TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5
SISEKONTROLL JA AUDIT Õppevahend Koostaja: Viktor Arhipov TALLINN, 2018 SISEAUDITI VAJADUS JA TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara.
Areng oli aeglane, sest puudus eestikeelne juhendmaterjal ja küllalt tugevalt oli välja kujunenud arvamus, et lisakontrolli ei ole vaja, peale turu, kes selekteerib välja praagi. 1992-93 tekkis esimene pangakriis Eestis, sest ka pangasektoris puudus kontroll. 11 kommertpanka, (millest 3 olid suured) läks pankrotti. See aga näitas, et rahanduses on midagi valesti ja see võib viia ka riigi pankrotti. Seega veenduti üha enam, et vaja on auditit. Esimesed audit, mis läbi viidi, olid väliskontrollid. Siseauditi eesmärgid: · vastutab selle eest, et avastada ettevõtteid ohustavaid riske · teavitada neist omanikke ja juhtkonda ning · kujundada neile kindlustunne, et nad tegutsevad plaanipäraselt (õigesti). Funktsiooni tegevus on järjepidev ehk katkematu. Siseauditi funktsioon hindab riske ja peab andma hinnangu org-i sisekontrolli süsteemile.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SISEAUDIT Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT
Seega on Eestis sisek ja siseauditi funktsioone käsitletud erinevates õigusaktides, kuid täielik regulatsioon erasektori osas oli senini lünklik. Erasektoris ei olnud siseaud funktsioone täpselt määratletud ning seetõttu lahendasid selle valdkonna probleeme ettevõtte juhid. Tegelikkuses tekkis seetõttu teatavaid probleeme, sest oli raske tagada siseaudiitori funktsiooni sõltumatust ettevõtte juhtidest. Siseaudiitor vastutab selle eest, et välja tuua ettevõtet ohustavad riskid ja vastavalt sellele kujundada enda tegevus ning anda omanikele ja juhtidele kindlustunne, et ettevõtte püstitatud eesmargid saavutatakse. Seega tuleb siseaudiitoril tegutseda keskkonnas, kus siseauditi tegevus on suunatud pidevalt ettevõtte funktsioone, protsesse või tooteid ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on tegevuse aluseks riskipõhine tegutsemine. Siseauditi tegevusele tuleb anda hinnanguid lähtuvalt sellest, kui efektiivselt nad kindlustavad sisekontrollisüsteemi
9. avalikustamise printiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis on võimalik saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Antud informatsiooni alusel peab olema võimalik anda ettevõttele õige ja õiglane hinnang, 05.10 AUDIITORILE ESITATAVAD NÕUDED: 1) Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on bakalaureuse tasemele vastav haridus, mis on riiklikult tunnustatud; 2) Kellel on audiitori kutsetegevuseks vajalik teoreetiline ettevalmistus ja 3-aastane praktiline töökogemus kogenud audiitori juhendamisel; 3) Kellel on laitmatu reputatsioon; 4) Kes on sooritanud audiitori kutseeksami. Välisriigi kodanik, kellel on seal omandatud audiitori kutse võib tegutseda Eestis audiitorina, kui on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada:
Finantsanalüüsi eesmärgiks on hinnata ettevõtte finantsseisundit. Tuuakse välja ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed, ning võimalikult palju näitajate vahelisi seoseid, et kindlaks määrata, millised valdkonnad mida mõjutavad, ning selle alusel kujundab ettevõtte strateegia. Analüüs viiakse läbi finantsaruannete näitajate alusel, ja analüüsi tulemusi kasutavad nii sisesed kui välised tarbijad. 6) Sisekontroll organisatsiooni tegevuskava, mis hõlmab juhtkonna juhtimistegevust, suhtumist ja meetodeid, protseduure ja abinõusid, mis peaks andma piisava kindlustunde nii töötajatele kui juhtidele, et ettevõtte püstitatud eesmärgid saavutatakse parimal viisil, ning kooskõlas väliste ja siseste normatiivaktidega. Samuti kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene.
ettevõte tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõte siseste tulemuste arvestusega ja ta on suunatud rohkem tulevikku. Informatsioon valmistatakse ette eelkõige planeerimiseks ning majandusotsuste tegemiseks. Valdkonda reguleerivad ettevõte sisesed normatiivmaterjalid (eeskirjad, juhendid, käskkirjad) ja lisaks ka tuleb lähtuda planeerimis- ja aruandlusskeemidest. 3. Kuluarvestus, mis tegelikult on osa juhtimisarvestusest. Valdkond tegeleb ettevõte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Lisaks tegeletakse ka toote kulude kalkuleerimisega. Kuluarvestuse võib jagada kaheks grupiks: *Raamatupidamiseks vajalik kuluarvestus *Juhtimiseks vajalik kuluarvestus. Seega on kuluarvestus juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, andes mõlemale infot kulude kohta. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemise või
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load
Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Riskide määratlemine ja riskijuhtimine ei ole midagi uut, see on juhtimiskontrolli loomulik osas ja sellega tegelevad igapäevaelus kõik juhid. Risk, et midagi juhtub on kõikjal. Kui sa seda juhid, siis ei pea sa sellele rohkem mõtlema. Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja maandatakse riskid. Selleks peavad ettevõtte igapäevategevustes olema
Finantsaruannete analüüs, mis seisneb firma antud momendi majandusliku seisundi hindamises, tuginedes möödunud informatsioonile. Keskseks eesmärgiks on välja selgitada firma tugevad ja nõrgad valdkonnad ning kindlaks teha võimalikult maksimaalselt seoseid, miks antud olukord on just selline. Analüüse kasutatakse ettevõtte strateegiliste plaanide koosatmiseks. Analüüsi tulemused on huvipakkuvad nii sisestele kui välistele tarbijatele. 6. Sisekontroll, mis on organisatsiooni kui terviku tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist, tegevusmeetodeid, protseduure ja meetmeid, mis annavad piisava kindlustunde, et ettevõtte eesmärgid saavutatakse. Tegemist on organisatsioonisisese süsteemse nähtusega. Sisekontrolli süsteem peab tagama, et organisatsioon toimib vastavalt selles kehtivatele normatiivdokumentidele ja et need on kooskõlas kehtiva sedausandlusega
majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale
majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale
majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja
Esimene seadus võeti vastu NSV ülemkogu pool 19.02.1990. Kehtiva audiitoretegevuse seaduseelnõu võeti vastu 10.veebruar 1999 ning see jõustus 01.juuli 1999. Seaduse eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevust, sätestada audiitorite kohustused, õigused ning neile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsiooni ja juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikke aluseid. Seadus ei kehti riigikontrolli audiitoritele. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks kui: 1. Kui ettevõtet ei ole mitte kunagi auditeeritud 2. Kui auditeerib uus audiitor Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. Kes on teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu repurtatsiooniga 4
IX. Avalikustamise printsiip Kogu info, mis esitatakse aruannetes Rpkoh-se kohta on avalikustatav. Info alusel peab saama langetada ettevõtte finantsseisundi kohta õige ja õiglase hinnangu. X. sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga 09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine
põhimõtetega järgmistel juhtudel: otsene investeering klientettevõttesse (k.a.abikaasa ja ülalpeetavate osalus); investeering ettevõttesse, millel on oluline investeering klientettevõttesse; laenu andmine kliendile, selle juhtkonna liikmele või olulisele omanikule; osalemine ühises tulutoovas äriprojektis klientettevõttega või tema juhtkonna liikmega -ametid klientettevõttes - kui kontrollija on/oli auditeerimisperioodil ettevõtte juhtiv töötaja, siis võib see olla piisavaks argumendiks, et ta ei suuda jääda piisavalt sõltumatuks. -muud teenused kliendile - kui finantskontroll osutab kliendile muid teenuseid lisaks finantsauditile peab ta hoiduma juhtkonna funktsioonide ülevõtmisest ning juhtimisotsuste tegemisest. Kui finantsaudiitor osutab auditi teenust, siis ei saa ta sellele ettevõttele raamatupidamisteenust osutada. Finantsaudiitor ei tohi endale võtta ettevõtte
enamlevinudmad on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allikvee, A. 2006. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tallinn 2006. Teabekirjastus OÜ 2. Alver, L. Alver, J. 2009. Finantsarvestus. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda 3. Antsmäe, S. 2006. Sisekontroll väljaspool raamatupidamis ja finantsi [WWW] URL http://raamatupidaja.ee/189543art 4. Eesti.ee. 2010. Majandusaasta aruanne [WWW] URL http://www.eesti.ee/est/ majandusaasta_aruanne/ 5. Eesti.ee. 2010. Raamatupidamine ja aruandlus [WWW] URL http://www.eesti.ee/ est/ettevotjale/raamatupidamine_ja_aruandlus 6. Kallas, K. 2002. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002. Tallinna Raamatutrükikoda 7. Karu, K. 1999. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine. Tartu 1999. Rafiko
· osavõtjad on nendega tutvunud, nt igaühel on üks positiivne ja üks negatiivne kommentaar 8. Riskipõhine, ekspertteadmiste põhine, uuriv, suitsu- jm testimine Enne kui hakata spetsifikatsiooni- või programmipõhiselt süstemaatiliselt testima, võib olla otstarbekas läbi viia esialgne testimine, mis selgitab, kas on mõtet põhjalikumaid meetodeid rakendada. Riskipõhise testimise idee on testida esmalt tootega seotud kriitilisi riske. Selleks on vaja identifitseerida riskid, omistada neile prioriteedid, testida kõige prioriteetsemaid riske, informeerida teisi osapooli tulemustest ning võtta vastu otsused edasise kohta. Riski prioriteeti saab iseloomustada mõju ja sageduse (tõenäosuse) kombinatsiooniga. Riske võib otsida näiteks järgnevast (osa neist ei pruugi olla testitavad). · Tellijale või kasutajale kõige suuremat väärtust andvad ja sagedamini kasutatavad süsteemi funktsioonid (risk on siis, et need ei toimi).
majandusaasta aruandeid. Hea eeltingimus läbipaistvuseks on mõlema dokumendi avalikustamine laiemale avalikkusele. Töötukassa on avalikustanud oma 2012 a majandusaasta aruande oma kodulehel. Uurides töötukassa majandusaasta aruandeid märkas autor, et sõltumatu vandeaudiitori aruande osa on jäetud avalikustamata. Võrreldes teise avalik-õigusliku asutusega Tallinna Ülikooliga selgub, et Tallinna Ülikool on avalikustanud ka audiitori hinnangu. (Tallina Ülikool 2012). Aastaaruande koostamisel järgitud Eesti hea raamatupidamistava nõudeid, mida kinnitavad oma kontrollides auditid. Siseauditi funktsiooni täidab töötukassas auditinõunik ning vajadusel kaasatakse väliseid siseaudiitoreid. Siseauditi ülesandeks on anda töötukassa juhtorganitele kindlustunnet, et organisatsiooni tegevused on kooskõlas arengukava, strateegiatega ja seadustega. Samasuguseid asjaolusid kontrollib omakorda
2) Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 3) RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu. 4) Jahimajanduse korraldajana organiseerib RMK oma jahimaadel jahipidamist ja aitab kaasa elujõuliste ulukiasurkondade säilimisele. 3. As Erametskeskus 1) Korraldatatakse metsaomanike, nõustajate ja sertifitseerijate koolitamist. 2) Toetatakse erametsaomanike tulundusliku ja mittetulundusliku ühistegevust.
• ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Ning lisaks: • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt.) • Riigi “osalusega” eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) Riigikontroll: • Riigikontroll teostab põhiseaduse järgi ‘majanduskontrolli’. Riigikontrolli sisuline tegevus sarnaneb rahvusvaheliselt tunnustatud mõistele ‘audit’. Audit ei puuduta sealjuures vaid finantsaruande õigsuse kontrolli, vaid hinnatakse mh. ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust. • Kõige mahukam rahvusvaheliselt tunnustatud Riigikontrolli ülesanne on aga tulemuskontroll, mille käigus hinnatakse riigiasutuste tegevuse tulemusi Õiguskantsler: • Õiguskantsleri puhul on tegemist sõltumatu ametiisikuga (personaalorgan), kes on sõltumatu nii Riigikogust kui Valitsusest
Finantsinspektsioon FI ajalugu · Eesti finantsjärelvalvet teostav riigiasutus. · Loodi Eesti Pangainspektisooni, Kindlustusinspektsiooni ja Väärtpaberiinspektsiooni ühendamisel 2002 aastal. · Vajadus tekkis seoses Maapanga pankrotiga 1998, kui algas finantsturgude ja -teenuste süvenev integratsioon. Tekkimine · 13 Juulil 1999 a vastuvõetud otsuse alusel hakati 4. augustil aastal 2000 seaduse välja töötamisega. · Teise lugemisega võeti seadus vastu ning see jõustus 9.mail 2001 a. · 2005 aasta juunis jõustus FI struktuurimuudatus, millega mindi üle kapitali- ja teenusejärelvalve põhisele töökorraldusele. FI Nõukogu · Nõukogu koosneb 6 liikmest · Eelkõige kuuluvad sinna rahandusminister ja Eesti Panga president · 2 liiget määrab ametisse rahandusministri ettepanekul Eesti Vabariigi valitsus · 2 Liiget määrb ametisse EP presidendi ettepanekul EP nõukogu. · Tänaseks on juha
7. JUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID ISO 9000 ja ISO 14000 JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID: ISO 9000 SEERIA STANDARDID ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet
Kavanda: keskkonnapoliitika, olulised keskkonnaaspektid ja mõjud, õigusaktide nõuded, keskkonnaeesmärgid, - ülesanded ja -kavad. Vii ellu: ressursid, rollid, vastutused ja volitused. Pädevus, koolitus ja teadlikkus. Suhtlus ja teabevahetus. KKJS dokumentatsioon, dokumendiohje, toimimisohje, hädaolukordades tegutsemise kava. Kontroll: seire ja mõõtmised. Mittevastavused, korrigeerivad ja ennetavad tegevused. Tõendusdokumentide ohje. Siseaudit. Täienda: juhtkonnapoolne ülevaatus, väline suhtlus ja aruanne, tõendamine/kinnitamine ja registreerimine. Standardid: 1. ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemid 2. EMAS Eco-Management and Audit Scheme. Teemasse tuli 1990ndatel, 2001 tuli määrus. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ja avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. 2015. aasta juulikuu seisuga Eestis 6 org. EMAS juurutamine:
RIHA s registreeritavad andmekogud RIHA-s registreeritakse kõik riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogud. RIHA-s ei registreerita andmekogusid, millele on kehtestatud juurdepääsu piirangud Ühtlasi registreeritakse RIHA-s ka dokumendihaldussüsteemid. Dokumendihaldurite Ühing (DHÜ) Asutati 2004. Koondab inimesi, keda huvitab dokumendihalduse valdkond ning selle edendamine. DHÜ eesmärgid kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas; erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine; dokumendihalduse alal tegutsevate isikute õiguste ja huvide kaitsmine; koostöö arendamine; kutse omistamine Arhiivinduse koordineerimine Haridus ja teadusministeeriumi valitsemisalas on arhiivipoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt arhiivinduse valdkonna korraldamine. Valitsemisalas on Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv (RA)
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
Avalike teenuste üleandmise hea tava (www.ngo.ee/teenused) Rahastamise hea tava tööversioon (www.ngo.ee/rahastamine) Tallinna Ülikooli Kodanikuühiskonna Uurimis- ja Arenduskeskuse ülevaade "Kolmas sektor arvupeeglis" (www.ngo.ee/uuringud) Ajakiri "Hea Kodanik" (www.ngo.ee/heakodanik) Mikko Lagerspetz "Kodanikuühiskonna lühisõnastik" (www.ngo.ee/sonastik) Avalik huvi Jätkusuutlikkus. Tõenäosus, et organisatsioon või tegevus suudab täita oma otstarvet tulevikus, kui arvesse on võetud organisatsiooni seesmised ressursid ning tegevuskeskkonna oletatavad või võimalikud muutused. Kaasamine. Kaasamise hea tava. Kaasamine peab võimaldama osalust viisil, mis võtab arvesse nende inimeste huve, keda ettevalmistamisel olev otsus puudutab. See peab olema kooskõlas eetika ja demokraatia üldiste põhimõtetega. Loeng: Olulised mõisted:
jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. 4.3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande üldiseloomustus Finantsarvestuse eesmärgiks on finantsaruannete kaudu varustada informatsiooniga infotarbijaid infoga ettevõttest ja majandustegevusest. Üheks parimaks allikaks on majandusaasta aruanne. Firma aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aastaaruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande tuuma moodustavad raamatupidamise aastaaruande kooseisu kuuluvad finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), mida raamatupidamisseaduses nimetatakse põhiaruanneteks. Finantsaruannete koostamisel lähtutakse raamatupidamiseseadusest ning kehtivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (15).
Presidendi ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu viieks aastaks nõukogu esimehe ettepanekul. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul. · Eesti Pank annab aru Riigikogule. Riigikogu liikmetel on õigus esitada järelepärimisi Eesti Panga nõukogu esimehele ja Eesti Panga presidendile. Riigikogu kinnitab Eesti Panga aastaaruande ning määrab audiitori aastaaruande kontrollimiseks. Eesti Panga kui riikliku organisatsiooni majandustegevust võib kontrollida Riigikontroll. 16.03.2010 4 Raharingluse reguleerimine 1) väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük; 2) väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük; 3) rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine; 4) kohustuslike reservide ja muude normatiivide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
