Andmebaasid (2)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
AA-09
ANDMEBAASID
Referaat
Johanna -Margret Kakko
2010
SISUKORD
ANDMEBAASID.
Informatsioon ja andmed.
Andmebaaside põhifunktsioonid.
Andmebaaside tüübid.
Andmelaod ja andmeaidad .
ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED.
Objektid, atribuudid , võtmed, indeksid.
Seosed 1:1, 1:M, M:M.
Atribuutide tüübid.
Normaliseerimine , normaalkujud (3).
Semantilised mudelid (UML).
Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine ).
Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs).
Olemasoleva andmebaasi kopeerimine.
TÖÖ TABELITEGA.
Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine.
Primaarne võti.
Väline võti.
Unikaalne entifikaator.
Tabelite seostamine ( relatsioonid ).
TÖÖ ANDMETEGA .
Andmete sisestamine töökirjetega.
SQL KEELE ALUSED.
Standardid (syntaks).
Loogilised operaatorid.
ANDMEBAASIDE KASUTAJAD.
Kasutajad.
Kasutajate õigused ( privileegid ).
ANDMEBAASID.
Informatsioon ja andmed.
Andmebaas , on kogum andmetest, mida mingil põhjusel on vaja säilitada. Andmebaasis säilitatakse andmeid vähem või rohkem organiseeritult.
Andmebaaside põhifunktsioonid.
1. Andmebaasisüsteem peab pakkuma kasutajatele võimalust luua andmebaasi ja muuta selle struktuuri ning lisada sellesse andmeid, otsida sealt andmeid ja muuta seal andmeid. Selleks otstarbeks peaks andmebaasisüsteem pakkuma kasutajale keele, mis koosneb kahest alamkeelest:

• Data Definition Language – andmekirjelduskeel.
  
• Data Manipulation Language – andmekäitluskeel.
  

2. Andmebaasisüsteem peab omama kataloogi , mis sisaldab andmebaasi objektide kirjeldust ja mis on kasutajatele kättesaadav.
3. Andmebaasisüsteem peab tagama transaktsioonide läbiviimise.
Transaktsioon on loogilise töö ühik, mis hõlmab ühte või mitut käsku (nt. SQL lauset).
Transaktsiooni omadused:

• Atomaarsus: andmetes tehakse kõik transaktsioonis määratud muudatused või ei tehta ühtegi.
  
• Terviklikkus : Transaktsiooni tehtud muudatused ei tohi viia andmebaasi ebakorrektsesse seisundisse. Transaktsiooni täitmise järel peavad kõik andmetega seotud kitsendused olema täidetud.
  
• Isolatsioon : Paralleelselt toimuvate transaktsioonide korral ei tohi kasutajad näha teiste kasutaja algatatud transaktsioonide poolikuid Kestvus: Peale transaktsiooni lõppu peab andmebaasisüsteem andmed püsivalt salvestama.
  

4. Andmebaasisüsteem peab tagama andmete õige muutmise, kui mitu kasutajat kasutavad andmebaasi ( loevad andmeid ja muudavad andmeid) paralleelselt.
5. Andmebaasisüsteem peab oskama peale andmebaasi kahjustanud
sündmust seda korrektses seisundis taastada. Andmebaasist tuleb teha pidevalt varukoopiaid erinevatele andmekandjatele. Andmebaasisüsteem peab oskama varukoopia põhjal andmebaasi taastada.
6. Andmebaasisüsteem peab lubama juurdepääsu andmebaasile vaid selleks õigust omavate kasutajate. Andmebaasisüsteem peab võimaldama kasutajatel teha andmebaasis vaid selliseid tegevusi, milleks talle on antud õigused.
7. Andmebaasisüsteem peab lubama programmidel andmebaasi kasutada, ilma et nad oleksid sõltuvad andmebaasi sisemisel tasemel tehtud muudatustest.
8. Andmebaasisüsteem peab täitma kasutaja poolt nõutavad päringud ja
andmemuudatused nii kiiresti kui võimalik.
9. Andmebaasisüsteem peab pakkuma mitmesuguseid lisavõimalusi:
Abiteenuste näiteid:

• Andmebaasis toimuvate tegevustike perioodiline käivitamine. Andmebaasi administraator peab saama selliseid tegevustikke ise koostada ning määrata millal nad peavad käivituma.
  
• Andmete eksportimine. Andmeid võidakse eksportida erinevas formaadis failidesse.
  

Levinumad formaadid on:

• Comma Separated Values . CSV on porditav failivorming, kus andmebaasikirjed on üksteisest eraldatud komadega. Selles vormingus on iga rida üks kirje, mille väljad on üksteisest komadega eraldatud.
  
• Fail mis sisaldab andmete tabelisse lisamiseks mõeldud INSERT lauseid .
  
• XML dokument.
  

• Andmete importimine . Andmeid võib importida eelnimetatud failidest aga ka pöördumise teel teise andmebaasisüsteemi poole. Näiteks võib andmebaasisüsteem pakkuda võimaluse linkida andmebaasi teises andmebaasisüsteemis loodud andmebaasi tabelid ja pöörduda lingitud tabelite poole kasutades SQL keelt.
  
• Andmebaasi tehtud toimingute ja andmebaasi töökiiruse andmete logimine.
  

• Statistilise analüüsi programm, et uurida andmebaasisüsteemi töökiirust või kasutatavust eelnevalt nimetatud logide põhjal.
  
• "Prügikoristus" ja reorganiseerimine. Kustutatud tabeli ridade tegelik eemaldamine, salvestusruumi ümberkorraldamine. Siia alla kuulub ka indeksite ümberorganiseerimine peale tabelis olevate andmete muutumist.
  
• Administraatori automaatne teavitamine andmebaasis tekkinud veaolukordadest ja probleemidest - nt. e- maili saatmine.
  

Andmebaaside tüübid.
Lameandmebaasid
Lameandmebaasiks nimetatakse andmebaasi, mis koosneb ainult ühest tabelist. Ühe tabeliga saab hakkama, kui soovite selles hoida näiteks klientide, ärikontaktide, töötajate, kaupade vmt. andmeid. Kui tahate oma töötajate isikuandmetega aga siduda ka palgaandmeid või klientide andmetega neile väljastatud arvete andmed, siis läheb juba vaja keerukamat seotud tabelitega töötavat relatsioonandmebaasi.
Puustruktuuriga ehk hierarhiline
Hierarhilisel mudelil põhinevas andmebaasis leiavad kajastamist omaniku ja alluva suhted. Kehtivad üks mitmele seosed. Ükski alluv selles baasis ei või olla jagatud mitme omaniku vahel. Samal ajal ei saa ükski alumise taseme kirje olla ülemise taseme kirje omanikuks. Nt kataloogide-failide puu arvutites.
Võrkmudel
Võrkmudel on ülesehituselt sarnane hierahilisele mudelile. Mõnevõrra on avardunud omaniku ja alluva mõisted ja võimalused. Alluval võib võrkstruktuurilises andmebaasis olla mitu omanikku ja mitu alluvat . See põhjustab mõne kirje lisamisel või kõrvaldamisel baasist palju ümberkorraldusi.
Relatsiooniline
Relatsioonimudeli puhul on objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed esitatud tabelite kujul. Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam, ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid. Iga selline tabel kujutab endast üht relatsiooni . Lisatingimuseks on, et üheski relatsioonis ei või olla kahte ühesugust rida. Iga tabeli kohta võime seega määrata ühe või enam veergu , mille väärtuste kaudu on read identifitseeritavad. Taolist veergude kogumit nimetatakse primaarvõtmeks. Primaarvõtmete või lihtsalt võtmete järgi võime ühendada eri tabelite andmeid. Näiteks Töötajad table võib sisaldada veergu nimega Asukoht sisaldades väärtust, mis sobib Asukoha tabeli võtmega.
Kuna tabelid on üksteisest sõltumatud, muudab see relatsioonimudelil põhinevad andmed basis ettenägematute muutuste ja vajaduste suhtes paindlikeks. Oma paindlikkuse tõttu on relatsioonimudelid muid alammudeleid suhteliselt kiiresti välja tõrjumas.
Relatsioonilise mudeli võtmed:

• Primaarvõti ehk esmasvõti (ingl. k. primary key) on kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. Primaarvõti on võti, mis üheselt identifitseerib ühe kirje. Valiku kriteeriumid:
  

• atribuudi domeen (peaks olema võimalikult lühike väärtus).
  
• atribuutide arv (peaks olema võimalikult vähe atribuute).
  
• tulevane unikaalsuse tõenäosus (peaks sisaldama unikaalseid väärtuseid nii praegu kui ka tulevikus).
  

• Kandidaatvõti (ka võtmekandidaat) (ingl. k. candidate key) on supervõti, mille alamhulk ei ole korrektne supervõti. See tähendab, et kandidaatvõtmest ei saa enam ühtegi atribuuti eemaldada, ilma et ta kaotaks unikaalsuse. Relatsioonil võib olla mitu kandidaatvõtit. Kandidaatvõtme omadused on:
  

• unikaalsus - iga kandidaatvõtme väärtus identifitseerib üheselt ühe relatsiooni kirje.
  
• täielikkus - kandidaatvõtmest ei saa eemaldada atribuute, ilma et ta kaotaks unikaalsuse omaduse.
  

• Alternatiivseteks võtmeteks (ingl. k. alternate key) nimetatakse primaarvõtmeks mitte valitud kandidaatvõtmeid.
  
• Lihtvõti - Kui võti sisaldab ühte atribuuti, siis nimetatakse seda lihtvõtmeks (ingl. k. simple key).
  
• Liitvõti - Kui võti sisaldab mitu atribuuti, siis nimetatakse seda liitvõtmeks (ingl. k. composite key).
  
• Supervõti (ingl. k. superkey) on atribuut või atribuutide kombinatsioon, mis identifitseerib unikaalselt relatsioonis olevaid kirjeid. Supervõti võib sisaldada atribuute, mida pole unikaalsuse tagamiseks vajalikud, st. et temast võib atribuute eemaldada ja ta tagab ikkagi unikaalsuse.
  
• Intelligentne võti ehk sisulise tähendusega (informatiivne) võti (ingl. k. intelligent key). Sisulise tähendusega võti on küll unikaalne, kuid selle väärtus omab kasutaja jaoks tähendust,
  

Näiteks:

• isikukood ;
  
• õppeaine kood ülikoolis;
  
• üliõpilaskood;
  
• auto registrinumber;
  
• raamatu ISBN kood.
  

• Naturaalne võti (ingl. k. natural key) on sisulise tähendusega võtme eriliik. Selle võtme väärtus on identifitseeritava objektiga üks-üheselt seotud. Näiteks isiku DNA või sõrmejäljed.
  
• Kattuvateks võtmeteks (ingl. k. overlapping keys) nimetatakse liitvõtmeid, millel vähemalt üks atribuut langeb kokku).
  
• Välisvõti - Seose loomiseks kahe relatsiooni vahele "tõmmatakse" ühe relatsiooni ühe (või ka mitme) atribuudi andmed teise relatsiooni salvestamiseks. Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks primaarvõti. Selle tulemusel on kahes erinevas relatsiooni ühesuguse sisuga atribuudid, mis loovad suhte nende relatsioonide vahel. Seotud relatsiooni tekkinud atribuuti (atribuute) nimetatakse välisvõtmeks. Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa .
  

Objektorienteeritud andmebaas
Objektiandmebaas võimaldab säilitada objektorienteeritud programmis loodud objekte. Andmed salvestatakse objektidena ja neid saab interpreteerida ainult vastava klassi meetodit kasutades. Sarnaste objektide vahelised suhted säilitatakse, samuti objektide vahelised viited. Päringud võivad olla kiiremad, sest sageli puudub vajadus relatsioonide liitmise järgi nagu relatsioonilises andmebaasis. Objekte saab andmebaasist välja võtta otse, ilma otsinguta kasutades selleks objekti indikaatorit. Objektorienteeritud andmebaas toetab multimeediarakendusi, sest andmetega seotud klassi meetodid vastutavad nende andmete õige interpreteerimise eest. Objektorienteeritud andmebaasid toetevad harilikult paremini versioneerimist, samuti pakuvad süstemaatilist tuge päästikprotsessidele ja tõketele, millel on aktiivandmebaasides põhjapanev roll. Objektorjenteeritud andmebaasidest on kasu enamikul andmebaasivajadustega objektorienteeritud rakendusprogrammidel.
Andmelaod ja andmeaidad.
Andmeladu
Andmeladu on Infosüsteemi osa kus hoitakse ja kuhu lisatakse uusi andmeid. Seega võib öelda, et andmeladu on andmebaas. Andmelao erinevus relatsioonilistest ( operatiiv infosüsteemi) andmebaasidest seisneb tema erinevas andmestruktuuris. Olulisem erinevus on ka selles, et andmelaos hoitakse ainult neid andmeid, mida on vaja otsuste tegemiseks. Reeglina loetakse andmelao osadeks ka andmelaadureid (ETL - Extract Transformation Loading) ning metaandmete(äriloogika) baasi (andmed andmete koht).
Andmelao ühte funktsioonaalset osa (reeglina sisaldab see konkreetse valdkonna andmeid (näiteks müügiandmelett) nimetatakse andmeletiks (ingl.k. data mart).
Andmeait
Andmeait on andmebaasiga programm, näiteks SAP BW, mille ülesandeks on kokku koguda, hoida ja esitada firma igapäevases tegevuses kogunevaid andmeid. Andmeid ei kopeerita üks-ühele, vaid need agrigeeritakse või dimensioneeritakse. Agrigeerimine on andmete koondamine (eelkõige summeerimine ) mingite kindlaksmääratud parameetrite abil. Dimensioneerimine on aga vastupidine tegevus.
ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED.
Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid.
OBJEKTID - Objektid kombineerivad endas nii andmestruktuuri kui ka konkreetse üksuse käitumisviisi. Kavandab andmebaase.
ATRIBUUDID - Objekti mingi omadus. Atribuut tähistab ühte tüüpi infot, mis on salvestatud selle objekti kohta.
VÕTMED - Ülesandeks on objektide unikaalne eristamine objektide hulga seast.

• Esmane võti (Primary Key) – tabeli väljade kooslus , millede väärtuste komplekt on unikaalne üle kõigi tabeli ridade ja millesse kuuluvate väljade väärtust ei õõnestu enam muuta pärast seda, kui sinna on väärtus sisse kirjutatud; kirje identiteet (ID).
  
• Alternatiivne võti – tabeli väljade kooslus, millede väärtuste komplekt on unikaalne üle kõigi tabeli ridade. Erinevalt esmase võtme koosseisu kuuluvatest väljadest on alternatiivse võtme koosseisu kuuluvate väljade väärtuse muutmine lubatud. Eelduseks on ainult see, et pärast muutmist peab antud kirje alternatiivse võtme koosseisu kuuluvate väljade väärtuse kooslus olema unikaalne üle kõikide tabeli ridade.
  
• Seose võti (Foreign Key) – tabeli väljade kooslus, mis viitab kirjele kas teises tabelis ( enamuses ) või kirjele samas tabelis (harvemini).
  

INDEKS - On andmebaasi objekt (nagu tabel või vaade). Indeksi eesmärgiks on kiirendada andmete otsimist, sorteerimist ja kindlustada vajalike andmeväljade unikaalsust.
Seosed 1:1, 1:M, M:M.
1:M - Üks mitmele seos.
See on üks levinumaid seoseid relatsioonilise andmebaasi konstrueerimisel. See peegeldab reaalset maailma – mistahes objekt on seotud objektide hulgaga. Näiteks inimene on seotud teiste inimeste hulgaga sünni tunnuse järgi. Selline seos tähendab seda, et iga kirje esimese tabelis võib olla seotud mistahes hulga kirjetega teises tabelis. Teise tabeli kirjed võivad olla seotud mitte rohkem kui ühe esimese tabeli kirjega . Üldisel juhul mitte kõik kirjed esimese ja teises tabelis ei pea tingimata mistahes seoses.
1:1 – Üks ühele seos.
Antud seos tähendab seda, et üks kirje tabelis võib olla seotud mitte rohkem kui ühe kirjega teises tabelis. Mitte kõik kirjed tabelis ei osale seoses. Kui kõik read on seotud, siis võib mõelda mõlema tabeli ühendamisele. Selline informatsioon on pöördumatu - kogu info säilib.
M:M – Mitu mitleme seos.
Meil on tabel omanikud ja tabel korterid, siis siin võime vaadelda seost mitu mitmele. Ühel omanikul on mitu korterit ja iga korter võib olla mitme omaniku omandiks. Sellise seose
realiseerimine praktikas on küllaltki raske, kuna veergude arv tabelis kasvaks tabelis küllaltki
suureks. Sellise seose realiseerimiseks kasutatakse abitabeleid.
Atribuutide tüübid.
Atribuutide tüübid:

• String tüüp - võib omada väärtuseks mistahes literaalidest koosneva stringi;
  
• Lekseemtüüp - võib omada mitmesuguseid leksikalisi ja semantilisi piiranguid;
  
• Loendurtüüp - väärtused peavad klappima ühega deklatsioonis toodud lekseemiga.
  

Normaliseerimine, normaalkujud (3).
Normaliseerimine - andmeebaasi viimine ühele normaalkujudest (normal forms).
Normaalkujud - andmebaasi tabelite ja tabelielementide organiseerimisreeglid, mis võimaldavad ära hoida transaktsioonilisi anomaaliaid andmete seostamisel ja käsitlemisel. Normaalkujud võimaldavad hallata andmebaasiskeemide terviklikkust.
Normaalkujud:

• Esimene normaalkuju (1NF) – erineb normaliseerimata kujust selle poolest et tabelite sees puuduvad korduvgrupid; tegemist peab olema vähemalt kahe tabeliga; tabelite vahel peavad olema seosed; tabelite vaheliste seoste moodustamine osaliselt piiratud; seotud tabeli primary key koosneb ülemustabeli ID-st ja seotud objekti tunnusest; osa seotud tabeliosa välju on loogiliselt seotud ülemustabeli ID-ga osa aga seotud tabeli objekti tunnusega.
  

Esimese normaalkuju anomaaliad :

Kirjete lisamine: Seotud tabelite objekt ei sattu andmebaasi enne, kui teda esimest korda seoses kasutatakse.

Kirjete kustutamine: Kui kustutada ainult üks kord kasutatud seotud tabeli objekt, kaovad kõik tema andmed baasist.

Kirjete uuendamine: Kui seotud tabeli mingi parameeter muutub, tuleb uuendada andmed kõikides nendes kirjetes, kus on tema andmed.

Tabelite seostamine: Seotud tabeli sama tunnustega objekt saab olla ülemustabeli objektiga seotud ainult üks kord.

• Teine normaalkuju (2NF) - esimene normaalkuju, kus on kaotatud seotud tabeli väljade loogiline seos erinevate võtmetega; Osades ülemustabelites on kirjeldatud samas kirjes mitu erinevat objekti, mis on identifitseeritavad sama ID-ga. Sellist tabelit kutsutakse TRANSITIIVSE seosega tabeliks.
  

Teise normaalkuju anomaaliad:

• Kirjete lisamine: Transitiivse seosega tabelisse, ei saa lisada kirjet enne kui kõik objektid on teada (tavaliselt enne mingisuguse sündmuse toimumist seda teha ei saa). Seega ei saa registreerida baasis objekte, mis on meie jaoks juba teada, enne seda kui meile on teada ka teiste objekti andmed. Seejuures on objektide andmete teadasaamise järjekord tavaliselt sama. Unikaalsed on tabelis ainult viimasena teada saadud objekti andmed, mille identiteeti kasutataksegi kirje identifitseerimiseks ja mis moodustab teistest objektidest komplekti. Kõikide teiste objektide andmed võivad korduda (ja tavaliselt korduvadki) teistes kirjetes.
  
• Kirje kustutamine: Kui transitiivse seosega tabelist kustutada üks objekt, siis kustuvad ka temaga samas kirjes olevate teiste objektide andmed. Kui mõni nendest objektidest oli kirjeldatud ainult selles kustutatud kirjes, kaovad tema andmed baasist täielikult.
  
• Kirje uuendamine: Kui sellises tabelis, kus samas kirjes kirjeldatakse mitu objekti, muutuvad mõne sellise objekti andmed, mis ei ole selle kirje põhiobjekt, siis tuleb need andmed uuendada kõigis kirjetes, kus on need andmed veel olemas.
  

• Kolmas normaalkuju (3NF) - teine normaalkuju, kus on kaotatud transitiivse seosega tabelid.
  

Kolmandal normaalkujul anomaaliaid ei ole.
Andmebaasiskeeme tavaliselt üle kolmanda normaalkuju ei disainita.
Semantilised mudelid (UML).
Semantilise andmemudel tarkvaratehnikal on erinevaid tähendusi:

• On kontseptuaalsed andmete mudelid, kus semantiline informatsioon on lisatud. See tähendab, et mudel kirjeldab tähendusi juhtudel.
  
• On kontseptuaalsed andmete mudelid, mis hõlmavad võime väljendada informatsiooni, mis võimaldab tõlgendada semantilisi tähendusi.
  

Semantilist andmebaasi saab intregeerida, kui nad kasutavad sama standard tüüpi. See tähendab seda, et üldiselt on neil laiem kohaldatavus kui relatsioonilisel või objektorienteeritud andmebaasil.
Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine).
Lae alla programm Xampp.
( http://www.apachefriends.org/en/xampp.html )
Kui valisin .zip faili, paki Xampp lahti või kui valisid .exe, siis installeeri Xampp.
Käivita Xampp Control Panel ja sealt käivita Apache ja Mysql .
Seejärel kirjuta veebilehitseja aadressiribale localhost. Kui leht on lahti, vali sealt phpMyadmin .
Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs).
Kirjuta veebilehitseja aadressiribale localhost, vali Tools alt phpMyadmin ja avaneb leht, kus on võimalik uut andmebaasi luua.
Olemasoleva andmebaasi kopeerimine.
Olemasoleva andmebaasi kopeerimiseks tuleb vajutada “Ekspordi”.
Seejärel tuleb valida andmebaas, mida kopeerida, selle tüüp, ning kas see kopeeritakse pakituna (.zip failiks ) või mitte. Andmebaas ilmub .txt faili.
TÖÖ TABELITEGA.
Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine.
Nagu teada on tabelites näljad ,read, veerud ning neid tuleb vahepeal muuta,täita või uuendada selleks on SQL’il syntaxid.Ava SQL valik ja kasuta teatud käske.
INSERT INTO-Kasutatakse ridade lisamisel tabelisse.
Näide.
INSERT INTO table_name VALUES (value1, value2, value3,...)
Saab ka kasutada teatud välja andmete lisamist.
Näide.
INSERT INTO tabel (Id, nimi, vanus) VALUES (5, 'Jüri', '15')
UPDATE -Kasutatakse väljade info uuendamiseks.
Näide.
UPDATE table_name SET column1= value , column2=value2,... WHERE some_column=some_value
DELETE - Kasutatakse tabelist ridade ja väljade kustutamiseks.
Näide.
DELETE FROM table_name WHERE some_column=some_value
Primaarne võti.
Primaarvõti ehk esmasvõti (ingl. k. primary key) on kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. Primaarvõti on võti, mis üheselt identifitseerib ühe kirje. Valiku kriteeriumid:
- atribuudi domeen (peaks olema võimalikult lühike väärtus). - atribuutide arv (peaks olema võimalikult vähe atribuute). - tulevane unikaalsuse tõenäosus (peaks sisaldama unikaalseid väärtuseid nii praegu kui ka tulevikus).
Väline võti.
Välisvõti- Seose loomiseks kahe relatsiooni vahele "tõmmatakse" ühe relatsiooni ühe (või ka mitme) atribuudi andmed teise relatsiooni salvestamiseks. Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks primaarvõti. Selle tulemusel on kahes erinevas relatsiooni ühesuguse sisuga atribuudid, mis loovad suhte nende relatsioonide vahel. Seotud relatsiooni tekkinud atribuuti (atribuute) nimetatakse välisvõtmeks. Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa.
Unikaalne entifikaator.
Primaarvõti e. unikaalne identifikaator: Kandidaatvõti, mis valitakse olemi eksemplari unikaalselt identifitseerima. Igal olemil on üks primaarvõti.
Nõrk olemi tüüp: Olemi tüüp, mille eksistents sõltub mõnest teisest olemi tüübist. Sellise olemi tüübi primaarvõti sisaldab mõne seotud olemi tüübi primaarvõtit. See tähendab, et nõrga olemi tüübi primaarvõti sisaldab välisvõtmeid.
Tugev olemi tüüp: Olemi tüüp, mille eksistents ei sõltu mõnest teisest olemi tüübist. Sellise olemi tüübi primaarvõti ei sisalda mõne seotud olemi tüübi primaarvõtit. 
Tabelite seostamine (relatsioonid).
Relatsioonimudeli puhul on objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed esitatud tabelite kujul. Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam, ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid. Iga selline tabel kujutab endast üht relatsiooni. Lisatingimuseks on, et üheski relatsioonis ei või olla kahte ühesugust rida. Iga tabeli kohta võime seega määrata ühe või enam veergu, mille väärtuste kaudu on read identifitseeritavad. Taolist veergude kogumit nimetatakse primaarvõtmeks. Primaarvõtmete või lihtsalt võtmete järgi võime ühendada eri tabelite andmeid. Näiteks Töötajad table võib sisaldada veergu nimega Asukoht sisaldades väärtust, mis sobib Asukoha tabeli võtmega.
TÖÖ ANDMETEGA.
Andmete sisestamine töökirjetega.
Esmalt tuleb avada vajalik tabel. Iga tabeli lõpus on tühi kirje (rida), mida tähistab tärn. Uue kirje sisestamiseks tuleb kursor viia tühjale reale, täita see andmetega ja klõpsata siis tabeli alaservas oleval nupul "nool paremale". Pika täidetud tabeli lõpus olevale tühjale reale on kõige lihtsam siirduda nupu New abil (või valida menüüst Insert korraldus New Record ).
Sisestatud andmed salvestatakse kohe, kui siirdute teisele kirjele. Vajaduse korral võib neid igal ajal muuta. Selleks tuleb siirduda vajalikule kirjele. Kirjete kerimiseks võib kasutada akna alaservas olevaid nooltega nuppe või vertikaalset kerimisriba. Aktiivse numbri asemele võib alaserval asetsevasse välja kirjutada vajaliku kirje numbri ja vajutada klahvi .
Kirje või välja sisu kustutamiseks, asendamiseks, kopeerimiseks või siirdamiseks on vajalik need märgistada. Seda võib teha hiirega ülelohistamisega, aga ka klahvide abil: klõpsata sellel hiirega ja vajutades siis klahvi . Ühe kirje märgistamiseks tuleb hiirega klõpsata kirje ees oleval kastikesel. Mitme kirje märkimiseks klõpsata ploki algus(lõpu)kirjel ja Shift-klahvi hoides klõpsata vastavalt lõpu(algus)kirjel. Kõigi kirjete märgistamiseks tuleb klõpsata tabeli vasakus ülanurgas oleval kastikesel.
SQL KEELE ALUSED.
Standardid (syntaks).
SQL – Structured Query Language. Relatsiooniliste andmebaaside päringukeel. Võimaldab luua andmebaasi tabeleid ja muid andmebaasi objekte, võimaldab andmeid pärida ja muuta.
Syntax määrab ära, kuidas sõnad ja sümbolid peavad lauses olema kokku pandud.
Loogilised operaatorid.

• = millegiga võrdne
  
• != or Pole võrdne
  
• > Suurem, Kui
  
• >= Suurem kui or võrdne millegiga