on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama. g. Intransitiivne lause/verb - laused, milles öeldise juures sihitis puudub. Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. 2. Sõnaliigid - sõnade üldisim rühm, mis kajastab nende põhilisi morfoloogilisi, süntaktilisi ja semantilisi sarnasusi ning erinevusi. a. Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk  VIITAB entiteedile b. Tegusõna() ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk  PREDITSEERIB entiteedi tegevuse c. Omadussõna() ehk adjektiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad
sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. 7. Eesti keele käänded (liikmed, tunnused, funktsioonis – samad punktid ka järgmistel küsimustel). Eesti keeles on 14 käänet – nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. 8. Eesti keele arvukategooria liikmed. Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka.
……. Mina-käsitlus e mina-konts On inimese ettekujutus endast, mis kujutab endasti nii kirjeldavat kui ka hinnangulist mõõdet. On psühholoogiline tervik, mis sisaldab tundeid, hoiakuid, hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Sotsiaalsed võrdlused Mina konts koosneb hinn ja kirj. a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab inimese enesekohast suhtumist – Ma suhtun endasse hästi! Mina-konts on hoiak ja väljendub in suhtumises endasse kui tervikusse, hinnang võib olla pos või neg. Kognitiivne – ratsionaalne: Mille suhtes? Afektiivne – seotud tunnetega:
geneetiliselt seotud keeli. 1.2. Geneetiline keelte klassifitseerimine (slaid) Keelte uurimise meetod, mida artiklis tutvustati, tegeleb põhiliselt keelte geneetilise suguluse uurimisega. Tihti kasutatakse selleks puu diagrammi (tree diagram). See näitab, kuidas näiteks Balti keeled on ajas seotud. Ajaloolisi seoseid keelte vahel leitakse nii, et võrreldakse erinevaid leksilisi ja grammatilisi nimekirju, ning kui selle tulemusel leitakse semantilisi ja fonoloogilisi sarnasusi, siis see on märgiks, et keeltel on ühine geneetiline päritolu. 1.2.1. Ruhleni klassifikatsioon (slaid) Uurimisprotsessis on kasutatud Ruhleni (1987) keelte klassifikatsiooni. Ruhlen jaotab kõik keeled 17-sse gruppi, ning tunnistab 9-t isoleeritud keelt. Ühtlasi mainib ta 38-t Pidgini ja Creole keelt, (mida siin uurimuses on käsitletud ühe grupina). 16 keelt on Ruhleni käsitluse kohaselt klassifitseerimata. 1.2.2
Tegijarollid: AGENT  ta on poes. TEOSTAJA ehk autor  ratas liikus edasi INSTRUMENT  ta sõidab rattaga. Kõrvalrollid: PÕHJUS  suurest hirmust istuti toolile. EESMÄRK  läksin arsti juurde kontrollile. TEE  jooksin metsa vahel. VIIS  istus kiiresti toolile. AEG  istusin terve päeva toolil. KOHT  istusin pingil. 8. Lauseliikmed Lauseliige on kogum (nominaalliikme) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikme ülesanne on neutraliseerida temaatilisi (semantilisi) rolle morfosüntaksi jaoks. Subjekt, objekt, kaudobjekt, predikaat (ehk verb) Mis probleemid on lauseliikmetega? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. 9. Nominatiiv-akusatiivkeeled ja absolutiiv-ergatiivkeeled
ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI Enesehinnagu määratlemine. Enesehinnangut uuritakse valdavalt minakontseptsiooni raamistikus. Sarnaselt paljude teiste uurijatega käsitleb Burns minakontseptisooni kui psühholoogilist tervikut, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnangid. Põhimõtteliselt võib minakäsitluses eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Kirjeldav (ehk kognitiivne) komponent koosneb teadmistest, mida kujutatakse skeemidena, mis sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust. Sellele vastandina määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui minakontseptsiooni tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist. Vastandus kahe aspekti vahel on pingestatud (inimene võib endasse hästi suhtuda isegi juhul, kui tal puudub selleks teiste arvates küllaldane alus). Siiski peab tõdema, et sageli pole võimalik minakontseptsiooni kognitiivset ja hinnangulist aspekti
Ühel omanikul on mitu korterit ja iga korter võib olla mitme omaniku omandiks. Sellise seose realiseerimine praktikas on küllaltki raske, kuna veergude arv tabelis kasvaks tabelis küllaltki suureks. Sellise seose realiseerimiseks kasutatakse abitabeleid. Atribuutide tüübid. Atribuutide tüübid: · String tüüp - võib omada väärtuseks mistahes literaalidest koosneva stringi; · Lekseemtüüp - võib omada mitmesuguseid leksikalisi ja semantilisi piiranguid; · Loendurtüüp - väärtused peavad klappima ühega deklatsioonis toodud lekseemiga. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Normaliseerimine - andmeebaasi viimine ühele normaalkujudest (normal forms). Normaalkujud - andmebaasi tabelite ja tabelielementide organiseerimisreeglid, mis võimaldavad ära hoida transaktsioonilisi anomaaliaid andmete seostamisel ja käsitlemisel. Normaalkujud võimaldavad hallata andmebaasiskeemide terviklikkust. Normaalkujud:
peame arvestama seda fakti, et üks vorm võib olla seotud mitme tähendusega ja üht tähendust võib kanda mitu vormi. Sünonüümid on siis keelendid, mis tähendavad sama. Tegelikult ei ole keelel vaja kahte sama tähendusega sõna. Seega peaks defineerima sünonüüme kui keelendeid, mille semantilised sarnasused on olulisemad kui nende erinevused. Sünonüümia üheks kriteeriumiks on leksikaalne asendatavus. Sünonüümid jagavad teineteisega peaaegu kõiki semantilisi omadusi, samal ajal kui antonüümid jagavad kõiki, välja arvatud üht. Sünonüüme võib jagada Ideograafilised sünonüümid (rääkima  kõnelema), erinevad tähendusvarjundi poolest (stiilikuuluvuselt samad). Stiilisünonüümid (prükkar  asotsiaal, kass  kiisu, hobune  kronu). Absoluutne ehk täielik sünonüümia eeldab, et sünonüüme saab üksteisega asendada mis tahes kontekstis, ilma et midagi muutuks ei
Seda käsitletakse taanduva kakskeelsusena (Baker 2005 ). 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus Ka suhteliselt hea eesti keele oskuse korral võivad lapsel tekkida suhtlemis(väljendus) raskused, kuna tal puuduvad teadmised, kujutlused. Eriti võib selline olukord tekkida erinevatest kultuuridest pärit inimeste suhtlemisel. Järgnevalt kujuneb kõneloomeprotsessis ütluse aluseks oleva situatsiooni skeem, st täpsustub teate sisu: milliseid semantilisi seoseid-suhteid tahame oma teates edasi anda (nt tähistada mingit sündmust, selle toimumise kohta). Edasi aga tuleb valida grammatilised konstruktsioonid, sõnatähendused, millega eelnimetatud suhteid väljendada. See on koht, kus kakskeelsel lapsel võivad tekkida raskused või kus tehakse sageli vigu (Hallap 2006: 41-42). Kahte keelt omandava lapse kõne hindamine on keerulisem ja subjektiivsem kui ükskeelse lapse oma
toodud põhjaliku ,,tänapäevase elektroonilise inglise Eesti ja Eesti Âinglise sõnastiku puudumine." (Arvutimaailm, 2002). ,,Leksikaalse andmebaasi all mõistetakse arvutileksikoni, kus nii selles sisalduvad andmed kui ka selle struktuur on esitatud täiesti eksplitsiitselt ning tänu sellele on võimalik koostada paindlikult liigendatud päringuid." (Arvutimaailm, 2002). Leksikaalse andmebaasi üheks alaliigiks on tesaurus, mis põhineb mõistete omavahelistel seostel. Ãœks tuntumaid semantilisi arvutileksikone on WordNeti, milles kajastuvad mitmed seosed : · " hüponüümia/hüperonüümia (nt inimeneÂelusolend) · troponüümia (vastab verbide puhul hüponüümiaseosele, nt kõndimaÂmarssima) · meronüümia e. osa -- tervikuseos (nt autoÂrool) · antomüümia (pikkÂlühike) · järgnevusseos (seob eelkõige verbide tähendusi, nt norskamaÂmagama)" (Arvutimaailm, 2002). 7 Kokkuvõte
moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne  kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne  Annab hinnangu, Metaeetiline  uurib semantilisi küsimusi. 4. Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu. 5. Inimese huvides on pikemas perspektiivis olla moraalne, kuid alati on neid, kes lepingust taganevad ning saavad sellega hetkelist hüve. Moraali funktsioonid Hobbesi kohaselt: hoida ühiskonda lagunemisest,leevendada kannatusi,soodustada inimõitsengut,lahendada huvikonflikte mõistlikult,jagada kiitust ja laitust. 6
tervikut, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid samuti kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni ning sisemiselt seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. Kontseptuaalselt võib minakäsitlustes eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Kirjeldav ehk kognitiivne komponent koosneb teadmisest, mida kujutakse skeemidena, mis sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust. Nimetatud teadmuslik komponent koosneb nii objektiivsest teadmisest kui ka isiku uskumustest enda omaduste kohta ("Tean, milline ma olen"). Vastandina mainitud kirjeldavale komponendile määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui mina- konseptsiooni afektiivset ehk tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist ("Suhtun nedasse hästi")
tasemel? Mõttesüntaksi tasemel on iseloomulik, et teemaks on tähelepanuväljas olev situatsioon, reemaks tähelepanu fookuses olev situatsioonikomponent. Mõttespntaks jõuab vahepealseid etappe(muuteoperatsioone) läbimata pindstruktuurini. Kuna laps ei oska veel kuulajaga aarvestada, piirdub suhtlemisakt reemaga ehk psühholoogilise öeldisega. Kui lapselon sõnaa olemas, siis ta kasutab seda,kui sõnu veel pole, väljendatakse end zestiga. Ühesõnalausega väljendab laps üsnagi mitmeid semantilisi suhteid, nagu tegija, tegevuse objekt,valdaja, koht jm. Väliselt üks ja sama sõna väljendab sõltuvalt situatsioonist erinevaid suhteid. lapse jaoks on selperioodil oluline, mida sõnaga tähistada, mitte pindstruktuuri grammatika. Semantilisele süntaksile peetakse kolmeosalist struktuuri: subjekt- objekt- tegevus(seisund). Kahesõnalause perioodil on iseloomulik,et laps väljendab kolmest komponendist ütluses ainult kahte. Semantilise süntaksi eelduseks on verbaliseeritava
Eesti Keele Instituudi toimetised 12. Toimiv keel I Töid rakenduslingvistika alalt. Eesti Keele Sihtasutus Tallinn, lk. 101-118) 15. Missugused on Eesti Kirjakeele Sagedussõnastiku andmetel 2 eesti keeles kõige sagedasemat tegusõnavormi? Olema  44904; Saama  5894 Oli  8861; On - 19184 16. Mis on TEKsaurus? Tesaurus on liik mõistelist sõnaraamatut. See kujutab endast sõnakogu, kus sõnad (väljendid) on organiseeritud mitte tähestikuliselt, vaid sisuseoseid (semantilisi seoseid) pidi. Arvutis eksisteerib tesaurus andmebaasina, kus sisaldub info nii märksõnade tähenduste kui nendevaheliste seoste kohta. 17. Mis on sünohulk? EKsauruse elementaarosake on sünonüümirida - sünohulk (ingl. synonym set, synset), mille moodustavad ühte mõistet (concept, meaning) väljendavad sünonüümsed (sama tähendusega) sõnad ja sõnaühendid. 18. Millega tegeleb suulise kõne uurimisrühm?
tegevus; Peab näitama, kuidas saada tubliks ja vooruslikuks; reguleerib käitumist teise inimesega, inimgruppide vahel, inimese loodud asjade ja iseendagagi; õpetab mõtlema väärtustest. Eetika jaotised Eetika kui distsipliin jaguneb järgmiselt: 1) teoreetiline eetika, 2) praktiline eetika. Teoreetiline eetika tegeleb üldiste eetikakategooriatega ning selle võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks: · Metaeetika on haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja Âotsustuste õigustamist. Ãœheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja
tähendus või tähenduse eristumine. Morfeemid on väikseimad keeleüksused, millest genereeritakse tekstid. Semantilised seosed sõnade vahel: Süntagmaatilised seosed on sõnade kokkusobitamine kõneloomes. Süntagmaatiline seos vastab tavaliselt küsimusele missugune/mida teeb(koer- haugub(karvane); punane-kleit. Koolieelikutel on süntag seosed tavaliselt ülekaalus. Paradigmaatilised seosed moodustavad semantilisi(tähenduslikke) välju, semantilised seosed ühiste tunnustega sama liiki keeleüksuste vahel(nt koer-kass). Tuletusseosed on seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel.nt JOOKS Âja/-utama/ -mine. Tuletamine võib kombineeruda ka sõnade liitmisega nt JOOKSU-JALU; KERGE-JALGNE. ¤ Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi realiseerimine. Kõne avaldusb kolmes vormis: suuline kõne, sisekõne, kirjalik kõne. Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse
10. Milline on diskursuseuurimise panus ühiskonna analüüsis? See seletab süstemaatiliselt teksti ja kõne keerukaid struktuure ja strateegiaid, mida tegelikult sotsiaalses kontekstis ellu viiakse ehk inimeste poolt luuakse, tõlgendatakse ja kasutatakse. 11. Tooge välja Foucault, Laclau ja Dijki diskursuse kontseptsioonide erinevused? Laclau  diskursus on suhetel põhinev tähistavate jadade totaalsus, mis ületab eristuse mõtlemise ja tegelikkuse vahel ja hõlmab nii semantilisi kui pragmaatilisi aspekte, nii struktuurilisi kui tegutsemist. Diskursus on keelemängule sarnane. Foucault  ei huvita lausungite tõesus ega tähendus, vaid formatisoonireegid, mis määravad piirid ja vormid, millest on võimalik rääkida ja mõelda. Kõik objektid on tähenduslikud ja see tähendus tuleb tema erinevuste süsteemi poolt. Millegi tähendus sõltub konkreetsest erinevuste süsteemist ehk diskursusest.
Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie mälestusi, semantilisi tähendusi ja kontrollivad enesekohas info töötlust. Teadmised, uskumused enda kohta.. 2. Hinnanguline- enesehinnang; vastandina eelnevale käsitletakse siin seda kui üldist reflekteerivat hoiakut (hinnangulist), mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab. NB! Inimene ei kirjelda end kunagi neutraalselt, see on alati hinnanguline Enesehinnang on üks peamisi psühhol.heaolu säilitavaks teguriks
Indoeuroopa keeltes on sugu tulnud ladina keelest läbi prantsuse keele. WALS Sex-based and non-sex-based gender system Muid substantiiviklasse: -Aine (1a) elusus / (1b) abstarksed ja verbaalsubstantiibid / (1c) elutus -Kuju (2a) ühedimesiooniline / (2b) kahedimensiooniline / (2c) kolmedimesioonilsed -terviklikkus, konsistents: painudv; kõva, jäik; mittejagatav -suurus Kääne käändekategooria peamine fn on eristada lauses gram funktsioone või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. -agent : e tegija, tüüpiliselt elus ja sooritab, õhutab tagant tegevust kavatsetult ja meelega -patsient : lause osaline, kes on mingis seisundis ; tingimustes, võib alluda seisundi, tingimuste muutustele -teema: esemed, olendud mis paiknevad kusagil, alluvad asukohamuutusele või omanisuhtes (selle muutumises) -saaja : väljendab omanduse ülekande lõpppunkti -siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti -asukoht -allikas -tee -instrument e vahend: kirjutan pliiatsiga
kuid mitte alati). 23. Programmides, andmebaasides, ekspertsüsteemides kasutatavaid teadmisi. 24. Teadmussüsteemi mõiste. Näited rakendustest. Realiseerimie ja testimine. Teadmussüsteem- Infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. 25. Teadmiste esitamise formalisme. Teadmiste esitamiseks võib kasutada mitmesuguseid keeli ja formalisme, näiteks loomulikku keelt, semantilisi võrke, mitmesuguseid loogikaid, reegleid, freime, närvivõrke, andmebaaside kirjelduskeeli, algoritmilisi keeli, otsustuspuid, graafe jm Teadmuse kujutamise keeli saab liigitada deklaratiivseteks ja protseduurseteks. Deklaratiivsete keelte puhul (nt Prolog, semantika kirjelduse vahendid) kirjeldatakse olukord ja vajadusel küsitakse lahendust (lahenduskäik tuleb süsteemil ise leida). Protseduursetes keeltes (nt
4 Üldisemal kujul kõlagu väide p järgmiselt: väide p on väär. Tuleb välja, et väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p on väär. Tarski järgi tulenevad "valetaja"-tüüpi antinoomiad (kr antinomia `vastuolu seaduses`) kahe asjaolu koostoimest. 1. Me kasutame semantiliselt suletud keelt, s.o. keelt, milles saab moodustada nii väljendeid kui ka nende väljendite nimesid, ning mis sisaldab ka semantilisi termineid nagu tõene jne. 2. Me eeldame loogika põhiseaduste kehtivust. Seega tuleb Tarski arvates loobuda sellisest keelest mida ta nimetab semantiliselt suletuks.4 Kuigi tõe korrespondentsiteooria on kõige lähedasem tavaarusaamale tõest ei saa seda alati rakendada. Esiteks, üldväidete puhul on võimatu kindlaks teha, kas väide on vastavuses tegelikkusega või mitte.5 Üldväiteid ei saa verifitseerida.
täishäälikuid. Vastavus ei ole kunagi üksühene. Tavaliselt esindab mitu erinevat tähte üht foneemi ja /või üks ja sama täht mitut foneemi. Veel üks võimalus on see, kui kaks või kolm tähte esindavad ühtainust foneemi. * silptähestik - koosneb silpide sümbolitest (mida peetakse sõnade peamisteks koostiselementideks). * logograafiline - kasutab sümboleid, mis tähistavad sõnu, morfeeme või teisi semantilisi ühikuid. 15. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Sõnajärje tüpoloogia. Süntaktilised seosed: * Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased „kollas/te/le kardina/te/le. Välja
süvastruktuuri poolt. Sõltumis-sidumisteooria = mõjustus- või sidustusteooria. Grammatika on iseloomult modulaarne. Eri moodulid valitsevad ja reguleerivad eri asju, aga nõuded peavad olema rahuldatud, et lause oleks grammatiline. Kasutatakse X'-teooriat ja selle erinevaid allteooriaid: · temaatiliste rollide teooria (kuidas lauses olevatele argumentidele antakse temaatiline või semantiline roll? kui aktiivist moodustatakse passiiv, siis kuidas antakse semantilisi rolle) · käändeteooria (kääne ei pruugi viidata morfoloogilisele käändele, kuigi inglise k käändeid pole; räägitakse abstraktsest käändest: subjektipositsioonis on nominatiiv ja objektis akusatiiv) · sidumisteooria (seotud pronoomenite ja refleksiivpronoomenite ning viitavate väljenditega) · seostusteooria (kuidas on võimalik üht elementi teatud kohast nihutada? kuidas siire toimub? Ehitatakse süntaksipuu).
Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid • Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP • Omadussõna ehk adjektiiv - AP • Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP • Määrsõna ehk adverb - AdvP • Arvsõna ehk numeraal - QP • Asesõna ehk pronoomen • Määrasõna ehk kvantor - QP • Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) • - PreP ja PspP (kokku PP) Semantilised rollid väljendavad semantilisi suhteid entiteetide ja sündmuste vahel ning on keeleteaduses laialt kasutatav vahend lause predikaadi ja tema argumentide omavaheliste suhete selgitamiseks semantilisel tasandil. Lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad: Agent Lähtekoht Instrument Saaja Patsient Sihtkoht Asukoht Põhjus Kogeja Agent on tavaliselt väljendatud subjektiga (a),
Valemina saab lugemist kujutada järgmiselt: L=K+D+A+L L  lugemine, K  küsimine, D  dekodeerimine, A  arusaamine, L  loomine Lisaks valemis toodud põhioskustele peab lugeja valdama veel osaoskusi: 1) tundma ära, missuguse keelega on tegemist (kirjakeel, murded, släng vm); 2) suutma aimata tundmatute sõnade tähendust; 3) mõistma kaude väljendatud mõtteid; 4) tabama konteksti; 5) tajuma lausete semantilisi ja grammatilisi seoseid; 6) mõistma teksti osade omavahelisi seoseid; 7) oskama seostada uusi teadmisi olemasolevatega; 8) tundma ära tekstis sisalduvad viited; 9) eristama teksti ideed kõrvalistest mõtetest; 10) mõistma teksti kommunikatiivset eesmärki. Kokkuvõte Iga lugemine lõppeb kokkuvõttega, mis sõltub eelkõige lugeja süvenemisvõimest ning lugemise eesmärgist. Sageli on see poolalateadlik sedastus, mis ajaviitekirjanduse
 Kirjandusteooria – kirjanduse põhialuste, kategooriate ja kriteeriumite uurimine Kompetentsid  Teadmised o Kirjanduskaanonist o Kirjandusloost ja kultuurist o Žanritest ja praktikatest o Analüüsimeetoditest o Kirjanduskeele iseloomust, joontest  Keelteoskus  Võime tajuda o Intertekstuaalseid seoseid o Kirjandustekstide semantilisi ja süntaksilisi eripärasid Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Žanr – kirjanduse (või muu) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil
Semantika Süntaks Leksikon Morfoloogia Fonoloogia Selle hierarhia vormilised allsüsteemid on seotud koosnemissuhtega. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuste kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Süntaksi struktuuridel on sageli semantilisi eriülesandeid. Korrgieeritud hierarhia: Süntaks -> Leksikon -> semantika Morfoloogia -> Fonoloogia -> Koosnemissuhte abil võib esitada ka allsüsteemide üksuste järkude süsteemi. Kõrgema järgu üksus koosneb madalama järgu üksustest ehk realiseerub tavaliselt madalama järgu üksuste kaudu. LAUSE nõid lendas vana luuaga FRAAS nõid, lendas, vana luuaga SÕNA nõid, lendas, vana, luuaga MORFEEM nõid, lenda+s, vana, luua+ga
tähenduste klass. Kategooria liikmed on üksteist välistavad tähendused, mis ühe kategooria siseselt väljenduvad erinevate tunnuste abil. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna morfoloogilised kategooriad: kääne, arv, võrdlus, sugu, topik Pöördsõna morfoloogilised kategooriad: arv, isik, aeg, kõneviis, aspekt, tegumood Morfoloogilised kategooriad Kääne e kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Eesti keeles on käändekategoorial 14 liiget: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Morfoloogilised kategooriad Käändekategooria liikmeid mujal: Vokatiiv kellegi poole pöördumiseks nt leedu keeles Antessiiv 'enne midagi' draviidi keeltes Ekvatiiv 'millegi sarnane' osseedi keeles Aversiiv 'midagi vältiv' warlpiri keeles
oletatav süütuse (Rousseau) või jõhkra konkurentsi ja vägivalla (Hobbes) seisund, enne kui inimesed sõlmivad ühiskondliku lepingu, et moodustada kodanikuühiskond ning aktsepteerivad ka teiste inimeste õigusi ja kohustusi. Loogika filosoofia suund, mis uurib terviklikku ja sidusat mõtlemist ning selle reegleid. Loomulik õigus toetudes universaalsete inimõiguste eeldustele viitab õigusele olla koheldud õiglaselt ja võrdselt. Metaeetika eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Missioon mingi grupi või organisatsiooni ülesanne või eesmärk. Mõiste on võetud kasutusele, et õhutada äriorganisatsioone määratlema oma äritegevuse olemust, täpsustama, kes on nende põhikliendid ja millised eesmärgid
Tüüpiliseks substantiiviklassi näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Klassifitseerimise aluseks võib olla veel näiteks kuju, materjal, suurus jne 52. Kääne, käändekategooria Kääne ehk casus, väljendab sõna semantilis-sünktaktilist vahekorda lauste teiste sõnadega. Käändemärgistus  nom-akk ja abs-erg Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. Tavalisemad semantilised rollid: 1)Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. 2)Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele. 3)Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või
Kõigil pole võimalik end ümbritseda vooruslike inimestega. lubatud. 21. Mis on meta-eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast? Meta-eetika on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi: Uuritakse 6. Selgitage normatiivse eetika ja metaeetika erinevust! Metaeetika uurib eetika-alaseid mõisteid. Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb? Mida peab eetika diskursus silmas eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. a) Semantilised
Diskriminaatoriga on võimalik näidata, mille alusel üldistatakse/spetsialiseeritakse. Näiteks sõidukite puhul liikumiskeskkond. Piiratud (Constrained) üldistusseos Piirangud üldistusseosel määravad, kuidas üldistusseost kasutatakse ning laiendatakse. Enam kui ühe alamklassiga üldistusseoste jaoks saab defineerida järgmisi kitsendusi: Lõikumine ehk ülekate (Overlapping) Mittelõikuvus (Disjoint) Täielikkus (Complete) Mittetäielikkus (Incomplete). Taolisi semantilisi piiranguid näidatakse loogelistes sulgudes üldistuse kolmnurga lähedal. Kui üldistusseostel pole ühist kolmnurka,vaid iga alamklassi kohta eraldi kolmnurk, tuleb kõik kokkukuuluvad pärimisseose jooned ühendada ristuva katkendjoonega, mille läheduses esitada piirang(ud) loogeliste sulgude sees. Lõikuvad ja mittelõikuvad üldistusseosed Lõikuv (mitmene) pärimine tähendab, et alamklassid võivad pärida enam kui ühelt ülemklassilt ning mitu ülemklassi võivad omada ühist
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2
;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Süntaksi struktuuridel on sageli semantilisi eriülesandeid. 3. Lingvistika ja semiootika struktuur (harud ja suunad) - Häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus ehk foneetika. Foneemi tasandist alates on kindlasti tegemist keeleteadusega. Seda osa keeleteadusest, mis tegeleb foneemidega, nimetatakse fonoloogiaks. Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega
20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle klassi substantiivid; tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi; klassi väljendamine on kohustuslik kõigis kontekstides. Kääne on grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilist-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega. Kääne väljendab objekti-, koha-, ajasuhteid. Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauseis grammatilisi funktsioone e lause moodustajate semantilisi rolle: agent  tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. (Elmar narrib Avot), patsient  lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele (Elmar narrib Avot). Teema  viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omad või mille omanik muutub
teisele midagi teatada asjast. Ring keskel sümboliseerib konkreetset keelenähtust. Kolmnurk sisaldab endas veidi vähem kui ring -- abstraktse relevantsuse printsiip (märgi tähendust ei moodusta mitte kogu ääretu kogum konkreetsete esemete v.situatsioonide tähistatavaid omadusi, vaid ainult "sematoloogiliselt relevantne" osa nendest omadustest). 3 muutujatfaktorit on kutsutud teda 3 erineval moel tõstma märgi staatusesse. Jooned sümboliseerivad keelelise märgi semantilisi funktsioone. B.Keele märgiline olemus. Aluseks skolastide printsiip aliquid stat pro aliquo + abstraktse relevantsuse printsiip. Keele fenomenid on mitmetasandilised. C. Kõnetegevus ja keelestruktuur. Süntees Humboldti ja Saussure'i kontseptsioonidest Husserli aktide teooria valguses. H Sprechhandlung(kõnetegevus) la parole HW W Sprachwerk (keeleline loodu) ergon ! !
Moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel. . Moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides. Moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. ÜRO INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON!! 1948! METAEETIKA: Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine, siis metaeetika on filosofeerimine eetika üle  eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine. Eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning epistemoloogilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism  moraali hinnatakse maiste vääärtustega George Edward Moore raamat pani aluse metaeetikale. Mittenaturalism: Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed.
kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsimeetoditest (narratiivianalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad); kirjanduskeele iseloomustavatest joontest (kujundiline keel). Keeleteoskus ja võime tajuda intertekstuaalseid seoseid ja kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. 4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli
ï‚· (1) eesti ja soome ï‚· a. kass on osavam kui koer; kissa on ketterampi kuin koira ï‚· b. Kass on koerast osavam; kissa on koiraa ketterampi ï‚· 22. Rektsiooni (käände-) ja ühildumissüsteemid. ï‚· ï‚· rektsioon - laiendi morfoloogiline markeering on määratud peasõna poolt, kuid ei kirjelda peasõna ei grammatiliselt ega semantiliselt ï‚· ühildumine - laiend peegeldab peasõna grammatilisi või semantilisi tunnuseid ï‚· ï‚· Ãœhildumissüsteemid: ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ ï€ Grammatilisi suhteid (S; O; IO jm) väljendatakse: ï‚· - järjekorraga ï‚· - rektsiooniga, st käändemarkeeringuga (+ pre- ja postpositsioonid) ï‚· - ühildumisega ï‚· Enamasti kasutavad keeled kõiki strateegiaid, kuid tavaliselt on siiski üks, mis
Klasse eristatakse kas: · substantiivile liituva afiksi abil; · kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; · ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 37. Kääne, käändekategooria, semantiline roll Käänetekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. Semantilised rollid: · Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. · Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. · Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. · Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti · Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti · Asukoht · Tee · Instrument · Kogeja 38
Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad  näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama. Moraali deskriptiivne tasand uurib, millised tegutsemisviisid on mingis ühiskonnas kombeks. Normatiivne tasand seevastu uurib, mismoodi peaks käituma, mis on hea, mis halb. Metaeetiline tasand uurib eetikaga seonduvaid loogilisi, epistemoloogilisi ja semantilisi küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal. 4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada
tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel. Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjanduse uurimiseks on vajalikud: Teadmised kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; Žanritest ja kirjanduspraktikatest; Kirjanduse analüüsimeetoditest; Kirjanduskeele iseloomulikest joontest. Keelteoskus Võime tajuda intertekstuaalseid seoseid; Kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. Mis on žanr? Kirjanduse või mõne teise kunstiliigi kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Tähtsus: 1. Esteetiliste võtete summa 2. Arusaam struktuurist ja ainesest Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Ajalooliselt: žanripuhtus Tänapäeval: žanridünaamika Žanr areneb kergematelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned
Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad põhinevad? Kuidas on võimalik neid markeerida? Substantiiviklasside süsteem on keeles väljenduv süsteem, mida kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Nad põhinevad referentide omadustel (kuju, sugu, elusus jt). Neid on võimalik markeerida afiksite ja kliitikute abil. Milline funktsioon on käändekategoorial? Käändekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone või semantilisi rolle. Millised on tavalisemad semantilised rollid? Tavalisemad semantilised rollid on agent, patsient, teema, saaja ja siht. Kuidas väljendub definiitsus? Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamisel. Nt inglise keeles väljendab the definiitsust, a/ an mittedefiniitsust. Millised on deiktilised elemendid? Kuidas on sellega seotud grammatiline isik? Deiktilised elemendid on keelendid, mis on otseses seoses kõnehetke ja -kohaga. Nt See jalgratas jäi mulle jälle ette
Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad – näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama. Moraali deskriptiivne tasand uurib, millised tegutsemisviisid on mingis ühiskonnas kombeks. Normatiivne tasand seevastu uurib, mismoodi peaks käituma, mis on hea, mis halb. Metaeetiline tasand uurib eetikaga seonduvaid loogilisi, epistemoloogilisi ja semantilisi küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal. 4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada
·substantiivile liituva afiksi abil; ·kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ·ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria????????????? Käänetekategooria põhiline funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt lausete moodustamise semantilisi rolle. 48. Semantiline roll????????????????? Semantilised rollid: ·Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. ·Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. ·Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. ·Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti ·Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti
·substantiivile liituva afiksi abil; ·kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ·ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria????????????? Käänetekategooria põhiline funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt lausete moodustamise semantilisi rolle. 48. Semantiline roll????????????????? Semantilised rollid: ·Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. ·Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. ·Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. ·Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti ·Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti
See ei kirjelda midagi ja ei ole selge, milline on selle tõeväärtus. Näited: "Naabri-Mari on hea inimene". "Bemm on vinge auto." "Eutanaasia on lubamatu." Võimalikud mõtlemistasandid eetikas Moraali kirjeldav tasand  uurib, kuidas mingis ühiskonnas on kombeks. Normatiivne tasand  uurib, kuidas peaks käituma, mis on hea, mis on halb. Metaeetiline e analüütiline tasand  uurib loogilisi, epistemoloogilisi või semantilisi küsimusi nagu: Mida tähendavad mõisted hea, halb, õige? Kuidas põhjendada väärtusotsustusi? Mis eristab moraali moraalivälisest? Eetika jaguneb: Metaeetika Teoreetiline Eetika Normatiivne teooria Normatiivne eetika Praktiline e Rakenduseetika Normatiivne teooria  püüab leida käitumisnorme, mille järgi inimestele hinnanguid anda.
VII kk-st küünal/de te IV kk `aasta/te, redeli/te, `kringli/te, koleda/te, habeme/te, `õela/te,magasi/te V kk soolas/te, `jõulis/te, olulis/te, `juus/te VI kk-st suur/te, uu/te, küün/te, kä/te VII kk-st mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite te ~ de VI kk-st koer/te ~ `koera/de 26. Kääne Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada kaviisiütlevat käänet ehk
kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria????????????? Käänetekategooria põhiline funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt lausete moodustamise semantilisi rolle. Semantiline roll????????????????? Semantilised rollid: Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega.
annaabi.ee 
