LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä16KÕ xxx PUIT AKENDE TOOTMISETTEVÕTTE UUE TOOTE TOOTMISE KÄIVITAMINE Tootmis käekäigu analüüs uue toote käivitamisel Õppejõud: xxxx Mõdriku 2018 1 Sissejuhatus Tootmine on olnud üks inimühiskonna olulisi tegevusi juba iidsetest aegadest alates. Tootmine on süstemaatiline, selgelt väärtuse loomisele orienteeritud tegevus. Aegade jooksul on tootmissüsteemid, -seadmed ja tehnoloogiad muutunud järjest keerulisemateks ja nende abil on ikka enam ning paremini sooritada tarbijaskonna vajadusi. Paraku need vajadused meil kõigil järjest kasvavad ja nõudmised suurenevad. See on tinginud olukorra, kus tootmine suudaks olla konkurentsivõimeline ja meeldida tarbijask...
Gear Reducers Product Catalogue, reduktor WINL 137-20/1-3645TC Joonis 10.8 Reduktori parameetrid (5,lk 40) Joonis 10.9 Telfri kinemaatiline skeem, kus: 1 on elektri mootor, 2 sidur, 3 pidur, 4 reduktor, 5 trummel, 6 polüspasti liikumatu plokiratas, 7 tross, 8 polüspasti liikuvad plokirattad, 9 mahajooksu piirik, 10 polüspast, S1 enam koormatud trossiharud, Q+Gkp lasti koormus, zt kandvad trossiharud. (1, lk 12) Allikad 1. Kursuse õppematerjal `Tõste ja edastusmasinad.pdf´ 2. McKissick Utility Crane Blocks konksuplokkide kataloog 2016 3. Wireopenindustries.pdf trosside kataloog 4. Tõste- ja transportmasinad, V. Morgatsov, Valgus, 1967 5. Electric Corp. Gear Reducers Product Catalogue 2016 Kättesaadav: http://catalog.jamiesonequipment.com/Asset/WWW%20Gear%20Reducers%20Catal og%202016%20JEC.pdf (02.12.2018) 6.Hitachi Hoist Series tootekataloog. Kättesaadav: https://www.hitachi-ies.co.jp/english/catalog_library/pdf/SH-E090X.pdf (02
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!!
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks
Turism maailmas Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad. ...
sõnu, kirjutades neid. Meetodid keskendunud pähe õppimine ja memorization. grammatiline-tõlkemeetod . Töö käib läbi tõlkimise. Veelgi parem: muusika kuulamise asemel kasutada seda keele õppimiseks. Kui inimene õpib grammatika põhitõdesid ja proovib seejärel võõrkeelseid laule tõlkida. Muusika on suurepärane abivahend sõnade meeldejätmiseks, sest omaette on võimalik laulda kõikjal dusi all, köögis, autos ja mujal. autentne õppematerjal valutu sulandumine . Probleemideta. Inimene omandab keelt vabalt, stressita. individuaalne õppekava . Õppekava, mis on loodud konkreetse õpilase jaoks. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, mida õpilane ei oska. funktsionaalne õppekursus . Lugemise, küsimuse küsida läbi teksti. õppimine kui protsess . On suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused
kättesaamise kohta. Ostja ei teinud osamakseid. Seetõttu esitas Elisa Anule teate kogu ostuhinna tasumiseks. Anu keeldus ostuhinna tasumisest. Anu väitis, et tema ei ole Elisaga lepingut sõlminud. Lepingu sõlmis tema naaber Reinhold, kes on pätiks hakanud ning kes kasutas lepingu sõlmimiseks loata Anu ID-kaarti ning PIN koode. Ülesanne: hinnake, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Seminariks vajalik õppematerjal 1. Eraõiguslike kaasuste lahendamise skeem: osa, mis käsitleb müügilepingu kontrollskeemi. 2. Võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 1-13, 16-29. Seminariks vajalik kohtupraktika 1. RKTKo 3-2-1-43-16 (lepingu sõlmimine) 2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 (lepingu muutmine) 3. RKTKo 3-2-1-63-15, p 13 (olulised tingimused) 4. RKTKo 2-17-101031, p 14; 2-16-10721, p-d 10-15 (lahtised tingimused) 5
DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas
MAINORI KÕRGKOOL Disaini Instituut Disaini eriala TURUNDUS. TURUNDUSE OLEMUS JA TURUNDUSE JUHTIMISE VAJALIKKUS TÄNAPÄEVAL. TURUNDUS MAJANDUSLANGUSE TINGIMUSTES. Referaat Tallinn 2009 Turunduse olemus ja juhtimise vajalikkus. Turundus majanduslanguse tingimustes. 1. SISUKORD 1.SISUKORD...................................................................................................................... 2 2.TURUNDUSE OLEMUS.................................................................................................. 3 2.1 Turunduse ajalooline taust........................................................................................ 3 2.2 Turunduse mõiste..................................................................................................... 3 ...
Õppematerjal 8. klassile Maailma suurimad kõrbed Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Maakera suurim kõrb, hõlmab enamiku Põhja Sahara Aafrikat. Piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni (Sahara idapiiriks loetakse ka Niiluse orgu). Suurim ulatus idast läände 5700, põhjast lõunasse 2000 km, pindala üle 8 mln. km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune ...
nähtavale efektile naha üldise seisundi parandamisel ja jumekuse lisamisel. Kes meist ei soovikis omada nooremat, siledamat ja kaunimat nahka ning seda tõesti saavutada paari nädala jooksul ja kõigele lisaks on see tänapäeval üsna ohutu protseduur, kui külastada professionaali. 22 LISA 1. Kasutatud materjalid: ´´Keemiliste koorimiste klassifikatsioon´´ õppematerjal ´´MediDerma keemilised koorimised´´ õppematerjal http://www.derma.ee/ http://www.hurmus.ee/ http://www.iluks.ee/ http://www.tradehouse.ee/ http://www.medemis.ee/ 23
saatmist e-maili teel või kursuse kavade internetti ülesriputamist. Sellist mõiste ähmasust ning tähenduste paljusust võib seletada sellega, et e-õppe näol on tegu nii uue termini kui õppevormiga. [13 lk 6] Eelkõige on e-õpe efektiivne esmakursuslaste baasmoodulite õpetamisel, kus üliõpilaste arv ühel kursusel on väga suur. Samuti võiks e-õpe areneda täiendkoolituse ja vabaainete baasil. E-kursus on mistahes elektroonilisele kandjale salvestatud õppematerjal ja muud õppetööks vajalikud vahendid (ülesanded, tegevusjuhised, testid jne.). E-õppe kursused võivad olla [3 lk 4]: · tasemeõppe kursused kindlas ainekavas, eelkõige mõeldud tudengitele; · vabaaine kursused, eelkõige mõeldud tudengitele; · täiendkoolituse kursused, mõeldud kõikidele soovijatele. E-õppe juurde pöördutakse sageli siis, kui on loota et e-õpe võib aidata mingi olemasoleva probleemi lahendamise. E-õpe ei peaks olema "asi iseeneses". E-õppe
Peamine prob- leem selle tööstusharu juures on kvalifitseeritud, vajalike teadmistega ja eesti keele oskusega tööjõu (keevita- jate) puudus. Kõik see tingis vajaduse uue õppematerjali loomise järele. Antud õppevahendis on peatükkide kaupa välja toodud keevitusega seotud terminoloogia: käsikaarkeevitus, gaaskeevitus, keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas, volframelektroodiga keevitamine argoonis. Eestikeelne õppematerjal KEEVITUSERILA EESTI KEEL aitab noortel töölistel sulanduda eestikeel- sesse töökeskkonda ning aru saada tehnilistest eestikeelsetest dokumentidest. Õppematerjal on mõeldud vastaval erialal kasutatavate terminite omandamiseks, tootmisprotsessi ülesannetest ja eesmärkidest arusaa- miseks ning eestikeelses töökeskkonnas hakkamasaamiseks. Käesoleva õppematerjali näitlikkus ja lihtsus aitavad minimaalse töö ja ajakuluga täiendada oma eesti
Laua katmine ja toidu serveerimine Õppematerjal Koostas: Marell Rõss 2016 Sissejuhatus 1. Lauakultuuri ajaloost.......................................................................................... 2 2. Laua katmine...................................................................................................... 7 2.3 Kohvi ja –teelaud........................................................................................... 8 2.4 Peolaud.......................................................................................................... 8 2.5 Laua katmise eripärad................................................................................. 12 Kõikidel maadel on oma kultuur ning sellest lähtuvalt erinevad ka laudade katmise traditsioonid. Toome välja inglispäraselt, prantsuspäraselt ja ameerikapäraselt kaetud lauad, et näidata kui erinevad võivad olla laua ...
loomingulisust, iseseisvust mõtlemisel, sõltumatust jne. 2. Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? · Rääkimise asemel ettenäitamine. · Näitlikustamine · Vahendid peavad olema elulised, need mis last ümbritsevad . · Laste praktiline tegevus · Võimalikult mitme meele ja väljendusvahendi rakendamine (sh töövõtete vaheldumine). · Saadud teadmiste seostamine mänguga. · Õppetöö toimumine süstemaatiliselt ja õppematerjal olgu süstematiseeritud. · Väheliikuvate tegevuste vaheldumine liikuvatega. · Materjali esitamisel kutsuda esile emotsioone Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? · Faktid ja teadmised olgu tõesed. · Lihtsalt keerulisele · Konkreetselt abstraktsele · Tunnetuslikult verbaalsele · Jälgida ka seda, et ül. ei oleks liiga kerged - kaob huvi · Aeg, mis kulub ül. täitmiseks · Põhi- ehk algteadmised tuleb omandada kindlalt · Ära liialda näitevahenditega
Kasutatud kirjandus: Tartu Uisukool. Noorsportlase toitumine. http://www.iktartu.ee/index.php? page=noorsportlase-toitumine (24.10.2014) Portaal „Treeningplaan“. Toitumine ja sportlik saavutusvõime. 2009 http://www.treeningplaan.ee/index.php/blogi/103-toitumine-ja-sportlik-saavutusvoime (06.10.2014) Portaal „Liigume“. Tervisesportlase toitumine. Tallinn 2006 http://liigume.ee/sinu- treener/toitumine/tervisesportlase-toitumine/ (28.10.2014) Toitumisõpetuse õppematerjal. http://raulpage.org/koolitus/toitumis1.html (01.11.2014) Portaal „Toitumine“. Energia ja toitainete vajadused. http://www.toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/ (05.11.2014) Ööpik, V 2006. Treening ja toitumine. Tallinn: Spin press. (01.11.2014) Portaal „Toitumine“. http://www.toitumine.ee/kampaania/lihtneviis/?veel_huvitavat=1 (01.11.2014) Portaal „K&M Pharma“. 2013. http://kmpharma.eu/vesi (02.11.2014) Portaal „Toidususivesikud“ http://toidususivesikud.edicypages
1992, 1994, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2007 ,,Online Biology Book". Kättesaadav: http://www.emc.maricopa.edu/faculty/farabee/BIOBK/BioBookPS.html#Table %20of%20Contents (viimati külastatud 29.10.08) 2 )Härm, T. ,,Aine- ja energiavahetus". Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/aine_ja_energiavahetus_tiinaharm.htm (viimati külastatud 28.10.08) 3) Kutjurin, V. 1965. ,,Märgitud aatomid ja fotosüntees" Eesti Raamat. Tallinn Lk 23; 76 78 4) Lorents, A. ,,Bioloogia õppematerjal kutseõppeasutustele". Kättesaadav: http://alorents.googlepages.com/home (viimati külastatud 28.10.08) 5) Meier, E. ,,Fotosüntees". Kättesaadav: http://lin2.tlu.ee/~emeier/Elusloodus/Lisamaterjal/FOTOS%DCNTEES.rtf (viimati külastatud 28.10.08) 6) Saar, A. 1967. ,,Fotosüntees ja saak" . EPA rotarprint. Tartu. Lk 3 7; 27 34 7) MathMol, NYU/ACF Scientific Visualization laboratory http://www.nyu.edu/pages/mathmol/library/ (viimati külastatud 29.10.08)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OBJEKTIIVNE NÄGEMISE UURIMINE JA RETINOSKOOPIA Õppematerjal Tallinn 2012 1 AMETROOPIA MÄÄRATLEMINE JA PRILLIDE MÄÄRAMINE Silmamudel Refraktsioonivigade selgitamisel on aluseks võetud redutseeritud silmamudel. Silma sarvkesta murdmisvõime on ligikaudu 43 dpt e 70% kogu silma murdmisvõimest. Redutseeritud silmamudeli refraktiivne murdmisvõime on 60 dpt ja silma pikkuseks on 22,22 mm; murdumisindeks on 1,33 ja kumerusraadius on 5,55 mm. Redutseeritud silmas ei ole läätse, ainus murdev pind on sarvkest. Kui optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad võrkkestal ja silm ei akommodeeri on tegemist emmetroopse silmaga. Ühe dioptriline kaugelenägev ehk hüperoopiline silm on lühem kui silmamudelis e see on 21,85 mm pikk, kui silmamurdmisvõime on 60 dpt. Ehk siis 0,...
kasutamisele ja metsa majandamisele niimoodi, et see oleks ka tõmmulendlase kasulik. Kõige tähtsam on teadvustada, et tõmmulendlaste püsima jäämine on ka meile oluline. Selleks tuleks läbi viia teavitusprogramme nende vajalikkuse ja kaitsevõimaluste kohta. 9 Kasutatud kirjandus 1) Meschede, A. (2001) Nahkhiired metsades. Tallinn: Keskkonnaministeerium 2) TÜ Loodusteaduste Didaktika Lektoraadi õppematerjal „Brandti lendlane“ (2010) [WWW- materjal] http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYOBRA.htm (vaadatud 13.03.2011) 3) Šuba, J., Masing, M. (2010) DVD „Nahkhiired“. BOD GROUP 4) Masing, M. (2010) Seireprojekti „Nahkhiired“ 2007.- 2010.aasta töö kokkuvõte [WWW- materjal] http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.phpid=13&act=show_reports&subact=&prog_id= 628219542&subprog_id=385678796 (vaadatud: 13.03.2011) 5) MacDonald, D. W., Barrett, P. (2002) Euroopa imetajad
ALLIKAD [1] Organisatsiooni käsiraamat, 2009. [2] M. E. Porter, Competitive advantage: creating and sustaining superior performance: with a new introduction, 1998. [3] J. &. A. S. I. Arthur A. Thompson, Strategy formulation and implementation: Tasks of the General Manager, 1992. [4] H. Aru, „Strateegiline juhtimine avalikus sektoris. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike Pädevuskoolituse õppematerjal,“ 2001. 17
pH 5,0 Valk 2+ Nitritid negatiivsed Leukotsüüdid negatiivsed Milline on edasine uurimise taktika? NB! Kasutusel on spetsiaalne mikroalbuminuuria test albumiini väikeste hulkade avastamiseks uriinis, mis tavalise testriba uuringuga pole määratavad. Mikroalbuminuuria 30-300 mg albumiini 24 tunni uriinis. Oluline diabeedi korral varase neerukahjustuse avastamiseks (vt IV kursuse õppematerjal ,,Valkude laboratoorne uurimine"). D. Uriini sademe värvimine Mikroskopeerimisel kasutatakse nii natiiv-, kui ka värvitud preparaati. Eelistada tuleks värvitud preparaati. Standardiseeritud uriini sademe värvimiseks kasutatakse supravitaalvärvi (meil kasutusel Sternheimeri värv). Supravitaalvärvi puhul värvuvad rakud iseloomulikult ja seetõttu on kergemini identifitseeritavad. Uriini sademe mikroskoopiline uurimine * Rakud: - leukotsüüdid (granulotsüüdid, lümfotsüüdid);
võib suhkruhaige elada täisväärtuslikku elu iga päev. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Halling, T., Mis on suhkruhaigus?, Diabetes 1, 1994. www.diabetes.ee/diabetes- artikkel.php?lk=1737 2. http://www.diabeet.ee/node/17 3. Brewer, S., ,,Toimetulek diabeediga, põhjalik täiendava ravi kava". Tallinn: Maalehe raamat 2009 4. Mida peab teadma diabeedihaige, Infoleht: http://www.ph.ee/content/editor/files/Diabeet.pdf 5. Diabeet, õppematerjal haige hooldajale. http://raulpage.org/koolitus/diabeet.html 6. http://www.diabeet.ee/diabeedi-tusistused-pikaajalised 7. http://www.diabeet.ee/jalahaavandid 8. Diabeetiku toiduvalik, patsiendi meelespea. http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi- infomaterjal/ITK640%20Diabeetiku%20toiduvalik.pdf 9. Looduravi ABC/ Toim. M. Kivik, 2006. Tallinn: Suur Eesti Raamatuklubi 10. Eravestlus kolleegiga
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 UURIMUSTÖÖ Koostaja: Helena Aedma Juhendaja: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord Sissejuhatus Mina on uurimustöö koostamisel analüüsisin mitme teenindusettevõtte teenindamist ja mitme sotsiaalala teenindamist. Toon välja positiivseid ja negatiivseid kogetud situatsioonidest. Loetlen kümme märksõna, mis minu arvates iseloomustavad head teenindust. Analüüsin ettevõttete teenindust. Tabel Külastus koht Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus ,,Kadri Tare'' 21.01.2013 14:00 Positiivne: ...
surnuks tunnistamisega.). Kui isiku surmas pole kahtlust, siis on tegemist surma tuvastamisega. Nt põleng, kus kindlalt sees oli inimene või nt Estonia laevahukk, lennuõnnetus, kus on kindel, et inimene oli pardal vmt. Pm siis, kui on veel kindlam, kui see 6-kuu reegel. Surma tuvastamine on täiendav võimalus otsustada, et inimene on surnud. Samad õiguslikud tagajärjed, mis surnuks tunnistamisel ekh siis samad tagajärjed, mis päris surma puhul. Teise teema kohta õppematerjal: Tsüsist teine osa, esiemne peatükk. § 7-23. Rakendusseadusest §3, 4 ja 5. (tagasiulatuva jõu küsimus) Köhleri õpikust lk 54-57 (soovitav kirjandus, tglt mitte :D) Perekonnaseadusest peatükk 11, §50 lg2, §70’ Tsiviilkohtu menetluse seadustikust peatükid 51-53 1. Juriidilised isikud 3.1 Juriidilise isiku mõiste Füüsiline isik ongi inimene, aga mis on juriidiline isik? Sellega on õiguteadus aastasadu tegelenud ja ilusat vastust pole
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM.....................
See tähendab, et ettevõte peab alati teadma, kui hästi tema väljundid klientide arvates töötavad ning andmeid selle kohta saab ta mõõtmisest ja tagasisidest.10 Kliendikesksust iseloomustab teistest hoolimine, empaatia, ning altruism. See on parim moodus pakkuda uusi tooteid ning teenuseid. Kliendikeskne mõtlemine suurendab võimalust, et kliendid saavad seda, mida nad vajavad ning vajavad seda, mida nad saavad. 7 EVS-EN ISO 9000:2001, EAS (2005) kvaliteediprogramm, õppematerjal 8 Eesti kvaliteediühing, http://www.eaq.ee/files/c603/Turismikvaliteedi%20infop%C3%A4ev, %2019.%20nov.09,%20Irene%20V%C3%A4li.ppt#284,11,Kvaliteediplaan (2) ( 13.11.2010) 9 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, http://www.eaq.ee/files/c603/c649/Enesehindamine %20nov2008%20Tartu.ppt#282,41,Kvaliteediplaani tegevusi ( 13.11.2010) 10 Okland, J.S Terviklik kvaliteedijuhtimine, Tallinn : Külim 2006, lk 347
1. SISSEJUHATUS Andmesalvestus on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema kuidas ja kuhu oma andmeid salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kuid millist kuna ja kus kasutada jääb iga inimese oma teha. Esimesed andmesalvestusseadmed loodi juba 1800 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol kaarti. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline. Arvutivälisteks andmesalvestusseadmeteks on välised kõvakettad, CD-kirjutajad, DVD kirjutajad, disketi seadmed (paljudel juhtudel on need ka arvutisisesed andmesalvestusseadmed), USB mälupulgad, mälukaardid,magnet optilised seadmed, magnetlint seadmed. Andmesalvestusseadmete eesmärk on kõigil sama - talletada informatsiooni ja see hiljem uuesti sealt kätte saada. Erinevad on nad aga oma salvestamis...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut EBAPÄRLIKARP (Margaritifera margaritifera) Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Henn Kukk Tallinn 2012 Sissejuhatus Ebapärlikarpidest (Margaritifera margaritifera) on kuulnud paljud, kuid neist midagi asjalikku rääkida teavad vähesed. Minu hägused teadmised pärinevad ühest huvitavast saatelõigust Osoonis ning 8. klassi bioloogia õpikust. Kui tõelisi pärlikarpe leiab soojaveelistest meredest, siis meie kodumaine ,,peaaegu- pärlikarp" eelistab külma ja kiirevoolulist magevett. Kunagi kohati tavalise, nüüdseks väga haruldase liigi kohta on kuulujutte ja legende ilmselt rohkem kui ühegi teise Eesti limuse kohta. S...
Sõltuvalt õpetajast (tema isiksus, töökogemus, kokkulepped jmt) võib töökava olla detailsem või üldisem. Töökava on töö üldise planeerimise aluseks, mida õpetaja korrigeerib vastavalt vajadusele. Õpetaja otsustab vormi üle iseseisvalt, arvestades, et see ei raskendaks kolleegidel üksteise mõistmist. Töökava Aineõpetaja nimi: Õppeaine: Klass: Kasutatud õppematerjal: Õpitulemused: omandab ... tunneb ... arendab .............. Õppesisu: Jrk Kuu- Ulatuslikum Põhimõisted Kasutatavad Õppekirjan- Eeldatavad Kontrol- Läbivad Märkused nr päev teema / meetodid ja dus ja muu õpitulemused limise teemad, ai-
tööstaaž; 2. haridus; 3. töökogemus ja muud tööks vajalikud oskused; 4. muud selgeid eeliseid andvad oskused või põhjendused. § 10. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine hariduse ja koolituse valdkonnas Haridus- ja teadusasutused ning koolituse korraldamisega tegelevad institutsioonid peavad tagama naiste ja meeste võrdse kohtlemise kutsenõustamisel, hariduse omandamisel, eri- ja kutsealasel täiendamisel ja ümberõppel. Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. 14 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Gender_equality#cite_note-1 http://et.wikipedia.org/wiki/Sooline_v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkus http://www.vm.ee/?q=node/12958 http://en.wikipedia.org/wiki/Universal_Declaration_of_Human_Rights http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/index_et.htm http://www.sm
naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida. Nende kohaselt on sugu situatsiooniline käitumine, oma sookategooriale sobivaks peetud normatiivsete hoiakute ja tegevuste valguses. Sugu ei ole fikseeritud tunnuste kogum, roll või
Õppesisu koostades on pööratud tähelepanu nii kõige olulisema teoreetilise materjali omandamisele kui ka selle tähenduslikuks muutmisele praktiliste näidete kaudu. Seetõttu on soovitatav kasutada õppetöös mitmekesist õppematerjali alates õigusõpikutest kuni õppijate isiklike kogemusteni. Kursus eeldab elavat ja praktikaga tihedalt seonduvat õppetegevust. Kuna õigusloome on pidev protsess, ei saa kursus ,,Rahvusvaheline õigus " ning selle õpetamiseks kasutatav õppematerjal pretendeerida lõplikule tõele. Õppes püütakse selle poole, et õpilased mõistaksid õiguse dünaamilisust ning oskaksid selle põhjal õigusolukordades käituda. Kursuse õppimise järel peaksid õpilased olema võimelised nägema neid ümbritsevat õigusruumi avara pilguga ning oskama esitada otstarbekohaseid küsimusi. 5. Õpitulemused gümnaasiumis 1. Õpilane omab süsteemset ülevaadet õiguse põhimõistetest ja õigusteaduse aluspõhimõtetest,
PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ................................................................................
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: STANTSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn Ivo Hein SISUKORD ÜLESANNE NR. 1 ......................................................................................................................2 ÜLESANNE NR. 2 ......................................................................................................................3 ÜLESANNE NR. 3 ......................................................................................................................8 ÜLESANNE NR. 4 ....................................................................................................................17 ÜLESANNE NR. 5 ...........................................................................................
PÄRMITAIGEN JA TOOTED SELLEST 54 tundi õppematerjal Pagar-kondiitri erialale 1 Pärmitaigna valmistamine ja üldiseloomustus Pärmitaignaks nimetatakse taignat, mille kobestajaks on pärm. Pärmitaignast toodete tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest osadest: toorainete vastuvõtmine ja hoidmine toorainete ettevalmistamine tootmiseks taigna valmistamine, käärimine taigna töötlemine, vormistamine ja kerkimine toodete küpsetamine
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kateriina Ehapalu TH1 ÖKOTURISM Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ökoturism on aina suuremat populaarsust koguv turimisviis maailmas, mille on tinginud vajadus hoida loodus- ja kultuuripärandit ning samaaegselt ka toetada kohalike elanike heaolu. Antud referaat keskendub ökoturismi ja -turisti olemuse selgitamisele. Uurimise alla tuleb ökomärgistus ja selle eesmärk. Referaadiga püütakse leida ökoturismi positiivsed jooned ja tugevused ning analüüsida ka kitsaskohti. Samuti püütakse leida viise, kuidas saaks turunduse abil muuta ökoturismi populaarsemaks ning mis on selle erinevad võimalused. Uurimisülesanded, millele antud referaadis keskendutakse: · selgitada ökotursimi o...
TEISMELISTE MÄLU ARENG. Referaat SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis antakse ülevaadet mälu astmetest ja liikides, mälu arendamise aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest. Referaadi teemaks on "Teistmeliste mälu areng" ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas. 1 MÄLU ÜLDINE ÜLEVAADE. Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evulatsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mä...
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekait...
Õpiobjekti nimetus: Keevisliited ja keevitusasendid Õpiobjekt sisaldab keevisliidete praktilise valmistuse ja tehnilistel joonistel tähistuse kirjeldusi ning keevitusasendite olemust ja tähistamist vastavalt euronormidele. Autor: MSc Ruubo Roots Tehniline teostaja: MSc Andrus Rähni Õpiobjektist Keevitustehnoloogiad on väga laialdaselt kasutatavad nii kaasaegses masinaehituses, aparaaditööstuses kui ka ehituses. Vähemal või suuremal määral peavad keevitusega seonduvat tundma tulevased insenerid, tehnoloogid-konstruktorid, tootmisjuhid ja keevitajad, kes on seotud otseselt keevisliidete projekteerimisega või keevitustöödega. Esitatav õpiobjekt ,,Keevisliited ja keevitusasendid " on mõeldud nii kõrgkoolide üliõpilastele, kui ka keevitajate algõppe ja täiendõppe kursustest osavõtjaile. Õpiobjekt võib olla abiks materjali iseseisval omandamisel töölistele, ametikoolide õpilastele ja ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Orientatsioon rehabilitatsiooniprotsessis Referaat AÜ SR-2 Juhendaja MA, Dagmar Narusson Pärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon? · Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks. Töös toetutakse re...
Kõik töötavad iseseisvalt"). Analüüsides õpetamist koolis leidis Skinner, et see toimub suures osas käitumise vormimise põhimõtte järgi. Kuna õpetaja peab töötama korraga terve klassiga, ei saa ta jälgida iga õpilase tööd ega ka tasustada piisavalt. Probleemi lahendust nägi Skinner programmõppe kasutuselevõtus. Programmõpe rajaneb tasustamisel õigest õpitulemusest teadasaamisega ja viivitamatul tagasisidel õpitulemusel. Programmõppes jaotatakse kompleksne õppematerjal väiksemateks osadeks. Materjali omandamine toimub nende osade järkjärgulise õppimisega. Iga õppematerjali annuse omandamise järel kontrollitakse selle valdamist ja vajadusel lastakse õpilasel see uuesti õppida. Skinneri põhimõtete järgi ülesehitatud õppematerjale hakati nimetama jadaprogrammideks [LISA 5], mis võimaldavad õpilasel töötada individuaalses tempos. Hiljem võeti kasutusele hargprogrammid [LISA 6], mis võimaldavad lisaks individuaalses tempos töötamisele
C.R.JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused Loovtöö Koostaja: Alvaro Schasmin Juhendaja: Õp. Katrin Paju Torma 2017 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Meedia....................................................................................................................... 4 Facebook................................................................................................................... 4 19 huvitavat fakti Facebooki kohta............................................................................. 5 Facebooki trendid 2010.aastal.................................................................................... 5 Instagram...........................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marleen Zurihhina, Regine Trei, Taavi Rattasep, Iris Valgepea, Getlin Janvest PRAKTILISED ÜLESANDED Õppeaines Personalijuhtimine Juhendaja: Katrin Kreegimäe Tartu 2018 SISUKORD 1. PERSONALIJUHI TÖÖ ÜLESANDED ............................................................................. 3 2. TÖÖANALÜÜS .................................................................................................................. 6 3. VABA AMETIKOHA TÄITMISE PROTSESS ................................................................. 9 4. PERSONALI HINDAMISE VAJADUS ........................................................................... 14 5. KOOLITUSE PLANEERIMINE ................................
Keskkonnainvesteeringute Keskus Trükitud FSC sertifikaadiga paberile looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega ©Triip Väljaandja: Eestimaa Looduse Fond (ELF) Tel. 742 8442, faks 742 8166 Pk. 245 E-post: [email protected] 50002 Tartu www.elfond.ee Elektrooniliselt on õppematerjal kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas
elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi. Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud. Kui õppija koolitee on üle viie kilomeetri pikk, lapse vanust või muid tingimusi arvestades liiga raske, väsitav või ohtlik, on õppijal õigus tasuta koolisõidule või piisavale toetusele kooli jõudmiseks. Kui koolisõitu ei suudeta korraldada, on õppijal õigus tasuta ööbida ja nädalavahetustel ning vaheaegadel tastuta ööbimiskohast koju sõita. Kohustuslik haridus
energia.ee/et/millest-koosneb- elektriarve (08.12.2012) Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ja Eesti Reformierakonna (2011) Valitsusliidu programm. [WWW] http://www.reform.ee/UserFiles/Valitsusliit-I.pdf (08.12.2012) Europa.eu. Euroopa Liidu ametlikul veebilehel EL õigusaktide kokkuvõtted [WWW] http://europa.eu/legislation_summaries/environment/tackling_climate_change/l2 8060et.htm (8.12.2012) Kilvits, K. (2012). ,,Majanduspoliitika olemus ja põhimõisted": õppematerjal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. (2008) [WWW] http://www.mkm.ee/public/ENMAK.pdf (08.12.2012) Parves. K. Eesti on euroliidu agaraim Kyoto protokolli täitja. E24. 03.11.2012 [WWW] http://www.e24.ee/1028554/eesti-on-euroliidu-agaraim-kyoto-protokolli-taitja/ (8.12.2012) Smirnov I., (2012) Kallid väävlipüüdjad pikendavad Narva jaamade eluiga. Ajaleht Põhjarannik. 29.04.2012 [WWW] http://pr.pohjarannik
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem..
Kui Eduard Bornhöhe ,,Kuulsuse narrides" iseloomustab tegelast sõnadega ,,ta oskab vigadega kirjutada", siis annab autor vihje, et tegelaskujul on õigekirja valdamises veel arenguruumi. Siiski ei ole õppimise käigus vaja vigu karta, sest need saab parandada ja neist õppida. Siinne õppematerjal on esmakursuslaste tüüpiliste õigekirjavigade vältimiseks abiks, sest kõiki vigu ei pea alati ise läbi tegema: arukas on õppida teiste, praegusel juhul siis eelkäijate tehtud õigekirjavigadest. Veapank on pärit 2017.-2018. õa esmakursuslaste tekstiloomelistest töödest. Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle! Pealkirja järele ei panda punkti.
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMI...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
