Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SEMANTIC NETWORK (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Tiina Orm
AÜSR1
SEMANTIC NETWORK
Referaat
Juhendaja : lektor Taavi Tamberg
Pärnu 2013
Sisukord
Sissejuhatus
Käesoleva referaadi koostamise eesmärgiks oli leida infot semantic networki tarkvaralise keskkonna kohta. Referaadi kirjutajale oli see täiesti võõras teema, seega oli alguses raske isegi sobivaid otsingusõnu leida.
Uurimisülesande lahendamiseks otsitakse materjali ainult internetist.
Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas tuuakse välja lühiajalugu veebi alajoost. Töö teine osa keskendub semantic network´i kirjeldamisele.
1. Veebi ajalugu
Interneti alguseks peetakse 1993. aastat, kui formuleeriti esimene HTML-i versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati sai nime veeb.
Esimeste veebilehtede ilmumisega tekkis interneti ajastu nimega Web 1.0. Info saamine oli staatiline ja ühesuunaline, rõhuasetus oli tehnoloogial . (Kalda 2009) Andmemahud olid väikesed, lehed lihtsad, kuvarid näitasid must – valget pilti. Ühinemiseks internetiga kasutati telefoniliine ja modemeid. Esialgne veebikeskkond koosnes vaid pealkirjadest ja tekstilõikudest, kuid muutus siiski oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks.
Aastast 2004 tuli kasutusele uus mõiste Web 2.0. Kuni selle hetkeni oli informatsiooni pakkujaid vähe. Nüüd lisandus igal veebilehe kasutajal võimalus lisada sinna uut, omapoolset informatsiooni. Veebikeskkonda oli võimalik lisada dokumentidele fotosid ja pilte. Web 2.0 märksõnaks sai avatus , mis toimib veebisuhtlusvahendina. (Kalda 2009) Sellest ajast levis hüüdlause: „Kui sind ei ole internetis, siis pole sind olemas!” Rõhuasetus on asendunud sotsiaalse võrgustiku loomisele ja arendamisele. Web 2.0 üritab tehnoloogiat muuta kasutaja jaoks selliseks , et oleks võimalik kiiresti vajaminevaid materjale kätte saada praeguses infotulvas. Kiirelt on arenenud täiesti uus kanal – e-äri, mis võimaldab reklaamida, turundada, tellida , osta tooteid ja teenuseid. Väga palju on võimalik saada informatsiooni reaalajas .
Web 3.0 on praegu toimiv veebilahendus, kus toimub pilvandmetöötlus. Kasutaja failid asuvad kuskil serveris, mida on võimalik ükskõik millisest arvutist kätte saada ja teistega jagada. Süsteemid on kerged ja kiired, võimalikult avatud, kujundused on kasutajakesksed, süsteeme on võimalik kasutada nii taskuarvutites kui ka mobiiltelefonides. Video, tele ja muusika on võimalik kätte saada veebis . Kõik vähegi võimalikud riigiteenused liiguvad netti. (Kalda 2009)
Seoses veebi arenguga on tõsiseks probleemiks muutunud informatsiooni üleküllus. Järjest rohkem räägitakse infouputusest, -plahvatusest. Tehnoloogia areng on teinud infole ligipääsu üha kergemaks ja kiiremaks, kuid inimeste suutlikkus seda infot töödelda ei ole muutunud. Selline olukord on stressi tekitav.
Kindlasti ongi info üleküllus sundinud inimesi otsima uusi ja efektiivseimaid viise info otsinguks. Semantilises veebis nähaksegi tuleviku võimalust ühendada infosüsteemid ja inforessursid .
2. Semantiline arvutivõrk
Selleks, et aru saada, mida tähendab semantic network, (e.k. semantiline veeb), on vaja aru saada mõistest „semantiline”. Võõrsõnade leksikon annab sellele järgmise seletuse - tähenduslik. (Võõrsõnade... 2000: 894) Veebi looja, sir Tim Berners -Lee on üks nendest , kes räägib Web 3.0 puhul semantilisest veebist, sellest, et internet saaks aru, mida talle usaldatud info tähendab, oskaks seda seostada ja konteksti panna. (Web...2009) Internetist mõistet otsides leidis töö kirjutaja järgmise mõiste semantic networki kohta: „Mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid ”. (Semantiline...2013)
Web 3.0 peetakse juba semantiliseks veebiks, mille aluseks on kaks põhilist tehnoloogiat:
  • ontoloogiad – hierarhilised mõistete süsteemid, mille abil esitatakse teadmisi;
  • agendid – programmid , mis suudavad neid teadmisi kasutada. (Kalda 2009)

Semantilist võrku esitatakse graafina, (Semantic...2013) mis on kujutatud joonisel 1.
Joonis 1. Graaf (Wikipedia 2013)
Agentidele antakse ülesanne koguda andmeid veebist erinevatest allikatest ja vahetada saadud informatsiooni teiste agentidega.
Semantiline veeb ei ole eraldiseisev veeb, vaid olemasoleva Web 3.0 laiendus . Semantilise veebi peamiseks eesmärgiks on panna arvutid omavahel suhtlema niimoodi, et nad mitte ainult ei küsiks ja vahetaks infot, vaid saaksid aru ka edastatava info sisust ilma inimese sekkumiseta. Veebi põhiidee on esitada andmeid semantilise võrguna, kus objektid on esitatud sõlmedena ja sõlmi ühendavad kaared näitavad ära nendevahelised seosed. Joonis 2 annab sellest hea ülevaate.
Joonis 2. Semantilise arvutivõrgu näide (Priming 2013)
Selleks, et semantiline veeb oleks kasutatav, on vaja luua infrastruktuur . Selle struktuuri osadeks saavad olla andmebaasid , teenused, sensorid , isiklikud seadmed ja isegi majapidamisseadmed., mis toodavad ja terbivad veebi informatsiooni. Vidinad (widget´id) aitavad erinevad võrgustikud kokku liita. Semantilisel veebil on mitmeid huvitavaid rakendusi, mis on juba praegu kasutusele võetud ja on ennast tõestanud erinevates eluvaldkondades.
M. Peterson on andnud semantilise veebile järgmised rakendusvõimalused: (Peterson 2005)
  • saab teha veebist intelligentsemat otsingut,
  • ühendada infosüsteemid,
  • kasutajaõiguste süsteem,
  • intelligentsed assistendid,
  • haiguste diagnoosimine meditsiinis,
  • geenide uurimisel ,
  • turvaanalüüsis,
  • elektroonilise info vahetamiseks e - äris.

Semantilise veebi eesmärk on muuta internet inimese jaoks personaalsemaks ning anda rohkem ja kiiremini asjakohaseid otsingutulemusi. Juba praegu on oluliseks saanud sotsiaalvõrgustikud, mis võimaldavad kursis olla oma tuttavate tegmiste – toimetamistega, leida oma lähedalasuvaid sõpru jne. Veebilehe külastaja on samal ajal ka inimene, kes loob ise selle sisu, kõikidel on lubatud avaldada oma arvamust ja jagada oma mõtteid.
Kokkuvõte
Semantiline võrk on tarkvaraline keskkond, mis võimaldab igal kasutajal veebiressursse kõige targemini kasutada. Semantilise veebi eesmärk on panna arvutid mõistma veebis leiduvat infot, nagu seda suudavad teha inimesed. Kui praegune Internet saab väga hästi aru lause ehitusest, siis semantiline veeb saab aru semantikast ehk lause tähendusest. Sellest oleks palju rohkem kasu, kui internet saaks aru, mida me otsime, kas inimest, sündmust, paika vms. Info leidmine muutub palju täpsemaks ja kiiremaks. Kuid samal ajal võib selline veeb kujutada endast suurt ohtu kasutajale, kes ei tea, kuidas veebis käituda ning millisel määral endast veebi jälg jätta, et see oleks mõistlik ja ohutu.
Kui kaugele areng läheb, ei oska keegi öelda, sest juba on olemas ideed ka Web 4.0 loomiseks, sedapuhku küll alles aastast 2020. ( Special 2013)
Viidatud allikad
  • Kalda, K. 2009. Mis on Web 1.0. [ http://www.okia.ee/blog/2009/04/mis-on-web-10/ ] 28.11.2013.
  • Kalda, K. 2009. Mis on Web 2.0. [ http://www.okia.ee/blog/2009/05/mis-on-web-20/ ] 28.11.2013.
  • Kalda, K. 2009. Mis on Web 3.0. [ http://www.okia.ee/blog/2009/06/mis-on-web-30/ ] 28.11.2013.
  • Peterson, M. 2005. Sissejuhatus semantilisse veebi. [ http://www.am.ee/node/191 ] 29.11.2013.
  • Priming 2013. [ http://www.intropsych.com/ch06_memory/priming.html ] 28.11.2013.
  • Semantiline võrk 2013. [ http://wordties.cst.dk/wordties-estwn/w/full/365886-semantiline-vork ] 27.11.2013.
  • Semantic Networks 2013. [ http://people.duke.edu/~mccann/mwb/15semnet.ht m] 27.11.2013.
  • Special report 2013. [ http://lifeboat.com/ex/web.3.0 ] 29.11.2013.
  • Võõrsõnade leksikon. 2000. Tallinn: Valgus.
  • Web 3.0 – tark igiliikur. Eesti Ekspress, 22.06.2009. [ http://forte.delfi.ee/news/digi/ web-30-tark-igiliikur.d?id=24181843] 28.11.2013.
  • Wikipedia 2013 [ http://et.wikipedia.org/wiki/Graaf ] 28.11.2013.
    Lisa 1. Kuidas ma infot otsisin
    Käesoleva referaadi kirjutamine on olnud üks raskemaid ülesandeid töö kirjutajale. Referaat nõuab oma arvamuse esitamist. Kuid kui materjal, mida peab refereerima, on täiesti uus ja sellest pole enne midagi kuulnud , siis ei ole selle kohta esialgu endal mingit arvamust. Kuid, mida rohkem sai materjaliga tutvutud, seda huvitavamaks läks. Paraku leidis töö autor ka järjest rohkem allikaid, mis läksid oma keelekasutuse poolest järjest keerulisemaks ning rohkemate võõrkeelsete allikate läbitöötamine ei ole töö kirjutajal lihtsalt füüsiliselt võimalik.
    Läbitöötades kõikvõimalikke ja erinevates keeltes olevaid interneti materjale, sai töö kirjutajale vähemalt selgeks töö pealkirjas oleva mõiste tähendus. Loo tehnilistesse üksikasjadesse referaadi kirjutaja ei süüvinud.
    Kuidas semantiline veeb toimima hakkab, pole siiski lõpuni arusaadav. Artiklite näidetes oli kirjas, kuidas arvuti hakkab meie eest näiteks külmkappi täitma, arsti juurde aegu kirja panema , inimestele diagnoose panema jne. Kas see tähendab, et kogu meie ümbrus ja me ise saame endile mingid kiibid külge? Kuidagi peavad ju protsessid jälgitavad olema? Kas meie praegused väärtushinnangud peavad interneti ajastule vastu või muutub kõik?
    Referaadi kirjutaja usub, et see kõik tulevikus hakkabki toimima, kuid kahju on, et inimeselt võetakse tegelikult ära tema privaatsus.
  • Vasakule Paremale
    SEMANTIC NETWORK #1 SEMANTIC NETWORK #2 SEMANTIC NETWORK #3 SEMANTIC NETWORK #4 SEMANTIC NETWORK #5 SEMANTIC NETWORK #6 SEMANTIC NETWORK #7 SEMANTIC NETWORK #8 SEMANTIC NETWORK #9 SEMANTIC NETWORK #10 SEMANTIC NETWORK #11 SEMANTIC NETWORK #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor raamatuk0i Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    E-turunduse eksami kordamisküsimused
    40
    doc

    E-turunduse eksami kordamisküsimused

    Reklaamide valik toimub automaatselt. Reklaam võib olla nii bänner kui tekstiline reklaam. Selline reklaamindus on veebilehel suunatud spetsiifiliselt indiviidile, kes külastab antud lehte. Kontekstilised reklaamivõrgustikud suunavad kuulutused kindlatele kasutajatele lähtudes ise märksõnadest, mis esinevad külastataval veebilehel. Teisisõnu lähtub seda tüüpi reklaamisüsteem veebilehe kontekstist. Kontekstiline reklaamivõrgustik hõlmab suurt osa veebilehti (suurim Google Display Network, kus on üle 2 miljoni veebilehe), kuhu on võimalik turundajatel reklaami osta läbi võrgustiku. Sisuliselt on võrgustik vahelüli veebilehtede ning turundajate vahel, aidates viia turundajate reklaamid nende sihtgruppideni kasutades automatiseeritud süsteemi konteksti tuvastamiseks ning reklaami sihtimiseks. Turundajad tasuvad teenuse eest dominantselt PPC (pay-per-click) kontekstilisele reklaamivõrgustikule ning veebilehtede puhul läheb osa tulust veebilehele, kellel reklaami kuvatakse.

    Turundus
    E-Turunduse eksami kordamisküsimused koos vastustega
    28
    pdf

    E-Turunduse eksami kordamisküsimused koos vastustega

    AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks ..................................

    E-turundus
    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
    159
    doc

    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

    Seetõttu on kvaliteediraamistiku eesmärk lahutada kvaliteet paljudeks kultuuriveebile kohasteks kriteeriumideks. Kuna selles valdkonnas saab vastavat raamistikku välja töötada üksnes rahvusvahelisel tasandil, on otstarbekas tegevusse kaasata eri rahvuskultuuride esindajad. Raamistik on arenev koetis, mida tuleb aegamööda laiendada ja täiustada käsikäes kogemuste ja juhtumiuuringutega, kujutades endast Euroopa tasandil tehtava koostöö tulemust. MINERVA (Ministerial NetwoRk for Valorising Activities in digitations) projekt on sobiv keskkond sellise raamistiku väljatöötamiseks. Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide teke Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide juured on Lundi põhimõtetes, mis võeti vastu 4. aprillil 2001, mil Euroopa Komisjoni kutsuti üles tegema koostööd liikmesriikidega, eeskätt: "... optimeerima Euroopast pärineva informatsiooni

    Kultuurilugu
    Veebistuudium arendus ASP NET
    212
    docx

    Veebistuudium arendus ASP.NET

    Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

    Veebiprogrammeerimine
    E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
    168
    pdf

    E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....

    Turundus
    Nimetu
    575
    docx

    Nimetu

    Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

    Informaatika
    Programmeerimiskeel
    555
    doc

    Programmeerimiskeel

    Clair Kilby comes up with the idea of creating a monolithic device (integrated circuit) on a single piece of silicon.Later (in 2000) Kilby receives Nobel price in physics. Jack Kilby completes building the first integrated circuit, containing five components on a piece of germanium half an inch long and thinner than a toothpick. SAGE -- Semi-Automatic Ground Environment -- linked hundreds of radar stations in the United States and Canada in the first large-scale computer communications network. 1959 Fairchild Semiconductor files a patent application for the planar process for manufacturing transistors. The process makes commercial production of transistors possible and leads to Fairchild's introduction, in two years, of the first integrated circuit. Texas Instruments announces the discovery of the integrated circuit. At Fairchild Semiconductor, Robert Noyce constructs an integrated circuit with components

    Infotehnoloogia
    Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
    41
    pdf

    Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

    ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt ­ saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus ­ seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine ­ kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need ol

    Arvutivõrgud




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun