Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas panna vastu viirustele?
  • Miks on vaja infoturvapoliitikat?
  • Milliste talituste esindajate osavõtul tuleks koostada Infoturvapoliitikat?
1.Informatsioon ehk teave (information) – teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus
1.1.Andmed (data) – informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks
1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile)
2.Info turve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega
3.Info turbe (information security ) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest:
4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele
5.Andmete terviklus (integrity) on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud
6.Andmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele)
7.(Info)varade hulka kuuluvad:
  • andmed (mingis vormingus olev informatsioon)
  • IT aparatuur (riistvara, sideseadmed, toiteseadmed jm)
  • andmesidekanalid
  • tarkvara (süsteemne ja rakendustarkvara)
8. Infovarade omadused:
  • Varade suur, kuid kaudne väärtus: seda on tihti raske hinnata
  • Portatiivsus: väikeste füüsiliste parameetritega ja kergest teisaldatavatel esemetel võib olla väga suur väärtus
  • Füüsilise kontakti vältimise võimalikkus (eriti kaasaja netiajastul): füüsiline ja loogiline asukoht ja struktuur eralduvad järjest üksteisest
  • Kahjustuste varjatus: neid on tihti raske ja keeruline avastada
9.Turbe kahjustumise standardmudel
  • Infovaradele (infosüsteemile) mõjuvad ohud ( threat )
  • Ohud võivad ära kasutada süsteemi turvaauke e nõrkusi (vulnerabilities)
  • Ohud koos nõrkustega määravad ära riski (risk)
  • Ohu realiseerumisel tekib turvakadu (security loss)
  • Riski vähendamiseks tuleb turvaauke lappida turvameetmeid (security measures ) kasutades
11.Turbemõistete olemus
  • Oht (threat) – potentsiaalne (info)turbe rikkumine
  • Nõrkus e turvaauk (vulnebarility) – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt
  • Risk (risk) – tõenäosus, et teatud oht kasutab ära infosüsteemi teatud nõrkuse
  • Turvakadu e turvarike (security loss) – sündmus, mille käigus kahjustus infosüsteemi kuuluvate varade turvalisus (käideldavus, terviklus ja/või konfidentsiaalsus)
  • Turvameede (security measure) – infosüsteemi modifitseering, mis vähendab mingit riski (reeglina mitmeid korraga)

12.Turvakao näiteid
  • seadme rikkiminek – IT aparatuuri tervikluskadu
  • seadme hävitamine või varastamine – IT aparatuuri käideldavuskadu
  • registri volitamatu muutmine – andmete tervikluskadu
  • tööruumide muutumine kasutuskõlbmatuks – infrastruktuuri käideldavuskadu
  • andmesideliinide pealtkuulamine, kui andmed ei olnud krüpteeritud – andmete konfidentsiaalsuskadu
13.Aktsepteeritavast jääkrisk vastab teatud konkreetse olukorra mõistlikule turvatasemele.
17. Paberkandjal teabe turve
  • Paberdokumendi käideldavuse tagab ta säilitamine hävimiskindlas kohas ning õigeaegne levitamine ( asjaajamiskord )
  • Paberdokumendi tervikluse tagavad ta füüsiline vorm ja struktuur ning sellele kantav allkiri, pitser ning kuupäev; samuti õige ligipääsu- ning asjaajamiskord
  • Paberdokumendi konfidentsiaalsuse tagab nende hoidmine kindlas kohas ja teisaldamine usaldatava saatja kaasabil
18.Digitaalteabe turve: erijooni
  • Tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamise võtted erinevad suuresti paberdokumentide heast tavast. Selle juures kasutatakse kaasaja infotehnika ja krüptograafia vahendeid (põhinevad matemaatikal)
  • Oluline moment on kasutaja autentimisel arvuti või infosüsteemi ees, mille käigusb ta tuvastab, et tema on ikka tema ja tal on õigus teatud dokumente (teavet) vaadata, luua, kustutada , muuta jne
  • Käideldavus tagatakse tihti üle võrgu (Intreneti). Ülilevnud on klient - server süsteemid
19.Krüptograafia rakendamisest
  • Krüpteerimine ehk šifreerimine (encryption, encipherment) on andmete teisendamine loetamatule kujule , mille käigus kasutatakse teatud salajast võtit (key).

Seda saab kasutada:
  • Andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks – ilma võtmeta näeb vaid krüpteeritud kuju, aga ei pääse tänu matemaatilistele seostele ligi teabele
  • Andmete tervikluse tagamiseks (privaat)võtit omamata ei saa andmeid tänu matemaatilistele seostele muuta. Kasutatakse turvalises sides ja signeerimise ning digiallkirja alusena
20.Digitaalandmete käideldavuseks on vajalik:
  • regulaarne varukoopiate tegemine (varundamine)
  • õigesti ekspluateeritavad arvutisüsteemid
  • digitaalandmetel põhinev asjaajamiskord
  • andmete edastamine üldise andmesidevõrgu (Interneti) vahendusel
21.Digitaalandmete terviklus - On kolm alternatiivi (eri turvatasemetega):
  • Kasutada klient-server tehnoloogiat ja end serveris autentida lastes jätab server meelde, kes millal mida lõi, muutis, vaatas jne. Kaasajal masskasutuses
  • Siduda andmed püsivalt füüsilise andmekandjaga. Välistab netipõhised teenused (ja kogu hea e-maailma)
  • Andmete digiallkirjaga varustamine, mis seob ta loojaga matemaatiliste võtete abil. On turvalisim viis ja võimalik teha võltsimiskindlaks. On uudne ja kasutatakse kahjuks veel vähe
22. Digitaalandmete konfidentsiaalsuse tagavad:
  • nende hoidmine turvalises kohas ja vastav asjaajamiskord
  • andmete edastamisel ja hoidmisel ebaturvalises kohas nende krüpteerimine, millele peab lisanduma võtmehaldus
23. infovarade turvaohud
  • Oht (threat) on potentsiaalne (info)turbe rikkumine

Oht on seega kas:
  • potentsiaalne tervikluse rikkumine
  • potentsiaalne käideldavuse rikkumine
  • potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine
24.Ohtude liigitamine - Ohte on võimalik liigitada:
  • Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab)
  • Allika järgi (mis põhjustab)
  • Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab)
25.Ohtude jagunemine allika järgi
Stiihilised ohud:

Ründed (attack)
26. Ründed - Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama.
27.Keskkonnaohud – Äike, kahjutuli, vesi, lubamatu temperatuur ja niiskus, tolm ja saastumine , elektromagnetilised kiirgushäiringud, väliste infrastruktuuride rikked või häiringud
28.Tehnilised rikked ja defektid -infotöötluse infrastruktuuri avarii, riistvara defektid ja rikked, sideliinide rikked ja häiringud, infokandjate defektid, turvavahendite tõrked.
29.Inimohud –
Personali väljalangemine:
Juhuslikud äpardused:
  • vead tööoperatsioonide sooritamisel
  • seadme või andmete hävitamine kogemata
  • valed liiniühendused
30. Ründed (ründeohud) - Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama
31.1. Ründeallikad
Infosüsteemide volitatud kasutajad
  • Selle sagedus on statistikas esikohal, motiivideks on:
  • ebaseadusliku kasu taotlemine
  • vallandatute/ahistatute kättemaks
  • poliitilised/ideoloogilised )

Majandus- ja sõjalise luure agendid
Kräkkerid (osakaal järjest kasvav, eriti viimased 4 aastat üle võrgu)
Muud (meil eelkõige kriminaalne element)
31.2. Ründekanalid
  • Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga
  • Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud (reeglina Internet ). Kaasajal väga sage
  • Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad , näiteks viirustega nakatatud disketid (kaasajal siiski väga harva)

32.Rünnete jaotus
  • füüsillised ründed
  • ressursside väärkasutus
  • ressursside blokeerimine
  • Infopüük
  • võltsing
  • süsteemi manipuleerimine
  • ründed turvamehhanismidele
  • ründetarkvara
33. Füüsilised ründed - Füüsilised ründed ohustavad eelkõige infosüsteemide käideldavust ja terviklust
Olulisemad alaliigid :
  • infrastruktuuri füüsiline rünne
  • vandalism
  • volitamatu sisenemine hoonesse
  • vargus
  • infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine
34. Ressursside väärkasutus ohustab kõiki turvalisuse komponente, eelkõige käideldavust ja konfidentsiaalsust
Olulisemad alaliigid:
  • arvutisüsteemide volitamata kasutamine
  • kasutajaõiguste kuritarvitus
  • süsteemiülema õiguste kuritarvitus
  • telefoniteenuste vargus
35. Ressursside blokeerimine ohustab eelkõige käideldavust. Võib olla sihilik või tekkida volitamatu kasutamise kõrvalnähuna
36. Infopüük (interception) on mingi volitamatu subjekti rünne konfidentsiaalsuslele
Olulisemad alaliigid:
  • pealtkuulamine ruumides (salamikrofon, telefoni kaugmikrofon, arvuti mikrofon)
  • telefonikõnede ja andmesaadetiste pealtkuulamine, nt ümbersuunamisel
  • salvestatud andmete volitamata lugemine või kopeerimine (nt väline hooldetöötaja)
  • jääkinfo lugemine koopiamasinast, printerist, faksiaparaadist vms
37. Võltsing (fabrication) kujutab endast võltsitud objektide lisamist infosüsteemi. Ta ohustab peamiselt terviklust
Olulisemad alaliigid:
  • sõnumite salvestus ja taasesitus (nt paroolide hankimine , võltstellimus)
  • teesklus , st sõnumite saatmine võltsrekvisiitidega ( parool , kasutajatunnus vms) ja/või sobiva haruühenduse kaudu
  • näitlemine, st "oma inimeste" etendamine vahetult objektil või telefonitsi
  • sõnumi saamise või saatmise salgamine (mugav võimalus nt sisseantud tellimusest loobumiseks, desinformeerimiseks jne.)

38. Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi
Olulisemad alaliigid:
  • andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus , pääsuõiguste muutmine vms)
  • liinide manipuleerimine
  • andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu
  • aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt)
39. Ründed turvamehhanismidele ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja ta töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest.
Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismidele ja krüptosüsteemidele, nt:
  • süstemaatiline paroolide mõistatamine
  • PIN-koodi hõive rahaautomaadi klaviatuurile paigutatud kilega
  • paroolide vargus-hõive nn troojalasega
40. Ründetarkvara jaguneb laias laastus kolmeks:
  • legaalsed tüüptooted oma (dokumenteeritud) omadustega
  • parasiittarkvara (sh viirused)
  • turvamehhanismide ründe programmid
41. Parasiittarkvara
  • loogikapomm (logical bomb )
42. Nõrkused e turvaaugud . Nõrkused (vulnerabilities) on kaitstava objekti suvalised nõrgad kohad, mille kaudu saavad realiseerida objekti ähvaradavad ohud.
Jagunevad:
  • infrastruktuuri nõrkused
  • infotehnilised nõrkused
  • personali nõrkused
  • organisatsiooni nõrkused
43. Infrastruktuuri nõrkused
Kaitstava objekti ebasoodne asukoht
  • Reeglina suurendab mitmesuguste ohtude realiseerumistõenäosust

Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur
  • Ei võimalda nt realiseerida turvameetmeid (füüsilisi ja infotehnilisi)

44. Personali nõrkused
  • Väärad menetlused (tulenevad tihti teadmatusest või mugavusest ja on sageli süstemaatilised)
  • Teadmatus ja motivatsioonitus (laieneb reeglina kogu organisatsiooni töötajatele)
  • Turvanõuete eiramine (nii hooletusest kui ka sihilik)
45. Organisatsiooni nõrkused
  • Töökorralduse puudused (reeglid, uue olukorraga kohanemine jms)
  • Ressursihalduse puudused ( arvutid , side, hooldus testimine, andmekandjad jms)
  • Dokumenteerimise puudused (IT seadmed , sideliinid, andmekandjad jms)
  • Turvameetmete valimise puudused (meetmeid rakendatakse valesti või vales kohas/konfiguratsioonis)
  • Turvasüsteemide halduse puudused (turvameetmete järelevalve ja revisjon)
46. Ohtude ja nõrkuste koosmõju
Üldreegel: ohud kasutavad reeglina ära mõningaid tüüpilisi nõrkusi
Infosüsteemi kui terviku turvalisus on nõrgem sedavõrd, kuivõrd:
  • ohtude esinemise tõenäosus on suurem
  • nõrkusi, mida need ära kasutavad on rohkem ja need on tõsisemad
47. Mingi näide.:
49. Turvameetmed
  • Võimaldavad vähendada nõrkusi ehk turvaauke
  • Seeläbi võimaldavad vähendada süsteemi jääkriski

Turvameetmeid saab liigitada:
  • otstarbe järgi (tõkestab ohu, peletab ründe, korvab defekti jne.)
  • meetmega mõjutatav turvakomponendi järgi (käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus)
  • varade tüübi järgi
  • teostusviisi järgi ( protseduur , tehniline seade, programm, ehitustarind jne) järgi
  • meetmega saadava turbe tugevuse järgi

50. Turvameetmete otstarve
Otstarbe järgi jagatakse turvameetmeid:
  • profülaktilised meetmed
  • turvarikete tuvastusmeetmed (avastusmeetmed)
  • rikke-eelse oleku taastemeetmed

51. Profülaktilised turvameetmed võimaldavad ennetada turvarikkeid:
  • sulgeda turvaauke
  • ära hoida ründeid
  • vähendada ohtude realiseerumise tõenäosust
  • kahandada turvarikete toimet infovaradele
  • hõlbustada objekti taastet

Jagunevad omakorda:
  • tugevdusmeetmed
  • peletusmeetmed
  • eraldusmeetmed
52. Tugevdusmeetmed on abinõud kaitstava objekti kõige levinumate, peamiselt stiihilistel ohtudel toimimist võimaldavate turvaaukude sulgemiseks või kahandamiseks .
Jagunevad:
  • kord (süstemaatilisus)
  • turvateadlikkus
  • töötingimused
  • ennetav kontroll
53. Tuvastavad turvameetmed
Turvakahju minimeerimise seisukohalt on turvameetmete pingerida järgmine:
  • rikke vältimine
  • rikke kohene tuvastamine
  • rikke kohene registreerimine ja hilisem tuvastamine
  • rikke tõestamine hiljem
Tuvastavad turvameetmed jagunevad:
  • operatiivtuvastus
  • järeltuvastus
  • tõendtuvastus
54. Operatiivtuvastus hõlmab meetmeid, mis võimaldavad turvaintsidente kohe nende tekkimisel tuvastada ja neile kohe reageerida
55. Järeltuvastus toimub otseselt või kaudselt turvariketega seotud sündmuste registreerimise alusel
Näited:
  • arvutite ja lukusüsteemide logifailid. logifailide automaatanalüüsi vahendid
  • mitmesugused diagnostika- ja testimisvahendid
  • läbivaatuse, verifitseerimise ja auditeerimise meetodid
56. Tõendtuvastus põhineb mitmesugustel andmekogumitele lisatavatel turvaelementidel, mis võimaldavad kontrollida terviklust ja/või konfidentsiaalsust
Näited:
  • paarsusbitt, kontrollsumma, tsükkelkood, krüptograafiline sõnumilühend
  • digitaalallkiri ja ajatempel
  • steganograafiline vesimärk (lisatakse originaali loomisel)
  • steganograafiline sõrmejälg (tekib kopeerimisel)
  • füüsilised (nähtavad või vähemärgatavad turvakiled, - niidid , -pitserid, värvust muutvad märgised jms)
57. Taastavad turvameetmed - Objekti (infovara) turvalisust kahjustanud turvaintsidendi järel tuleb taastada objekti normaalne talitlus seda kiiremini ja seda suuremas ulatuses, mida olulisem on objekt
Peamised liigid:

58. Ennistamine hõlmab rikete , tõrgete ja defektide kõrvaldamist
Näited:
  • aparatuuri remont
  • tarkvara parandamine ja modifitseerimine, sh versioonihalduse meetmeid rakendades
  • operatsioonide tagasivõtt rakendusprogrammides
  • infrastruktuuri remont
  • viiruse kõrvaldamine viirusetõrjeprogrammiga
  • andmeedastuse bitivigade automaatne kõrvaldamine veaparanduskoodiga
59. Asendamine peab olema ette valmistatud parandamatute kahjustuste puhuks
Näiteid:
  • aegsasti sõlmitud kiirtarne- või üürilepingud
  • asendusplaanid töötajate võimalike ootamatute ajutiste väljalangemiste või alalise lahkumise puhuks
60. Turvameetmete liigitus
Turvameetmeid saab liigitada:
  • otstarbe järgi (tõkestab ohu, peletab ründe, korvab defekti jne.)
  • meetmega mõjutatav turvakomponendi järgi (käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus)
  • varade tüübi järgi
  • teostusviisi järgi (protseduur, tehniline seade, programm, ehitustarind jne) järgi
  • meetmega saadava turbe tugevuse järgi
61. Organisatsioonilised turvameetmed sisaldavad töökorralduse, turbesüsteemide kavandamise, halduse ja turvaintsidentide käsitluse tegevused ning toimingud
62. Füüsilised turvameetmed hõlmavad:
Objekti infrastruktuuri:
  • ehituslikud piirdeid
  • kommunikatsioonid
  • kütte- ja kliimaseadmed
  • turvauksed ja –aknad, seifid, barjäärid
  • tõkkepuud, väravad
Mehaanilisi komponente: lukud, sildid, viidad , pakendid, märgised
Sageli liigitatakse füüsiliste turvameetmete alla ka pääslatöötajad, turvamehed jmt töötajad
63. Infotehnilised turvameetmed on kasutusel peamiselt loogilise eraldamise ja turvarikete tuvastuse funktsioonide teostamiseks
Kaks peamist praktilist vahendit
  • tarkvarapõhine pääsu reguleerimine andmetele ja infosüsteemidesse + autentimistehnika
  • krüptograafia võtted – teabe teisendamine loetamatule kujule
64. Krüptograafia (cryptography) oli ajaloolises plaanis teadus, mis tegeles teabe (andmete sisu) peitmisega võõraste pilkude eest selle ”kentsaka” üleskirjutamise teel
Kaks põhivõtet:
  • substitutsioon (substitution) – olemasolevate märkide asendamine teiste märkidega
  • transpositsioon ehk permutatsioon (transposition, permutation) – olemasolevate märkide järjekorra muutmine
65. Kreeka krüptograafia: Polybiose ruut : Iga täht asendati kahekohalise numbriga, nt EESTI asendus järjendiga 5151344442
67. Kreeka transpositsioonišiffer :
Tuntud nime Skytale all
  • esmamainitud ca 500 a. e.Kr.
  • sisaldab linti (rihma), millele on kantud tähed ja õige jämedusega pulka
  • linti pulgale kerides saab teksti lugeda ja kirjutada
69. Caesari šiffer oli lihtne substitutsioonišiffer: tähestiku iga täht asendati temast teatud arv positsioone edasi oleva tähega.
70. Jeffersoni silinder
  • Igal kettal on tähestik suvalises järjekorras
  • Ketaste järjekord on võti
  • Sõnum (avatekst) seatakse ketaste pööramisega ritta ; mingist kindlaksmääratud teisest reast loetakse krüptogramm
71. Vigenére’ tabel On reegel, kuidas arvutatakse avateksti märgist ja võtme märgist krüptogrammi märk
  • Võtme saab valida mistahes teksti hulgast (nt mingi raamatu mingi lõik) ja kuitahes pika
  • Oli 18.-20. sajandil laialt kasutusel
73. Krüpteerimismasin ENIGMA Sakslased konstrueerisid 1930tel aastatel elektromehaanilise krüpteerimismasina ENIGMA, mille šifrid pidid olema murdmatud
  • ENIGMA oli keerukas substitutsioon-permutatsioonšiffer, kus võtmena anti ette rootorite (3-8 tk) (substitutsiooni) nihked
  • Rootor oli mõlemalt küljelt 26 kontaktiga ketas, mis realiseeris tähestiku permutatsiooni Rootoreid oli kolm ja iga tähe šifreerimisel liigutati viimast rootorit ühe sammu võrra
  • Kui viimane rootor oli teinud 26 sammu (täisringi), liigutati eelviimast rootorit nagu auto kilomeetrilugejas
  • Niiviisi saavutati 26´26´26 = 17 576 rootorite asendit ehk erinevat substitutsiooni
75. Colossus 1943 konstrueeris Inglise matemaatik Alan Turing spetsiaalse elektronarvuti (maailma esimese!) COLOSSUS, mille eesmärgiks oli ENIGMA šifrite murdmine
  • Loodi 1943 Inglismaal spetsiaalselt ENIGMA šifrite murdmiseks ja oli ülisalajane
  • Oli maailma esimene elektronarvuti
  • Arvuti täpne koopia ehitati Inglismaal muuseumis 1990te aastate lõpul
78. Krüptograafia olemus ja roll kaasajal kaasajal ei tegele krüptograafia küll enam pelgalt teabe salastuse tagamisega, vaid lisaks volitamata muutmise ärahoidmisega (tervikluse tagamisega), mida võib lugeda isegi tema põhifunktsiooniks
79. Krüptograafia põhimõisteid
  • Krüpteeritavat (loetamatule kujule teisendatavat) teksti nimetatakse avatekstiks (plaintext)
  • Krüpteeritud ehk loetamatule kujule viidud teksti nimetatakse krüptogrammiks (ciphertext)
  • Avateksti teisendamist loetamatul kujul olevaks krüptogrammiks nimetatakse krüpteerimiseks ehk šifreerimiseks (encryption, enciphering)
  • Krüptogrammi teisendamist avatekstiks normaalolukorras nimetatakse dešifreerimiseks (deciphering, decryption)
80. (Digi)andmete vorming ( format ) on kokkuleppeline viis, kuidas erinevat liiki teave andmtena (digimaailmas 0 ja 1 jadadena) kodeeritakse
Vorming annab andmetele tähenduse, st kokkuleppeline vorming seob andmed nende poolt kantava teabega.
Järeldus: vormingut mitte teades omatakse küll andmeid, kuid ei omata nende poolt kantavat informatsiooni
See tõik on muuhulgas krüptograafia aluseks tema kasutamisel konfidentsiaalsuse kaitseks
81. (Kaasaja) krüptograafia (cryptography) on distsipliin , mis hõlmab põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid andmete teisendamiseks nende semantilise sisu peitmise, nende volitamata kasutamise või nende märkamata muutumise vältimise eesmärgil (ISO 7498-2)
82. Krüptograafia põhimõisteid
  • Krüpteeritavat (loetamatule või muutmatule kujule teisendatavat) teksti nimetatakse avatekstiks (plaintext)
  • Krüpteeritud ehk loetamatule kujule viidud teksti nimetatakse krüptogrammiks (ciphertext)
  • Avateksti teisendamist loetamatul kujul olevaks krüptogrammiks nimetatakse krüpteerimiseks ehk šifreerimiseks (encryption, enciphering)
  • Krüptogrammi teisendamist avatekstiks normaalolukorras nimetatakse dešifreerimiseks (deciphering, decryption)
83. Krüptograafia ja krüptoanalüüs
  • Krüptograafia (cryptography) tegeleb teabe teisendusmeetodite väljatöötamisega, mis kaitsekid teabe konfidentsiaalsust või terviklust
  • Krüptoanalüüs (cryptanalysis) tegeleb vastupidisega – nende meetodite ehk olemasolevate krüptosüsteemide või krüpteerimisvõtete murdmisega
  • Krüptograafia ja krüptoanalüüs koos koos moodustavad krüptoloogia (cryptology)
84. Krüptograafia erijooni
  • Tänapäeval on krüpteerimisalgoritmid (andmete teisendusreeglid) reeglina avalikud, kogu salastus põhineb turvalisus kasutataval salajasel võtmel (mis on lühike digitaalteabekogum)
  • Kaasaja krüptograafia kasutab eranditult matemaatikute (krüptograafide) poolt koostatud tüüpalgoritme, ise oma kasutamiseks välja töötatatavad unikaalsed algoritmid on ajalugu
  • Kaasaja krüptograafia kasutab eranditult arvutustehnikat, käsitsi paberil arvutamine on jäädavalt ajalugu
  • Kaasaja krüptograafia kasutab suurt hulka standardeid, mida järgib kogu (virtuaal)maailm
85. Salajase võtmega krüptoalgoritm ( secret key cryptoalgorithm) ehk sümmeetriline krüptoalgoritm ( symmetric cryptoalgorithm), on selline, kus nii šifreerimisel kui ka dešifreerimisel kasutatakse sama (salajast) võtit
86. Võtme osa šifreerimises ja dešifreerimises
87. Salajase võtmega krüptoalgoritm
89. Salajase võtmega krüptoalgoritm: tekkiv probleem
Probleem: enne teabe edastamist üle võrgu on vaja kuidagi tagada, et mõlemas otspunktis (mõlemal osapoolel ) oleks olemas vaid neile teadaolev salajane võti
Võtme säärane edastamine vajab turvalist (pealtkuulamiskindlat) kanalit, mida salajase võtmega krüptosüsteem ei paku
90. Avaliku võtmega krüptoalgoritm: võtmed
Avaliku võtmega krüptoalgoritmi võtmeid nimetatakse reeglina avalikuks võtmeks ja privaatvõtmeks (public and private key)
  • Avalik võti on tavaliselt kõigile soovijaile teada
  • Privaatvõti on reeglina aga subjekti (inimese, tehnilise süsteemi, programmi vms) ainuvalduses
91. Avaliku võtmega krüptoalgoritmi kasutamine
93. Krüprograafiline sõnumilühend ehk krüptoräsi (cryptographic message digest, hash , fingerprint) on ükskõik kui pikast sõnumist ( failist ) teatud matemaatiliste eeskirjade järgi arvutatav lühike (paarsada bitti) teabekogum
94.
Teoreetiline turvalisus – krüptoalgoritmi ei ole võimalik teoreetiliselt murda, st ka siis, kui meie käsutuses oleks lõpmatult võimsaid arvutusressursse ja/või lõpmatult palju aega
Praktiline turvalisus – krüptoalgoritmi ei ole võimalik murda mõistliku aja jooksul (päevade, kuude, aastate, aastatuhandete vms jooksul). Reeglina siiski ei ole murdmisaeg väiksem kui aastatuhanded
95. Krüptoanalüüsi (cryptanalysis) eesmärgiks on krüptoalgoritmi ( mingite eeltoodud omaduste) murdmine
/////////PUUDU ///////
Kuidas panna vastu viirustele? Viiruste põlvkonnad.
Viirused. Tüübid. Omadused.
Viirused, põhilised (paha)
Digiallkirja üldpõhimõtted
Privaatvõti ja selle kasutamine
\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\
101. Digiarhiveerimine
  • Kui paberkandjal dokument arhiveeritakse peale aktiivse kasutuse lõppu, siis digidokument kohe peale loomist
  • Digidokumendi arhiveerimine toimub alati digitaalselt: hüpermeediumkogumit ei saa kadudeta teisendada järjestatud tekstiks
  • Arhiveeritud digidokumendi tõestusväärtuse tagab alati digitaalallkiri
  • Massiline virtuaalne kaugarhiveerimine

102. Digitaalarhiveerimise teoreetilised põhiprobleemid
  • andmekandja säilivuse probleem
  • vormingu probleem
  • tervikluse ehk tõestusväärtuse probleem
103. Miks on vaja infoturvapoliitikat?
Peapõhjus – enamike (info)varade (eriti andmete) kaitse eeldab süstemaatilist tegevust kogu sellega seotud organisatsioonis, mis arvestab erinevate elualade spetsiifikaid ja nõudeid
NB! Infoturvepoliitika ei ole mitte IT spetsialistide pärusmaa, vaid reeglina suure hulga erinevate elualade spetsialistide turbefoorumi koostöö tulem
104. Milliste talituste esindajate osavõtul tuleks koostada Infoturvapoliitikat?
  • kõrgem juhtkond
  • auditeerimine
  • rahandus
  • infosüsteemid (spetsialistid ja kasutajad)
  • tehnovõrgud ja infrastruktuur (st hoone ehitusliku osa eest vastutajad)
  • personaliala
  • üleüldine turve
105. Turvapoliitika tüüpsisu
1. Sissejuhatus
• ülevaade
• turvapoliitika rakendusala ja eesmärk
2. Turvaeesmärgid ja -põhimõtted
• eesmärgid
• põhimõtted
3. Turbe organisatsioon ja infrastruktuur
• kohustused
• (konkreetsete alamsüsteemide) turvapoliitikad
• turvaintsidentidest teatamine
106. Infoturbe ametniku kohustused
  • infoturbe programmi täitmise järelevalve
  • side infoturbe foorumiga ja üleüldise turbe ametnikuga
  • intsidentide uurimise koordineerimine
  • üldise turvateadlikkusprogrammi juhtimine
  • Konkreetsete IT projektide turbe ametnike (kui neid on) pädevuse määramine
107. Infoturbeplaan on dokument, mis määratleb IT süsteemi turvapoliitika teostamiseks sooritamisele kuuluvad toimingud
Peab hõlmama:
  • üldise turvaarhitektuuri ja lahenduse
  • ülevaate IT süsteemi vastavusest organisatsiooni turvaeesmärkidele
  • hinnangulistele riskidele vastavate turvameetmete piiritluse (juhtkonna poolt kehtestatult)
  • turvameetme tegeliku usaldustaseme hinnangu
  • ülevaate jääkriskide hindamisest
  • turvameetmete evitamiseks vajalike toimingute loetelu
  • detailse tööplaani turvameetmete evitamiseks, prioriteetide, eelarve ja ajakavaga
108. Turvateadlikkuse programm tuleks evitada kõikidel tasanditel, tippjuhtkonnast kasutajani. Programm peab andma teadmised üleüldise infoturbe poliitika kohta ning katma üleüldise turbeplaani eesmärgid.
Programmis peab käsitlema:
  • informatsiooni kaitse põhivajadusi
  • turvaintsidentide tähtsust (nii kasutajale kui kogu organisatsioonile)
  • üleüldise infoturbe poliitika ja riskihalduse strateegia aluseks olevaid eesmärke (koos selgitusega)
  • infoturbeplaani turvameetmete evitamiseks ja kontrollimiseks
  • informatsiooni turvaliigitust
  • andmeomanike kohustusi
  • turvariketest (nende katsetest) teatamist ja nende uurimise vajadust
  • volitamata tegevuste tagajärgi
  • turbe vastavuse kontrollimist
  • muutuse- ja konfiguratsioonihaldust
109. Infoturbe järeltegevused
  • hooldus
  • turvaaudit
  • seire
  • intsidentide käsitlus
  • muutuste haldus
110. Steganograafia põhimõtted. kaks põhivõtet.
Steganograafia on informatsiooni peitmise tehnika
  • Ühe teabekogumi peitmine teise teabekogumi sisse. On steganograafia ajalooline kasutusvaldkond, kus teabe olemasolu tuleb peita
  • Andmekogumine eemaldamatu digivesimärgi lisamine. On autoriõiguse tagamisest tingituna kaasajal väga oluline: ei võimalda teabekogumi kasutajal selle autorile viitavat eemaldada ilma, et andmete utilitaarne väärtus kaoks
    111. Nõuded konteinerfailile
    Konteiner on kaasajal tavaliselt mingi kindla semantilise sisuga, eesmärgiga ning kindlas vormingus digitaalne teabekogum(fail)
    Lisaks võib aga konteiner olla aga ka:
    • prinditud materjal,
    • ringhäälingusaade,
    • analoogsalvestil lindil või plaadil vm
    Lähtealus: enamike praktiliste teabekogumine semantiline sisu jääb pisimuudatuste tegemisel samaks ning pisimuudatused ei häiri teabekogumite kasutamist oma põhieesmärkidel
    112. Konteinerite võrdlus
    • Pildikonteineri puuduseks on keerukad võtted (enamik pilte on kas kadudega pakitud või paletipõhised), eeliseks on piltide suur levik tavameedia hulgas
    • Pakkimata heli (nt CD) on ideaalne konteiner ilma oluliste puudusteta
    • Pakitud heli korral on probleemid võtete keerukuses ja töökindluses
    • Videokonteineril on samad puudused mis pakitud pildil ja heli; eeliseks on konteineri suur maht, mis võimaldab peita suuri sõnumeid
    • Tekst on üldiselt halb konteiner; konteinerfaili ja sõnumi pikkuse vahekord on ülimalt väga suur
    • Masinkoodkonteineri eelis on konteineri suurus; suur puudus selle kerge avastatavus (konkreetse programmi võrdlus standardtarkvaraga)
    114. Digivesimärk ( digital watermark) Nõuded vesimärgi algoritmile.
    Digivesimärk (digital watermark) on digitaalse teabekogumi sisse paigutatud turvaotstarbeline digisignaal või –muster, mis võimaldab tõendada teabekogumi omanikku ja/või identifitseerida selle eksemplari või partiid
    Digivesimärgid võivad olla
    • nähtavad (visible), st teabekogumi kasutajale teada;
    • nähtamatud (invisible), st nad ei ole teabekogumi kasutajale teada
    Nõuded:
    Vesimärki peab olema võimatu kõrvaldada, ilma et see märgistatud andmekogumit oluliselt ei kahjustataks
    • Vesimärk peab säilima andmekogumi tüüpiliste töötlusoperatsioonide käigus (mastaabi muutmine, kärpimine, toonimine, heli miksimine, analoogmuundused jm)
    • Nähtamatut tüüpi vesimärk peab olema tajumatu
    • Volitatud isikud peavad saama(nt teatud võtme) abil vesimärgi olemasolu hõlpsalt tuvastada
    • Vesimärgi hind peab olema vastuvõetav

  • Vasakule Paremale
    TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #1 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #2 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #3 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #4 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #5 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #6 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #7 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #8 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #9 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #10 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #11 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #12 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #13 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #14 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #15 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #16 TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011 #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Matuu Matu Õppematerjali autor
    Sisaldab põhiliselt kõiki küsimusi, mida õpetaja Härsing eksamiks küsis.

    Sarnased õppematerjalid

    Andmeturve
    15
    docx

    Andmeturve

    Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi. Olulisemad alaliigid: · Andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõigste mutmine vms) · Liinide manipuleerimine · Andmeedastus manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · Aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt). Ründed tuvamehhanismidele Ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest. Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismidele ja krüptosüsteemidel, nt: · Süstemaatiline paroolide mõistatamine · Pin-koodi hõive rahaautomaadi klaviatuurile paigutatud kilega · Paroolide vargus-hõive nn troojalasega Ründetarkvara Ründetarkvara jaguneb laias laastus kolmeks:

    Arvutiõpetus
    Andmeturve ja viirusekaitse
    9
    rtf

    Andmeturve ja viirusekaitse

    · ettenähtud käitumise ja tulemuste järjekindlus. 2)Autentsus (authenticity) · mingi subjekt või ressurss on see, kellena või millena ta esineb. 3) jälitatavus (accountability) · mingi olemi toimingud on ühtselt jälitatavad selle olemini. 1 Turvalisuse kriteeriumid. Kas... 1) on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? 2) vastutus turbe eest on selgelt määratletud? 3) vastutajad on saanud koolituse? 4) turvaintsidentidest antakse alati teada? 5) viirusekontrolli põhimõtted on fikseeritud? 6) talitluste katkematuse plaan on olemas? 7) tarkvara legaalsusnõuetest peetakse kinni? 8) organisatsiooni elutähtsad dokumendid on kaitstud? 9) isikuandmeid sisaldavate dokumentide kaitstus on vastav isikuandmete kaitse seaduse sätetele? 10) korraldatakse regulaarseid turvaülevaatusi? TURVAPROBLEEMID

    Arvutiõpetus
    Andmeturbe aluste konspekt
    17
    doc

    Andmeturbe aluste konspekt

    Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security)

    Andmeturbe alused
    Andmeturbe alused
    13
    docx

    Andmeturbe alused

    Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus. (teadmiste kaitse) Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Turvalisuse tagamine on süsteemi võime kaitsta oma objektide käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisuse kriteeriumid Kas... *on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? *vastutus turbe eest on selgelt määratletud? *vastutajad on saanud koolituse? *turvaintsidentidest antakse alati teada? *viiruskontrolli põhimõtted on fikseeritud? *talitluse katkematuse plaan on olemas? *tarkvara legaalsusnõudest peetakse kinni? *organisatsiooni elutähtsad dokumendid on kaitstud? *isikuandmeid sisaldavate dokumentide kaitstus on vastav Isikuandmete kaitse seaduse sätetele? *korraldatakse regulaarseid turvaülevaatusi? Turvaprobleemi skeemielemendid

    Andmeturbe alused
    Andmeturbe testiks
    2
    docx

    Andmeturbe testiks

    2. Terviklus ­ informatsiooni kaitstus võltsimise ja volitamata muutmise eest 3. Käideldavus ­ informatsiooni ja teenuste õigeaegne kättesaadavus volitatud isikutele 4. Infovara ­ informatsioon, andmed ja nende töötlemiseks vajalikud rakendused 5. Organisatsiooniline turve ­ et kaitsta mingis asutuses või organisatsioonis kasutatavaid andmeid tuleb andmeturbega tegeleda kogu andmetöötlusega seotud organisatsioonis. Organisatsiooni turbe korraldamisel võetakse varade väärtusteks tavaliselt kahjud, mis tekivad nende tervikluse, käideldavuse või konfidentsiaalsuse kao korral. Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogiline turve ­ kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve ­ kõik varad, mitte ainult infovarad

    Arvutiõpetus
    Andmeturvas
    2
    docx

    Andmeturvas

    1. Mis on informatsioon? · Toime järgi: toimet infovaradele, hõlbustada objekti taastet. Informatsioon ehk teave on igasugune teadmine, mis puudutab objekte - näiteks fakte, o Halvang - vara hävib, muutub · Avastusmeetmed sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on kättesaamatuks või Turvarikke avastamise meetodid ­ teatavas kontekstis eritähendus. kasutuskõlbmatuks, st operatiivtuvastus, järeltuvastus 2. Mis on andmed?

    Andmeturbe alused
    Nimetu
    6
    docx

    Nimetu

    Andmeturbe alused Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata Valed kaabliühendused liinide vigastused Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutaad (60 ­ 70 % ründeid toimub süsteemi seest, st. volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise lure agendid Kräkkerid Muud (krimaalne element) Ründed ründeallikad Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja südesüteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Ründeliigid Füüsilised ründed: Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Süsteemide mani

    Andmeturbe alused
    Krüptokontseptsioon
    52
    docx

    Krüptokontseptsioon

    on võimalik kogu arvuti rivist välja viia. ____________________________________________________________________ - G 4.33 Autentimise puudumine või puudulikkus - G 4.34 Krüptomooduli tõrge - G 4.35 Ebaturvalised krüptoalgoritmid - G 4.36 Vead kodeeritud andmetes Ründed: - G 5.27 Sõnumi salgamine ___________________________________________________________________________ _____________ ISKE rakendusjuhendi kataloog: november 2011 37 B: Tüüpmoodulid ___________________________________________________________________________ _____________ - G 5.71 Tundliku informatsiooni konfidentsiaalsuse kadu G 5.71 Tundliku informatsiooni konfidentsiaalsuse kadu Konfidentsiaalsus on nõue, et info tohib olla kättesaadavaks tehtud ainult õigustatud isikutele. Integreerituse ja kättesaadavuse kõrval on salajasus üks infoturbe põhiväärtusi.

    Andmeturbe alused




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun