Selle tugevad ja nõrgad küljed ning põhifaasid, mis tuleb õpetamisel läbida õpilaste tunnetusprotsesside toetamiseks. (8.1) Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja õppevormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis. Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teadaolevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. . Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni puhul on initsiatiiv küsimuste esitamisel ja vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele
Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks teadma puidu ehitusest ja omadustest, et vastavalt sellele valmistada erinevaid puittooteid. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokkutõmbumine), bioloogiline kestvus ning tugevusnäitajad. Õppematerjal on jagatud kuude peatükki. Teksti on illustreeritud rohkete joonistega, mis aitavad paremini esile tuua teema sisu ning mõista õpitut.
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja ...
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud...
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuu...
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
ühtne. Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud. Kirjutaja ei sega põhjendamatult erinevaid sõnakihte (nt kirjakeelt ja slängi vm), ei kasuta kordusi ega abstraktset sina-isikut, pateetilisi hüüdeid ega retoorilisi küsimusi, teksti ilustamiseks metafoore. Lause- ja mõttepiir on kohakuti üht mõtet väljendab üks lause, üht mõttearendust lõik. On äärmiselt oluline järgida õigekeelenorme. Tähtis õppematerjal on seni kirjutatud kirjandid, mida analüüsides selguvadki enda tehtavad tüüpilised vead. Mõnes valdkonnas (kokku lahkukirjutamine, muutelõpud, tähendus jm) aitab õigekeelsussõnaraamat. Sõnakasutus - sõnade järele, järel ja järgi; peale ja pärast; õigesti ja õieti; vahel ja vahest tähendused vaata õigekeelsussõnaraamatust, sealt leiad ka lausenäited; - ole tähelepanelik sõnade osa, enamik ja enamus kasutamisega. Õige: Osa
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid ....
ühtne. Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud. Kirjutaja ei sega põhjendamatult erinevaid sõnakihte (nt kirjakeelt ja slängi vm), ei kasuta kordusi ega abstraktset sina-isikut, pateetilisi hüüdeid ega retoorilisi küsimusi, teksti ilustamiseks metafoore. Lause- ja mõttepiir on kohakuti üht mõtet väljendab üks lause, üht mõttearendust lõik. On äärmiselt oluline järgida õigekeelenorme. Tähtis õppematerjal on seni kirjutatud kirjandid, mida analüüsides selguvadki enda tehtavad tüüpilised vead. Mõnes valdkonnas (kokku lahkukirjutamine, muutelõpud, tähendus jm) aitab õigekeelsussõnaraamat. Sõnakasutus - sõnade järele, järel ja järgi; peale ja pärast; õigesti ja õieti; vahel ja vahest tähendused vaata õigekeelsussõnaraamatust, sealt leiad ka lausenäited; - ole tähelepanelik sõnade osa, enamik ja enamus kasutamisega. Õige: Osa
Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasium...
raames. Seepärast antud temaatikat siin peatükis ei korrata. Põhjalikumalt võetakse vaatluse alla teemade järjestamine. Eesmärk on luua erinevaid kavasid, millede hulgast konspekti lugeja saab valida talle sobiva. Peale sobiva kava valimist võib lugeja määrata selle konspekti avaleheks (muutes veebilehtede favoriidiks või lisades järjehoidja). Kõik kavad on interaktiivsed sisukorrad. Klikkides sisukorra konkreetsel punktil avaneb vastava teemaga seotud õppematerjal. Lähtudes õpiobjektide metaandmete andmebaasi katsetamise tulemustest, on võimalik konspektile luua järgmisi sisukordi: 1. Projektijuhtimise valdkonna põhjalik käsitlus, teemad järjestatud projektifaaside järgi. Sihtgrupiks ärijuhtimise eriala tudengid. 2. Valdkonna pealiskaudne käsitlus, moodulid grupeeritud faaside järgi. Sihtgrupiks gümnaasiumi õpilased. 3. Materjali detailne käsitlus, teemad grupeeritud projektijuhtimise valdkondade lõikes.
Võrumaa Teataja, 9. juuni (nr 65). Cooper, D.J. 1998. World´s Longest Suspension Bridge Opens in Japan. https://www.fhwa.dot.gov/publications/publicroads/98julaug/worlds.cfm 05.04.2014 Eesti Muusuemide Veebivärav. Foto: Purre Roosisaarele, VK F 1507:18F, Võrumaa Muuseum. http://www.muis.ee/museaalview/1082364 05.04.2014 Geoview.info. Roosisaare sild. http://ee.geoview.info/roosisaare_sild,70528648w 05.04.2014 Haridus- ja teadusministeerium. 2009. Silla ehitamine: õppematerjal. http://www.real.edu.ee/tehnoloogia/yritused/projekt3_1/ylesanne_t.pdf 05.04.2014 Honshu-Shikoku Bridge Expressway Company. Introduction of Akashi-Kaikyo Bridge. http://www.jb-honshi.co.jp/english/bridgeworld/bridge.html 05.04.2014 Idanurme, J. & Idanurme, S. 2007. Roosisaare rippsilla ekspertiis. Võrumaa Muuseum. Ivask, A. 1976. Võru: tutvustaja. Tallinn: Eesti Raamat. Kabun, K. 2007. Arheoloogid sukeldusid iidset Tamula asulakohta uurima. Võrumaa Teataja, 26. mai (nr 59). Keija, Z. 2012
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikut...
, Reunala, T., Karvonen, J., Suhonen R. (toim.) (2006). Nahahaigused. 22 Tallinn: AS Medicina. Labotkin, R. (2002). Onkoloogia taskuraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Labotkin, R. (2004). Vähk on avastatav ja ravitav. Tartu Ülikooli Kirjastus. Niin, M. (2009). Melanoom. http://www.kasvaja.net/Melanoom/id/97/ (04.03.2010) Podar, U., Sillastu, V., Truupõld, U. (1988). Kasvajad: õppematerjal arstiteaduskonna üliõpilastele. Tartu Rinnavähk. http://www.rinnavahk.ee/ (23.02.2010). Rätsep, V. (1998). Naiste rinnanäärmevähi ennetamine. Tallinn: Medicina. Tampere, M. (I.a.). Nahavähk. http://www.derma.ee/articles.php?id=156 (04.03.2010) 23
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Tarneahela määratlus ühte või mitut ettevõtet hõlmav terviklik...
..................31 5.3. Närvivõrkude kasutamine PID-regulaatori sünteesil .............................................31 Kirjanduse alfabeetiline loetelu ...............................................................................................33 2 Eessõna Tallinna Tehnikaülikoolis ei õpeta spetsiaalset närvivõrkude kursust. Käesolev õppematerjal on ettenähtud eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna üliõpilastele. Ta annab ülevaate tehisnärvivõrkude koostamise printsiipidest ja nende tähtsamatest rakendustest. Erilist tähelepane pööratakse mitmekihilisele pertseptroni struktuurile ja vea tagasilevi meetodile. Iga peatükki lõpus huvitundjatele pakutakse täiendavat kirjandust, kust saab leida rohkem informatsiooni vaadeldava temaatika kohta.
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere ho...
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav ...
..................31 5.3. Närvivõrkude kasutamine PID-regulaatori sünteesil .............................................31 Kirjanduse alfabeetiline loetelu ...............................................................................................33 2 Eessõna Tallinna Tehnikaülikoolis ei õpeta spetsiaalset närvivõrkude kursust. Käesolev õppematerjal on ettenähtud eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna üliõpilastele. Ta annab ülevaate tehisnärvivõrkude koostamise printsiipidest ja nende tähtsamatest rakendustest. Erilist tähelepane pööratakse mitmekihilisele pertseptroni struktuurile ja vea tagasilevi meetodile. Iga peatükki lõpus huvitundjatele pakutakse täiendavat kirjandust, kust saab leida rohkem informatsiooni vaadeldava temaatika kohta.
Tallinna Saksa Gümnaasium TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Õppematerjal Koostajad: Ivi Olev Harry Sepp Anu Tuulmets Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ?.......................................................................................................3 1.1. Mis on probleem?...........................................................................................................3 1.2. Kuidas seada eesmärki?................................................................................................. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOST...
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev...
ka väljas poolt organisatsiooni. Eriti oodatud ja asjakohased on organisatsiooni enda ekspertide, tippjuhtide või juhtkonna liikmete sõnavõtud ning töötajate informeerituse suurendamise eesmärgil peetavad loengud. 2) Videod, filmid- nii spetsiaalselt õppeks loodud kui ka kaudsemalt konteksti sobivad videod ja filmiklipid või terve õppefilm rikastab ja on emotsionaalselt atraktiivne õppematerjal. Filmide kasutamisel on otstarbekas nii enne kui ka peale filmi vaatamist teha arutelu ja analüüsida, mida antud filmist on õppida, millised on järeldused ja rakendamisvõimalused töökontekstis. 3) E- õpe- meetod, kus õpe toimub erinevate tehnoloogiliste keskkondade abil. Spetsiaalselt loodud e- õppe materjalid võimaldavad interaktiivsust ja on õppijale mugavad ning atraktiivsed kasutada. Samas võib e- õppe olla ka
Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. K...
Tallinn. 1987, 85 lk, lk 50 7. Torim, H Kergejõustikualade tehnikast. Tallinn. 1993, lk 4-23, lk 4 8. Torop, T Kiiruslike võimete arendamise harjutusvara. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liit. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik III, 2. osa.2012, 72 lk, lk 4-6 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/KJ3_2osa_final_SMALL.pdf 9. Veigel, M. Laste ja noorte kehalised võimed ja nende arendamine. Tallinna Pedagoogilise seminari õppematerjal veebis: www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/kiirus_ja_selle_arendamine.html www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/kiiruse_arendamine.html www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/harjutused_kiirusvime_arengule.html 19 LISA 1 Üldkehaline jõutreening Käe- ja rinnalihased Käe- ja rinnalihaseid on hea treenida kätekõverdusi tehes (joonis 1) või lõuga tõmmates.
see teise poole suhtes mõistlik – OÜ-lt ei saa eeldada muudetud lepingu täitmise jätkamist ja õigem on leping lõpetada. Kuna OÜ on pankrotis, siis ta ilmselgelt ei saa tootmist jätkata ja seega puudub ka otstarve äriruume üürida. 3. – 4. vt eelmine kaasus. Järeldus: OÜ-l on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda VÕS § 97 lg 5 alusel. Seminariks vajalik õppematerjal: VÕS, kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 116-118, 188-196, 223, 271, 309, 313. Riigikohtu otsused: 1. RKTKo 3-2-1-110-08, p-d 11-13 (fotoaparaadi kaasus) – taganemine ja uue lepingu sõlmimine; RKTKo 2-10-12908 p 13.8. – VÕS § 116 lg 5; RKTKo 2-15-3965 p 14 – õigus kokku leppida olulises rikkumises 9 2. RKTKo 3-2-1-80-10 p 10-12 (seenega maja Läänemaal) – täiendava tähtaja andmine taganemise eeldusena 3
hoopiski muuta. Iga õpetaja peaks kavandama õppetöö nii, et see kindlustaks kõigi õpilaste arengu. Loeng, jutustus ja seletus. Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis .Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Nõuded loengu ülesehitusele.1.Loengut alustatakse teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis aitavad häälestuda õppimisele.2
KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
15 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 võib küll mõned võitlused võita, kuid kogu grupi kui terviku efektiivsus väheneb, mistõttu grupiliikmed ei pruugi saada oma pikaajalisi eesmärke saavutatud ja vajadusi rahuldatud. KASUTATUD KIRJANDUS Alas R (1999). Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. Riigi -ja kohaliku omavalitsuse ametnike pädevuskoolituse õppematerjal. Eesti Haldusjuhtimise Instituut. Tallinn Järv L, Männamaa I (1995). Näpunäiteid meeskonnatööks. Tallinn Zastrow C (1993). Social Work with Groups. Nelson-Hall Publishers/Chicago 16
Kindlasti on oma kahtlustele kinnitust leides raske jääda rahulikuks. Abi võib olla järgmistest nõuannetest (,,Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained" Anu Neuman) Toimetulekuoskused (,,Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained" Anu Neuman) KOKKUVÕTTE Inimeseõpetuse konspekt sisaldab palju kasulikut infot mis on väga oluline. Sisukordis on üksteist osad millel on palju kasulikut infot. Töö eesmärgiks oli luua õppematerjal, mis aitab mul luua tervikpilti õpitud materjalist, koguda kokku vajalikku, enda jaoks olulist, informatsiooni, et seda siis hiljem uuesti kasutada ja ka täiendada. Selles töös ma lisaksin info uimastite tüüpi kohta, tutvusin paljudega narkotikumitega (näiteks: mdma, amfetamiin, lsd, ketamiin, ghb j n.e.) ja see oli huvitav informatsioon. See töö annab lühike ülevaade uimastite olukorrast Eestis.
erinevate köite puhul. Sõlmede puhul ei ole kunagi võimalik öelda: „kõik nad on selged!“. Sõlmede tegemist peab arborist harjutama pidevalt, püüeldes sõlmimisliigutuste automaatsuse poole. Kui sõlme mõnda aega ei kasuta, siis kätteõpitud vilumus 28 paratamatult kaob. Seetõttu soovitan harrastada sõlmede õppimist kui meeldivat ajaviidet. Käesolev õppematerjal on loodetavasti abiks. 29 KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS European Arboricultural Council (EAC). European Tree Worker. Patzer Verlag, Berlin-Hannover 2005 http://www.firn.ee/loengud/solmed_loeng2007v1.pdf Pawson, D. „Sõlmed“. Tõlge eesti keelde Helen Urbanik ja Tänapäev, 2005 Dirk Lingens „Baumknoten“. 2006 schlauverlag, Dirk Lingens, Kiebitzberg 2, D-23617 Stockelsdorf, Germany
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused......................................................................
õiguskaitsevahend ei tekita põhjendamatut ebamugavust. 2. Formaalsed eeldused. 1. VÕS § 222 lg 6 alusel ei ole ostja kaotanud õigust nõuda asja parandamist, kuna ta teatas müüjale mõistliku aja jooksul pärast ettekirjutust, et küttekolded tuleb kindlasti parandada. Järeldus: Ants saab nõuda Peetrilt kinnisasja parandamist VÕS § 222 lg 1 alusel. Seminariks vajalik õppematerjal: 1. VÕS, kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 100-101, 103-104, 108, 119, 217-222. 2. Õpikust – peatükid 9.-10.3. (k.a) 3. Loengukonspekt- peatükid 5 ja 6-7.2. (k.a) Seminariks vajalik kohtupraktika 1. RKTKo 3-2-1-100-15, p 21, 26-33 (täitmisnõue, kui asi ei vasta lepingutingimustele; varjatud puudused; ülevaatamiskohustus), vt ka RKTKo 3-2-1-62-08, p 11 (täitmisnõude
haarab nägemispuudega lapse kõikvõimalikesse tegevustesse nii tundides kui väljaspool (koorilaul, tants, näitering); leiab lapse tugevad küljed ja tõstab neid esile; käsitöö, kodumajanduse tunnis õpetab eristama erinevaid materjale jne). Liikumine koolis ja õppetöö korraldus (kõikjal seintel käsipuud, ustel kätega tuntavad sildid; õpilane istub esimestes pinkides, et kuulda võimalikult hästi õpetajat; pimekirja tundev abiõpetaja; õppematerjal kas pimekirjas (tekstid) või käega kombitav (shabloonid); koolis arvuti pimekirja klaviatuuri ja printeriga; võimaldada lapsel vastata suuliselt (mitte kirjalikult); nägemispuudegalapse klassi tunnid toimuvad esimesel korrusel ühes kindlas klassis; soovi korral võimaldada lapsel kasutada tunnis diktofoni). KOOLI VÄLINE: Vanemad (aidata last õppimisel; viia ringidesse, toetada lapse
rants, kõvadus, termiline töötlemine, pinna katmise viisid jne. Detaili tööjooniste alusel valmistatakse detailid, seejärel koostatakse nendest koostejooniste järgi sõlmed, seadmed, masinad, mis ühendatakse elektri-, pneumo-, hüdraulikaskeemide alusel koostatud juhtorganitega. Õppeaine “Joonestamine” omandamine ei ole mõeldav teoreetiliste teadmiste kinnistamiseta tegelikkuses, praktiliste ülesannete lahendamiseta. Selles aitabki nii õpilasi kui õpetajaid käesolev õppematerjal. Joonestamine aitab kujundada tulevase oskustöölise kutsetööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Joonestamise peaeesmärk on õpetada joonist lugema ning kasutama. Joonis on tehnikakeel. Joonisega on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. 3 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................
kiiresti ja liiga palju, mis viis selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks: · 400 kCal (1700kJ) kerge töö puhul;
BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. ...
Konstitutiivne võlatunnistus kindlustab võlausaldaja positsiooni, sest see lihtsustab võlausaldaja nõude maksmapanekut. Deklaratiivne võlatunnistus kindlustab ka võlausaldaja positsiooni, sest antud vastuväidetega loobub võlgnik osaliselt või täielikult tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest – võlgniku õigus esitada võlale vastuväiteid on piiratud – see lihtsustab võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekut. Seminariks vajalik õppematerjal: võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 35-45, § 621. Seminariks vajalik kohtupraktika (tüüptingimused) 1. EKo C 322/14 – El Majdoub (tüüptingimuste saamine lepingu osaks) 2. RKTKo 3-2-1-76-07 (tüüptingimuste kontrolli eeldused), 3. samas ka 3-2-1-76-07, p-d 20-24 (üllatuslikud autovõtmed); 3-2-1-12-14, p 30-36 (tüüptingimus lepingu osaks, muutmine, p 40-41 (tõendamiskoormis, ebamõistlik kahjustamine; maagaasi
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen
Kursuse ülesehitus: Kursus koosneb 4 põhiteemast: • töökorraldus objektil: juhtimine, puhastusteeninduse planeerimine; • puhastusteeninduse kvaliteet: otstarbekas puhtuseaste ja koristustööde mõõdistamine; • objekti käivitamine: objekti raamat, uue töötaja vastuvõtt, • koristustööde arendamine, koristustööde kulud, personali koolitus, koolitusjuhendid. Iga teema juures on teoreetiline õppematerjal esitatud raamatu ja õppemapina. Õpitu kinnistamiseks on esitatud kordamisküsimusi, õppimis ja arendusülesandeid. Foorumid on arutelude läbiviimiseks Auditoorsetes tundides toimuvad selgitavad ja kinnistavad vestlused, teemade arutelud, rühmatööd, esitlused ja harjutusülesannete täitmine. Hindamine: Moodle keskkonnas hinnatakse õpilase iseseisvat tööd õppematerjalide omandamisel, harjutusülesannete täitmist ja arendusülesande sooritamist.
öeldes oli ikkanägemine huvitav. tekitas kindlustunnet. Ma jah arvan et eriti mitte, sest auditooriumis on Tõstis, ka väga sest e- õppe huvitav on huvitam kui kuulata. auditooriumi õppe Jah Jah. Ja, kuna Mitte selline õppeviis andis enesele väga. Jah, kuna kõik võiamlusi natukene asju õppematerjal katseda ja proovida,on olemas siiseiei mitte valmista pidanud Nii ja naa. muret, etjakonspekteerimise kuulama vaatama kuidas õppejõudkäigus Auditooriumis midagi klassi ees olulist teeb.on vahel kaotsi on raske. läinud.Rahvast Saab kaon palju ja õpetajalõppida.
Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium......
• Meediaajakirjandus • Meediakriitika (massimeedias) • Kirjad toimetajale • Paranduste nurk Digitaalsed: • Erinevad blogid • Ülekanded toimetusest • Online ombudsman • Meediakriitika eri keskkondades Materjalid: * Harro, H. (1996) Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole. (See on peamine õppematerjal. Seadusandluse osa on vananenud! Seda võite lugeda seaduste tõlgendamise mõttes, kuid arvestage, et tänased seadused on teised. Vaadake põhiliselt vaid eetikat puudutavaid peatükke. Rangelt soovituslik on sissejuhatava osa ning esimeste peatükkide lugemine, et tutvuda kaalutlemise põhimõtetega ning olulisemate kommunikatsioonieetika küsimustega. Hilisemaid peatükke lugege lähtuvalt enda huvist.) Erinevused erinevate maade ajakirjandusvabaduse kontseptsioonides selguvad
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
kristalliseerimine; • keskkonnasäästlikke töömetodeid ja tööohutusnõudeid. Kursuse ülesehitus: Kursus koosneb 4 põhiteemast: • Ehitusaegnejärgne koristamine, kasutuselevõtupuhastus • Koristustehnoloogia: pinnakatete töötlus ja omadused; • Suurpuhastus: erinevate objektide koristammine; • Pindade kaitsemeetodid: vahatamine, õlitamine, kristalliseerimine. Iga teema juures on teoreetiline õppematerjal esitatud raamatute ja õppematerjaliga õppemapina. Õpitu kinnistamiseks on esitatud kordamisküsimused, teste, õppimis ja arendusülesandeid. Foorumid on arutelude läbiviimiseks Auditoorsetes tundides toimuvad selgitavad ja kinnistavad vestlused, teemade arutelud ja praktiliste ülesannete harjutamine. Hindamine: Moodle keskkonnas hinnatakse õpilase iseseisvat tööd õppematerjalide omandamisel, kordamisküsimustele vastamist, harjutusülesannete täitmist ja teadmistekontrolli-
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ...............................................
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
