Mart Helmel on Eesti poliitikas olnud suur roll, seda eriti
välispoliitilisel tasandil. Viimastel aastatel on Mart
Helme rohkem
hakanud tegutsema ka sisepoliitikas, näiteks juhtides Eesti
Konservatiivset Rahvaerakonda (
EKRE ). Pärast seda, kui EKRE 2015.
aasta valimistel
seitse kohta Riigikokku sai, nähakse Mart Helme
rolli Eesti poliitikas eelkõige erakonnajuhina.
Kui
vaadelda, kuidas täidetakse üldjuhul erakonnajuhi rolli, siis võib
väita, et seda tehakse väga erinevalt. Näiteks eristab juhte
juhtimisviis – kas juhitakse autokraatlikult, paternalistlikult,
konsulteerivalt või demokraatlikult (Foley 2013, 41). Ajaloos leidub
näiteid kõikide viiside kohta, tänapäeval on demokraatlikus
ühiskonnas valdavalt konsulteerivad ja demokraatlikud juhid. Ka Mart
Helme juhtimisstiil paigutuks konsulteeriva ja demokraatliku viisi
vahepeale. Erakonnasiseselt on võim jagatud ja liikmetel on võimalus
kaasa rääkida, Helme üksi ei otsusta, ei dikteeri ette, mida teha
või ei mõjuta, kontrolli kuidagi otseselt liikmeid.
Lisaks
juhtimisviisile eristab erakonnajuhte kõige enam inimese isikupära
ja maailmavaade. Sellest sõltub suuresti erakonna maine, vähemal
määral mõjutab see ka erakonnasiseseid ja erakondadevahelisi
suhteid ja võimustruktuure. Erakonnajuhid on erakondade peamised
esindajad – avalikkuses nähakse sageli erakonnajuhti kogu
erakonnana.
Erakonnajuht kujundab peamiselt erakonna maine ning
seetõttu saab erakond juhi vahetudes alati n-ö uue hingamise.
Demokraatlikus korralduses ei saa juht otseselt enda järgi
kohandada erakonnajuhi positsiooni, vaid see roll on suhteliselt
rangelt ette
kirjutatud. Erakonnajuhil on võrdlemisi vähe otsustusvabadust. Ta
saab küll prioritiseerida teatud
teemasid ning erakonda suunata, aga
üldiselt on mõju pigem väike.
Mart
Helme käe all on EKRE kindlasti muutunud avalikkusele tuntumaks ja
populaarsemaks. Ta on avalike esinemiste ja kindlatele teemade
tähtsustamise abil kujundanud EKREst, mis varasemalt oli tähtsusetu
ja tõsiseltvõetamatu erakond,
kuvandi , et see on „tõelise
eestlase“ partei ning reaalne konkurent senistele põhilistele
erakondadele. Ent erakonnajuht peab lähtuma erakonna programmist,
ideoloogiast, juhatuse ja volikogu otsustest ning üldistest tavadest
ja reeglitest, seetõttu pole juht oma otsustes ja tegutsemises vaba.
Erakonna esimees on eelkõige
esindusorgan ja mitte
otsustaja .
Erakonnajuhi
ja seeläbi ka erakonna mainet kujundab väga palju juhi taust. Mart
Helme oli 1995-1999 suursaadik Venemaa Föderatsioonis. Seetõttu
peavad mõned inimesed näiteks EKREt venemeelseks või
kommunistlikke ideid pooldavateks. Mart Helme puhul tuleb tema
poliitiline taust mainekujunduses siiski pigem kasuks, muutes
erakonda tõsiseltvõetavamaks. Kogemused välispoliitikas ning
hilisem asekantsleri amet välisministeeriumis näitavad, et Helme on
pädev nii siseriiklikus kui välispoliitikas. Kogemused tulevad
kasuks erakonna juhtimisel ning läbimõeldud otsuste tegemisel.
Järgmine
EKRE esimees peaks kindlasti arvesse võtma Helme kujundatud erakonna
mainet. Seni on EKRE jätnud endast mulje kui
otsesest ja ausast
erakonnast, kelle prioriteediks on rahvas. Küll aga mõjuvad
liikmete väljaütlemised sageli
toorelt , solvavalt või ründavalt.
Järgmine juht peaks jätkama ausate ja konkreetsete seisukohtadega,
aga arendama erakonna poliitkorrektsust ja proovima muuta parteid
tõsiseltvõetavamaks. Kuna põhikirja järgi on
piiritletud erakonnajuhi võim ja seega kammitsetud ka juhi otsustus- ja
tegutsemisvabadus, siis tegelikult ei saa erakonnajuht otseselt
erakonda mõjutada ning suurim rõhk peaks olema mainekujundusel.
Paraku
on kõrvaltvaatajal keeruline hinnata erakonnajuhtide
sarnasusi ja
erisusi oma rolli täitmisel, sest suur osa juhtimisest jääb
avalikkusele teadmata. Seda saavad hinnata vaid erakonnaliikmed, kes
reaalselt juhiga kokku puutuvad.
Kasutatud kirjandus
Foley,
Michael. 2013.
Political Leadership : Themes, Contexts, and
Critiques. London:
Oxford University Press
Kõik kommentaarid