Mart Helme - poliitilise rolli täitmine (0)

Mart Helmel on Eesti poliitikas olnud suur roll, seda eriti välispoliitilisel tasandil. Viimastel aastatel on Mart Helme rohkem hakanud tegutsema ka sisepoliitikas, näiteks juhtides Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda ( EKRE ). Pärast seda, kui EKRE 2015. aasta valimistel seitse kohta Riigikokku sai, nähakse Mart Helme rolli Eesti poliitikas eelkõige erakonnajuhina.
Kui vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte juhtimisviis – kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult, konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja demokraatlikud juhid. Ka Mart Helme juhtimisstiil paigutuks konsulteeriva ja demokraatliku viisi vahepeale. Erakonnasiseselt on võim jagatud ja liikmetel on võimalus kaasa rääkida, Helme üksi ei otsusta, ei dikteeri ette, mida teha või ei mõjuta, kontrolli kuidagi otseselt liikmeid.
Lisaks juhtimisviisile eristab erakonnajuhte kõige enam inimese isikupära ja maailmavaade. Sellest sõltub suuresti erakonna maine, vähemal määral mõjutab see ka erakonnasiseseid ja erakondadevahelisi suhteid ja võimustruktuure. Erakonnajuhid on erakondade peamised esindajad – avalikkuses nähakse sageli erakonnajuhti kogu erakonnana. Erakonnajuht kujundab peamiselt erakonna maine ning seetõttu saab erakond juhi vahetudes alati n-ö uue hingamise. Demokraatlikus korralduses ei saa juht otseselt enda järgi kohandada erakonnajuhi positsiooni, vaid see roll on suhteliselt rangelt ette kirjutatud. Erakonnajuhil on võrdlemisi vähe otsustusvabadust. Ta saab küll prioritiseerida teatud teemasid ning erakonda suunata, aga üldiselt on mõju pigem väike.
Mart Helme käe all on EKRE kindlasti muutunud avalikkusele tuntumaks ja populaarsemaks. Ta on avalike esinemiste ja kindlatele teemade tähtsustamise abil kujundanud EKREst, mis varasemalt oli tähtsusetu ja tõsiseltvõetamatu erakond, kuvandi , et see on „tõelise eestlase“ partei ning reaalne konkurent senistele põhilistele erakondadele. Ent erakonnajuht peab lähtuma erakonna programmist, ideoloogiast, juhatuse ja volikogu otsustest ning üldistest tavadest ja reeglitest, seetõttu pole juht oma otsustes ja tegutsemises vaba. Erakonna esimees on eelkõige esindusorgan ja mitte otsustaja .
Erakonnajuhi ja seeläbi ka erakonna mainet kujundab väga palju juhi taust. Mart Helme oli 1995-1999 suursaadik Venemaa Föderatsioonis. Seetõttu peavad mõned inimesed näiteks EKREt venemeelseks või kommunistlikke ideid pooldavateks. Mart Helme puhul tuleb tema poliitiline taust mainekujunduses siiski pigem kasuks, muutes erakonda tõsiseltvõetavamaks. Kogemused välispoliitikas ning hilisem asekantsleri amet välisministeeriumis näitavad, et Helme on pädev nii siseriiklikus kui välispoliitikas. Kogemused tulevad kasuks erakonna juhtimisel ning läbimõeldud otsuste tegemisel.
Järgmine EKRE esimees peaks kindlasti arvesse võtma Helme kujundatud erakonna mainet. Seni on EKRE jätnud endast mulje kui otsesest ja ausast erakonnast, kelle prioriteediks on rahvas. Küll aga mõjuvad liikmete väljaütlemised sageli toorelt , solvavalt või ründavalt. Järgmine juht peaks jätkama ausate ja konkreetsete seisukohtadega, aga arendama erakonna poliitkorrektsust ja proovima muuta parteid tõsiseltvõetavamaks. Kuna põhikirja järgi on piiritletud erakonnajuhi võim ja seega kammitsetud ka juhi otsustus- ja tegutsemisvabadus, siis tegelikult ei saa erakonnajuht otseselt erakonda mõjutada ning suurim rõhk peaks olema mainekujundusel.
Paraku on kõrvaltvaatajal keeruline hinnata erakonnajuhtide sarnasusi ja erisusi oma rolli täitmisel, sest suur osa juhtimisest jääb avalikkusele teadmata. Seda saavad hinnata vaid erakonnaliikmed, kes reaalselt juhiga kokku puutuvad.
Kasutatud kirjandus
Foley, Michael. 2013. Political Leadership : Themes, Contexts, and Critiques. London: Oxford University Press