agendid – programmid, mis suudavad neid teadmisi kasutada. (Kalda 2009) Semantilist võrku esitatakse graafina, (Semantic...2013) mis on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Graaf (Wikipedia 2013) Agentidele antakse ülesanne koguda andmeid veebist erinevatest allikatest ja vahetada saadud informatsiooni teiste agentidega. Semantiline veeb ei ole eraldiseisev veeb, vaid olemasoleva Web 3.0 laiendus. Semantilise veebi peamiseks eesmärgiks on panna arvutid omavahel suhtlema niimoodi, et nad mitte ainult ei küsiks ja vahetaks infot, vaid saaksid aru ka edastatava info sisust ilma inimese sekkumiseta. Veebi põhiidee on esitada andmeid semantilise võrguna, kus objektid on esitatud sõlmedena ja sõlmi ühendavad kaared näitavad ära nendevahelised seosed. Joonis 2 annab sellest hea ülevaate. 7 Joonis 2. Semantilise arvutivõrgu näide (Priming 2013)
viimise tulemusel. 2. Keeletasandi raames eristatakse elemente, millel on semantiline tähendus, see tähendab -- mis on korrelatsioonis mingi keelevälise reaalsusega; ja formaalseid elemente, see tähendab -- millel on ainult keelesisene (näiteks grammatiline) tähendus. Luule juurde minnes me avastame, et: 1. Kõnetasandi iga element võib olla tõstetud tähendusliku astmesse. 2. Ükskõik missugused formaalsed elemendid keeles võivad omandada semantilise iseloomu, leides endale lisatähendusi. Niisiis, mõned teksti koormavad lisakitsendused sunnivad meid teda tajuma kui luulet. Aga piisab sellest, et me arvame antud teksti poeetiliste hulka, kui tähenduslike elementide arv temas omandab võime kasvada. Ühtlasi muutub komplitseeritumaks mitte ainult elementide kvantiteet, vaid ka nende kombinatsioonide süsteem. F. de Saussure ütles, et kogu keele struktuur redutseerub sarnasuste ja erinevuste mehhanismiks. Luules omandab see
positiivsed on üksikud (Õim 2001B: 554). Fraseoloogilise nimetuse puhul ei ole esmatähtis identifitseeriv funktsioon, primaarne ongi isikunimetuse tähenduses sisalduv hinnang. (Õim 2001B) Fraseologismide mõistmiseks on enamasti vajalikud taustteadmised. Näiteks väljendid aadamaülikonnas ja eevaülikonnas tähistavad alastiolekut, kuid nende tähendus võib jääda täiesti selgusetuks inimesele, kes ei ole kokku puutunud ristiusuga. Kujund luuakse semantilise teisenduse käigus, nii et fraseoloogiline nimetus kaugeneb prototüübi tähendusest, kuid säilitab sellega semantilise seose. (Õim 2001B: 555) 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuurilt on fraseoloogiline isikunimetus kas liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on substantiiv (Õim 2001B: 555). Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) Substantiivse täiendosisega fraseoloogilised nimisõnad, milles põhisõna märgib
olulisem, esmatähtis on hinnangu andmine. (Õim 2001a: 554555) Fraseologismi mõistmine põhineb sageli lähteallika tundmisel. Näiteks väljendite vana kala ja vana rebane puhul peab nende kasutaja teadma, et rebase all on mõeldud kavalt looma, kuid kala puhul lähtutakse teistsugustest kriteeriumidest. Nimetused küll teisenevad oma lähteallikatest vahel päris tugevasti, kuid nimetatav säilitab mingi tunnuse tõttu aluseks olnud eseme, olendi või nähtusega semantilise seose. (Õim 2001a: 554555) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuuri poolest on fraseoloogiline isikunimetus liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on nimisõna (Õim 2001a: 555). A. Liitnimisõna (tunnus + selle kandja) 1. Substantiivse täiendosaga fraseoloogilised liitnimisõnad Nendes väljendites märgib põhisõna referenti ja täiendsõna iseloomustab teda mingi tunnuse alusel
Lihtne klassikaline ja operantne tingimine on samuti liigitatavad protseduurilise mälu kategooriasse(laiemas mõistes). (Leppik 2006, 47) 2.2 Semantiline mälu Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva keskkonna ja maailma kohta. See puudutab sümbolite abil esitatavaid faktiteadmisi ning semantilist informatsiooni võib omandada väga kiiresti. Teadmised, et päike tõuseb idast ja et poissmehed ei ole abielus on näited semantilise mälu olemasolust. Semantilise mälu olemus avaldub pigem teadmistes kui käitumises. Kui protseduurilises mälu eksisteerib kohustuslik seos teadmiste ja teo vahel, siis semantilises seda ei ole. (Tulving 2002, 36) 2.3 Episoodiline mälu Episoodiline mälu on mälu liik, mis võimaldab mäletada inimese isiklikku elu. Tihtipeale samastatakse episoodilist mälu ka semantilise mäluga väga lihtsalt põhjusel nad on üpriski sarnased. Olemus on pigem teadvustatud mõtetes kui tegevustes,
● muuta inimese suhtlus masinaga võimalikult mugavaks (loomulikus keeles) ● aidata inimesel orienteeruda järjest kasvavas infohulgas (infootsingusüsteemid, automaatsed sisukokkuvõtete tegijad) ● aidata puudega inimesi (kõne analüüs ja süntees pimedatele) Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Keeletehnoloogia tegevused (7): ● luua süntaksianalüsaator, mis analüüsib mis tahes lauseid ja arvestab ka suulise keele eripäraga ● töötada välja süntaktiline süntees semantilise esituse põhjal ● ... Terminoloogia ● Terminoloogia on laiemas tähenduses oskuskeele õpetus ● Keemiaalased terminid, majandusalased terminid, muusikaalased terminid jne. ● Terminoloogias uuritakse sõnu, mida üldkeeles tavaliselt ei kasutata ● Riiklik programm „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)” Oskuskeeled ● Oskuskeelt kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel ● Oskuskeele tekst on üldkeelsest teksist sageli keerulisema lauseehitusega
hoidmine analüüsimiseks säilitamine maht 12- 16 ühikut 7 ± 2 ühikut tõenäoliselt piiramatu kestvus 250 millisekundit 20-30 sekundit aastakümneid Tabel 1. (Kiis 2013 ) Teiseks võimalikuks liigituseks tuleks osata vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. ( Tulving 2002 : 36 ) Protseduuriline mälu nõuab kestvat harjutamist. See puudutab rohkem tegu, kui mõtet. Kestva harjutamise tulemusuna saate vastava teo ( nt. pluusi nööpide kinni panek, kirjutamine jne. )korda saata automaatselt , ilma tähelepanule keskendumata. Sellest lähtudes sisaldab see mälusüsteem informatsiooni protseduuride kohta, mida inimesel tuleb oma elus teha. ( Tulving 2002 : 36 )
Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi ja sündmusi, mille omandamist me mäletame ja suudame ajajoonele paigutada, näiteks oma 10. sünnipäevapidu või keskkooli lõpuaktus. Tegemist on eksplitsiitse mälusüsteemiga. See sisaldab infot minevikus kogetud sündmuste kohta. Selle olemasolu selgub näiteks väikelapsi jälgides, sest esmalt koguvad nad üldteadmisi maailma kohta (semantilise mälu abil) ja alles mingil hetkel arengus suudavad hakata meenutama minevikusündmusi. 3. Mis on protseduuriline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Protseduuriline mälu sisaldab teadmisi erinevate oskuste ja harjumuste kohta. Need oskused ei sünni kaasa, aga harjutades saavad nii selgeks, et me ei pea enam nende peale mõtlema. Protseduuriline mälu on implitsiitne
läks vett vedama, siililegi selge ) Leksikaliseeruma tähendust omandama (tüvi või sõnaühend: -teek; vett vedama minema, vehkat panema) Leksikaalsed suhted I suhted tähistavate vahel sünonüüm sama sõnaliik, sama või lähedane tähendus o Täielik (sisseütlev, illatiiv) o Osaline (jänes, küülik, haavikuemand, pikkkõrv) antonüüm sama sõnaliik, mingi semantilise tunnuse poolest vastandlik tähendus (elus <> surnud) o Kontraane (must >< valge) o Kontradiktoorne (elus >< surnud) polüseem mitmetähenduslikkus (rohi, mustama, sulg) hüponüümia hierarhiline suhe o Hüperonüüm (puu) o Hüponüüm (kask) II suhted tähistajate vahel homonüümia - lekseemid, mis on juhuslikult ühesugused, st eri tähenduste vahel pole seost ( o
Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline püsimälu, s.t. kõneleja varasemad kogemused ja teadmised maailmast. Mida noorem laps või mida madalam intellekt, seda suurel roll on episoodilisel mälul. Keelemälus säilitatakse keeleüksused ja ka oskused nendega opereerida, sellest ammutatakse keelematerjal kõnelemiseks. Keeleüksused on mälus omavahel seostatud, olulisemad on semantilised seosed. Need seovad protseduurilist keelemälu semantilise(teadmised maailmast) ja episoodilise(teadmised oma minevikust) mäluga.Iga ütluse loomes ja tajumisel osaleb operatiivmälu. Kõne mõistmiseks tuleb tajutav keelend hoida mälus selle mõistmiseni. Kõneloome protsessis hoitakse mälus mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. Operatiivmälu mahuks on 7 +/-mingit üksust. Mälule toetuva ütluse loome sõltub mälu süsteemsusest, täpsusest, valikulisusest, mahust, mõtestatusest
reeglid, protseduurid), seoste graaf, mitmene pärimine. Freimi all mõistetigi alguses konstruktsiooni, mis esitas mingi objekti olulisi, seda objekti piiritlevaid ja teistest eristavaid omadusi. Edaspidi hakati freimidega kujutama objektide ja nende vaheliste seoste kirjeldusi sõltumatult sellest, kas need kirjeldused olid ammendavad või olemuslikud. 33. Semantilised võrgud: eesmärk, süntaks ja semantika, semantilise võrgu esitus. Semantiline võrk on mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid. 34. Statistilised meetodid masintõlkes. 35. Päringud loomulikus keeles. 36. Semantiline koosvõime. Eesti tegevused semantilise koosvõime alal. Avaandmed, linkandmed, semantiline veeb.
TABUSÕNAD JA EUFEMISMID. Tabu ehk sõnakeeld tähendab seda, et on mingi põhjus, kartus, uskumus mille pärast mingit sõna ei tohi kasutada. Selle asemel peab ütlema kuidagi teisiti. (susi-kriimsilm) Eufemismid ehk peitesõnad asendavad ja pehmendavad sõnad. (kivi kotti!, nael kummi! head läbi põrumist!) Düsfemism kui peitesõna halvema värvinguga. (suri ajas koivad) Antonüüm ehk vastandsõna ühe semantilise tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku. (mees-naine=inimesed, lõpp-algus, jah/ei =vastus) Tänapäeva eesti keele sõnavara HÜPONÜÜMIA. Hüponüümiaga tähistatakse tähenduste vahel valitsevaid soo- liigi sihteid. Alammõiste sõna on oma ülemmõiste suhtes hüponüüm, ülemmõiste sõna on oma alammõiste suhtes hüperonüüm. (kakk- leib, lind)
LIITADJEKTIIVID Liitomadussõnadeks on liitsõnad, mille põhiosaks on omadus- või kesksõna. Liitomadussõnad jagunevad laiendliitsõnadeks ja rindliitsõnadeks. Produktiivse ja arvukaima rühma moodustavad ne- ja line-liitelise põhiosaga liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna-, kaassõna- või hulgasõnafraasiga. LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene)
b.i.1. Alalaiendamine laos kasutab sõna liiga kitsas tähenduses b.i.2. Kasutamise omandamine lapsele selgitatakse, kus mida kasutada b.i.3. Ülelaiendamine laps kasutab mõistet liiga laialt b.i.4. Korrektne kasutamine b.ii. Semantilise tähenduse hüpotees laps püüab keele kasutamise käigus tähendust määratleda b.iii. Funktsionaalse sarnasuse hüpotees b.iv. Semantiline laienemine 3. Lihtsate lausete periood algab 18-24 elukuust. Esimene sõnade kombineerimine a. Telegraafkõne vaid sisuliselt olulised sõnad a.i. Tegija + tegevus a.ii. Tegevus + objekt a.iii. Asi + asukoht a
tuleb maailma kohta mis inimene on omandanud otseselt või kaudselt. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust [3; 2]. 3) Episoodiline mälu- talletav info on seotud inimese endaga ja isiklikult kogetud elamusi. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust [3; 2]. Episoodiline mälu küll sõltub semantilisest mälust, kuid läheb sellest kaugemale. Ta ei saa toimida ilma semantilise mäluta, kuid ta võib teha midagi sellist, millega semantiline mälu üksi toime ei tule. Teisest küljest võib semantiline mälu toimida ilma või sõltumata episoodilisest mälust, kuigi episoodiline mälu tõstab tema edukust. See oletatav suhe episoodilise ja semantilise mälu vahel tähendab, et inimene võib teada fakte, mäletamata, kuidas ta neid teadlikult sai, kuid ei saa mäletada teadmata, mis asi see on, mida mäletatakse [2].
häälikute reaga õ-d-e (s-oe-u-r), samamoodi nagu härg tähistatavana pole ühegi sisemise seose kaudu ühenduses tähistajaga härg (boeuf). Mis on rändavad mõisted? Rändav mõiste on selline mõiste, mis liigub ühest distsipliinist teise, see tähendab seda ei kasutata ainult ühes, vaid mitmetes distsipliinides või teadustes. Mõiste pragmaatilise, rakendusliku ulatuse laienemisega kaasneb sageli mõiste semantilise, tähendusliku ulatuse laienemine. Mõiste traditsioonilised, kitsamad tähenduspiirid nihkuvad. Keel kui rändav mõiste Keele mõiste semiootikas Keel on mistahes märgisüsteem. Visuaalne, verbaalne, lõhn, värvid... Keel (semiootiliselt) kui organisatsiooni looja ja organisatsioon kui keel (sellisel kujul küsimus ei tule) Üldtuntud organisatsiooni näitel kuidas märgisüsteeme kasutatakse. Miks on mistahes kommunikatsiooniakt semiootiline fenomen?
kõne. Seega artik protsess tagatud, kuid fonoloogiline hoidla kahjustatud. Mäluprotsessid 6. Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmise protsessi seletamisel Töötlustasandite käsitlus: · Pikaaegne mälu on seda parem, mida põhjalikum on töötlus õppimisel. · Säilituskordamine ja viimistlev kordamine. · Eristatakse töötluse sügavuse tasandid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest, lõpetades sügava semantilise analüüsiga. · Sügavam analüüs viib kestvamate ja tugevamate mälutrasside tekkele. 7. Mehhaanilise kordamise ja viimistleva kordamise sisu ja erinevus Mehhaanilise kordamine tõhus materjali hoidmiseks lühiajalises mälus, kuid pikaajalisse mällu ei salvestu. Viimistlev kordamine sügavam töötlustasand. Materjali korrastatakse, laiendatakse. Seoste loomine. Salvestamine pikaajalisse mällu. 8. Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast
Eesmärgiks on olemasoleva morfoloogiatarkvara edasiarendamine kahes suunas: a) morfoloogia funktsioonide täiendamine b) allkeelte valiku laiendamine Mis on süntaktilise analüüsi ja sünteesi eesmärk? Eesmärgiks on olemasoleva pindsüntaktilise analüsaatori edasiarendamine rakendusi võimaldava tasemeni, samuti formaalsete keelekirjelduste loomine eesti keele süvasüntaktilise analüüsi ja süntaktilise sünteesi programmide väljatöötamiseks. Mis on semantilise analüüsi ja sünteesi eesmärk? Eesmärk on valida sõnade ja lausete semantilise esituse vorm eesti keele lihtlausete jaoks; valida ja töötada läbi valdkonnad, mille alaseid tekste hakatakse töötlema; koostada semantiline leksikon nende valdkondade sõnadest; töötada välja semantiliste järeldusreeglite vorm ja konkreetsed järeldusreeglid valitud valdkondade jaoks. Missuguste kirjaliku keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Eesti kirjakeele koondkorpus
and white matter; In a typical human the cerebral cortex (the largest part) is estimated to contain 1533 billion neurons, each connected by synapses to several thousand other neurons; The brain also controls basic autonomic body actions, like breathing, digestion, heartbeat, that happen automatically; väga kasutajasõbralik; see otsisüsteem meeldib ka mulle just tema lihtsuse poolest. 5. Lexxe - http://www.lexxe.com/ - Interneti otsingumootor, mis kasutab semantilise otsingu tehnoloogiat. Asutatud aastal 2005 dr Hong Liang Qiao poolt. Otsingutulemuste hulk on suur, otsingu kiirus ka suhteliselt kiire, tulemuste vastavus päringutele: Brain - Wikipedia, the free encyclopedia; BRaIn - Potsdamer Beiträge und Reportagen aus den; Brain - web2announcer; CogniFit's blog: Brain; Keith Price Bibliography Brain, Cortex, MRI Analysis, Models, 3; Brain (Cut and Surface View) - Nervous System; The Natural World -
Vanasõnana võiks selle kokkuvõtta ütlusega: ,,kordamine on tarkuse ema" tähendabki see just seda, et tegevus (ütlus vms) mida on üks kord tehtud ning seejärel korratud ning veel kord korratud, teeb sama tegevuse järgmisel korral inimesele paremini kättesaadavaks, teisisõnu inimene mäletab tegevust (sõnu vms) mida ta korduvalt teostab/kasutab oluliselt paremini kui neid mida ta teeb/kasutab harvemini. Ühe võimaliku liigituse kohaselt tuleks vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. Protseduuriline mälu on mälu, mis sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu kingapaela sõlmimine, rattaga sõitmine, sellised tunnetusvõimed nagu lugemine ja kirjutamine. Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta. See tähendab
Pariis on Prantsusmaa pealinn). ·Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) ·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (oskused noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida, oskus lugeda ja kirjutada) ...... Tõendused semantilise, episoodilise ja protseduuurilise mälu erinevustest: a)amneesiahaigete uurimine, mis näidanud, et võib olla kadunud üks mälutüüp, - sagedamini klassikalise amneesia puhul pikaajaline episoodiline mälu perioodist enne mälukaotust (retrograadne amneesia) ja sagedasti häiritud ka uue semantilise informatsiooni õppimise võime, kuid protseduuriline mälu toimib hästi (K.C. näide Tulving,2002, lk 38-39) (oskab väga hästi autokumme
postmodernsus ühisnimetaja muutustele inimeste mõtlemises, kultuuris psühhoanalüüs Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria; selle kohaselt enamik inimese käitumisest määratud ära psüühikasiseste jõudude poolt seem tähendusüksus; tähenduse väikseim koostisosa semantiline kolmnurk süsteem, milles on tähistaja, tähistatav ja objekt semiootika teadus märkidest ja märgisüsteemidest semiootiline ruut - ühe või teise semantilise kategooria loogilise artikulatsiooni visuaalne representatsioon simulaakrum süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu Sinn lause ,,mõte" sotsioökoloogia sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed strukturalism - humanitaarteaduste metodoloogia suund, milles uuritakse mingi objekti struktuuri sümboolne kapital - võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus
Lisaks linnud üldjuhul oskavad lennata, aga seda pingviin ei oska 7. Mis toimub leviva aktivatsiooni mudeli kohaselt siis, kui inimene mõtleb mõistele ,,lind"? Kuidas on leviva aktivatsiooni mudelit katseliselt uuritud? Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega · Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud · Sidemete tugevus on erinev Semantilise praimimise katsed Probleemide lahendamine 1. Miks võtab vabal teemal essee kirjutamise alustamine enamasti kauem aega kui etteantud teema korral? Sest siis ei ole sulle ette antud mõtet, millest mõtlemist alustada. Aega kulub ka teema välja mõtlemisele. Halvasti defineeritud probleem. 2. Millised probleemilahenduse etapid tuleb läbida, kui teile antakse ülesanne kirjutada ülehomseks 500-sõnaline essee mõnel ,,Mõtlemise" loengus käsitletud teemal? 3
A-tehnilised probleemid(kuidas sümboleid võimalikult täpselt siirdada? B-tähendusega seotud probleemid(kui täpselt viivad siirdatud sümbolid tähenduse pärale?) C-efektiivsuse probleemid(Kui efektiivselt juhib vastuvõetud tähendus tegevust soovitud suunas?) Charles Morris publitseeris 1945. aastal töö, milles ta eristas semiootika kolme tasandit: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Need vastavad Shannoni ja Weaveri liigitusele: C-pragmaatika, B- semantika, A-süntaktika. Semantilise infoteooria järgi on lause seda informatiivsem, mida rohkem see välistab vastavas keeles võimalikke asjaolusid. Shannoni idee entroopiast: Entr-valikud-informatsioon Laswelli 5 küsimuse mudel: Kes? ütleb mida? mis kanali kaudu? Kellele? millise efektiga? Oma propagandauuringutele tuginedes mõistis Lasswell kommunikatsiooni kui ühepoolset, lineaarset, kausaalset ja determinatiivset (määravat) protsessi, mille tagajärg on ette arvestatud.
Kirjeldav vs. strukturaalne poeetika Kirjeldav poeetika sarnaneb vaatlejaga, kes üksnes fikseerib teatud elunähtuse. Strukturaalne poeetika lähtub alati sellest, et vaadeldav fenomen on vaid üks keeruka terviku koostisosi. Teksti paradigmaatilisus: teatud elementide korduvus e. ekvivalents (sarnasussuhe, võib Strukturalism: Aigi Heero olla täielik või mittetäielik) [vt. R. Jakobson]; nt. luules rütmikordused. Invariant ja variant. Variatiivsete elementide väljaselgitamine ja nende semantilise rolli tuvastamine. Variatiivse elemendi suhe teiste elementidega Teksti süntagmaatilisus: elementide ühendamine. Kuidas ühenduvad ühesugused ja kuidas erinevad struktuurielemendid. Kummastumise võte: kui on ühendatud elemendid, mida teatud reeglite kohaselt ühendada ei tohi (nt ,,kriiskav kollane"). Nende semantiline roll. Nt riimi puudumine või olla: a) kunstiliselt mittetähenduslik element või b) mitteriimi kohalolek, miinus-riim
mille lõpp ei pruugi üllatav olla ning tegelase kujunemist nidatakse pikemas ajalõigus. 5. Veidi ,,Dekameronist". Paljud novelliteoreetilised uurimused on ühe peamise tõestusmaterjalina kasutanud ,,Dekameroni" novelle, sest just selles teoses on meisterlikult rakendatud novellizanri võimalusi. Samuti on ,,Dekameronis" võimalik vaadelda novellivormi kujunemist: 1) Anekdoot: lühilugu teravmeelsest vastusest, novelli eelvorm, millest võib semantilise tähenduse lisades arendada novelliks. Põhiliselt olevikutasandil. 2) Anekdoodilähedane novell: peategelase elu üks otsustav hetk, mis on tingitud minevikutasandist ning mõjutab tulevikutasandi sündmusi. 3) Jutustuselähedane novell: arvukad seiklused antakse edasi kokkusurutult minevikutasandile kuuludes. 4) Jutustus: sisaldab mitu ühesuguse väljaarendatusega episoodi, mineviku- ja olevikutasand pole märkimisväärselt vastandatud
ning ei ole suuteline (pildi järgi) ütlema ainult katus või ratas; samalaadne on olukord, kus laps tajub käibefraaside sõnu ühtekuuluvatena headisu, headaega ega suuda näha tervikut moodustavaid osi iseseisvatena; tihtilugu liitub sellele ka häälikute ärajätmisest tulenav sõnakuju teatav moonutus, nt head aega adaaga; · Riimide leidmise raskused, nt laps moodustab sõnapaari semantilise ühtekuuluvuse alusel: sall-müts, mitte kõlalise sarnasuse alusel: sall-pall; · Ebasõnade kordamise ja moodustamise raskused. Kuna ebasõnadel puudub tähedus, on nende tajumine, salvestamine ja kordamine LR lastele väga raske. Fonoloogiliste protsesside raskustega lastele on iseloomulik, et nad ei suuda kaua aega: · Märgata oma kõne erinevust teiste inimeste kõnest; · Iseseisvalt kohandada oma kõnet vastavaks teistelt kuuldud kõnele ehk
mitmesuguseid sündmusi kajastav info. Säärane materjal on autobiograafilise iseloomuga. Episoodiline mälu eeldab läbielatavast ,,teadlik olemist" või teadlikuks saamist, oma keskknna ja iseenda tunnetamist. See mäliliik aitab kunsti-ja kirjandusinimestel hankida oma loometööks hädavajalikke kirjaid muljeid. ( 1.) Semantiline mälu Semantilisse mällu talletuvad ,,puhtad" teadmised meid ümbritseva maailma kohta: faktid, teooriad, arvamused, hinnangud jne. Lõviosa semantilise mälu hiigelvarust on kogutud ilma tegevusliku protseduurita. Selle mäluliigi sisuks on universaalse kasutusviisiga teadmised, mis jäävad mällu, ilma et selleks oleks tarvis midagi ,,läbi teha".( 1.) Mälu tüübid: Motoorne mälu Motoorne mälu on mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säititamine, reprodustseerimine. ( 1.) Kujundimälu Kujundimäluga jäävad inimesele kergesti meelde visuaalsed kujundid, esemete värvus, helid,
otsitava küsimuse sisestaksin. Arvan,et keerulisemate küsimuste otsimist peaks veel harjutama. SenseBot - http://www.sensebot.net/ SenseBot on semantiline otsingumootor, mis teeb ise päringuid erinevate veebilehtedelt ja seob siis informatsiooni kokku.Selleks, et oma päringule vastuseid saada on erinevaid võimalusi.Semantiline otsi mootor API on paigutatud arvuti pilve. See annab praktiliselt piiramatud võimalused kliendi otsingutele. Semantilise API funktsioonid on" kaevandamine"- semantilises mõistes lehelt või dokumentidest.Saab tekitada mitme dokumendi kokkuvõte ühele leheküljele.Seega erinevad parameetrid võimaldavad kliendil kontrollida oma otsingu tulemusi. Semantiline analüüs sündmuste, ettevõtete, toodete ja inimeste kohta. Võimaldab külastajatel veebilehel avaldada arvamust teemadel - inimene, sündmus, ettevõte või toode. Saab sisestada teema ja lisada hinnanguid. Iga teema sektordiagramm
N:ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria. Kuidas võimaldab invariantsuse saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine? Lahendus on taju koordinaatide mentaalne roteerimine, kuni sisendrepresentatsioon vastab mälus talletatud templaadi positsioonile. Objekti identifitseerimine Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus? - Äratundmine – semantilise mälujälje haakumine tajulise representatsiooniga. (mälus on salvestatud elevandi põhiinfo, mis nähes päris elevani (elevandi nägemine tekitab tajusüsteemis elevandi representatsiooni) haakub sellega) - Kategoriseerimine – saan aru et tegemist on loomaga, seega panen konkreetse näite suuremasse süsteemi - Tuttavus on äratundmise eriliik, mille korral on episoodilisest mälust kättesaadav
Ainult nii saavad meie ajukoes toimuda vajalikud neurokeemilised muutused. Lühiajalise mälu talitus põhineb närviimpulsside liikumisel. 2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalises mälus. Meeldejäätav talletub pikaajalises mälus lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni. Üks neist seletab informatsiooni talletamist inimese teadvuses semantilise hierarhiatena ja teine skeemidena. 2.1 Semantiliste hierarhiate kontseptsioon Semantiliste hierarhiate puhul kujutatakse pikaajalist mälu kui kujutluse ja mõistete säilitamist alluvusvahekorras olevate tähenduslike assotsatsioonide võrkudena , milles 5 6
aastat enne, kui on võimalik kliiniliselt diagnoosida Alzheimeri tõve. Need varajased sümptomid võivad häirida kõige keerukamaid igapäevatoiminguid. Kõige märkimisväärsem vaevus on mälukaotus, mis ilmneb raskuses meenutada hiljuti teada saadud asju ning võimetuses omandada uut infot. Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist.Võib esineda apaatia, mis jääbki haiguse kogu kulu jooksul kõige püsivamaks neuropsühhiaatriliseks sümptomiks. Haiguse eelkliinilist staadiumi on nimetatud ka kergeks kognitiivseks häireks, kuid puudub üksmeel selles, kas tegu peaks olema eraldi diagnoosiga või lihtsalt Alzheimeri tõve esimese astmega. Kerge staadium. Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos.
Nende kahe, struktuurilt ühetüübiliste mehhanismide kogum moodustabki indiviidiülese intellekti — Kultuuri. (Kultuuri fenomen. 1978) Greimas/Courtes KULTUUR (77-78) 1. Semiootilisest vaatepunktist saab kontsepte kultuur ja semantiline* universum* vaadelda kooseksisteerivatena kui nad on ühendatud antud sotsiosemiootilises ühtsuses. Kultuurisemiootikal (näiteks J. Lotmani poolt esitatuna) on seega ülesanne tegeleda semantilise universumiga – ja, peamiselt, selle kahe makrosemiootilise* komponendiga: loomuliku keele* ja loomuliku maailmaga*, käsitledes seega semantilist universumit kui objektsemiootikat, et konstrueerida metsemiootikat, mida nimetatakse kultuuriks. See on tohutu ülesanne, kuna suhestub terve hulga aksioloogiate, ideoloogiate ja sotsiaalsete praktikate tähistamise kirjeldustega. Järelikult on uuring tavaliselt limiteeritud nende
- Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele nt esialgu saab mõjutatud CA1, seejärel ülejäänud CA rakud ja alles siis hammaskäär Hipokampuse juhteteed ülejäänud ajuga - Perforantne juhtete – ühendab hipokampuse struktuuri tagumise oimukoorega - Fimbria fornix juhtetee – ühendab hipokampuse taalamuse, prefrontaalse koore, baasganglionite ja hüpotaalamusega Hipokampuse funktsioon - Oluline episoodilise mälu puhul, samas kui semantilise mälu eest vastutavad muud ümbritsevad piirkonnad Hipokampuse kahjustuse korral: - Anterograadne mälu tõsisemalt mõjutatud kui retrograadne - Episoodilised mälestused tõsisemalt mõjutatud kui semantilised - Tõsiselt mõjutatud autobiograafiline mälu - Võimetus ’ajas reisida’ Temporaalkoor - Ümbritseb rinaalkoort, mis koosneb peririnaalkorteksist ja entorinaalkorteksist - Entorinaalkorteks on oluliseks vahendajaks info liikumisel ajukoorest hipokampusesse
eesmärgipärane ja teadlik ning kindlustaks õigete teadmiste õppimise. Kahjuks ei ole see nii ja ka kõige sihipärasema õppimisega kaasneb tahtmatu õppimine, millel ei pruugi olla mingit seost õpitavaga. Kui õpilasele ei lähe mõni õppeaine korda, võib õpilane selle pealiskaudselt küll ära õppida, kuid ta jätab meelde hoopis õpetaja käitumise ja negatiivse emotsiooni küsitlemisega (Krull, 2001). Krull (2001) märkis, et ,,tahtlikus õppimises valdavad semantilise mälu kujunemise protsessid" (lk 241). Semantiline mälu on mäluliik, mis sisaldab faktiteadmisi maailma kohta ja mis ei ole seotud isiklike mälestustega (Allik, Rauk, 2002, lk 113). Näiteks see, et ma tean, et flamingod on roosad, kuna nad söövad kalu, mis sisaldavad roosat pigmenti, on faktiteadmine ja sel pole mingit pistmist minu isiklike mälestustega flamingodest. Mõned oskused, nagu näiteks see, et teksti õppimisel on otstarbekas jälgida struktuuri,
kodeeritakse Vorming annab andmetele tähenduse, st kokkuleppeline vorming seob andmed nende poolt kantava teabega. Järeldus: vormingut mitte teades omatakse küll andmeid, kuid ei omata nende poolt kantavat informatsiooni See tõik on muuhulgas krüptograafia aluseks tema kasutamisel konfidentsiaalsuse kaitseks 81. (Kaasaja) krüptograafia (cryptography) on distsipliin, mis hõlmab põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid andmete teisendamiseks nende semantilise sisu peitmise, nende volitamata kasutamise või nende märkamata muutumise vältimise eesmärgil (ISO 7498-2) 82. Krüptograafia põhimõisteid · Krüpteeritavat (loetamatule või muutmatule kujule teisendatavat) teksti nimetatakse avatekstiks (plaintext) · Krüpteeritud ehk loetamatule kujule viidud teksti nimetatakse krüptogrammiks (ciphertext)
Sarnased süsteemid segaksid üksteist - Kui pead tegelema verbaalse informatsiooniga siis visuaalne ei sega seda eriti, aga teine verbaalne info segaks. 2 teemat - Fonoloogiline ladu – sisemine kõrv - Artikulatoorne kontrolliprotsess – sisekõne, mida teeme asjadega ja mida hakkame meelde jätma Robert Logie - Visuaalne vahemälu – aitab sõnu pildi järgi meelde jätta - Sisemine kuvand Fonoloogiline ring - Fonoloogilise/semantilise sarnasuse efekt - Sõnapikkuse efekt – meenutatakse niipalju sõnu kui 2s jooksul korrata jõuab, nii palju meelde jääb - Artikulatoorne mahasurumine – protseduur mis takistab kordamist, visuaalsel sõnade esitamisel ’katkestab’ sõnapikkuse efekti - Seostamata helide efekt- töötlemine võib sekkuda fonoloogilisse töötlusesse - Seriaalse järjekorra säilitamine - … Fonoloogiline sarnasus (suur-väike)
Rabavesi sisaldab baktereid Rabavees sisaldub baktereid Mehe elulugu näitab, et... Mehe eluloost nähtub, et.. Refleksiivses lauses muutub kogu struktuur: lause algab enamasti kohakäändes määrusega, alus või aluslause aga on lause lõpus. See on eesti lausestruktuurile ja eestlase lingvistilisele mõtlemisele palju harjumatum kui nimetavas käändes alusega algav lause. Võib kaasa tuua keerulisemates lausetes kiirel semantilise tõlgendamisel probleeme. Refleksiivseks muudetud lause semantilisel tõlgendamisel võib valitsema hakata verbi mingi kõrvaltähendus, mistõttu võidaks elausest valesti aru saada. a) Ajaleht avaldab need seisukohad b) Ajalehes avalduvad need seisukohad Seega lauses a tähendad sõna avaldab publitseerimist, lauses b aga hoopis millegi ilmnemist. Refleksiibide ülekasutamine tõrjub kõrvale eesti keelele omaseid mitmesõnalisi väljendeid:
BIOSEMIOOTIKA EKSAM 1) Donald Favareau – ameerika biosemiootik. 2) Jakob von Uexküll (1864-1944) – üks biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab mõista organismi subjektiivset kogemust. 3) Charles Sanders Peirce (1839-1914) – paljudele biosemiootikutele eeskujuks, eriti Thomas A. Sebeokile. Tema märgiloogika biosemiootikutele oluline. Märgiloogika kaudu õpivad maailma tundma kõik õppimisvõimelised e intelligentsed organismid. Mõtles endast kui evolutsiooni uurivast filsoofist. Oli pühendunud evolutsioonise kasvu põhimõtete arvestamisele. P...
o Eesti keeles koosneb lause kahest põhisõnafraasist: nimisõnafraasist(must kass) ja tegusõnafraasist(läks üle tee) · Leksikaalse sisu analüüs- huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade suhtelisest sagedusest · Keele süntaktilise sisu analüüs- pööratakse tähelepanu sellele, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid, keele-elementide kombineerimise reeglitele- grammatikale. · Tähenduse ehk semantilise sisu analüüs- tahetakse teada, mis on lausungi sisu · LASTE KEELE ARENG o Koogamine- kolmanda elukuu alguses; suurte inimeste jutule vastu häälitsemine või ise nendega häälitsedes kontakti võtmine; koogamisega annab laps märku, et tahab suhelda; koogamise algusaeg ei näita tunnetusliku arengu taset, vaid sõltub tema füüsilisest küpsemisest; kurtide laste koogamine ei erine 'tavalaste' omast;
mõttes kõneintents (soov, kavatsus). Järgneb mõtte-geštaldi esialgne hargnemine — mõttesüntaksi etapp. Kõneleja fikseerib iseenda jaoks, millest ta hakkab rääkima (määrab kõneainese ehk topikaliseerib ütluse), ning kujutab üldises plaanis ette ka reema (millest sel teemal kõnelda). Kolmandal etapil (semantiline süntaks) ütlus hargneb edasi ning kõneleja määrab iseenda jaoks tulevase ütluse semantilise sisu süvakäänete näol. Järgneb pindstruktuuri lause moodustamine ning lõpuks kõneliigutuste programmeerimine. Nagu varem märgitud, võib kõneleja osa operatsioone sooritada mitmel tasandil üheaegselt. Samal ajal jagunevad iga tasandi operatsioonid kahte rühma: planeerimine-kombineerimine ja üksuste valik. Planeerimisoperatsioone juhivad kõnekeskused otsmikusagaras, valikuid aga keskused teises ajuplokis.
Keskmine temporaalkäär: Moodustab BA 21 - tajuinfo töötlus, nägude äratundmine - sõnade tähenduse töötlus lugemisel Alumine temporaalkäär: Moodustab BA 20 - ventraalse visuaalse töötluse suuna lõppsiht, objekti tunnuste töötlus - nägude äratundmine - numbrite äratundmine Temporaalpoolus: Temporaalsagara eesmine ots, BA 38 - assotsiatsiooniala, mis on seotud multimodaalse analüüsiga (emotsionaalne ja sotsiaalne infotöötlus) - vasakus hemisfääris seotud semantilise mäluga - paremas hemisfääris seotud autobiograafilise mäluga - TOM Parahipokampaalkäär: Moodustab BA 27, entorhinaalalad BA 28 ja BA 34, perirhinaalala BA 35. - juhteteed hipokampusesse, vahendab mäluinfo koreerimist ja meenutamist - visuaalse kontekstiinfo töötlus - sotsiaalse kontekstiinfo töötlus oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega
hammaskäärust. Mõlemad koosnevad erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud Ammoni sarves (jagatud 4 gruppi). - Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele. - Juhteteed – perforantne, fimbria fornix - Kui kahjustatud siis enamastihäiritud retrograadne amneesia, kestus olenevalt ammoni sarve püramiidrakkude tasandiyest. Kui ainult hipokampus kahjustatud siis täielikult antero- ja retrograadne amneesia. - Oluline episoodilise mälu puhul, semantilise mälu eest vastutavad ümbritsevad piirkonnad. Rinaalkoor – jaguneb peririnaalkorteksiks ja enotrinaalkorteksiks. Kahjustuse korral on kahjustatud ka juhteteed hipokampusesse. Raske eristada kas kahjustus hõlmab hipokampust või juhteteid. - Objektide äratundmine (faktiline või semantiline teadmine) on seotud rinaalkorteksi struktuuridega. Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara HERA)? Temporaalsagarad
tähendus? Jätan siinkohal kõrvale filosoofide tähendusõpetuslikud arutlused ja püüan, kui see üldse võimalik on, piirduda keeleteadusega, tegelikult veelgi kitsamalt, sõnaraamatuga. On teada, et deskriptiivne lingvistika "vihkas" tähenduse kriteeriumi, sest pidas keele tähendusliku külje formaalset kirjeldamist võimatuks, kuigi loogikas olid formaalsed semantikateooriad ammu olemas. Semantilise komponendi ilmumist keelekirjeldustesse on põhjalikult seletanud H. Õim, sealhulgas täheldades, et generatiivse semantika mudel – enne mõte (semantilised esitused), siis väljendus (pindstruktuurid, foneetiline esitus) - on "intuitiivselt loomulikum ja kergemini mõistetav" kui Chomsky vastupidine rida. 1970. aastatel ei huvitanud keeleteadust otseselt see, mis sünnib inimeste peades, kui nad kõnelevad, vaid keel kui "füüsiline
(b) meenutamisraskused on tüüpilised amneesia korral (c) taastamistunnuste ja mandamistunnuste suur kattuvus kergendab reprodutseerimist (d) äratundmine on enamasti raskem kui meenutamine 26. Inimene ei saa olla vahetult teadlik teabe esindusvormist ja esindamise struktuurist (a) autobiograafilises mälus (b) lühiajalises- ja töömälus (c) praimingus ja protseduurimälus (d) episoodilise ja semantilise mälu süsteemides 27. Mõtlemine on (a) konkreete sensoorne tunnetusprotsess (b) D. abstraktne intelliktuaalne tunnetusprotsess (c) mitteinduktiivne tunnetusprotsess (d) irratsionaalne tunnetusprotsess 28. Formalloogiliselt õige mõtlemisprotsess (a) ei pea olema faktiliselt õige (b) pole kunagi faktiliselt õige (c) on alati ka faktiliselt õige (d) ei pea olema intellektuaalne protsess 29
kirjeldada, kuid tähtsamate osadega tutvumile tuleb meile kõigile kasuks. 7 3. Sensoorne mälu Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada stiimuli vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu. Seega püsib informatsioon selles mälus väga lühikest aega, kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe kui närvisüsteem on need registreerinud. Informatsioon salvestub mällu tajukujundina, mitte semantilise tähendusega materjalina. Antud mälu omakorda koosneb erinevatest alamsüsteemidest vastavalt erinevatele sensoorsetele modaalsustele. Näiteks on inimesel ikooniline ja kajamälu, mis on vastavalt seotud nägemise ja kuulmisega (eek-malu.weebly.com 2015). 3.1. Ikooniline mälu Väga suure mahuga, kuid kestvus on 250-300 millisekundit. Siinkohal võib tekkida küsimus, miks on inimesel vaja nii lühikese kestvusega mälu. Arvatakse, et seda läheb vaja
tainapea, tattnina, lontkõrv, kobakäpp, lääpjalg, paksmagu. 10. Sünonüümid, antonüümid, hüponüümid, homonüümid, paronüümid 1. Sünonüümid on kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang;paralleelne ja rööpne; julge, kartmatu, südi, söakas, vapper ja vahva. 2. Antonüümid ehk vastandsõnad on ühe semantilise tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku. Ntmees ja naine väljendavad mõiste `inimene, homo sapiens' soo tunnuse poolest vastandlikke alammõisteid. Veel näiteid: abielus vallaline, rääkima vaikima, ostma müüma, alistama alistuma, lõpp algus, j ah ei, hästi halvasti, rohkem vähem. Antonüümid pole seega sugugi sõnad,
Innovatsiooniga on nagu armastusega - kõik räägivad sellest, aga mitte keegi ei ole seda näinud. Innovatsioon turunduses - lõpmatu allahindlus toodele, mida ka tasuta saada ei taha innovatsioon tootearenduses - suurema pakendi sisse peidetud 25% kaalulangusega toode, mille pakendile kaal märgitud kirbukirjas. (Juku ja Mari rahva seast) ,,Rohkem kui viiendikul elanikkonnast puudub igasugune tähendus mõistele 'innovatsioon'," ütles innovatsiooni semantilise uuringu läbi viinud Tartu ülikooli õppejõud ja innovatsiooniaasta uuringute juht Aune Past 18. veebruaril 2009. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-inimene-mis-loom-see-innovatsioon-on.d? id=21276689) Innovatsioon on võime loovalt mõelda ning erinevalt tegutseda, seda kasulikul ja efektiivsel viisil. (Alar Karis, Tartu Ülikooli rektor) Mis on turundus? Turundus ei ole kauba kaelamäärimine, vaid kunst teha kliendid enda jaoks paremaks.
2. Ajuosi läbinud vere hulga mõõtmine (kuna aju aktiveerunud osa nõuab paremat verevarustust, vere hulga suurenemine on märgiks, et parajasti tegeleb mäluülesande täitmisega just see ajuosa. Nii on leitud, et episoodilise mälu aktiveerumist nõudvate ülesannete puhul (tuletades nt meelde mõni aasta tagasi oma elus toimunud sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa. Semantilise mälu materjali (st varem omandatud teadmiste) peale mõtlemine kutsub esile suurema aktiivsuse ajukoore teistest piirkondades, eelkõige otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas jne). 3. Amneesiahaigete uurimine Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Ajukahjustusega inimesed, kelle mälu on häiritud, kuid nende taju, keel ja mõtlemine on jäänud suhteliselt terveks
vaatest sõltumata: ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria Milliseid kahemõõtmelise stiimuli omadusi nimetatakse unikaalseteks (non-accidental property)? ühtlane kumerus, ühtlane sirge, paralleelsus, nurk, sümmeetria Kuidas võimaldav invariantsus saavutada tajulise koordinaatteljestiku roteerimine? Objekti identifitseerimine Milles seisnevad objekti identifitseerimise alaliigid äratundmine, kategoriseerimine ja tuttavus? Tuvastamine seisneb semantilise mälujälje haakumises tajuliserepresentatsiooniga. Semiootilises mõttes tähendab tundmine tajutud tähistatava seostumine konkreetse ja abstraktse (kategoriseemine) tähistajaga. Kategoriseerimine- äratuntud objekti seostumine abstraktse tähistajaga. Tuttavus- objektiga varasema kokkupuute fakt episoodilisest mälust. Mis roll on lokaalsetel ja globaalsetel ajuaktiivsuse mustritel objektide identifitseerimisel? Lokaalne:
annaabi.ee 
