Rahulolutunded kutsutakse esile eelkõige niinimetatud erogeensete tsoonide teadliku erutamise teel. Nendeks võib olla mis tahes nahapiirkond või meeleorgan; ent selgelt on eristavad need erogeensed tsoonid, mille erutamine mingite orgaaniliste mehhanismide abil on algusest peale kindlustatud. (Freud, 2003, lk 96-97) Puberteediea seksuaalsus Puberteediea alguses omandab lapseea seksuaalelu kindla, tavapärase kuju. Seni on seksuaaltung olnud ülekaalukalt autoerootiline; nüüd leiab ta seksuaalobjekti. Siiani avaldus see osatungidena ja erogeensete tsoonidena, mille ainsaks seksuaalseks eesmärgiks oli rahulduse poole püüdlemine. Nüüd ilmneb uus seksuaalne eesmärk, mis tekib kõigi osatungide koostöö tulemusena, kuna erogeensed tsoonid koonduvad genitaalide tsooni juhtkontrolli alla. Et uus eesmärk omistab mõlemale sugupoolele väga erinevad funktsioonid, kulgeb nende seksuaalne areng nüüdsest teineteisest lahus
koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp suhtlemise puhul parim tüüp Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt kasvatusele, millised alateadlikud tungid võib reaalsuses rahuldada. B Isiksus ei ole vastsündinu ja vaimse alaarenguga in. vaimse alaarenguga in. ei saa kunagi isiksuseks.
Enamasti tekib püsiv isukaotus, millega vahel kaasneb ka iiveldus. Tavalised ebameeldivad ilmingud on enda piiride mitte tundmine, rahutus, halb keskendumissvõime, otsustusvõime vähenemine, häired kuulmisel ja nägemisel (hallutsinatsioonid), ärevus, depressioon. Kõige selle tipuks on ebakindel kõnnak, pea- ja lihasvalud, häired urineerimisel. Püsivamad tagajärjed on väiksem une vajadus, isukaotus, ärrituvus, keskendumisvõime häired, kurnatus, rahutus, langenud seksuaaltung, kõne ja mälu häired. Südame- ja vereringehäiretest on tavalisemad südamerütmi häired, pulsi kiirenemine, vererõhu tõus, ajuverejooks ja rabandused. Mõnedel juhtudel isegi äkiline ning surmav südameatakk. Hirmu ja paanika hetked ning skisofreenilised haigused Sageli esineb juhtumied, kus eufooriline tunne, mis peaks saabuma pärast tableti sissevõtmist, asendub hoopiski rahutuse ning paanikahäiretega. See võib viia depressiooni ning suitsiitsete mõteteni
FREUD(struktuurne isikuteooria) ID Miski- mõnuprintsiip- kaasasündind, ERIKSON (psühhosotsiaalne arenguteooria) amoraalne, teadvustamata; füüsilised soovid, Ego-analüütline: EGO (I); SUPER-EGO (II) surma, elu instinktid * Maailma peab tajuma reaalselt, et kohaneda ja toime tulla. EGO Mina- Idi edasilükkamine, moraalne, *SOTSIAALNE ümbrus tähtsam kui seksuaaltung. Inimene teadvustatud ÜHISKONNA PRODUKT. SUPER-EGO üli-mina- süütunne, ülimoraalne, Arenguastmed:peab lahendama konflikti, kas + või -; pole teadvustamata; = vanemad, ühiskond; sissepoole võimalik täielikult lahendada. Piisavalt, et järgmisele tasemele suunatud agresioon vanemate vastu Igal tasemel optimaalne aeg. + psühholoogiliselt tugevamaks
Filmi teemaline tööleht 1. Kui Wilde'i sümbolistliku fantaasialoo elegantne vaimukas stiil esindab estetismi, siis film kuulub oma üheselt mõistetava ja julma kujundikeelega pigem naturalistliku kunsti valdkonda. Meenuta naturalismi tunnuseid ja põhjenda selle mõiste kasutamist. Naturalismi tunnused:1) Inimeses on määravad bioloogilised mitte sotsiaalsed tegurid. Inimese käitumise määravad tegurid nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Dorian Gray filmis käitus Dorian vastavalt oma vajadustele, mõtlemata mida see kaasa toob. Naturalismis kirjeldati kiretult elu inetumat poolt ja inimese allakäiku. Kogu film oli minu meelest üsna kiretult kujutatud, oli küll palju alastust ja erinevaid vahekordi erinevate inimestega, aga selles kõiges ei olnud kirge. See jättis mulje, et nii peabki olema, mitte mingisuguseid sügavamaid tundeid ja Doriani suhtumine muutus filmi kestel pidevalt
· vähene unevajadus (kesknärvisüsteemi stimuleerija kasutamise tõttu) · väike söögiisu · kõrgendatud meeleolu, jutukus ja püsimatus · autonoomsete närvisüsteemide erutatus: sagenenud pulss, võimalik ka südamekloppimine ja kehatemperatuuri tõus · kiirenenud ainevahetus · orientatsioonikadu ja pidurdusmehhanismide nõrgenemine, mis mõnikord lõpeb olukorra täieliku kontrollimatusega · suurenenud seksuaaltung, mis kuritarvituse jätkumise korral siiski väheneb. 7 Kahjustused Kesknärvisüsteemi stimulaatorite kasutamisest põhjustatud füüsilise ja psüühilise seisundi tunnused on järgmised: · südameinfarkt: veresooned tõmbuvad kokku sel ajal, kui südametegevus kiireneb; ajuverejooksud ja krambid · kõhnumine · hammaste lagunemine, sest joobes tõmbuvad narkomaani lõualihased tugevasti kokku;
Tammsaare Tee tööd näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Suhted lähevad lahku kuna - partner ei vasta ootustele. · Sotsiaalne (raha) · Lahku kasvamine kuna aega ei osata planeerida · Täiuslikkuse ihaldus · Ema tähtsam kui naine · Isa tähsam kui mees · Ei tea mida tahad (teiselt tahta) Suhet tuleb suuta/ osata hoida. Seksuaaltund määratleb huvi, sageduse, partneri eelistusele. Stressi ajal on seksuaaltung madal. Seksuaalsed probleemid on mõjutatud järgnevate tegurite poolt. · Füsioloogiline düsfunktsioon (ravimid) · Muutused elukeskkonnas · Isiku enda tajud ja uskumused iseenda kohta · Partneri ootused · Möödunud sündmused Lapse areng saab alguse viljastumise hetkest. Sünd on üks arengu vaheetappe. Inimese võimetele pannakse alus juba enne tema sündi ajal, mil laps emakas areneb. Von Bear avastas 1832 munaraku. Looteveel on ema piima maitse ja lõhn
õnnele, selle õnne tagab inimvääriline käitumine, mis omakorda võrsub voorusest ning hõlmab inimese pingutusi ja püüdlusi. Aristotelese arvates peitub õnn selles, et peavad olema kõik need komponendid, kuid nende asjade vahel peab olema teatav mikrokosmiline tasakaal. Kõik need asjad peavad olema sätitud nii, et eri hinge osadele (himustav, tahtev ja intellektuaalne ) suunatud naudingu allikad oleksid tasakaalus ega segaks üksteist. Näiteks meelelised naudingud – seksuaaltung, söögiisu. Ei saa ainult süüa või seksida, need peavad olema tasakaalus ka intellektuaalsete vajadustega(teadmised). Samas ei tohi olla ainult tunnustuseotsija, ei tohi ära unustada ka söömist ja seksi. Et olla õnnelik tuleb neid ihaobjekte võimalikult palju omandada – tuleb raha teenida. See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte. Aristotelese jaoks tähendab küsimus „Mis on hea elu
tundeid nii enese kui teiste suhtes. Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et
tundeid nii enese kui teiste suhtes. Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et
·SUPEREGO - üli mina. Käitub vastavalt moraaliprintsiibile, esineb ühiskonna poolt kehtestatud norme ja muutub isiksuse osaks siis kui lapsed õpivad eristama head halvast ja õiget valest. 1. süüme-takistab tegemast ebamoraalseid tegusid. 2. ideaalego-põhjendab moraalseid tegusid ja takistab tegemast ebamoraalseid tegusid. Isiksuse arenemise teooria: Isiksuse areng läbi erinevate staadiumite varasemast lapsepõlvest alates. Põhimõiste lobiido ehk seksuaaltung. Selle teooria järgi on libiido kujunenud erogeensesse tsooni, mida arvatakse olevat peamiseks naudinguallikaks antud perioodides. -oraalne: -1a. Suuline staadium, nauding imemisest, söömisest,hammustamisest ja suhu toppimisest. -anaalne: 2-3a. Pärakuline periood. Nauding väljaheidete väljutamisest ja kinnihoidmisest. Tekivad tualetihatjumused. -falloslik:3-6a. Erogeensed on genitaalid, millest naudingut saadakse. Nii poisid kui tüdrukud tunnevad vaid üht suguorganit-fallost
aastatel. Selle teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Selle kujunemist mõjutas tugevasti loodusteaduste kiire areng. Loodusteadusi hakati mehaaniliselt inimühiskonnale üle kandma: inimese käitumise määravat eeskätt füsioloogilised vajadused ja protsessid ning madalad instinktid, nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Kiretu erapooletusega kujutasid kirjanikud- naturalistid elu inetuid külgi, inimese allakäiku, tema tumedamat poolt. Ebajumalaks kuulutati varjamatu elutõde. Suurt tähelepanu pöörati pärilikkusele. Naturalismi meelistegelane pärines lihtrahva hulgast-kuid sageli oli selleks paheline, kõlvatu, eemaletõukav olend, kellele jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Emile Zola Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja
· 1871-1917 uued mõjud · Varasemad realistid uue inimese kujunemine o Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov · Zanrid: romaan, novell, jutustus · Mitu suunda o Naturalism elu pahupool, pahelisus o Filosoofiline draama Naturalistlik romaan · Realismi kõrvalharu · Kindlad eeldused o Usk o Käitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond o Inimene on tungide küüsis nälg, hirm, seksuaaltung o Kirjeldab eemaletõukavalt o Emile Zola, eesti kirjanduses A. Jakobson ,,Vaeste patuste alev" Honore de Balzac · Viljakaim prantsuse kirjanik · Talupoeg, ise lisas de oma nimesse · Omandas Pariisis juriidilise hariduse · Oli juba noorena kindel, et saab kirjanikuks · Esimeseks zanriks olid õudusjutud, mida ta ei kirjutanud oma nime alt, vaid raha teenimiseks · Jõudis järeldusele, et ausalt rikastuda on niisama võimatu kui ausalt varastada
Naturalism on realismi äärmuslik suund. sai alguse 1860-70 Prantsusmaal. levis sealt euroopasse ja USA-sse. realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikkust, ilustamata ja vahetult. naturalstide sõnakasutus muutus detalirikkaks ja täpseks. nad ei süüdista ühtelgi ühiskonna klassi. neil kõikidel on üks eesmärk rahuldada oma ihasid ja soove. naturalismi järgi on inimene isekas ja julm . naturalistide arvates on inimese algelised instinktid seksuaaltung, nälg, omandikirg, hirm ja viha. naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde mitte ilu. lemmikzanrid olid novell ja romaan. Edgar Allan Poe (1809 -1849) Poe on ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik ja toimetaja. ta on sündiud Bostonis. ta sündis näitlejate perre, aga ta vanemad hukkusid, kui ta oli kahe aastane
muidugi on viidatud ka sellele, et pedofiil saab inimestest, kes on lapsena ise langenud seksuaalse ärakasutamise ohvriks. Kõikidele pole tõesti kahjuks teada antud, mis seda põhjustab. Ega teata ka, kes seda ravida suudab. Üldiselt on pedofiilia puhul tegemist meesterahvaga, kes kasutab oma seksuaalse iha rahuldamiseks alaealisi isikuid. Enamjaolt on pedofiili jaoks atraktiivsed lapsed, kes on puberteedieelses või varases puberteedieas, kuid on teada ka juhtumeid, kus seksuaaltung on suunatud sülelaste suunas. Kuid on ka juhtumeid, kus aktiivseks pooleks on täiskavanud naisterahvas, kes kasutab ära alaealist last. Pedofiil võib eelistada samasoolisi või vastassoost lapsi või olla huvitatud mõlemast soost. (Juura 1998: 42) 1.2.1. Kriminaalsed aspektid Karistusseadustiku kohaselt on pedofiilia lapse seksuaalne ärakasutamine tema psüühikaga manipuleerides või ähvardustega mõjutades ja/või otsese füüsilise vägivalla abil. Lühemas
Laiemas tähenduses hõlmab pedofiilia kaefebofiiliat, seksuaalset kiindumust puberteedi-ealisse. Mõnikord peetakse pedofiiliaks ka kronofiiliat, seksuaalset kiindumust endast tunduvalt noorematesse isikutesse. Üldiselt on pedofiilia puhul tegemist meesterahvaga, kes kasutab oma seksuaalse iha rahuldamiseks alaealisi isikuid. Enamjaolt on pedofiili jaoks atraktiivsed lapsed, kes on puberteedieelses või varases puberteedieas, kuid on teada ka juhtumeid, kus seksuaaltung on suunatud sülelaste suunas. Kuid on ka juhtumeid, kus aktiivseks pooleks on täiskavanud naisterahvas kes kasutab ära alaealist last. Pedofiil võib eelistada samasoolisi või vastassoost lapsi, või olla huvitatud mõlemast soost. Vastavalt RHK-10, rahvusvahelise haiguste ja nendega seotud tervisprobleemide statistilisele kvalifikatsioonile on pedofiilia (F65.4) seksuaalsuunitluse häire, mis tähendab laste seksuaalset eelistamist, objektid on tavaliselt puberteedieelses või
M. Planck oletas, et aatomid annavad oma energiat elektromagnetväljale ja välja energia kiirgab kvantidena. Einstein arendas kvantteooriat edasi ja lõi kujutluse, et valgus on valgusosakeste voog. Ta lõi ka relatiivsusteooriaga uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist. Teravnesid vastuolud ateisim ja klerikalismi ja teaduse ja usu vahel. Freud lõi psühhoanalüüsi õpetuse ja väitis, et inimese käitumist määravad tungid, eriti seksuaaltung. 4. 1905.a revolutsioon Venemaal (põhjused, sündmused, tagajärjed) Põhjus: Venemaal oli juba pikka aega nö küpsenud kriis, mis 1905.a kujunes revolutsiooniks. Taheti riigikorra ja kodanikeõiguste kaasajastamist, talupojad nõudsid maa jagamist harijatele ja maksukoorma kergendamist, kuna oli olnud majanduskriis, absoluutne monrahia ei suutnud läbi viia reforme, kodanikeõiguste puudumine, töötingimuste parandamine. Sündmused: 1905
2 TEOORIAD ISIKSUSE ARENGUST 1.2.1 Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freud (1856-1939) Freud lõi isiksuse struktuuri ja motivatsiooniteooria. Üldiselt jagatakse Freudi isiksuskäsitlus kaheks: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus jagas inimese teadvuse kaheks eraldiseisvaks territooriumiks, millest ruumiliselt on piiratum see, kus asub teadvus ja suuremas osas on kõik see, mis jääb teadvustamatuks ehk alateadvus. 2. Tungide teooria liikumapanevateks jõududeks on eros ehk seksuaaltung ja thanatos ehk surmatung. Lisaks eeldas Freud, et käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid ja jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks, kusjuures igal astmel peab ära lahendama teatud konflikte ning saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas imikul alates sünnist kuni 12-18 kuu vanuseks saamiseni; 2. Anaalne faas väikelapsel vahemikus 1,5a-3a.; 3
hirmul. Igal seisusel on omad normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on seksuaaltung vs armastus üksiku vaastu. Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei, sest on võimalik armastada seda mis ei orjasta, vaid vabastab 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Paulus tänab alati jumalat tema armu pärast, mis avaldus Jeesuses ning loodab, et inimesed oleks alati viksid ja viisakad. Indiviidide võrdsustumine, tekib vendlus. 3
eristamisest Ego – mina – mälu, tajud – selles tekib teadvus Superego – ülimina Id – miski – ei ole isiksustatud sfäär, kättesaamatu mõistuslikele protsessidele / energiline, korrastamata sfäär Vastandkoht id ja ego vahel – ratsaniku ja hobuse suhe. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat.. Naudingu-/mõnuprintsiip – vastandiks reaalsusprintsiip. Tungide sfäär, mida Freud kirjeldab – elutung (Eros), seksuaaltung, surmatung (Thanatos) Ego ei eksisteeri inimeses sünnist peale, see tuleneb kasvatusest – välismaailma kaudu areneb„mina“ välja. „Mina“-l on võime mälust impulsse välja viia, viivitada osade tungide elluviimisega. Muusika ei pea pakkuma füüsilist naudingut, see pakub midagi muud. Kultuursus tähendab vahetu füüsilise rahulduse edasilükkamist. Superego on eeskuju ja väärtuste hoidla, mida „mina“ ideaalina kasutab. Inimene
EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on: Eros- seksuaaltung Thanatos- surmatung) ISIKSUSE STRUKTUUR: 3 OSALINE: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi · võtab vastu otsuseid · planeerib tulevikku. Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne. 2
Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi
avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). 1) Epileptoidne tüüp sellele tüübile on iseloomulik ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine; afektid on tugevad; julmus; liikumatus, inertsus, raskepärasus; korraarmastus; sihipärasus, tugev seksuaaltung; enesehinnang ühekülgne; kiivus; mure tervise pärast. Sellel tüübil suur soodumus õigusvastaseks käitumiseks. Moodustavad suure osa kõigist alaealistest õigusrikkujates sellised iseloomujooned kujunevad välja halvas keskkonnas. Kohanevad hästi rangelt reglementeeritud korraga, neist saavad tihti kinniste asutuste aktivistid. Düsfooriaseisundis on nad akontaktsed.
Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. Pidusöögis kirjeldab Platon läbi Alkibiadese, Aristophanese ja Sokratese erinevaid armastuse vorme. Alkibiades kirjeldab isiklikku kitsast kogemust, kirjeldades Sokratese väärtusi ning samas tõestades, et on ise oma armastuse ori. Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just
Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel; romantiline aukoodeks: vastandumine ühiskonna konvetsioonidele, materialismi põlgamine; individuaalne au on seotud isamaa-armastusega, st kollektiivse au olulisus; ühiskondliku teenimisega seotud au seega taas sõjaline. 12 Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurim raskus on seksuaaltung ja sellega seotud armastus üksiku, ainulaadse inimese vastu. Selline armastus annab meid juhuse meelevalda. Armastusest ei ole võimalik vabaneda, ent on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. Sokratese kõne: armastus tähendab seda, et x ihaldab y; seda, mida ihaldatakse, ei omata ja seda, mida omatakse, ei ihaldata ega armastata; armastus tuleneb inimese püüdlusest surematuse poole, surematust saavutab surelik inimene vaid sünnitades;
Freudi arvates deviantne käitumine seotud psüühiliste häiretega. Süütundega kurjategijad kelle probleemiks see et nende psüühikast tulenevate häirete tõttu ei ole nad võimelised endast võitu saama, ja panevad paratamatult toime järjest uusi õigusrikkumisi, ise saavad aru et valesti käituvad. Saavad aru et pääsetee olemas, selleks oleks see kui nad tabataks, seeläbi nad saaks lunastada õvastased teod ja võiksid ise enda üle uhkemad olla. Libido - seksuaaltung. Inim tavaline loom kes väga hea meelega oma seksuaaltungi pidevalt rahuldaks. Probleem selle asja juures see et ta on sotsiaalne loom, on ühiskonnas täita erinevaid ül ja toimib sotsiaalne kontroll ja see ei lase inimesel oma libidot vabalt realiseerida, sellest tekivad inim psüühikas tugevad pinged mis peavad kuidagimoodi laabuma. Kuna inim peab oma libido jätma unarusse, võib tema käitumine selle kompenseerimiseks liikuma kahte erinevasse
9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel: 1) Vastandumine ühiskonnale, eneseväljenduse ja ja enesetruuduse ideal, romantilise kunstniku aukoodeks. 2) Ühiskonna nimel suremine, indiviidi au seotud kollektiivse auga(isamaa-armastus). Au omandamine sõjas. Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Inimene peaks kasvama vabana ihadest, sest suurim raskus on seksuaaltung. Armastus tähendab et x ihaldab y, kui ihaldatu kätte saame siis iha kaob. Armastades näeme armastatus vaid ilu, kuid see on nagu kõverpeegel, kõiges on ka inetut. Hinge ilu on välisest ilust õilsam, kõige ilusam on teadmiste ja seaduste ilu. Sokratiline enesküllasus- vähene huvi välise vastu, distants maailma suhtes, tundetus valu suhtes. Moraal: ei ole võimalik saavutada korraga mõlemat. 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised
mõistusele. Aquino Thomas tõi sisse kristliku osa. Kuna jumal on inimese pannud püüdlema headuse poole, siis peakski sellest tulenevalt inimene valima headuse, mitte kurjuse. Igas olendis on olemas ka teine eesmärk, mis on enesesäilitus ehk ellujäämine. See on loodusseaduse eesmärk jääda looduses ellu. Inimest tuleb eelistada looma üle. Eesmärgiks ei tohiks küll saada teiste liikide kõrvaldamine, kuid kui on vaja valida, kas inimene või loom, tuleb valida inimene. Näiteks seksuaaltung ja õpetamisvajadus on head omadused. Seks on seetõttu hea, et liik jääb püsima. Selle eesmärk pole mõnu tunda. Õpetamine on hea, sest inimesel on püüd ratsionaalselt korrastada ühiskonda tõe suunas. Looja seadus Moraaliseadused on kirjutatud inimlikku loomusesse jumala poot. Loodu on korrastatud ning seega on ka maailm korrastatud koht, sest siin on kindlad seadused. Juhuseid on vähe. Korrastatuse taga on jumal
kollektiivne (rahvuse, riigi)au. Ühiskonna teenimisega seonduv au seega taas sõjaline. Au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises või riigi ja rahva nimel suremises. ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis): * Tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. * Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte abil. * Suurim "raskus" on seksuaaltung ning sellega seotud armastus üksiku, ainulaadse inimese vastu. Selline armastus annab meid juhuse meelevalda. Sokratese kõne: Armastus ei saa olla ise täiuslik , sest siis ei hakkaks inimesed armastusest osa saades midagi püüdlema, vaid jääksid rahunenuna paigale. Armastus pole ei hea ega halb, jumalik ega loomalik, tark ega nõme, vaid täpselt vahepeal, sest armastus eeldab püüdlust. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles peitub. Armastus on iha
tõepäraselt. Realistlik romaan kujutab inimest ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel. NATURALISTLIK ROMAAN Arenes realistliku romaani krõvalharuna. Naturalism tahab elu kujutada just sellisena, nagu see on, aga sealjuures lähtub ta kindlatest eeldustest: ! *Inimkäitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond Naturalistlik romaan näitab inimest oma tungide küsis. Tegelane käitub algelistest impulssidest juhituna (nälg, hirm, seksuaaltung). Naturalism kirjeldab ka eemaletõukavat. MODERNISTLIK ROMAAN Modernism on kõige raskemini piiritletav kunstivool, modernismi ning sellele eelneva realismi ja järgneva postmodernismi piirid on väga hägused. Hakkas kujunema 19. saj lõpus, sai valdavaks 20. saj. esimesel poolel. Suurlinnastumise ja üleüldise elutempo tõusu ajal tekkinud. ! Modernisti maailmatunnetus on individualisti maailmatunnetus. Oluline pole mitte ühiskond, vaid üksikisik.
Kui toimub libiido üleminek järgmisele kehapiirkonnale, siis osa liibidost jääb alati eelnenud piirkonnaga ka seotuks. Regressioon on see, kui mingil elumomendil pöördutakse tagasi varasemate naudingu hankimisviiside juurde. Selle raamatuga mingis mõttes loogiliselt on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi". See ilmus 1920. aastal. Selles raamatus on põhirõhk tungidel. Nimelt väidab Freud, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt inimestel meeles ja Freud tuli välja väga pessimistliku käsitlusega. Ta väidab, et elu eesmärgiks ongi surm. Inimene alateadlikult püüdleb selle poole. Freud väidab, et kunagi mingitel põhjustel elutust mateeriast tekkis elus mateeria. See algolek (elutu, surnud mateeria) on ka elus mateeriasse just selle pärast sisse kodeeritud. Ja organism püüdleb algoleku suunas tagasi.
Ta järgib seda, mida peab ja mida on inimene heaks kiitnud. Ja tihtipeale eirab iseeneda idi ehk vajadusi. Ego ülesanne on tasakaalustada kahte poolt (seda, mis ühiskonnas tuleb ja seda, mis on kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses. Tungide teooria: Selle teooriaga on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi", kus põhirõhk on tungidel. Freud väidab, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung, tung luua) ja agressiivsustung (surmatung, tung hävitada). Selle ideega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi.Ta väidab, et inimene alateadlikult püüdleb surma poole. Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5
Afektid on tugevad ja kestvad ja nende käigus võib esineda küüniline sõim, julmus, hoolimatus teise inimese abituse ja nõrkuse suhtes.Kogu isiksust iseloomustab liikumatus, inertsus, raskepärasus, mis väljendub alates motoorikast ja emotsionaalsusest kuni mõtlemise ja väärtushinnanguteni. Seda püütakse tasakaalustada pisiasjadeni ulatuva korraarmastuse ja sihipärasusega. Epileptoidide seksuaaltung avaldub tugevalt, neil võivad ilmneda sadistlikud ja masohhistlikud kalduvused.Tavaliselt eelistavad kangemaid alkohoolseid jooke, joovad tihti mälukaotuseni. Joobes muutuvad veelgi agressiivsemaks, mistõttu satuvad sageli kaklustesse. Võivad armastada mängida hasartmänge; kui suitsetavad,siis kangeid sigarette. Kogu käitumislaad oleks otsekui kompensatsiooniks isiksuse inertsusele. Enesehinnang on ühekülgne, märgitakse tusatujuhooge,kiivust,
ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Romantiline au au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmise tagasid duellid. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. 6 Pidusöögis kirjeldab Platon läbi Alkibiadese, Aristophanese ja Sokratese erinevaid armastuse vorme. Alkibiades kirjeldab isiklikku kitsast kogemust, kirjeldades Sokratese väärtusi ning
suuda Tänu rahale õnnelikud olla. Sama on ka muude ihaobjektidega 2. Milles õnn peitub? Platon, Aristoteles: Peavad olema kõik need komponendid, kuid nende asjade vahel peab olema teatav mikrokosmiline tasakaal. Kõik need asjad peavad olema sätitud nii, et eri hinge osadele (himustav, tahtev ja intellektuaalne ) suunatud naudingu allikad oleksid tasakaalus ega segaks üksteist. N: meelelised naudingud seksuaaltung, söögiisu. Ei saa ainult süüa või seksida:D, need peavad olema tasakaalus ka intellektuaalsete vajadustega(teadmised). Samas ei tohi olla ainult tunnustuseotsija, ei tohi ära unustada ka söömist ja seksi. Sisemine tasakaal. Selle tasakaalu eest on vastutav mõistus. Eeskujuks peaks võtma planeetide ideaalse liikumise. Küünikud loobuvad tasakaaluideest ja lähevad tagasi hedonismi juurde. Tekib B) intellektuaalne hedonism - õnn peitub targalt valitud naudingutes.
TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise- eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali- Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed 2. Tungide teeoria. Liikumapanevateks jõududeks on: · Eros- seksuaaltung · Thanatos- surmatung Isiksuse struktuur: 3 osaline: 1. Mina (ego)- · kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd · jätab maha mälujälgi · võtab vastu otsuseid · planeerib tulevikku. Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla
teosed inimesed haigutama. Kõige populaarsemaks kujuneb sürrealism maalikunstnis, elustatakse fantastilist kunsti. Tõlkes tähendab reaalsuse kohal asuvat kunsti. Breton mõistis selle all mõistuse alt vabanenud kunsti. Esimene sürrealismi manifest ilmus 1 detsembril 1924, esialgud oli sürrealistid äärmusvasakpoolsed. Bretoni mõjutas väga palju ka Freud ning tema alateadvust rõhutavad ideed, nt seksuaaltung. Sürrealistidele olid eeskujuks laste ja vaimuhaigete looming. Lisaks pidasid oluliseks primitiivseid või eksootilisi rahvaid. Alustalaks olid kunsntike unenäod. Üheks võimaluseks oli ka kollektiivne looming, kus mitu kunstnikku töötasid korraga ühe teose kallal ning samas ei näinud nad, millega tegelesid, sest olid visuaalselt eraldatud. Lisaks kasutati ka automaatset joonistamist ja kirjutamist joonistati hästi kiiresti; kadus kontroll käte üle
1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Probleemsituatsioon 5. saj. Ateenas Kuidas luua stabiilset poliitilist kogukonda? Platoni Vabariik: ideaalne linnriik armastusel ja veresidemetel pole rolli seega: meelelistest ihadest vabanemine Kas selline linn on teostatav? Alternatiiv: saavutada individuaalselt Kuidas see on võimalik? Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus Suurim "raskus" on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu. Juhuse meelevald Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei: võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab Symposioni meetod Iga osaleja kõneleb armastusest Enamik ei mõista, et lähtub kitsast isiklikust kogemusest Ainult Sokrates (või tema õpetaja preestrinna Diotima) näeb üldist 8
Kõik psüühilised fenomenid on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Inimese käitumine ja tema motivatsioonid on aktiivsed, energiaga laetud ning muutuvad pidevalt. Kuna isiksuse struktuuri osad on oma loomult vastandlikud, on pidev sisekonflikt inimesele omane. Mina funktsioonid suudavad siiski enamasti tagada konflikti talutavuse. Kui aga mingitel põhjustel miski või ülimina nõudmised tugevnevad, siis võib tasakaal paigast ära minna. See võib toimuda näiteks eluperioodil, mil seksuaaltung on tugevam. Tekib ärevus, kasutusele võetakse kaitsemehhanismid. · Nimeta ja kirjelda teadvustamata protsesse. Üks näide teadvustamata protsessist on sügavustaju. Kahe silmaga korraga vaadates tajume objekte ja nende kaugust teisiti kui silmi eraldi kasutades. Teise teadvustamata protsesside rühma moodustavad need psüühilised protsessid, mis on kunagi olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Eksisteerib nähtus, mida nimetatakse automatiseerimiseks
1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad. Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema."
3.1. kasvustaadium 0-14 3.2. otsingustaadium 15-24 3.3. elukutse sisseseadmise staadium 25-44 3.4. alalhoiu staadium 45-64 3.5. loojaku (allakäigu) staaium- >65 4.Intiimsuse saavutmine. Nooruk õpib ennast tundma suhetes vastassooga. Miks inimesed abielluvad.? Inimestele meeldib mõtelda, et nad on armunud. See emotsioon, mida nad tunnevad, on väga sageli tugev seksuaaltung, hirm või soov tunnustuse järele. Miks siis inimesed ikkagi abielluvad? Põhjuseks on paljude tegurite kombinatsioon: Mille alusel inimesed abikaasasid valivad? 1. Freud. Lapsel kujuneb ligitõmme ja armastus vastassoost vanema suhtes. See kandub alateadlike potsesside vahendusel üle sotsiaalselt vastuvõetavamatele isikutele- oma võimalikule tulevasele abikaasale. 2. Vastastikku täiendavate (komplementaarsete) vajaduste teooria Vastandid tõmbavad teineteist ligi. 3
märksa laiem, kuna hõlmab ka neid asju, kus genitaalne kokkupuude puudub. *) Freud väidab, et üheks seksuaalelu funktsiooniks on oma kehaosade kaudu naudingu elamuste hankimine ja teatud hetkel võib see viia ka soojätkumiseni, kuid naudingu ja soojätkumise funktsioon ei pruugi langeda kokku. -) Ta väidab, et inimene on sünnimomendist biseksuaalne, kuid enamikel inimestel asendub see ühel momendil monoseksuaalsusega. -) Freudi arvates on kaks põhilist asja, millega meie seksuaaltung peab võitlema häbi- ja vastikustunne. *) Need on tekitanud ühiskond ja sellest võib järeldada, et ühiskond alati piirab üksikisiku seksuaalsust. -) Väikelaste seksuaalsus lähtub definitsioonist, et seksuaalsuse all mõistetake kehaosade kaudu naudingute hankimist. Väitis, et seksuaalsust väikese lapse juures võib märgata juba sünnist saati ja seda saab jagada kuni viieks seksuaalsuse faasiks: *) 1. Faas: sünnimoment 1
1912.a. ilmus Jungi „Libiido muutumised ja sümbolid“, kus ta eemaldub teadlikult Freudi libiido mõistest.Freud mõistis libiido all sugutungi ning pidas seda ainsaks psüühilise energia vormiks aga Jung arvab,et psüühilist energiat tuleks vaadelda kui füüsilise energia analoogi, kusjuures seksuaaliha või agressiivsus- on vaid selle psüühilise energia välised avaldusvormid.Seega mõistab Jung libiido all psüühilist energiat laiemas kontekstis kui vaid seksuaaltung, mis Jungi järgi on üks tung teiste samaväärsete hulgas. Jungi analüütiline psühholoogia: nimetuse „analüütiline psühholoogia „ võttis Jung kasutusele 1913. a pärast Freudi psühhoanalüüsist eemaldumist.Tema arvates tuli psühholoogias uurida ka teadvustamatust(mis vastandub teadvuse uurimisele psühholoogias) ja mitte ainult individuaalset teadvustamatust vaid kollektiivset.INDIVIDUAALNE –on otseselt seotud inimese individuaalse minevikuga
õpitakse ka hälbekäitumist vastastikuse suhtlemise, kommunikatsiooni protsessis, milles peatähtsad on vahetud inimkontaktid. Hälvik kujuneb siis, kui tema keskkonda jäävad peale normide rikkumisele suunatud käitumishoiakud. Freud: Hälbekäitumine on seotud psüühiliste hälvetega, nt. süütundega kurjategijad. Hälbekäitumise teel saaks kurjategijat kiusates teda kuritegelikust käitumisest eemaldada. Isik võib hälbeläitumisse sattuda, kujutades ennast sotsiaalse loomana ehk seksuaaltung (libido) viib teda edasi. Loomad võivad vahekorda astuda igal pool inimest distsiplineerib aga ühiskond. Seepärast leiabki tee (nt. kuritegevuse juurde, põhjuseks seksuaalne rahuldamatus). Kompensatsioon millegi muu tegevuse näol. Kuidas defineerida hälbimist? 46 1. Läbi normaalsuse e normidest kinnipidamise
Kirjandus ja psühhoanalüüs Soovkujutelmade roll kirjanduses Kirjandus kui (eduka) sublimatsiooniprotsessi tulemus Sublimatsioon: võime nihutada tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt `kõrgematele' mitteseksuaalsetele eesmärkidele Kirjandus kui konfliktide ja repressioonide käsitlemise/ületamise viis autorile ja lugejale 69.Kirjandus ja seksuaalsus (ka Sigmund Freudi teooria) Seksuaalsus kui keskne inimese käitumist mõjutav tegur Seksuaaltung (Eros) versus surmatung (Thanatos) Seksuaalsete soovkujutelmade ja moraalinormide vastuolu Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusse, neid saab rahuldada varjatud kujul 1) kondenseerimine 2) nihe (alateadliku iha objekti asendamine vastuvõetavaga) 3) sümbolism (allasurutud iha asendamine mitteseksuaalse objektiga) 70.Isiksuse struktuur (ka Sigmund Freudi teooria) Isiksuse struktuur 1.Id-isiksuse bioloogiline mina (instinktid)
Pidurduvad mõtted, aistingud, tajud-võimalik tõsta psüühiliste funktsioonide efektiivsust. Transis e somnambuulses seisundis ei reageeri ta millelegi muule kui hüpnotiseeruja sõnadele. Rapordi- kontakt. Hüpnoosi antav korraldus ei tohi minna vastuollu hüpnotiseeritu eetilis-moraalsete tõekspidamistega, ei tohi lõhkuda tema isiksuse terviklikkust- hüpnoos katkeb. VAJADUSED- aktiivsuse põhjused? Kant- rahulduse saamise iha/lootus, kohuse täitmine; Freud- alateadvusse surutud seksuaaltung; Alder- tung valitsemisele või allumisele. Üldiselt- vajadus.- paneb inimese liikuma, praktiseerima, suhtlema. Ajendavad psüühilist tegevust, pannes teatud viisil ja suunas käituma. Ehk tarve- mingi elu-, tegevuse- või arengutingimuste puudumise tunnetamine. Käitumist reguleerivate peaaju keskuste püsiv, dominantne erutus või erutuskolde tsükliline taasilmnemine. Cannon- eneseregulatsiooni printsiip- organismi elundite koostöö, kus kõrvalekalle normist kutsub esile
Preemiad. Preisi Friedrich Suure orden “pour la mérite” – teenete orden. Alternatiiv: saavutada individuaalselt Lootus asendada... Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents… Suurim “raskus” on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu ausa võistlusega, mis toitub positiivsetest eeskujudest (emulatsioon) Kas võimalik vabaneda?-> võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid Ühilduv filantroopia ideaaliga vabastab Romantiline au Symposioni meetod
*seksuaalne aktiivsus versus seksuaalne passiivsus *vastutus versus vastutuse puudumine *domineerimine versus alistumine Margaret Mead (1901- 1978) arengu pidevus või katkemine (1928,1950) 3 Lääne kultuuris eksisteerivat katkemist, mis põhjustavad tungi ja stressi noorukieas (erinevates kultuurides, kuid ka erineval ajahetkel samas kultuuris) *Vastutusvõimelisus versus sõltvus vanematest *tüdrukute varasem seksuaalne küpsemine versus poiste hilisem küpsemine *poiste tugevam seksuaaltung versus ühiskondlikud normid. *Kultuuriline relativism. Uuris Uus- Guineas kuidas tüdrukute menstr. Suhtuti. Kuidas mensest põdev tüdruk ise käitus. Suruvad maha ühiskondlikud normid.Erinevad mikrofaktorid. *Mõlemad naised on kultruur antropol. Koolokondade esindajad , tegid lahti oma uurimused. Uurisid traditsioonilisi kultuure, panid tähele seda, et kõikides kultuurides pole tegu sellega, et noorukiigaei ole mässumeelne, pole riski,tormi ja stressi
Ernest Hilgrdi andmetel on u 10% inimestest mittehüpnotiseeritavad. Kergestihüpnotiseeritavate inimese tunnused tähelepanu keskendatus, aktiivne kujutlusvõime, kalduvus fantaseerida, usaldatavus. Hüpnotiseerija saab anda korraldusi, mida h-tav hiljem korda võib viia, ise seda ei mäleta, kuid viib täide. VAJADUSED JA MOTIIV VAJADUSED On arvatud, et tegutsema paneb rahulduse saamise iha või lootus, kohustuse täitmine (Immanuel Kant), alateadvusesse surutud seksuaaltung (Sigmund Freud), tung valitsemisele ja allumisele (Alfred Adler) jne. Vaatamata probleemi erinevatele lahendustele tunnistab enamik psühholooge käitumise determineeritus millestki, mida tähistatakse üldise terminiga vajadus. Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Inimesed on harjunud seletama käitumist lähtudes oma mõtlemisest, selle asemel et minna sügavamale ja seletada oma tegusid oma vajadustest lähtudes
tulenevate häirete tõttu pole nad võimelised endast võitu saama ja panevad toime järjest uusi õigusrikkumisi. Ise nad saavad aru, et käituvad õigusvastaselt ja on natuke mures selle pärast. Pääsetee sellest on olemas ja selleks on see, kui nad tabataks õiguskaitseorganite poolt ja seeläbi nad saaks lunastada oma õigusvastased teod ja võiks oma käitumise üle edaspidi uhkemad olla. Miks inimene libedale teele üldse satub? libido seksuaaltung inimene ei erine loomariigist mitte millegi poolest eriti tema seksuaaltungi arvestades. Inimene on tavaline loom, kes väga hea meelega oma seksuaaltungi pidevalt rahuldaks. Selle juures on aga 1 probleem inimene on sotsiaalne loom, ta on ühiskonnas, kus sotsiaalne kontroll toimub pidevalt ja see ei lase inimesel on libidot vabalt realiseerida ja sellest tekivad inimese psüühikas tugevad pinged, mis peavad kuidagi leevenduma. Kuna inimene peab oma libido
annaabi.ee 
