Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

A method of language sampling kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu keelt igast keelkonnast peaks valimis olema?
  • Sissejuhatus
    Uurimuse eesmärgiks oli koostada võimalikult sobiv valim kõikidest maailma keeltest, et tuua nende kohta universaalseid järeldusi.
    (slaid)On selge, et üldine grammatiline teooria peab looma raami kõikidele keeltele, mitte ainult näiteks hollandi ja inglise keelele. Need on ainult kaks suvalist keelt, mistõttu ei saa arvata, et nende keelte uurimisel saab tuua paralleele lingvistiliste fenomenidega ka kõigis teistes keeltes. Teine põhjus on see, et universaalseid järeldusi saab tuua ainult põhjaliku keeltevahelise uurimustöö tulemusena.
    Lingvistika peab leidma ja arvesse võtma erinevate keeleliste omaduste leviku ja nendevahelise korrelatsiooni, kui seda esineb. Lingvistika peab põhjendama keeleliste faktide esinemise ja selle mittejuhuslikkuse, ning seda ei saa teha, kui võetakse aluseks ainult kaks keelt. Keeltevaheline uurimus on üks põhilisi viise keeleliste faktide leidmiseks, ja ühtlasi ka universaalsete süsteemide leidmiseks, millel põhinevad kõik loomulikud keeled.
  • Kaks lähenemist keelte valikuliseks uurimiseks (slaid)
    Need kaks meetodit on "tõenäosusvalim" ja "varieeruvusvalim" (probability sample and variety sample). Selles uurimuses kasutatatkse teist, varieeruvusvalimit. Esimene üritab leida seaduspärasusi ja korrelatsioone, teine meetod tahab tuvastada aga keelte üldist struktuuri.
    (slaid) Selles artiklis on esitatud uurimisprotseduurid, mis sisaldavad uusi ideid, säilitades ka vanemaid põhimõtteid. Uurimisprotseduur toetub tugevalt Belli (1978) uurimustööle, kuid siin on eesmärgiks vähendada geneetilisi kallutatusi. Meetod on loodud selleks, et tuua välja keelte sügavam struktuur. Seetõttu on meetodis kasutusel võimalikult suur valim, milles kajastuv varieeruvus kajastab kõiki säilinud ja väljasurnud keeli. Iga eraldiseisev keelkond peab olema esindatud .
    Geneetiline kallutatus
    (slaid) Keelte uurimise valimi loomisel on viis erinevat tüüpi kallutatust, mida tuleks vältida: geneetiline, geograafiline, tüpoloogiline, kultuuriline ja bibliograafiline kallutatus. Valimit rikub enim see, kui keeled on geneetiliselt liiga lähedalt seotud ehk nende ühiseks esivanemaks olevat keelt räägiti alles lähiminevikus. Vältida tuleks geneetilist kallutatust seetõttu, et selle esinemisel esineb tõenäoliselt ka teisi kallutatuse vorme. Kui keeled on liiga lähedalt seotud ajas, siis on nad tõenäoliselt seda ka ruumis (geograafiliselt) või tüübilt (olles näiteks pärinud sarnase sõnade järjestuse) ning seda võivad rääkida ka sarnase kultuuriga inimesed.
    Seda saab vältida selliselt , et võtta valimisse keeled, mis pärinevad erinevatest keelkondadest, kuid selle tulemuseks oleks liiga väike valim, mitte rohkem kui 30 keelt (kui arvestame Ruhleni (1987) klassifitseerimist). Sellisel juhul peaks lisama ka isoleeritud keeled (keeled, mis pole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega), mis moodustavad igaüks ise omaette keelkonna. Kuid enamasti tahavad keeltevahelised uuringud saada globaalselt kehtivaid tulemusi, mistõttu on paratamatu, et vajaminevasse suurde valimisse saab lisatud mõningaid geneetiliselt seotud keeli.
  • Geneetiline keelte klassifitseerimine
    (slaid) Keelte uurimise meetod, mida artiklis tutvustati, tegeleb põhiliselt keelte geneetilise suguluse uurimisega. Tihti kasutatakse selleks puu diagrammi (tree diagram ). See näitab, kuidas näiteks Balti keeled on ajas seotud. Ajaloolisi seoseid keelte vahel leitakse nii, et võrreldakse erinevaid leksilisi ja grammatilisi nimekirju, ning kui selle tulemusel leitakse semantilisi ja fonoloogilisi sarnasusi , siis see on märgiks, et keeltel on ühine geneetiline päritolu.
  • Ruhleni klassifikatsioon (slaid)
    Uurimisprotsessis on kasutatud Ruhleni (1987) keelte klassifikatsiooni. Ruhlen jaotab kõik keeled 17-sse gruppi, ning tunnistab 9-t isoleeritud keelt. Ühtlasi mainib ta 38-t Pidgini ja Creole keelt, (mida siin uurimuses on käsitletud ühe grupina). 16 keelt on Ruhleni käsitluse kohaselt klassifitseerimata.
  • Geneetiline klassifikatsioon ja stratifikatsioon .
    Põhjus, miks keelte uurimisel kasutatakse geneetilist klassifikatsiooni on see, et see pakub hea viisi keelte stratifitseerimiseks. See tähendab, et keeled jaotatakse mittekattuvatesse kategooriatesse, mis praegusel juhul on geneetilised grupid. Stratifikatsioon ei tee mitte ainult uurimist efektiivsemaks, vaid aitab luua ka suure lingvistilise varieeruvusega valimeid. Stratifikatsioon on ainult võimalik, kui kõik keeled on kategoriseeritud väga põhjalikult (siin ja ka edaspidi jätame kõrvale 16 keelt, mis Ruhleni käsitluse põhjal on kategoriseerimata).
  • Geneetilised keelepuud ja lingvistiline mitmekesisus (slaid)
    Korduvalt on maininud, et eesmärgiks on toota valim, milles keeled oleksid võimalikult erinevad. Esiteks võetakse kõik keeled erinevatest keelkondadest, kuid sellel juhul ei saaks valimis olla üle 27 keele. Seega, kui me kasutatakse sellest suuremat valimit, on probleem kahepoolne: (I) Mitu keelt igast keelkonnast peaks valimis olema? (II) Kas keeled võivad olla geneetiliselt seotud?
    Kõige pealt tuleks natuke tähelepanu pöörata lingvistilisele mitmekesisusele. Sest antud valimis esineb mitmeid keeli ühest keelkonnast, mis peavad siiski olema lingvistiliselt piisavalt erinevad.
    Lingvistiline mitmekesisus on väga suhteline mõiste, mida saab kasutada vaid konkreetse probleemi puhul. Keeled võivad olla tihti ühes mõttes väga sarnased, ent teisalt väga erinevad.
    On leitud, et väiksema arvu keeltega keelkonnas (nt Afro-Asiatic – 258 keelt) on mitmekesisus suurem, kui suure arvuga keelkondades (nt Okeaania keelkond – 426 keelt). Seepäarast ei tohiks tugevalt kinni olla keelte absoluutarvus mingis keelkonnas. Selle asemel arvestatakse absoluutarvust rohkem hoopis keeltevahelisi ajaloolisi seoseid.
  • Uus keelte uurimise meetod (slaid)
    On kaks viisi, kuidas kindlaks teha, et keelte valim on geneetiliselt mitmekesine . Esmalt tuleb arvesse võtta hõimkondadevahelist mitmekesisust, seejärel tuleb kindlaks teha hõimkonnasisene mitmekesisus (mõned on rohkem mitmekesisemad kui teised)(slaid). See moodustabki geneetilise kriteeriumi, mille analüüsimine toimub kokkuvõttes järgmiselt:
  • Arvesse võetakse nii säilinud kui ka väljasurnud keeled
  • Iga keelkonda esindab vähemalt üks keel
  • Ülejäänud keelte valimisse võtmise aluseks on mitmekesisuse määr keelkonna sees.
  • Mitmekesisuse määr saadakse objektiivse mõõtmise teel.
    Väljasurnud keeli kasutame seetõttu, et valimi mitmekesisus oleks maksimaalne. Pole põhjust arvata, et väljasurnud keeled on antud uurimises vähem esindusjõulisemad kui säilinud keeled.
    (slaid) Mitmekesisuse määra puhul tuleb esmalt valmis teha geneetiline keelepuu . Konkreetset keelepuud kasutades tuleb kõrgemad oksad (individuaalsed keeled) kõrvale jätta, tuleb hoopis kasutada sellele eelnevat taset, milleks on sub- keelkonnad . Ja selle põhjal, mitu sub-keelkonda on sellel puul, arvutatakse välja mitmekesisuse määr. (slaid) Arvutamisel võetakse ka arvesse seda, kas mingite keelte hargnemine toimus hiljuti või kaugemas minevikus, sest kaugemas minevikus hargnenud keeled on tõenäoliselt rohkem erinevad.
  • Keelte valik valimisse ühest hõimkonnast (slaid)
    Kui mitmekesisuse määr on arvutatud, tekib küsimus, kuidas sellest väärtusest saab arv, mis ütleks, kui mitu keelt ühest keelkonnast võtma peaks.
    27 keelt on juba Ruhleni jaotuse põhjal valimis olemas, nüüd on vaja mitmekesisuse määra põhjal valida keeli juurde. Seetõttu, kui tahame saada näiteks valimit, kus on 100 keelt, tuleb ülejäänud keeled võtta mitmekesisuse määra järgi. (slaid)
  • Valimi loomine
    Käsitletud meetod laseb luua igasuguseid valimeid igasuguse suurusega.
    Valimismeetod, võib olla juhuslik ja mittejuhuslik. Mittejuhuslikuvaliku puhul valib keeled ekspert, kes tõenäoliselt teeb seda arvestades keelte kättesaadavust ja nende kirjelduste kvaliteeti.
    Juhuslikult valides toimubki valik juhuslikult, kui on enne kindlaks tehtud, millistest keelkondadest juhuslik valik toimub. Vahel peab aga ka keelkondade valik olema juhuslik.
  • Kokkuvõte (slaid)
    Selles artiklis on esitatud meetod, kuidas luua valimeid, kus geneetiline distants keelte vahel on maksimaalne.
    See meetod võtab arvesse geneetilist mitmekesisust nii keelkondade vahel kui ka nende siseselt. Et oleks garanteeritud mitmekesisus hõimude vahel, on valimis vähemalt üks keel igast keelkonnast. Et valimis oleks garanteeritud mitmekesisus hõimude siseselt, võtame valimisse keeli Mitmekesisuse määra alusel. See on objektiivne mõõde, mis arvestab keelepuu sisemist geneetilist struktuuri.
    See meetod kindlustab, et geneetilisuse kriteerium on garanteeritud keelepuu kõikides geneetilistes tasemetes. (slaid)
  • A method of language sampling kokkuvõte #1 A method of language sampling kokkuvõte #2 A method of language sampling kokkuvõte #3 A method of language sampling kokkuvõte #4 A method of language sampling kokkuvõte #5 A method of language sampling kokkuvõte #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaja Teder Õppematerjali autor
    Kokkuvõte Rijkhoffi keeletüpoloogia teemalisest artiklist "A method of language sampling".

    Sarnased õppematerjalid

    Soome-Ugri keelkond
    12
    pdf

    Soome-Ugri keelkond

    6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeugri keelkonda kuulub umbes

    Eesti keele ajalugu
    KEEL KUI SÜSTEEM
    14
    docx

    KEEL KUI SÜSTEEM

    Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus. Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub ka olukorrast. Sotsiaalsetest, põlvkondlikest,

    Keeleteadus
    Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt
    12
    doc

    Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

    - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846- 1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil.

    Keeleteadus
    Keelesemiootika
    11
    docx

    Keelesemiootika

    Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi ­ häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suur

    Semiootika
    Keeleteaduse kordamisküsimused 2013
    16
    docx

    Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

    vähemalt ühe sulghääliku olemasolu, vahetegemine nimisõnade ja tegusõnade vahel ning küsimuse moodustamise vahendite olemasolu. Absoluutseid universaale on siiski üsna vähe. Universaalsed tendentsid on nähtused, mida leidub enamikus keeltes, kuid mitte kõigis. Selliseid universaale on märksa rohkem, näiteks vokaali [i], sulghäälikute [p], [t], [k], omadussõnade olemasolu. 15. Mis on WALS ja milleks seda kasutada saab? The World Atlas of Language Structures (WALS) on suur strukuurilisi omadusi(foneetilisi, grammatilisi, leksikaalne) hõlmav andmbaas, kogutud kokku erinevatest andmetest 55 autorist koosneva tiimi poolt. 16. .Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Tähistaja- Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav - Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Kaksikliigendus - keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks, teiselt pool vormi

    Keeleteadus
    Keeleteaduse alused
    23
    doc

    Keeleteaduse alused

    - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik.

    Keeleteadus
    Keeleteaduse alused
    12
    doc

    Keeleteaduse alused

    Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvist

    Eesti keel
    Üldkeel
    23
    doc

    Üldkeel

    Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 ­ Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus ­ Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info

    Eesti foneetika ja fonoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun