Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ Filmi teemaline tööleht (1)

Kätlin Ilves
12B
Oscar Wilde „ Dorian Gray portree“
Filmi teemaline tööleht
1. Kui Wilde’i sümbolistliku fantaasialoo elegantne vaimukas stiil esindab estetismi, siis film kuulub oma üheselt mõistetava ja julma kujundikeelega pigem naturalistliku kunsti valdkonda. Meenuta naturalismi tunnuseid ja põhjenda selle mõiste kasutamist.
Naturalismi tunnused:1) Inimeses on määravad bioloogilised mitte sotsiaalsed tegurid. Inimese käitumise määravad tegurid nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Dorian Gray filmis käitus Dorian vastavalt oma vajadustele, mõtlemata mida see kaasa toob. Naturalismis kirjeldati kiretult elu inetumat poolt ja inimese allakäiku. Kogu film oli minu meelest üsna kiretult kujutatud, oli küll palju alastust ja erinevaid vahekordi erinevate inimestega, aga selles kõiges ei olnud kirge. See jättis mulje, et nii peabki olema, mitte mingisuguseid sügavamaid tundeid ja Doriani suhtumine muutus filmi kestel pidevalt. Samuti ei olnud režissööri jaoks probleem kujutada kõike väga realistlikult, alastistseenides ei jäänud midagi varjatuks ja selgelt oli näha Doriani allakäik. Filmi lõpus oli kõigile selgelt näha erinevus Londonisse saabuva noore mehe ja temast saava koletise vahel. Naturalismis oli meelistegelane pärit lihtrahva hulgast, ta oli paheline, kõlvatu ja eemaletõukav, talle jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Dorian oli kohe kindlasti kõlvatu ja eemaletõukav. Filmi alguses ta lausa meeldis mulle, aga iga mööduva minutiga oli ta aina rohkem ärritav. Stseen, kus ta Basili matustel kõnet pidas, oli minu jaoks absoluutselt välja-kannatamatult vastik. Enda poolt mõrvatud mehe haual luuletust lugeda ja rääkida, kui väga teda igatsema hakatakse on ikka tõeline nahhaalsus.
2. Romaanis „Dorian Gray portree“ kajastub kõige rohkem kirjaniku isiklik elu. Romaani 3 peategelast väljendavad tema erinevaid külgi: elunautija, kunstnik, filosofeerija. Kirjelda Basil Hallwardi ja Henry Wottoni mõttemaailma. Iseloomusta kummagi rolli teoses ja Dorian Gray elus.
Basil Hallward oli tõeline kunstnik. Teda lummas Doriani ilu ja ka see, et Dorian ise ei teadvustanud endale missugune ta välja näeb. Basil on minu meelest see, kes hoiab Doriani tagasi, et ta ei kalduks lõplikult õigelt teelt kõrvale. Basili tapmisega on Dorian hukule määratud, tema hinge ei saa enam päästa. Basil teadis, et Henry mõtted suudavad Doriani mõjutada ja üritas teda hoiatada ja talle meelde tuletada, et Henry mõtted ei ole puhas kuld , aga Dorian ei kuulanud teda. Basil oli kaastundlik, hoolis Dorianist ja uskus temasse.
Henry Wottoni mõtted kehastasid kõike halba, aga ise ta halb ei olnud. Väitis, et ilu ja nauding on ainsad väärtuslikud asjad. Tema mõtted ja ideed olid ebamoraalsed. Ta armastas gini ja sigarette, lubas endale lõbumajas käimist, aga ta ei olnud õel, lihtsalt otsekohene . Vahel jäi mulje, et ta püüdis Dorianist vormida meest, kes ta ise olla ei julgenud. Kuigi ta teadis, et Dorian ei ole ingel , kuna ta ise oli mehe juhtinud ebamoraalsete naudinguteni, jahmatas isegi teda see, milleks Dorian võimeline oli.
3. Romaani kirjutades olevat Wilde võtnud eeskuju paljudelt kaasaegsetelt autoritelt. Film tekitab rohkem või vähem otseseid assotsiatsioone mitmete kirjandusteostega. Missugustega? Selgita milles seisneb seos ja kuidas see filmi mõistmist avardab.
Oskan ehk ainsa näite tuua Faustist, kus Faust ka sõlmis Mefistofelesega lepingu nagu Dorian. Faustis lihtsalt oli Mefistofeles eraldi tegelane, aga Dorian Grays pidi ta ise juurde mõtlema.
4. Missuguste tänase inimese probleemidele paneb Doriani lugu mõtlema? Arutle nende üle.
Dorian Gray lugu paneb mu mõtlema eneseimetlusele ja egoismile. Tänapäeval on tihti nii, et inimesed ei näe kedagi teist enda ümber, on endasse armunud nagu Narkissos oma peegelpilti. See omakorda sunnib neid tegema valikuid ja otsuseid, mis tõukavad nad eemale kõigist inimestest enda ümber, välja arvatud endast muidugi. Mul oli sõber, keda kahjuks enam ei ole. Ta kadus minu ümbert just selle eneseimetluse ja egoismi tõttu. Ma kuulsin päevade viisi tema elust: kui ilus ta on, kui andekas ta on, kus ta käis, mida ta tegi. Ühel hetkel julgesin mainida, et ka mina olen olemas ja liigne eneseimetlus viib hauda nagu Narkissoski ju uppus lõppude lõpuks oma peegelpildi nautimise tagajärjel. Kahju on juba tehtud, ta ei kuula kedagi ja see pidev eneseimetlus jätkub, lihtsalt inimesed, kellele end taevani kiita, vahelduvad. Dorian oli samasugune eneseimetleja. Seda tehes ei pannud ta tähele teiste inimeste tundeid. Ta ei lasknud end häirida faktist, et teeb kellelegi oma käitumisega haiget ja see ta lõpuks hävitaski. Inimesed peaksid rohkem mõtlema ja arvestama teistega enda ümber ja rääkides pidama väikse pausi ja mõtlema, mida nad õieti ütlesid. Enesekindlus on hea, aga liigne enesekindlus saab tihtipeale saatuslikuks.