LIITADJEKTIIVID (0)

1 Hindamata

LIITADJEKTIIVID
Liitomadussõnadeks on liitsõnad , mille põhiosaks on omadus- või kesksõna. Liitomadussõnad jagunevad laiendliitsõnadeks ja rindliitsõnadeks.
Produktiivse ja arvukaima rühma moodustavad ne- ja line-liitelise põhiosaga liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna -, kaassõna- või hulgasõnafraasiga.
LAIENDLIITOMADUSSÕNA
Laiendosaks on:

nimisõna ( välk +kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu

omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga

kinnistüvi ( üli +odav)

muu sõnaliik (vähe+tähtis).
Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on nimetavas (leekpunane) või omastavas (külmakindel), teatud sõnatüüpide puhul esineb moodustustüvi ka lühikujuna (inimsõbralik).
Nimetavalise moodustustüvega liitomadussõnade hulgas on lekseeme, mis moodustavad ekspressiivse tähendusega liitsõnu omadussõnadega: tulikuum, veri noor, surmigav. Laiendosadega moodustatakse sõnaraamatulekseemide kõrval ka uusi tekstiliitsõnu: surmloll.
lane -, line- ja mine- liitega laiendosal on liitsõnas alati konsonanttüvi: külalislahke.
Kui struktuur ei nõua teisiti, on nimisõna liitomadussõnades nagu liitnimisõnadeski moodustustüvena sagedamini omastavas ja selle malli järgi moodustatakse vabalt tekstiliitsõnu: usuagar, trenditeadlik.
Liitnimisõnade ning liitomadussõnade moodustuses on kalduvus kasutada omastavalist liitumist nimetavalise kõrval või asemel. Nii varieerub ka võrdlusomadussõnade liitumismall: kirsspunane või kirsipunane. Kui laiendosaks on liitnimisõna, on moodustustüvi alati omastavas: rukkilillesinine, sibulakoorekollane.
Avatud liitsõnarühma moodustavad värvinimetusi täpsustavad: hele, tume, kahvatu ja avarama seosevõimalusega täis. Omadussõna laiendosa on nimetavas: helepruun, tumepruun, kahvaturoosa, täisvalge. Omadussõnafraasi põhja laiendav määrsõna võib liituda fraasipõhjaga, nt vähekasulik, läbi märg . Prefiksilaadse modifitseeriva funktsiooniga on püsti-, puru-, padu- ja seotud tüvekujud puht ja laus: püstirumal, puruhaige, paduigav, puhtteaduslik, lausselge. Liitomadussõnu moodustavad ka eitussõna mitte- (mitteametlik) samuti kinnistüved eba- (ebaaus), üld- (üldinimlik), eri- (erikujuline) ning üli- (ülisuur).
Deverbaalse põhiosaga omadussõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Põhiosaks on ühend- ja väljendverbide või verbifraaside adjektiveerunud kesksõnad ning lik- või matu- liitega tuletised , mille liitmismallid on seotud tuletuse aluseks oleva verbi fraasistruktuuriga (külma kartma – külmakartlik; osavõtmatu).
Liitkesksõna laiendosaks on ühendverbi kuuluv või põhiverbi laiendav määrsõna (ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis käändsõna (arusaadav, lugupeetud). Kesksõnad erinevad muudest deverbaalsetest liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama , tuld purskama).
Deverbaalse liitomadussõna laiendosaks on tuletuse alussõnaks oleva verbi fraasistruktuuri kuuluv määrsõna (alalhoidlik, ennekuulmatu) või alusverbi sihitis, mis on moodustustüvena omastavakujuline (valutundlik, pahaaimamatu).
Kui tuletise alusverbi objektiks on us-liiteline kolmandas vältes nimisõna, võib moodustustüvi olla nimetavas: seaduskuulelik, valgustundlik.
Laiendliitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Liitomadussõnade hulgas on rühm osastavakujulisi nimisõnafraase, mida kasutatakse täiendina ja milles on toimunud süntaktiliselt tingitud sõnaliigimuutus täiendist käändumatuks omadussõnaks. Laiendosaks on ase-, omadus- või nimisõna, moodustustüve vorm sõltub fraasistruktuurist.
Tuletiste ja liitsõnade kokkupuutealale jäävad sugune-lõpuosaga komplekssed omadussõnad. Nende hulgas on palju asesõnu (seesugune, samasugune , niisugune).
RINDLIITOMADUSSÕNAD
Rindliitomadussõnad koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises suhtes nagu rindfraasi liikmed. Moodustusosad kirjutatakse kokku või ühendatakse sidekriipsuga (sõnalis-muusikaline). Esiosaks on nimetavas käändes või lühitüveline omadussõna. Moodustusosadeks võivad olla lihtsõnad või tuletised.
Muutemorfoloogialt sarnanevad rindliitsõnad laiendliitsõnadega. Põhiosana toimib rindliitsõna viimane moodustusosa, millele liituvad muutetunnused ja tuletusliited. Üht mõistet tähistavate rindliitsõnade moodustusosad harilikult ei ühildu.
Sidekriipsuga ühendatud rindliitomadussõnas võivad käänduda ka mõlemad moodustusosad (mahlaka-muheda tooniga).
Rindliitomadussõnade hulgas on nii kinnistunud lekseeme kui ka tekstiliitsõnu. Rindliitomadussõna esiosa võib olla ka v-kesksõna ( Pulss aeglane ja kaduv -nõrk).
Kokkukirjutamine sidekriipsuga või ilma võib kallutada tõlgendust ühes või teises suunas: sidekriips viitab pigem rindliitsõnale, kokkukirjutus laiendliitsõnale, vrd hallikas-sinine ja hallikassinine, pimestav-valge ja pimestavvalge.
Rinnastava seosega on ka kordustüvelised liitomadussõnad: sinisinine, punapunane, pisipisike. Neidki võidakse liita sidekriipsuga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lillilill Õppematerjali autor

liitomadussõna laiendosa nimisõna rindliitsõna moodustusosad LIITADJEKTIIVID

Sarnased õppematerjalid

docx

LIITSUBSTANTIIVID

LIITSUBSTANTIIVID … ehk liitnimisõnad on liitsõnad, mille põhiosaks on nimisõna. Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend- ja rindliitsõnadeks. Laiendliitnimisõna Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad. Tabel 1. Kasiku (2015: 296) tabel “Liitnimisõnad laiendosa sõnaliigi järgi” Käändsõnaline laiendosa

Eesti keel

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk