tihe rannikualadel ja Victoria järve ümbruses, kuna ülejäänud riigi aladest on võrdlemisi mägised. Tansaanias kasutatakse merd transpordiks suuremalt jaolt kahe suurima linna ­ Dar Es Salaami ja Zansibari vahel. Victoria järve kaudu on Tansaanial kaubanduslik ühendus naaberriikidega nagu Uganda ja Kenya. Tansaanial on oma lennufirma ­ Air Tanzania, mis teeb lende nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Rahvusvahelised lennud maanduvad enamasti Dar Es Salaamis. Tansaanias on olemas raudteed, mis ehitati algselt enne Esimest Maailmasõda, ning neid kasutati sel ajal põhiliselt vase eksportimiseks. Eestist saaks Tansaaniasse kõige kiiremini lennukiga, korraldades ümberistumise Kopenhaagenis ja pärast seda Dohas. 12. Turism

    Geograafia
    Must aafrika
    10
    doc

    Must aafrika

    süsteemi). Seal paiknevad ka aafrika kaks kõrgemat mäge: 1. Kilimanjaro (5895 meetrit) seisab üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan, ta nõlvad on tipuni lauged. Ta asub Tansaania Territooriumil ja tema kõrval on veel mitu silmapaistvat vulkaani: Meru (4567 meetrit) ja Ngorongoro (kraateri diameeter on koguni 22 km, ja vulkaan ise kattab 250 km2. 2. Kenya (ka: Keenia mägi) on samuti vulkaan, Kenya kõrgeim mägi. Kõrgus 5199 meetrit. Tasandike vahel võib aeg ajalt kohata vanu mägesid, mis on juba väga kulunud tuule ja vee mõjul. Kogu ülejäänud Aafrika territoorium on tasapinnaline. Tasandikud kerkivad hiiglaste astmetena - ekvaatori piirkonnas paiknevast kongo madalikust ­ sisemiste, künklikke platoode juurde (keskmine kõrgus ­ 750 m üle ookeanipinna), mida kutsutakse ka suurteks Aafrika tasandikeks.

    Geograafia
    Geograafia referaat Tansaania
    16
    doc

    Geograafia referaat Tansaania

    Riigi iseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 945 037 km2 Veekogude pindala: 59 050 km2 Rahvaarv: 31 271 000 Pealinnad: Dodoma(189 000) ­ parlamendi asukoht; Dar es Salaam(1 747 000) ­ administratiivpealinn Valdavad religioonid: traditsioonilised usundid, sunni islam, roomakatoliiklus Rahaühik: Tansaania silling Valitsus: vabariik; piiratud demokraatia Keeled: suahiili, inglise, njamvesi, hehe 1.2 Geograafiline asend Tansaania Ühendvabariik asub Ida-Aafrika rannikul Mosambiigi ja Kenya vahel. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga. 1.3 Looduslikud tingimused Tansaania maastikupildis leidub nii lopsaka troopikataimestikuga kaetud tasaseidrannikumadalikke kui ka teravatipulisi kõrgeid mägesid. Suurema osa

    Geograafia
    Sudaan
    9
    docx

    Sudaan

    Samuti kontrollib keskvalitsus regioonide eelarveid. Seega on provintsid majanduslikult keskvalitsusest sõltuvad. Kümme lõunapoolsemat provintsi moodustavad ulatusliku autonoomiaga Lõuna-Sudaani. 9.-15. jaanuaril 2011 peetud Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumil otsustas rahvas Lõuna-Sudaani iseseisvaks kuulutada. Iseseisvus kavatsetakse välja kuulutada 9. Juulil 2011. Välissuhted Sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head. 1990. Aastatel lõid Uganda, Kenya ja Etioopia USA toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusevastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja Egiptus vaidlevad Hala`ibi kolmnurga kuuluvuse üle. Alates 2003. Aastast on Sudaani välispoliitika keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele. Drfri konflikt Drfri konflikt on Sudaani lääneosas toimuv konflikt araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest põlluharijate vahel

    Geograafia
    PÕLLUMAJANDUS-KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS
    8
    docx

    PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS

    [5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Suurimad tootjad Hiina, India ja Indoneesia.  Kohv – Sai alguse Etioopiast, levis Araabiasse ja Türki. Suurimad tootjad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kasvatatakse üle maailma ekvaatori lähistel aladel.  Tee – Pärit Aasiast. Suurimad tootjad Hiina, India ja Kenya. Kasvatatakse põhiliselt Aasias.  Suhkruroog – Pärineb Uus-Guineast, Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Tänapäeval on suhkruroog introdutseeritud ekvatoriaalse ja lähisekvatoriaalse kliimaga kohtadesse peaaegu kõikjal maailmas. Suurimad tootjad Brasiilia, India ja Hiina.  Puuvill - Puuvillataimed kasvavad põõsastena troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad

    Põllumajandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun