Sõlmed arborist alpinism mägironimine (0)

Luua Metsanduskool 
Arborist  
Töökohapõhine õpe 
 
 
 
 
Einar Must 
 
 
Sõlmede  kasutusvõimalused  arboristi  igapäevatöös  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Luua 2015 
 
 
 
 
1 
 
Sisukord 
 
SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 3 
1. STOPPERSÕLMED .................................................................................................................................... 5 
1.1 Lihtsõlm  (Overhand  Knot ) .................................................................................................................... 5 
1.2 Topeltlihtsõlm ( Double -overhand Knot) ................................................................................................ 6 
1.3 Kaheksasõlm ( Figure - Eight Knot) ......................................................................................................... 6 
2.  SILMUSED  .................................................................................................................................................. 8 
2.1 Purjekotinööri sõlm (Buntline  Hitch ) .................................................................................................... 8 
2.2 Ankru- ehk kalurisõlm (Anchor Hitch) ................................................................................................. 9 
2.3 Lehmasõlm (Girth Hitch) ....................................................................................................................... 9 
2.4 Vaiasõlm ( Simple  Noose) ...................................................................................................................... 10 
2.5 Kahekordne libisev ülekäeaas (Double-Fishermans  Loop ) ................................................................ 12 
2.6 Libisev  paalisõlm  ( Running  Bowline) .................................................................................................. 12 
2.7  Tuletõrjuja  sõlm e. UIAA –sõlm  (Munter Hitch) ............................................................................... 12 
3. KÖIEST  HAARAVAD  SILMUSED EHK ISEBLOKEERUVAD RONIMISSÕLMED. ................... 14 
3.1 Prusik´u sõlm (Prusik) ......................................................................................................................... 14 
3.2 Klemheist .............................................................................................................................................. 15 
3.3 Distel ..................................................................................................................................................... 16 
3.4  Blake ´i sõlm .......................................................................................................................................... 16 
4.  PALMIKUD  ............................................................................................................................................... 18 
4.1 Valdotain`i  palmik  (Valdotain Braid). ................................................................................................ 18 
4.2 Kettpalmik ........................................................................................................................................... 18 
5 Steegid .......................................................................................................................................................... 20 
5.1 Soodisõlm (Sheet Bend  või ka  Quick  Hitch) ......................................................................................... 20 
5.2 Kahekordne kalurisõlm ehk kahekordne kangrusõlm (Double-Fischerman´s Knot) ..................... 21 
6  AASAD  ........................................................................................................................................................ 22 
6.1 Vahemehesõlme ( Butterfly  Knot) ......................................................................................................... 22 
6.2 Paalisõlm (Bowline) .............................................................................................................................. 22 
6.3 Kahe aasaga surmasõlm (Double Bowline). ....................................................................................... 24 
6.4 Austria juhisõlm (Figure-Eight Loop) ................................................................................................. 24 
7 Ühendavad sõlmed  ...................................................................................................................................... 25 
7.1 Seasõrg ( Clove  Hitch) ........................................................................................................................... 25 
7.2 Palgisõlm (Timber Hitch) ..................................................................................................................... 26 
7.3 Konstruktorisõlm (Constrictor Knot) .................................................................................................. 27 
KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................... 28 
KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS ....................................................................................... 30 
LISAD……………………………………………………………………………………………………….. 32 
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
 
 
Kuigi  praegusel  ajal  on  arboristidel  puude  otsas  töötamiseks    saada  igasuguseid 
abivahendeid mis teevad töö kiiremaks ja füüsiliselt kergemaks siis eeldab nende kasutamine 
eelneva    kogemuse  olemasolu.  Sellepärast  peaks  kõik  praktiseerivad  arboristid  ronimist 
alustama  võimalikult  väheste  abivahenditega  ning  kogemuse  lisandudes  võtma  haaravate 
sõlmede asemel kasutusele muud abivahendid.  
Sõlmede  vilunud  tegemine  ja   kasutatava   sõlme  eesmärgipärane  valik  kuuluvad 
arboristioskuste  raudvarasse.  Suurest  hulgast  maailmas  kasutatavatest  sõlmedest  peab 
arborist  valima  just selle, mis on konkreetse ülesande sooritamiseks kõige eesmärgipärasem 
ja  teenib  tööülesande  sooritamist  parimal  moel.  Sõlmedele  esitatakse  erinevaid  nõudeid:  
näiteks  sõlm  blokeerub koormamisel,  tuleb vajadusel  hõlpsalt lahti, töötab hästi mingites 
kindlates  ilmastikutingimustes  või  on  lihtsalt  ja  kiirelt  moodustatav  jne.  Arboristiõppe 
käigus õpitakse ca 30 sõlme moodustamist ja kasutamist. Hetkel kehtiva eksamijuhendi järgi 
kontrollitakse kutseeksamil  neist 12 sõlme kasutamise  ja moodustamise  oskust. Oma töö 
teemaks  valisingi  just  arboristide  töös  vajalike  sõlmede  kasutusvõimaluste  tutvustuse  ja 
liigitamise   rühmadesse.  Lisasse  paigutasin  ka  sõlmede  moodustamist  selgitavaid  fotosid, 
millelt  on võimalik jälgida sõlme väljanägemist tema moodustamise erinevates etappides.    
Töö on kasutatav arboristide koolitamisel õppematerjalina ning hõlbustab ka minu enda kui 
erialaõpetaja tööd.  Tutvustatud  ei  ole kindlasti kõiki võimalikke kasutatavaid  sõlmi,  vaid 
ikkagi põhilisi, mille tundmisel ja oskuslikul sidumisel saab iga ettetuleva tööga hakkama. 
Loomulikult  on  tänapäeval  olemas  juba  palju  erinevaid  tehnilisi  alternatiivseid 
abivahendeid,  mis  ehk ei  nõua enam  nii põhjapanevat  sõlmede tundmist, kuid  hetkel, mil 
tehnika alt veab, on vanad head sõlmed abiks. 
 
Materjali  selle  töö  kirjutamiseks  olen   kogunud   kildhaaval,  valdavalt  teiste  valdkondade 
õppematerjalidest,  eelkõige  näiteks  alpinism.  Valikut  arboristile  vajalikest  sõlmedest  on 
tutvustatud ka internetis leiduvates,  peaasjalikult  käsikirjalistes õppematerjalides. Põhiosa 
töö  sisust  olen  kogunud  siiski   omaenda   töökogemustele  toetudes:  vilumust  treenides, 
sõlmede   töötamist   võrreldes  ning  oma  kogemust  arboristiks  õppijatele  edasi   andes . 
Väärtuslikke  kogemusi  on  andnud  ka  koostöö  ja  ühistreeningud  teistest  maadest  pärit 
arboristidega. Seetõttu ei ole töös võimalik viidata ka konkreetsetele kirjandusallikatele, vaid 
niivõrd, kui nende põhjal üldse oli sõlmede moodustamist võimalik õppida, on nad loetletud 
3 
 
töö  lõpus,  kasutatud  kirjanduse  punktis;  tekstis  viited  puuduvad.  Sõlmede  nimetuste 
leidmisel ja liigitamisel on tuginetud valdavalt D.Pawsoni käsiraamatule „Sõlmed“i1.  
 
Fotod  sõlmedest  olen  teinud  ise,  mistõttu  fotode  autorit  töös  tagapool  enam  ei  mainita. 
Fotodel on sõlmed esitletud juba korrastatult. Just sellised peavad nad välja nägema enne 
kui neid kasutada võib.  Lisas  on esitatud fotod sõlmede sõlmimise erinevatest etappidest. 
Märkida tuleb, et paljudel sõlmedel puuduvad eestikeelsed nimetused, mistõttu need on ka 
järgnevas  tekstis  esitatud  selles  keeles,  millises  ta  on  rahvusvaheliselt  arboristide 
ringkondades  kasutatav.  Paljudel  juhtudel  kannab  sõlm  oma  esmakasutaja  või  nimeandja 
nime – näiteks Prusik´u sõlm, Valdotaini palmik vms.  Olen seisukohal, et neile sõlmedele 
eestikeelsete nimetuste andmine muudaks asjad ainult segasemaks. Kuna arboristid teevad 
palju rahvusvahelist koostööd, on oluline, et kõik nad mõistaksid asju ühtviisi. Seetõttu on 
töös  antud  kõigi  sõlmede  ingliskeelsed  paralleelnimetused,  milledel  tegelikult  on  ka  
eestikeelsed nimetused olemas.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4 
 
1. STOPPERSÕLMED 
 
Stoppersõlmesid ehk knoope kasutatakse:  
a) köie otsakiudude sidumiseks vältimaks hargnemist,  
b) takistamaks köit erinevatest avaustest, sh ka teistest sõlmedest läbi libisemisel, 
c) köie raskemaks muutmiseks (saab köie otsa kaugemale visata ). 
Stoppersõlmed  kuuluvad  kõige  lihtsamate  ja  levinumate  sõlmede  hulka.  Olulisemad  ja 
enimkasutatavad neist on lihtsõlm, topeltlihtsõlm ja kaheksasõlm. 
 
 
1.1 Lihtsõlm  (Overhand Knot)  
Vist  lihtsaim sõlm, mida üldse on võimalik teha (joonis 1). Sõlme moodustamiseks on alati 
vaja vaba köieotsa. Sõlmest on kasu nii stopperina köie vabal  otsal  (vähemalt 1,5 m vabast 
otsast) kui ka käepidemena. Lihtsõlme kasutavad arboristid alati ka kambiumikaitse puult 
eemaldamisel .  Teised  käsitletavad  stoppersõlmed  on  mõõtmetelt  nii  suured,  et  nad 
kambiumikaitse suuremast rõngast hästi läbi ei mahu. Samuti kasutatakse lihtsõlme ka        
             
   
 
Joonis 1. Lihtsõlm                                   Joonis 2. Libilihtsõlm 
 
mõnede teiste sõlmede lõpetamisel. Seotud ja koormuse all olnud lihtsõlme on sageli raske 
lahti harutada, seda eriti dünaamilisest köiest. Sõlme miinuseks on ka see, et jäigemat köit 
ronimisel   kasutades  hargneb  sõlm  köie    liikudes  tavaliselt  lahti  ja  ei  täida  enam  oma 
ülesannet.  Lihtsõlme üks variatsioon on  joonisel  2  näidatud   libilihtsõlm  (Simple Noose). 
Sõlme kasutame rigimisel. Seotuna püüdmisköie otsa, veidi kaugemale kui meeter, on sõlm 
nõnda suur, et plokist  köis  enam läbi ei  jookse . Samas on kerge sõlme lahti siduda. Sõlmega 
peab hakkama saama iga maatoena (groundmani ehk arboristi abilisena)  töötaja .  
5 
 
 
 
 
 
    
1.2 Topeltlihtsõlm (Double-overhand Knot) 
 
Topeltlihtsõlm, nii nagu nimigi ütleb, on lihtsõlmest poole kogukam (joonis 3). Vajadusel 
saab sõlme veelgi  suuremaks  teha, lisades  täiendavaid  keerde. Topeltlihtsõlme kasutatakse 
stoppersõlmena   ronimis -  või  töököie  vabal  otsal,  takistamaks  viimase  ronimissüsteemist 
väljalibisemist.  Sõlme  võib  nimetada  kõige  turvalisemaks  stoppersõlmeks.  Kuna  sõlme 
moodustamine võtab lihtsõlmega võrreldes ka  topelt  
aega, siis kasutatakse sõlme ikka juhul, kui see peaks 
köide   jääma   pikemaks  ajaks.  Erinevalt  lihtsõlmest 
säilitab ta oma kuju ja funktsiooni ka jäigemas köies. 
Seda  muidugi  juhul,  kui  sõlm  on  eelnevalt 
korrastatud. 
 
 
 
  
Joonis 3. Topeltlihtsõlm 
 
 
1.3 Kaheksasõlm (Figure-Eight Knot) 
Sõlme moodustamiseks tuleb teha lihtsõlmele veel üks  keerd . Pinge all olnud kaheksasõlme 
on lihtsam lahti harutada kui lihtsõlme ning siduda lihtsam kui topeltlihtsõlme. Sidumiseks 
on vaja vaba köieotsa olemasolu. Kaheksasõlme  kasutatakse stopperina köie vabal otsal; 
see  väldib  ka  köie  läbilibisemist  põhisõlmest  (sõlmede  lõpetamisel).  Kui  kaheksasõlm 
seotakse köie  keskele , kasutamata köie vaba otsa, on võimalik moodustada  silmus  ehk aas, 
mida  saab  kasutada  mitmesuguste  esemete,  nt  töövarustuse  kinnitamiseks.  Köie  keskele 
moodustatud kaheksasõlme nimetatakse ühekordseks lenksõlmeks (In Line Figure-Eight 
Loop) 
6 
 
   
 
Joonis 4. Kaheksasõlm                          Joonis 5. Ühekordne lenksõlm       
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7 
 
2. SILMUSED 
 
Silmus  on  sõlm,  milles  tekkinud   aasa   saab  köie  vabast  otsast  sikutades  tugevalt  kinni 
tõmmata  (puua)  või  siis  vastupidi:  sõlme  lahti  harutada.  Silmuseid  kasutatakse  köie 
sidumiseks mõne eseme külge või ümber. Sageli on selleks  karabiin , rõngas või köis ise. 
Valides silmust peab teadma, kas sõlm tohib  antud suunas koormuse all olla või ei. Kogu 
aeg tuleb jälgida, et pärast sidumist/korrastamist koormus oleks alati suunatud köie õigele 
otsale. Levinumad ja enim kasutust leidvad silmused on purjekotinööri sõlm, ankrusõlm, 
lehmasõlm, vaiasõlm, kahekordne libisev ülekäeaas, libisev paalisõlm ning tuletõrjuja 
sõlm.  
 
 
2.1 Purjekotinööri sõlm (Buntline Hitch) 
 
Purjekotinööri sõlme (joonis 6) kasutatakse mitmesuguste esemete kinnitamiseks köie otsa. 
Näiteks: 
a) karabiinide kinnitamiseks;  
b) ronimisköie tööotsa sidumiseks; 
c) viskenööri ja – koti   ühendamiseks  jm. 
Sõlm ei lähe lahti isegi siis, kui see väga palju liigub, vaid see on ikka kindlalt samas 
asendis  karabiinis/rõngas.  Purjekotinööri  sõlme  on  kerge  lahti  siduda,  kuid    sõlme 
moodustades tuleb olla väga tähelepanelik, sest sõlmides on lihtne eksida; eksimustega aga 
kaasnevad arboristitöös alati suuremad või väiksemad riskid .  
 
Joonis 6. Purjekotinööri sõlm  
    
 
8 
 
2.2 Ankru- ehk kalurisõlm (Anchor Hitch)  
 
Sõlm sobitub hästi karabiini. Sõlme kuju (joonis 7) on kerge meelde jätta ja moodustada 
ning hiljem lahti sõlmida. Samas tuleb meeles pidada, et sõlm võib mõnikord libisema hakata. 
Seepärast peab sõlme lõpetamisel kasutama alati ka stoppersõlme, olgu selleks kasvõi 
lihtsõlm. Ilma stopperita pole sõlm lõpetatud/korrastatud ja võib kujutada kasutajale ohtu. 
Nii, nagu purjekotinööri sõlm, sobib ka ankrusõlm näiteks: 
a) esemete ja karabiinide kinnitamiseks köie otsa; 
b) ronimisköie tööotsa sidumiseks; 
c) viskenööri ja –koti ühendamiseks. 
 
Joonis 7. Ankrusõlm   
 
 
 
 
2.3 Lehmasõlm (Girth Hitch)  
 
Sõlm moodustatakse tavaliselt aasaga, kuigi seda on võimalik ka köie keskele moodustada. 
Arboristitöös moodustatakse sõlm tavaliselt läbi viskeraskuse rõnga (joonis 8). Rõngastena 
toimivad   arboristi  töös  ka  karabiinid  (joonis  8a),  lintaasad  ehk  slingid  ning  köitest 
moodustatud aasad.  
 
9 
 
 
 
 
 
                                       
 
 
                           
Joonis 8. Lehmasõlm viskeraskuse rõngal  Joonis 8a. Lehmasõlm karabiinil 
 
Lehmasõlme  on  võimalik  moodustada  ka  ümber  teiba  või  oksa.  Lehmasõlm  on  kõigist 
silmustest  kõige  ebakindlam,  seda  eriti  juhtudel,  kus  köie  vabadele  otstele  langevad 
erinevad  koormused.  Kui  pinge  all  on  ainult  üks  vaba  ots,  on  sõlme  võimalik  muuta 
tugevamaks,  lukustades  pingevaba  otsa,  tõmmates  selle  lengi  ja  rõnga  vahelt  läbi. 
Lehmasõlme  kasutatakse  näiteks  viskenööri  kinnitamisel  koti  külge,  lisaankrupunkti 
tekitamisel, jala toetamiseks ning oksa “püüdmisel” slingiga. 
 
 
 
        
2.4 Vaiasõlm (Simple Noose)  
 
Vaiasõlm e. malspiigisõlm (joonis 9) on üks lihtsamaid ja kiiremini moodustatavaid sõlmi. 
Sõlme hoiab lahti jooksmast  temast  läbi pistetud ese. Selle esemena  kasutame    tavaliselt 
karabiini või midagi muud vajalikku, mis oleks vaja puu alt üles saata (nt joogipudel vms).  
Köie tööotsale võib rakendada piiramatut jõudu ja seda kuni köie katkemiseni, kuid sõlm ei 
anna järele, vaid seda tihedamini see kokku  jookseb . Kui sõlme pole enam vaja, eemaldada 
sõlmest seda fikseeriv varras või ese (karabiin, vai, oks vm) ning köit tööotsast sikutades  
 sõlm kaob. Sõlme  kasutamisel  tuleb samas olla ettevaatlik, sest sõlm on stabiilne ainult seni,  
kuni tööotsale rakendatud koormus on pidev.  
 
10 
 
 
Joonis 9. Vaiasõlm 
 
Kui sõlmele rakendada muutuvat koormust, võib silmuse suurus  muutuda ning selles olnud 
ese (vai, oks vmt)  välja libiseda ning sõlm kaob.  
Vaiasõlme kasutatakse näiteks: 
a) esemete transpordiks  
b) viskeliini viskamisel ühe käega, sellest parema haarde saamiseks. 
 
Viskenööril  vaiasõlme  kasutades  silmusest  midagi  läbi  ei  pisteta.  Kukkudes  tõmbab 
viskekoti raskus sõlme  nöörist  välja, mida meil vaja ongi. Sile, sõlmedeta viskenöör ei jää 
kinni  ka  teravnurga  all  väljuva  oksaharu  või  lahtise  puukoore  taha.  Kui  aga  viskekott  ise 
peaks  koos  lahtijooksmata  sõlmega  jääma  peenikeste  okste  taha  kinni,  on  abi  taas 
vaiasõlmest.  Sedapuhku  moodustatakse    sõlm  viskenööri  vabale  otsale  selleks,  et  läbi 
silmuse  kinnitatud  karabiinsit  tõmmates  saab  koti  vabastamiseks  rakendada  märksa 
suuremat jõudu kui vaid  peenest  nöörist tõmmates -  karabiin, erinevalt nöörist, ei sooni kätt 
ega libise  läbi haarde.  
 
   
  
11 
 
2.5 Kahekordne libisev ülekäeaas (Double-Fishermans Loop)      
Sõlm moodustub kahekordseks pandud köiest ning see seotakse nagu topelt-lihtsõlm (joonis 
10).  Sõlme  on  moodustamise  järel  kindlasti  vaja 
korrastada,  nii  et  see  libiseks  ladusalt  ja  tihedalt 
kokku.  Sõlme  kasutatakse  ronimisköie  tööotsa 
sidumiseks  või  töököie  ja  karabiini  ühendamiseks. 
Kui  karabiin  sõlmest  välja  võtta,    saab  sõlme  ka 
kergesti lahti. 
 
 
 
 
Joonis 10. Kahekordne libisev ülekäeaas   
 
 
2.6 Libisev paalisõlm (Running Bowline)  
 
Libiseva paalisõlme (joonis 11) põhiomaduseks on, et ta jookseb raskuse mõjul kinni ning 
samas  pole  tema  lahtivõtmine  eriti  vaevarikas. 
Sõlme  kasutatakse  näiteks  okste  püüdmiseks  või 
eemaldatud  
langetussektsioonide 
turvaliseks 
allalaskmiseks  mööda  kaldköit  ( Speed -Line). 
Libisev  paalisõlm  leiab  kasutamist  ka  SRT-köie 
ankurdamisel  (SRT  –   Single    Rope    Technics   ehk 
ronimistehnika mööda ühekordset köit). 
Joonis 11. Libisev paalisõlm  
 
    
2.7 Tuletõrjuja sõlm e. UIAA1 –sõlm  (Munter Hitch) 
 
Tuletõrjuja sõlme (joonis 12) kasutatakse alpinismis tavaliselt julgestamisel ja laskumisel 
kaheksasõlme  ning  Tube`i  asemel. Arborist  saab  koos  teraskarabiiniga sõlme  kasutada ka 
väiksemate okste püüdmisel, kuna just see sõlm neelab väga hästi kukkumise energiat. 
                                                           
1 UIAA – Union Internationale des Associations d´Alpinisme (Rahvusvaheline alpinismi ja 
mägironimise föderatsioon) 
12 
 
Sõlm töötab mõlemas suunas ja tema plussiks on ka  see, et kasutades karabiini on sõlme 
võimalik siduda ka pinge all olevale köiele. 
 
Joonis  12. Tuletõrjuja sõlm   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
    
13 
 
3. KÖIEST HAARAVAD SILMUSED EHK ISEBLOKEERUVAD 
RONIMISSÕLMED. 
 
 
Üldjuhul  kasutame  nn  ronimissõlmede  moodustamisel  haaravat  köit  või  lintaasa  (slingi). 
Oma   olemuselt   kujutavad  puuronimisel  kasutatavad  haaravad  sõlmed  endast  ümber 
ronimisköie keeratud silmuseid või keerdusid, mis libisevad mööda  köit üles-alla, vastavalt 
arboristi liikumissuunale. Kõik haaravad sõlmed töötavad hõõrdejõudu ärakasutades.  Need 
sõlmed  võimaldavad  arboristil  kontrollida  ning   fikseerida   oma  asendit  köiel  just 
õiges/vajalikus kohas.  Haarav  sõlm jätab vabaks arboristi käed, et oleks võimalik teha tööd, 
pidevalt mõtlemata köiest hoidmisele.  
 
Sõlmede kasutamisel on vaja jälgida põhi- ja  haarava  köie läbimõõte. Ronimis- ehk põhiköie 
läbimõõt  peaks  alati  olema  haarava  köie  läbimõõdust  suurem  (ronimisköie  läbimõõt  on 
tavaliselt vahemikus 11,5…13 mm ning haarava köie läbimõõt vastavalt 6-10 mm). Mida 
suurem on köite läbimõõtude vahe, seda tugevam on haare.  
 
Haaravatele sõlmedele on iseloomulik, et sõlme haaret ronimisköiel võib mõjutada ka ilm, 
mistõttu tuleb mõnikord poole päeva pealt kasutusele võtta teine haarav sõlm. Näiteks võib 
Prusik´u  sõlm  kuiva  ilmaga  köiel  normaalselt  töötada,  aga  jääb  liiga  kõvasti  kinni  külma 
ja/või märja ilmaga. Pärast seda, kui sõlm on olnud koormuse all, on aga väga raske liikumist 
jätkata.  
 
Mõistagi  peavad  haaravate  sõlmede  moodustamiseks  kasutatavad  köied  olema  
kuumuskindlast  materjalist  ning  elastsed.  Köite  säästmiseks  võiks  pikemad  laskumised 
sooritada   siiski  päästekaheksat  kasutades.  Tööõnnetuste  vältimiseks  tuleb  veenduda,  et 
hõõrdel töötavad sõlmed oleks moodustatud õigesti. Levinumad ronimissõlmed on Prusik´u 
sõlm, Klemheist, Distel, Swäbisch ning Blake´i silmus.  
 
 
3.1 Prusik´u sõlm (Prusik)  
 
Prusik´u sõlm (joonis 13) on oma ehituselt  sümmeetriline  ning ta moodustatakse üldjuhul 
kahest põhiköie ümber  moodustatud keerust. Kui ronimisel tundub, et sõlm hakkab õrnalt 
14 
 
läbi libisema tuleb lisada ka kolmas keerd. Kolmekordset sõlme tuleb kasutada  kindlasti ka 
Speed Line`s ja talisüsteemis.  
Kuna Prusik´u sõlm on ainuke haarav sõlm, 
mis  töötab  mõlemas  suunas,  siis  on 
võimalik seda kasutada ka eseme või isiku 
tõstmisel (nt päästmisel). 
Sõlme   eeliseks   on  tema  lihtsus  ja 
funktsionaalsus,  mistõttu  ta  kuulubki 
arboristi 
poolt  kasutatavate  sõlmede 
raudvarasse.  
 
 
 
 
Joonis 13. Prusik´u sõlm    
 
 
3.2 Klemheist 
 
Klemheist´i  (joonis  14)  kasutatakse  jalaluku  meetodil  (Foot  Lock)  võrasse  tõusmisel 
kahekordsel  köiel,  kus  see  toimib  julgestusena.  Analoogselt  Prusik´u  sõlmega  tuleb  ka 
Klemheisti  kasutamisel  jälgida,  et  ronimisköie  läbimõõt  oleks  suurem  sõlme  moodustava 
köie  läbimõõdust.  Klemheisti  võib  sõlmida  ka  õõnsa  lintaasa  e.  slingiga,  mis  mõnikord 
haakub isegi paremini.  
Klemheisti  heaks  küljeks  on  see,  et  ta 
võimaldab kiiret pidevat ronimist.  Teiselt  
poolt on arboristi kehamassiga  koormatud  
sõlme raske hiljem lahti saada ja ronimist 
jätkata.  Võib  öelda,  et  mida  suurem  on 
arboristi kaal, seda kõvemini sõlm köiest 
haarab,  sellepärast  seda  võras  töötades 
üldjuhul ei kasutata. 
   
 
 
Joonis 14. Klemheist 
    
 
 
15 
 
3.3 Distel 
 
Sõlm (joonis 15) moodustatakse ronimisköiele neljast keerust; keerdude jaoks kasutatava 
köie läbimõõt peab olema 8…9 mm. Disteliga võib  asendada  Prusiku sõlme, kui viimase 
liiga tugev kinnijooksmine kujutab endast probleemi. Distel haardub peaaegu igal köiel sama 
hästi kui Prusik aga erinevalt viimasest  ei jää pärast koormuse all olemist sama tihkelt kinni, 
võimaldades seega arboristil kiiremini liikuma saada. 
                        
 
Joonis 15. Distel 
 
 
 
 
Joonis 16. Swäbisch 
 
 
Sageli on tööprotsessis märgatud, et sõlm, mis on sobiv mingile ühele kindlale köietüübile, 
ei pruugi olla sama hea mõnd teist tüüpi köiel. Sellest tulenevalt võibki mõnikord – sõltuvalt 
oludest  Distel-sõlme  alternatiiviks  olla  näiteks  Swäbisch  –  sõlm,  mida  nimetatakse  ka 
mittesümmeetriliseks Prusik´u sõlmeks (joonis 16). 
Mõlema viimati  mainitud  sõlme sidumisel saab kasutada ainult sellist  haaravat köit, mis 
pole aasaks kokku seotud.  
 
 
   
 
3.4 Blake´i sõlm 
 
Blake´i sõlm (joonis 17) on libisev, hästi blokeeruv sõlm, mis ei poo end kõvasti kinni. Sõlm 
õigustab end kui ta moodustatakse põhiköiele, millel on sama läbimõõt kui seda on sõlme 
moodustaval  ehk  haaraval  köiel.  Blake´i  sõlm  annab  arboristile  võimaluse  kasutada  oma 
ronimisköie vaba otsa uue topeltronimissüsteemi koostamisel. Viimasel  juhul on haarava 
köiena kasutusel ronimisköis. 
 
16 
 
Et  haarava  köie  tööots  ei  libiseks  põhisõlmest  läbi,  tuleb  selle  lõpetamiseks    kindlasti 
sõlmida ka stoppersõlm, ilma viimaseta sõlme kasutada ei või. Siin sobivad stopperiks nii 
kaheksaõlm kui topeltlihtsõlm. 
 
 
Joonis 17 Blake´i sõlm 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
17 
 
4. PALMIKUD 
 
Mingi  kindla  mustri  järgi  kokkupõimitud  nööre  tuntakse  palmikutena.  Palmikud  tuleb 
sõlmida ühtlase tugevusega, et need oleksid korrapärased ja funktsionaalsed. 
Ronimiseks  on  palmikutest  võimalik  kasutada  näiteks  Valdotain´i  palmikut,  mis  töötab 
haarava sõlme põhimõttel. 
 
 
 
4.1 Valdotain`i palmik (Valdotain Braid).  
 
Valdotain´i palmik on kujutatud joonisel 18. Selle sõlme liigutamiseks kasutatakse kindlasti 
plokki . Tänu sellele on  Valdotain´i palmiku kasutamisel oksalkõnnil võimalik köit tagasi 
lapata  ühe  käega.  Sõlm  võimaldab    küllalt  kiiret  laskumist,  sh  koos  raskusega,  ilma 
päästekaheksat kasutamata, mis on oluline nt päästmisel. Ronimismugavust silmas pidades 
sõlme moodustamiseks kasutatav haarav köis tohiks olla  maksimaalselt  80 cm  pikkune . 
Vastasel korral tekib sõlme nn lõtk mis kohe kindlasti ei tee ronimist mugavaks. 
 
Valdotain´i  palmikut  on  mõnikord  nimetatud  ka 
prantsuse  Prusikuks.  See  on  aga  segadust  tekitav, 
kuna sama nime all tuntakse ka Machard´i palmikut. 
Ühine on Valdotain´i ja Machard´i palmikule aga see, 
et mõlemad on prantsuse päritolu. 
 
 
 
 
 
Joonis 18. Valdotain´i palmik 
 
 
4.2 Kettpalmik 
 
Kettpalmikut  (joonis  19)  kasutatakse  juhul,  kui  pikki  ja  lohisevaid    lintaasasid,  töö-  ja 
ronimisköisi on vaja kompaktsemalt „kokku pakkida“.  
18 
 
Kompaktsemaks palmitud köitesse on vähem võimalusi takerduda ning selliselt muutub töö 
turvalisemaks. Kui määrdunud köisi on vaja pesta nt pesumasinas, on samuti otstarbekas 
köied pesemise  ajaks sõlmida palmikuks 
 
Joonis 19. Kettpalmik 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
19 
 
 
 
5 Steegid 
 
Steegid on sõlmed, mida kasutatakse kahe köie või nööri ajutiseks ühendamiseks. Enamiku 
steekide puhul peavad kasutatavad köied olema võrdse läbimõõduga. Siiski on olemas ka 
steeke, mis sobivad erineva läbimõõduga köite kokkusõlmimiseks. Nagu kõigi raskustega 
koormatavate sõlmede puhul tuleb ka  steegi   otsad  jätta piisavalt pikad, et nad ei läheks lahti 
kui köis tõmbub koormuse all pingule (5-7 kordne köie läbimõõt). Head steeki saab kergesti 
lahti harutada isegi pärast seda kui see on olnud  märkimisväärse  pinge all; raskem on lahti 
võtta steeki, mis on moodustatud väga väikese läbimõõduga köitest. Enim kasutatavateks 
steekideks on soodisõlm ja kahekordne kalurisõlm ehk kahekordne kangrusõlm. 
 
 
 
5.1 Soodisõlm (Sheet Bend või ka Quick Hitch) 
 
Soodisõlme (joonis 20) sidumine on kiire ja lihtne ning see on levinumaid sõlmesid kahe 
köie  lühiajalisel  ühendamisel.  Sobib  hästi  ka  erineva  jämedusega  köite  ühendamiseks. 
Peaasjalikult kasutatakse, kui ronijale on vaja saata teist köit. Eristatakse liht- ja libisevat 
soodisõlme. Ise  eelistan  libisevat soodisõlme (joonis 20a), mida on palju hõlpsam ja kiirem 
puu otsas lahti sõlmida, kuna sõlm kaob, kui lihtsalt köie tööotsast sikutada. Groundmanilt 
(maatoelt) nõuab see aga taas ühe sõlme oskamist. 
 
       
 
 
Joonis 20. Liht-soodisõlm 
 
 
 Joonis 20a. Libisev soodisõlm      
20 
 
           
 
 
 
 
5.2 Kahekordne kalurisõlm ehk kahekordne kangrusõlm (Double-
Fischerman´s Knot)  
 
Sõlm (joonis 21) sobib eriti hästi libedast materjalist köite või nööride ühendamiseks oludes, 
kus  sõlm  ei  tohi  mitte  mingil  juhul  järele  anda  ning  seda  ka  olles  tugeva  koormuse  all. 
Kahekordset  kalurisõlme  kasutatakse  haaravast  köiest  aasa  moodustamiseks  või  ka  viga 
saanud viskenööri jätkamiseks.  
 
Joonis 21. Kahekordne kalurisõlm 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
21 
 
6 AASAD 
 
Aasad võib visata lõdvalt mingi eseme ümber, et köit paigale kinnitada. Neid võib siduda 
piha või randme ümber, kuid ajada ka läbi rõnga või karabiini. Samuti võib aasu omavahel 
ühendada, et liita kaht oluliselt  erinevas  mõõdus köit.  Tuntumateks  aasadeks on vahemehe 
sõlm,  paalisõlm,  austria  juhisõlm,  surmasõlm  e.  kahekordne  lenk    ning  ühekordne 
lenksõlm. 
 
 
 
 
6.1 Vahemehesõlme (Butterfly Knot)  
 
Vahemehesõlme (joonis 22) saab kiiresti siduda köie keskele – vaba otsa olemasolu ei ole 
vajalik.  Sõlme  mõlemaid  otsi  võib  raskusega  koormata.  Arboristid  kasutavad 
vahemehesõlme näiteks SRT-ronimistehnika (Single Rope Technics) puhul ankurdamiseks, 
seda nii oksa kui tüve ümber. Kui mõnel juhul on köie keskele vaja teha stoppersõlm, sobib 
selleks samuti vahemehesõlm.  
 
Joonis 22. Vahemehesõlm 
 
 
6.2 Paalisõlm (Bowline)  
 
Paalisõlm (joonis 23 ja 23a) kuulub arboristi  raudvara  moodustavate sõlmede hulka. Ta on 
väga  laialdase  kasutusalaga  ja  eelkõige  sellistes   olukordades ,  kus  vajatakse  kõrget 
usaldusväärsust. Paalisõlm moodustab usaldusväärse aasa, mis ei jookse kunagi kokku, ei 
poo ennast kinni ning mida on lihtne sõlmida ja uuesti lahti võtta. Paalisõlme laialdastest 
22 
 
kasutusvõimalustest  räägib  ka  tema  nimede   rohkus .  Nii  näiteks  on  teda  nimetatud 
surmasõlmeks ja  ka päästesõlmeks, kuna   päästjad  kasutavad seda inimeste allalaskmisel 
kõrgustest,  kinnitades  silmuse  päästetava  rinnakorvi  ümber  nii,  et  sõlm   jääks   selja  taha. 
Arboristitöös on see heaks sõlmeks pääste-nööriotsa tegemisel. Paalisõlme kasutatakse ka 
öösi (aasa) moodustamiseks ronimisköie otsa, juhul kui seal puudub pleissitud öös.  
 
Jämedatel  köitel  tohib  paalisõlme  kasutada  üksnes  koos  stoppersõlmega,  milleks  sobib 
lihtsõlm või topelt-kaheksa. Veelgi kindlama sõlme (seega ka hästi „mõõdus püsiva“ aasa) 
saab, kui stoppersõlm siduda paalisõlme vastu, ühendades lihtsõlmega omavahel aasa ning 
vaba köieotsa. Sellist sõlme nimetatakse stopperiga paalisõlmeks. Kui paalisõlm on seotud 
kahe keeruga, takistab see libedal nööril või köiel lahti hargnemast. 
 
Eristatakse  ka  Yosemite´i  lõpuga  paalisõlme.  Yosemite´i  lõpuga  paalisõlme  kasutatakse 
kinnitusena  köie  otsas.  See  on  kindel  sõlm,  mis  ei  libise  ega  hargne  lahti  ning  kuulub 
arboristisõlmede paremikku. Iga arborist peab oskama moodustada paalisõlme käes, ümber 
omaenese piha ja ümber mistahes muu eseme. Sagedast kasutamist leiab paalisõlm,  kui on 
vaja köit siduda ümber julgestusobjekti või sidudes julgestusköie otsa ronimisvöösse. 
 
  
 
Joonis 23. Paalisõlm                            Joonis 23a. Yosemite´i lõpuga paalisõlm 
    
  
 
 
 
 
 
23 
 
6.3 Kahe aasaga surmasõlm (Double Bowline). 
 
Kahe aasaga surmasõlme (joonis 24) tuleb ankurdada/kinnitada mõlemast aasast. Vastasel 
juhul ei pruugi sõlm olla kindel. Surmasõlme on ka pärast suure pinge all olemist võimalik 
kergesti lahti harutada.  
Kui  sõlm  moodustatakse,  kasutades  vaid  ühtainust 
aasa, võib sõlm joosta nii tugevalt kinni, et seda on 
peaaegu  võimatu  lahti  harutada.  Kahe  aasaga 
surmasõlme on võimalik siduda ka köie keskele, kus 
ta  võib  väga  edukalt  asendada  vahemehesõlme.  Ise 
eelistangi  just  seda  sõlme  kui  köiele  rakendub  suur 
koormus nt töötamisel vintsi või taliga.  
Joonis 24. Kahe aasaga surmasõlm   
 
 
 
 
6.4 Austria juhisõlm (Figure-Eight Loop)  
 
Austria juhisõlm (joonis 25) moodustatakse nii, nagu tavaline kaheksasõlm, kuid köieotsa 
asemel  kasutatakse  lenki.  Sõlm  sarnaneb  liht-kaheksasõlmele  nii  oma  omadustelt  kui 
kasutuselt,  seepärast  on  ta  kaheksasõlmele  alternatiiviks.  Teda  kasutatakse  nii  köie 
seadmisel ankrupunkti kui ka julgestuses. Juhisõlme on võimalik moodustada ka ühe otsaga 
mis  siiski  võtab  palju  enam  aega  (nt  läbi  rõnga,  aga  ka  posti  või  oksa  ümber).  Sõlme 
kasutatakse   muuhulgas   esemete  riputamiseks  ronimisvöö  külge.  Omapärase  kuju  tõttu  on 
juhisõlme kerge kontrollida ja meelde jätta, kuid korralikult sõlmitud ja korrastatud sõlme, 
mis  on  hiljem  kergesti  ka  lahti  sõlmitav,  moodustamine  vajab  treenimist.  Paalisõlmega 
võrreldes  on  juhisõlme  raskem  lahti  sõlmida  ning  viimast  eriti  juhul  kui  sõlm  on  olnud 
korrastamata  ning  pinge  all.  Jämedama  köiega  sõlmitult  on  austria  juhisõlm  suur  ja 
“kohmakas” (jääb igale poole ette). Lisaks soovitavad 
mõned  autorid  jämeda  (16+  mm)  köie  vabal  otsal 
kasutada  igaks  juhuks  ka  stoppersõlme,  mis  teeb 
kogu sõlme veel suuremaks. 
 
Joonis 25. Austria juhisõlm 
24 
 
7 Ühendavad sõlmed 
 
Ühendavaid sõlmi kasutatakse mingi eseme ümber  viidud  köie kinnitamiseks. Neid sõlmi 
saab  kõvasti  kinni  tõmmata  ja  nad  püsivad  stabiilselt  ühes  kohas  paigal.  Tuntumad 
ühendavad sõlmed on  seasõrg e. veeblingsõlm, palgisõlm, lehmasõlm, ja konstruktori 
sõlm.  
 
 
7.1 Seasõrg (Clove Hitch)  
 
Sõlm (joonis 26) koosneb kahest poolsilmusest ning oma lihtsuse tõttu on ta nii arboristikas 
kui olmes sageli kasutatavaks, kiirelt moodustatavaks sõlmeks. Seasõrga saab siduda näiteks 
postide külge, et tähistada ohutsooni. See sobib ka oksa püüdmiseks köiega, karabiini asendi 
fikseerimiseks  aasal  või  viskenööri  ja  ronimisköie  ühendamiseks.  Seasõrga  on  võimalik 
siduda nii köie otsaga kui ka keskele. Sõlme tegemine on hõlbus, kui ronimisel on end vaja 
kiirelt ankurdada ning kasutada on vaid üks vaba käsi. Raskel koormamisel võib seasõrg end 
väga  tugevalt  kinni  puua,  ebaühtlasel  koormamisel  aga  on  oht,  et  sõlm  võib  end  ise 
vabastada.  
Üldjuhul  tehakse  enne  põhisõlme  ka  mõned 
poolsilmused, 
mis 
aitavad 
stabiliseerida 
põhisõlme. 
Sektsioonilisel 
langetamisel 
(rigimisel)  on  soovitatav  köie  tööots  igaks 
juhuks 
siduda 
vabale 
otsale 
(kasvõi 
lihtsõlmega). 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 26. Seasõrg ja selle kasutamine 
 
 
 
 
 
25 
 
7.2 Palgisõlm (Timber Hitch)  
 
Palgisõlme  (joonis  26)  kasutatakse  tavaliselt  ankrupunktides  plokkide  ja  köiepidurite 
paigaldamisel .  Sõlme  saab  kasutada  ka  juhul  kui  on  vaja  ümber  paigutada   maas   lebavaid 
puunotte või raskemaid oksi. Sõlm seotakse ümber noti ning lohistatakse, kuhu vaja. Mida 
suurema pinge all palgisõlm on, seda tugevamini ta hoiab, koormuse vähenedes sõlm enam 
nii  hästi  ei  pea.  Samas  on  palgisõlme  alati  kerge  lahti  sõlmida.  Just  lihtsuse  tõttu  on 
palgisõlme kerge nii  meelde jätta kui ka sõlmida.  
 
Sõlme miinuseks on ehk see, et kuna sõlme  moodustav aas tuleb kokku keerutada vähemalt 
viiest keerust (vt joonis), siis ei sobi sõlm kasutamiseks peenemal tüvel või notil sest keerde 
ei tohi siduda tihedalt üksteise kõrvale.  Keerud peavad olema suure  sammuga .  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 26. Palgisõlm 
 
Plokkide  ja  köiepidurite  paigaldamisel  ankrupunktides,  kus  tüvi  või  oks  on  peenema 
läbimõõduga, nii et palgisõlme pole võimalik kasutada, on alternatiiviks kasutada alloleval 
pildil  näha  olev  sõlm.  Selle  sõlme    kasutamisel  eseme,  mille  ümber  sõlm  moodustada, 
minimaalse läbimõõdu piirangut ei ole. 
26 
 
Sõlme  eestikeelset   nimetust  
pole 
kahjuks 
leidnud. 
Tõlkenimetus  inglise  keelest 
otse  oleks  lehmasõlm  (Cow 
Hitch).  Et  aga  niisuguse 
nimetusega  sõlme  on   eelpool  
juba  kirjeldatud  (vt.  Girth 
Hitch), nimetagemgi seda siis 
võõrkeelse nimega. 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 27. Cow Hitch 
    
7.3 Konstruktorisõlm (Constrictor Knot)  
 
Konstruktorisõlm (joonis 28) on seasõra edasiarendus. Sobib eriliselt libeda eseme ümber 
kinnitamiseks ning kasutamiseks köie otsa pleisside või markide tegemisel.  
Sõlme kasutades peaks olema ettevaatlik, 
sest  just  peenema  nööriga  sõlmituna 
jookseb  sõlm  koormamisel  nii  kõvasti 
kinni,  et  selle  ainsaks  lahti  saamise 
võimaluseks  võib  olla  vaid  sõlme 
läbilõikamine. 
 
   
 
 
 
Joonis 28. Konstruktorisõlm 
 
 
 
 
 
 
 
27 
 
KOKKUVÕTE 
 
Töös on antud süstematiseeritud ülevaade erinevatest, arboristile vajalikest sõlmedest. 
Selgitatakse nii nende moodustamise, töötamise kui kasutamise põhimõtteid. Kõik sõlmede 
kirjeldused on illustreeritud autori tehtud fotodega autori enda tehtud sõlmedest. See 
hõlbustab sõlmede õppimist, kuna  lõputöö on  eeldatavasti  kasutatav ka  õppematerjalina. 
Töö koosneb põhiosast ja mahukast lisast. Põhiosas selgitatakse sõlmede „süstemaatikat“ 
ja nende kasutamist; iga sõlm või selle variatsioon on illustreeritud parema ettekujutuse 
saamiseks ka 1-2 fotoga.  Töö lisas esitatakse aga fotod olulisemate sõlmede 
moodustamise erinevatest etappidest. Töö esitatakse ka CDle kopeerituna, kust jooniseid 
on omakorda võimalik kopeerida näiteks PowerPoint-esitlustesse ning demonstreerida neid 
õppijatele nö suures plaanis. 
 
Eelpool tutvustatud sõlmedest 12 sõlme tegemise ja kasutamise oskust kontrollitakse 
hetkel kehtiva juhendi järgi ka arboristide praktilisel kutseeksamil. Eksamil absoluutse 
miinimumina nõutavad sõlmed on järgmised: 
1)  paalisõlm; 
2)  austria juhisõlm/kaheksasõlm; 
3)  kangrusõlm; 
4)   jooksev paalisõlm; 
5)  Valdotain´i palmik; 
6)  Klemheist;  
7)  Distel; 
8)  Prusik´u sõlm; 
9)  vahemehesõlm; 
10) kahekordne kangrusõlm; 
11) libisev kahekordne kangrusõlm; 
12) vaiasõlm. 
 
Siiski tuleb kasuks, kui arborist oskab teha miinimumiga võrreldes oluliselt rohkem sõlmi. 
Võib juhtuda, et iga sõlm ei tööta iga ilmaga ning erinevusi ja sobimatust võib ette tulla ka 
erinevate köite puhul. Sõlmede puhul ei ole kunagi võimalik öelda: „kõik nad on selged!“. 
Sõlmede tegemist peab arborist harjutama pidevalt, püüeldes sõlmimisliigutuste 
automaatsuse poole. Kui sõlme mõnda aega ei kasuta, siis kätteõpitud vilumus  
28 
 
paratamatult kaob. Seetõttu soovitan harrastada sõlmede õppimist kui meeldivat ajaviidet. 
Käesolev õppematerjal on loodetavasti abiks. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
29 
 
KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS  
 
  European Arboricultural Council (EAC). European Tree Worker. Patzer Verlag , 
Berlin-Hannover 2005 
   http://www.firn.ee/loengud/solmed_loeng2007v1.pdf   
  Pawson, D. „Sõlmed“. Tõlge eesti keelde Helen Urbanik ja Tänapäev, 2005 
   Dirk  Lingens „Baumknoten“. 2006 schlauverlag, Dirk Lingens, Kiebitzberg 2, 
D-23617 Stockelsdorf, Germany 
  Väike sõlmede meeldetuletus pühapäevaks. 
http://www.jkalpiklubi.ee/kool/materjalid/solmed_harjutamiseks.pdf  
 
 
                                                           
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
30 
 
                                                                                                                                                                                
Lisa. Sõlmede sõlmimise abimees  
 
1.1 Lihtsõlm 
 
 
 
Lihtsõlm sõlmituna ning korrastatuna 
 
 
Libi-lihtsõlme sõlmimine 1 
 
      Libi-lihtsõlme sõlmimine 2 
 
Libilihtsõlm  
 
 
 
 
31 
 
                                                                                                                                                                                
 
 
1.2 Topelt-lihtsõlm  
 
 
 
Topelt-lihtsõlme sõlmimine                    Topelt-lihtsõlm 
 
1.3 Kaheksasõlm 
 
 
 
Kaheksasõlme alustamine                       II etapp 
 
Kaheksasõlm korrastatuna 
 
32 
 
                                                                                                                                                                                
 
 
 
2.1 Purjekotinööri sõlm 
 
 
 
Alustamine                                            II etapp 
 
 
Kontrollimine ja pingutamine                Sõlm korrastatuna 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
33 
 
                                                                                                                                                                                
2.2 Ankru- ehk kalurisõlm 
 
 
 
Alustamine                                            II etapp 
 
 
 
Korrastatud ankrusõlm                          Lisatud on ka  stopper (sõlm valmis) 
 
 
2.3 Lehmasõlm 
 
 
 
Lehmasõlme alustamine                        Sõlmimise jätk 
 
34 
 
                                                                                                                                                                                
2.4 Vaiasõlm 
 
 
 
Alustamine                                            II etapp 
 
 
Valmis vaiasõlm                                   Kui pudelit poleks sõlm kaoks 
 
 
2.5 Kahekordne libisev ülekäeaas 
 
 
 
Alustamine                                            II etapp 
35 
 
                                                                                                                                                                                
 
 
Sõlm valmis sõlmituna                          Korrastatud sõlm 
 
 
2.6 Libisev paalisõlm 
 
 
 
Köis viiakse ümber oksa                       Sõlme alustamine 
 
 
Sõlmimine                                             Valmis silmus tuleks nüüd vaid pingutada 
 
 
 
 
36 
 
                                                                                                                                                                                
 
2.7 Tuletõrjuja sõlm e. UIAA – sõlm 
 
 
 
Alustamine                                            II etapp 
 
 
III etapp                                                 Karabiin korraks lahti 
 
Sõlm on valmis ankurdamiseks 
 
 
 
 
 
37 
 
                                                                                                                                                                                
3.1 Prusik´u sõlm 
 
 
  
Alustame lehmasõlmest                        Lisame veel ühe keeru  
 
 
Valmis  Prusik´u sõlm                          Sama sõlm teiselt poolt vaadatuna 
 
 
3.2 Klemheist 
 
 
  
Sõlmimine                                             Valmis sõlm 
 
 
38 
 
                                                                                                                                                                                
3.3 Distel 
 
 
 
Alustamine                                             II etapp 
  
Valmis Distel´i sõlm 
 
 Swäbisch e mittesümmeetriline Prusik 
 
 
  
Algus sama kui Distelil, kuid viimane keerd teises suunas ja siis veel korrastada 
 
  
 
 
39 
 
                                                                                                                                                                                
3.4 Blake´i sõlm 
 
 
 
  
Alustamine                                             II etapp 
 
 
III etapp                                                 IV etapp 
 
Valmis sõlm koos stopperiga 
 
 
 
 
 
 
40 
 
                                                                                                                                                                                
4.1 Valdotain`i palmik 
 
 
 
Alustamine                                             II etapp 
 
 
III etapp                                                  Valmis sõlm koos plokiga 
 
Valdotain´i sõlm vaadatuna  küljelt  
 
 
 
 
 
 
41 
 
                                                                                                                                                                                
4.2 Kettpalmik 
 
 
 
Alustame libi-lihtsõlmest                        
 
 
Lisame läbi silmuse uue lengi  jne, jne 
 
 
5.1 Soodisõlm 
 
 
 
Alustamine                                             Valmis sõlm tagantvaates 
 
 
 
42 
 
                                                                                                                                                                                
 Libisev soodisõlm 
 
 
 
Alustamine                                             Valmis sõlm 
 
 
5.2 Kahekordne kalurisõlm ehk kahekordne kangrusõlm 
 
 
 
Võtame köie mõlemad otsad vaheliti      Alustame sõlmimist 
 
 
II etapp                                                   III etapp 
43 
 
                                                                                                                                                                                
 
 
IV etapp                                                  Nüüd kordame eelnevat teise otsaga 
 
 
Mõlemad otsad on seotud                      Tõmbame sõlmed kokku 
 
 
6.1 Vahemehesõlm 
 
 
 
Alustamine                                             II etapp 
44 
 
                                                                                                                                                                                
 
 
Valmis vahemehesõlm                            Vahemehesõlm teiselt poolt 
 
 
 
6.2 Paalisõlm 
 
 
 
Alustamine                                             II etapp 
 
Valmis paalisõlm 
45 
 
                                                                                                                                                                                
 
 
Paalisõlmele Yosemite´i lõpu lisamine 
 
Paalisõlm Yosemite´i lõpuga 
 
 
6.3 Kahe aasaga surmasõlm 
 
 
 
Alustamine                                             II etapp 
46 
 
                                                                                                                                                                                
 
 
III etapp                                                  IV etapp 
 
Valmis kahe aasaga surmasõlm 
 
 
6.4 Austria juhisõlm 
 
 
 
Alustamine                                             II etapp 
47 
 
                                                                                                                                                                                
 
Valmis juhisõlm korrastatuna 
 
 
Juhisõlme sidumisel ühe otsaga seome kõigepealt  kaheksasõlme ja pärast rõngast 
 
 
liigume tööotsaga tagasi kaheksasõlme kopeerides 
 
 
 
 
 
 
 
48 
 
                                                                                                                                                                                
7.1 Seasõrg 
 
 
 
Alustamine                                             Valmis seasõrg 
 
Seasõrale on lisatud ümber vaba otsa ka stoppersõlm 
 
 
7.2 Palgisõlm 
 
 
  
Valmis palgisõlm                                        Aasa ots on valmis 
49 
 
                                                                                                                                                                                
 
 
Keerutame tööots ümber köie                Palgisõlm sõlmituna 
 
Cow Hitch 
 
 
Algus sama nagu palgisõlmel               Lisame veel ühe keeru tüvele 
 
 
III etapp                                                 Sõlme lõpetus 
 
 
 
 
 
 
50 
 
                                                                                                                                                                                
7.3 Konstruktorisõlm 
 
 
Sõlmime seasõra                                     Viime tööotsa esimese keeru alt läbi 
 
Valmis konstruktorisõlm 
 
 
Ühekordne lenk  
 
 
I etapp                                                    II etapp 
51 
 
                                                                                                                                                                                
 
 
III etapp                                                 Valmis ühekordne lenk 
 
52