TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus RISKIJUHTIMINE Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Riskide määratlemine ja riskijuhtimine ei ole midagi uut, see on juhtimiskontrolli loomulik osas ja sellega tegelevad igapäevaelus kõik juhid. Risk, et midagi juhtub on kõikjal. Kui sa seda juhid, siis ei pea sa sellele rohkem mõtlema. Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutse...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus RISK Ainetöö Juhendaja: Toomas Johanson Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 RISK............................................................................................................................................5 Risk ja määramatus............................................................................................................. 5 Puhas ja spekulatiivne risk..................................................................................................6 Riskia...
hälvete avastamisele (nt projekti järelevalve, finantsaruandlus) 3) Parandavad meetmed on suunatud olemasoleva olukorra parandamisele või avastatud hälvete kõrvaldamisele 4) Toetavad meetmed , mis on suunatud eesmärkide paremale saavutamisele, toimiva sisekontrolli tugevdamisele ja lisakontrolli rakendamisele seda vajavates valdkondades. Teine liigutus lähtub sisekontrolli rollist organisatsiooni struktuuris: 1) Juhtimiskontroll, mis tähendab organisatsiooni töökorraldust, mille moodustavad kõik plaanid, tegutsemisviisid, strateegia, protseduurireeglid ja tavad, mis on kehtestatud ning vajalikud kõigile töötajatele asutuse eesmärkide saavutamiseks 2) Administratiivseks kontrolliks nimetatakse organisatsioonisiseseid protseduure ja dokumente, mis on seotud otsustamisprotsessiga - need on reeglid töötajatale, mis suunavad neid ametlikult heaks kiidetud tegevustele. NB
Meetmed nt funktsioonide lahusus. · Avastavad meetmed, mis on suunatud normide või plaanitud ja tegelike näitajate hälvete avastamisele, nt projekti järelevalve, finantsaruandlus. · Parandavad meetmed, mis on suunatud olemasoleva olukorra parandamiseks ning avastatud hälvete kõrvaldamiseks. · Toetavad meetmed, mis on suunatud eesmärkide saavutamisele, toimiva sisekontrolli tugevdamisele ning vajaliku lisakontrolli rakendamisele. Sisekontrolli rolli alusel: Juhtimiskontroll, mis tähendab org-i töökorraldust ja mille moodustavad kõik plaanid, strateegiad, protseduurid ja tavad, mis on kehtestatud kõikidele töötajatele, et saavutada asutuse eesmärgid. See on üldine... üldised plaanid, protseduurid. Administatiivne kontroll, milleks on org-i sisesed dokumendid ja protseduurid, mis on seotud ja lähtuvad juhtimisprotsessist. Need on erinevad reeglid, mis suunavad töötajaid ametlikult heaks kiidetud tegevustele lõpptulemuse saavutamisel
kõrvaldamises; toetavad meetmed, mis on suunatud eesmärkide paremale saavutamisele, sisekontrolli tugevdamisele või selle täiustamisele lisakontrolli vajavates valdkondades, nt organisatsioonikultuur. 13 2. Lähtuvalt rollist organisatsioonis võib sisekontrolli liigitada järgnevalt: juhtimiskontroll, mis hõlmab asutuse töökorraldust, mille moodustavad kõik plaanid, strateegia, protseduurid, tavad ja muu taoline, mis on töötajatele vajalikud asutuse eesmärkide saavutamiseks (kõik see, mis paneb iga töötaja oma töökohal tööle – ametijuhendid, töökoha kirjeldused, töökorraldus jne); administratiivne kontroll, mis on seotud protseduuride ja dokumentidega, mida
3. Parandavad meetmed mis seisneb olemasolevate ning avastatud puuduste ning hälvete kõrvaldamises (kui on tegu hälvete avastamisega, võib olla et normatiiv on juba vale); 4. Toetavad meetmed mis on suunatud eesmärkide paremale saavutamisele, sisekontrolli tugevdamisele või selle täiustamisele lisakontrolli vajavates valdkondades. Lähtuvalt rollist organisatsioonis, võib teda liigitada järgmiselt: 1. Juhtimiskontroll mis hõlmab asutuse töökorraldust, mille moodustavad kõik plaanid, strateegia, protseduurid, tavad ja muu taoline, mis on töötajatele vajalikud asutuse eesmärkide saavitamiseks (kõik see, mis paneb iga töötaja oma töökohal tööle ametijuhendid, töökoha kirjeldud, töökorraldus jne); 2. Administratiivne kontrolli mis on seotud protseduuride ja dokumentidega, mida
Sisekontroll on süsteemse kontrolli üks osa. Sisekontrollisüsteem on oma olemuselt kontseptuaalne. See on ühendatud kontrollide kogum. Sisekontrollisüsteem koosneb nii formaalsetest kui ka informaalsetest kontrollidest, millest igaüks on loodud selleks, et aidata juhtkonnal saavutada püstitatud eesmärke. Spetsiaalsete rahvusvaheliste organisatsioonide poolt on loodud sisekontrolli jaoks standardid, reeglid ja definitsioonid. Sisekontroll (vahel nimetatud ka juhtimiskontroll) on juhtkonna poolt planeeritud ja rakendatud süsteemne abinõude kompleks töökorralduses ja juhtimises, mis peab looma kindlustunde, et ettevõte saavutab püstitatud eesmärgid. Sisekontroll hõlmab tegevuskava, protseduure, töömeetodeid ja muid meetmeid. Miks ikkagi ei rakendata ettevõtetes sisekontrolli? Peamisteks põhjusteks on siin see, et: 1) ei mõisteta küllaldaselt sisekontrolli olemust ja vajadust; 2) puudub sihikindel ja süsteemne tegevus;