Ecstasy (0)

Ecstasy

MDMA ehk ecstasy on mitte-looduslik aine, mille tootmine toimub keemiliselt. MDMA pärineb 1912. aastast. Keemiliselt ja farmatseudiliselt on see suguluses amfetamiiniga. MDMA-d kasutati varem kui söögiisu vähendajat, kuid peagi see lõpetati kaasnenud kõrvalmõjude tõttu. Kaheksakümnendate aastate keskel lisas ÜRO Narkootikumide komisjon MDMA keelatud ainete nimekirja.
Ecstasy toime:
Tavaliselt hakkab tablett mõjuma 20-60 minutit pärast sisse võtmist. Kaks tundi hiljem jõuab
mõju kõrgpunkti ja järgneva kahe tunni möödudes hakkab see taas vähenema.
Tablett mõjutab koheselt kogu keha. Ecstasy tarbija muutub püsimatuks, hüperaktiivseks, vahel ka ärevaks ning närviliseks. Kehatemperatuur tõuseb. Lihased on pingeolekus, refleksid
tugevnevad, samal ajal võivad tekkida äkilised lihaskrambid ja värisemine. Enamasti tekib püsiv isukaotus, millega vahel kaasneb ka iiveldus . Tavalised ebameeldivad ilmingud on enda piiride mitte tundmine, rahutus , halb keskendumissvõime, otsustusvõime vähenemine, häired kuulmisel ja nägemisel (hallutsinatsioonid), ärevus, depressioon . Kõige selle tipuks on ebakindel kõnnak, pea- ja lihasvalud , häired urineerimisel.
Püsivamad tagajärjed on väiksem une vajadus, isukaotus, ärrituvus, keskendumisvõime häired, kurnatus , rahutus, langenud seksuaaltung, kõne ja mälu häired.
Südame- ja vereringehäiretest on tavalisemad südamerütmi häired, pulsi kiirenemine , vererõhu tõus, ajuverejooks ja rabandused. Mõnedel juhtudel isegi äkiline ning surmav südameatakk.
Hirmu ja paanika hetked ning skisofreenilised haigused
Sageli esineb juhtumied, kus eufooriline tunne, mis peaks saabuma pärast tableti sissevõtmist,
asendub hoopiski rahutuse ning paanikahäiretega. See võib viia depressiooni ning suitsiitsete
mõteteni. On avastatud, et juba pärast ühe ecstasy tableti tarbimist võivad tekkida tõsised depressiivsed meeleolud, mis lõppevad enesetapu või selle katsega. Selliste meeleolude põhjuseks on ajus kahjustunud serotoniini rakud , mis omavad depressiooni tekkimises olulist rolli.
Paanikahäired võivad viia tõsiste närvihaigusteni, kus reaalsuses toimuva piirid on tugevalt
ähmastunud. Haige tunneb, et nii tema ise kui ka ümbritsev keskkond on muutunud, kõik näib
ebareaalne ning sageli hirmutav. Tekivad hallutisnatsioonid ja pettekujutlused. Sellised
psühholoogilised anomaaliad vajavad psühhiaatrilist ravi, sageli haiglas . Haigushood võivad kesta nädalaid või kuid ning hiljem uuesti ilmneda, isegi siis, kui ei tarbita ecstasyt. Haigele tähendab see tõsiseid muutusi igapäevaelus, mis sageli toob kaasa kooli pooleli jätmise, töölt lahkumise ning suhete katkemise lähedastega.
Ecstasy liikluses
Ecstasy mõjutab ka liiklust ning süütuid kaasliiklejaid. Uimasti ergutava mõju tõttu kaotab
autojuht reaalsustaju ning sõidustiil muutub agressiivsemaks. Juhul kui rooli istutakse pimedas , suurendab ebaloomulik pupillide laienemine riski pimestuda vastu sõitva auto tuledest. Lisaks lülitab uimasti välja keha enda valu tundlikkuse ning vastupanuvõime, nii et tihti pärast terve öökestnud tantsimist, tabab inimest ecstasy mõju kadumisel äkiline vaimne ning füüsiline väsimus. Seega on autoõnnetusse sattumise risk tunduvalt suurem. Fakt, et paljud noored lähevad peole isiklike autodega, muudab selle riski veelgi reaalsemaks.
Tanel Paavel
G2c