1. võrdlev õigusteadus viib õiguse sotsioloogia rahvusvahelisele dimensioonile, kus mingi nähtuse uurimine väljub ühe konkreetse ühiskonna raamidest ja toimub nähtuste kõrvutamine erinevate õigussüsteemide vaheliselt. Suunad õiguses: · Õiguse ideaalne tasand keskendutakse õiglusele. Sellega tegeleb õiguse filosoofia. · Keskendutakse õigusnormile. Sellega tegeleb õigusdogmaatika. 1. surnud õigus õigusnormid, mis ei ole tühistamist leidnud, kuid mis on vananenud igas mõttes 2. elav õigus toimib, on kirja pandud, on jõustunud · õiguse sotsioloogiline uurimine õiguse faktilisuse uurimine. Vaatleb õigust sellisena, nagu ta oma sotsiaalses kontekstis on. 1. grupielu 2. õiguspraktika teoreetiline ja empiiriline pool on omavahel lahutamatult seotud ja õiguse sotsioloogia näol pole tegu puht-teoreetilise ega puht-
Kuidas seda aset leidnut õiguslikult hinnata? Millised on toimunuga seonduvad võimalikud õiguslikud tagajärjed, sh kujunenud õigussuhte osaliste õigused ja kohustused ning võimalikud (kohustusliku vm) käitumisvariandid. Kaasuse elementide esitamiseks ja nende selgitamiseks meenutatakse, et: 1 faktiline olukord – so alamlause, empiiriline pool, st see, mis õigusnormidest sõltumata on tegelikult toimunud; 2 õigusnormid – so ülemlause, normatiivne pool, st objektiivne õigus. Õigusnormid on aga informatsioon sellest, mida (so normi/õigusssuhte sisu) kellel (so õigussuhte subjekt) ja mille suhtes (so õigussuhte objekt) on positiivse õiguse kohaselt kästud/lubatud/keelatud teha ja mida mitte. 6 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika;
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGU...
vangistusega. Õigustakaitsvad normid on niisiis orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar e. reaktsiooninorme. Regulatiivsete ja ôigustkaitsvate ôigusnormide puhul on tegemist nn. täielike ôigusnormidega, seda sellepärast, et vaatamata nende erinevale sotsiaalsele sisule koosnevad nad kahest täielikult ôigusnormile immanentsest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja ôiguslikust tagajärjest. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Objektiivne õigus sisaldab õigusnorme, mis formaalselt ei vasta täielike õigusnormide struktuurile. Neid nimetatakse mõnikord mittetäielikeks õigusnormideks. See tähendab, et õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. Mõnikord nimetatakse neid spetsialiseeritud õigusnormideks. Mõned objektiivses õiguses sisalduvad õigusnormid määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või
sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. · tavad harjumusel põhinev käitumisreegel · religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone · välise kultuuri ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge · õigusnormid Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused 9 · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed
Tagajärjed, mida hinnatakse näiteks: tapmine, dispositsioon-millele on norm suunatud, näitab inimese käitumist, milline see peab olema; Sanktsioon näitab riikliku mõjutusvahendit, mida riik rakendab nõuete rikkumise eest. Õigusnorm on riigi kehtestatud käitumisreegel, mis on täitmiseks määramatule arvule isikutele. Õigusnorm määrab ühiskonna suhtes osalejate õigused ja kohustused, nende kohustusliku, lubatud või keelatud käitumise. On keerulise ja alternatiivse iseloomuga õigusnormid: 1) Keeruline näite puudumine 2) Alternatiivne Esimene liigitus: 1) Eraõigus 2) Avalikõigus Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Teine liigituse meetod: 1) Regulatiivsed õiguslikkus e. Osalejate käitumist reguleerivad (kohtunike, notarite jne. Käitumine) 2) Õigust kaitsvad Käitumise või tegevuse tagajärjel karistuse rakendamine. Kolmas liigitus: 1) Seletavad põhiseadus (annab juhiseid), valimisseadus seletab protsessi.
Eesti alaühendamisel Venemaaga olid nii häid kui ka halbu tagajärgi. 6 Peeter I tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Kaua aega lubati Tallinna kaudu Eesti põlluteravilju välja vedada. Eesti sai endale küllalt tähtsa koha Venemaal eriti Peterburi muunduva transiit kaubanduse alal. Tallinn vabanes linna kindlustus kuludest. Tallinnas jäi kehtima endised traditsioonid ja õigusnormid käsitöö alal. Koos Vene võimuga Eestis tekkima suuremad ettevõtted. Tallinna sadama juurde rajati admiraliteede töökojad, mille ülesanne oli remontida ja korras hoida purjekaid ja sõja laevu. Tallinnasse tekkis Köiemue manufaktuur, saeveski, sõjaväe varustamine ja ehitus korras hoid ettevõtteid metsa-, paberi-, siidi- ja jalatsi vabrikuid, neid tekkis ka mujal Eestis. Peeter I toetas väga haridust ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid
või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Haldusorgan on kohustatud välja selgitama
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia.............................................................................................7 Põhiseadus........................................
· Vähemuste õigustega arvestamine Õigusriik Seaduste ülimuslikkus ühiskonnas Tunnused: 1. Riigivõimu piirab põhiseaduslik dokument 2. Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 4. Võimude lahusus 5. Õigus avaldada oma arvamust ja seda levitada 6. Kodanikuõiguste kaitse 7. Eraomandi kaitse võimaliku omavoli eest Seadused ja õigusnormid 4 Seadus on kirjapandud õigusnorm Õigus on ühiskonnas kehtivate käitumisnormide ja ettekirjutiste kogum Peamised õigusharud: 1. Eraõigus-reguleerib inimestevahelisi suhteid 2. Avalik õigus-reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid 3. Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) 4. Karistusõigus-sätestatud karistusseadustikus; käsitleb süütegusid (väärtegu, kuritegu) Õigusaktide hierarhia: 1
prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Liigid on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 21. Õigusnormi tunnused. Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 23
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õigusinstituut Avaliku õiguse õppetool Liisa Lippe EUROOPA KOHUS Referaat Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud autorite töid, Üliõpilase kood: 095257 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS...................................................................................5 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri..........................................................................................6 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid....................................................................................6 2. PÄDEVUS.................................................................
Õiguse allikad Eesti õiguskorras („rahvusliku õiguskorra püramiid”) Õiguse allikad on need kohad, kust me leiame õigust. Õiguse ajalugu saab alguse kirjapandud allikatest. Riik sanktsioneeris tavad, pani neist olulisemad kirja. Riik lõi ka uut õigust. Mandri-Euroopa õigusallikate kujunemist on saatnud kodifitseeriv idee. Õigusnormid korrastavad teatud kvaliteediga tegelikkust. Neid kvaliteete on erinevaid, kuid mingi osa tegelikkusest on sarnased. Nii sünnivad ka sarnase sisuga õigusnormid. Need jagunevad eraõiguseks, avalikuks õiguseks ja vahel räägitakse ka karistusõiguseks. Kodifitseerimine – erineva kvaliteediga normid peavad leidma võimalikult adekvaatse koha (sarnased ühes allikas, teised teises allikas). Kodifitseerimise idee jätkub ka allika sees. Kodifitseerimine on süstematiseerimine õiguse vallas. See idee on saatnud mandri-euroopalikku õigussüsteemi algusest peale.
Õigusajaloo allikate struktuur MITTEKIRJUTATUD ALLIKAD 1. esemelised allikad · kinnisasjad · vallasasjad 2. kombed 3. suulised e. filoloogilised allikad · õiguslikud terminid · õiguslikud vanasõnad · kohanimed KIRJUTATUD ALLIKAD 1. otsesed allikad - allkad, milles otseselt väljendatakse õiguslikke norme · allikad, milles avaldatakse või loetakse avaldatuks õigusnormid sellekohaste eeskirjadena · allikad, mis esinevad tekstidena, mille ametlikkus pole tõendatud ega kindlaks tehtud, aga milles ometi avaldatakse õigusnormid 2. kaudsed allikad - allikad, milles otseselt õigusnorme ei väljendata, kuid millest võib neid järeldada · allikad, mis ei väljenda normi sisu, vaid tema rakendamist, nn. rakendusürikud
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste................................................................................................................4 2.Haldusmenetluse mõiste..........................................................................................................5 2.1Menetluse algus.................................................................................
õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nim. õigusinstituutideks. Niisugused on nt valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses
avalikku ja eraõigust. Selleks on välja töötatud rida doktriine. 1. Huviteooria – lähtub õigusnormi huvi suundumusest. Avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist. Sageli lähtuvad paljud õigusnormid nii avalikust kui ka erahuvist. (n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine – kas era- või avalik õigus? – omandireform lähtub avalikust huvist 2. Subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni ehk alluvus suhteid. Eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, määrus,
Peeter I tegevust ja mõju Eestile ei saa alahinnata. Eesti ala ühendamisel Venemaaga olid nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Peeter ! tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Üle pika aja lubati Tallinna kaudu Eesti põlluteravilja välja vedada. Eesti sai endale küllalt tähtsa koha Venemaal eelkõige Peterburi suunduva transiitkaubanduse alal. Tallinna linn vabanes linna kindlustuskuludest. Jäid Tallinnas kehtima endised traditsioonid ja õigusnormid käsitöö alal. See tähendas, et ühelgi jõukal kaupmehel ega käsitöölisel polnud võimalik Tallinnas äri avada. See takistas palju käsitöö, kaubanduse ja tööstuse arengut. Siiski hakkasid koos Vene võimuga Eestis tekkima suuremaid ettevõtteid. Tallinna sadama juurde rajati admiraliteedi töökojad, mille ülesanne oli remontida ja korras hoida sõjalaevu ja purjekaid. Lisaks sellele tekkis Tallinnasse manufaktuur,
- kollektiivsed kujutelmad: ühiskonna subjektiivne poolus (keel, kunst, religioon, müüdid jne.). Kollektiivne teadvus moodustub individuaalsete teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse sisu. Tööjaotus Primitiivset ühiskonda hoiab koos mehaaniline solidaarsus inimesed on sarnased, tegelevad kõik samade tegevustega, üksikindiviidi tähtsus on väike; õigusnormid on repressiivsed, karistavad. Modernset ühiskonda hoiab koos orgaaniline solidaarsus inimesed on erinevad ja tegelevad erinevate tegevustega, üksikindiviidi tähtsus on suur; nende vahel on tööjaotus, nad sõltuvad teiste poolt loodud produktidest. Tööjaotus tekib ja süveneb ajaloo jooksul, kuna seoses inimeste arvu ja asustustiheduse kasvuga ei saa kõik tegeleda sama asjaga ilma, et sotsiaalne kord laiali laguneks. Ühiskonna säilimise huvides hakkavad inimesed seega
moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3)tava harjumusel põhinev käitumisreegel 4)religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone 5)välise kultuuri e kombestiku normid viisakusreeglid 6) õigusnormid 5. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon (allumine). Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. 2 Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest 1)huviteooria avalik õigus lähtub ühiskonna e avalikust huvist, eraõigus üksikisiku huvist
samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. -Haldusorgan on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks. 86. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Autonoomne meetod. Õigusharud,õigusinstituudid ja õigusnormid,mis reguleerivad suhetid võrdsete isikute vahel- objekt. 87. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ? Seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. Seadus on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla- ja asjaõigusseaduse üldosana. 88. Millised on tsiviilõiguse printsiibid? 1.tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip 2.rikutud õiguste taastamise printsiip 3. Omandi kaitse printsiip 4. Lepinguvabaduse printsiip 5. Tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip. 6
rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948. kodanikuõigused- Määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Mandri-Euroopa õigussüsteem- Anglo-Ameerika õigussüsteem- Eraõigus- õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.Kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. avalik õigus- hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. õiguse allikas- allikad, kust võib leida õigusnorme. rahvaste enesemääramisõigus- rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja
1. Õigusloome metoodika mõiste, eesmärk ja üldpõhimõtted? Õigusloome metoodika mõiste iseseisev õigusteaduse haru. saksa keeles seadustehnika, seadusandlik tehnika. Ing.keelses õigusruumis legislatiivtehnika. Seadusandlik teooria (laiemas tähenduses): sinna valdkonda, hulka kuulub ka õigusloome metoodika, seotud seadusandlusega, seaduse rakendamisega. On eristatav teistest seadusandliku teooria valdkondadest so seaduste või õigusnormide vormistamise tehnika. Kui õpetus, mis käsitleb seaduste vormistamise tehnikat ning õigusnormide keelelise esitamise viise ja võtteid so õigusloomemeetodite kogum, mida kasutatakse õigustloovate aktide tekstide ettevalmista- misel. Eelnõude koostamiseks õiguslikult määratletud menetlust pole. Eesmärk: kas määratletav vaid sisu kaudu või on globaalne eesmärk? on laiem eesmärk, mis ületab tema sisemised piirid ja muudab ta vahendiks õigusriigi printsiibi realiseerimisel, mille oluliseks komponendiks on õi...
siduv liikmesriikidele, kellele see adresseeritud on 38. Soovitused ja arvamused on siduvad aktid a) tõene b) väär 39. Õiguse üldtunnustatud põhimõtteid loob ning nende sisu ja tähenduse avab ELis peamiselt (milline institutsioon) Euroopa Kohus 40. EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõtte sätestas Euroopa Kohus 05.02.1963 aasta otsuses 26/62 Van Gend en Loos kohtuasjas. 41. Selgita, mida tähendab ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte Tähendab seda, et ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes 42. Selgita, mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele 43. Selgita, mida tähendab subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte
rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon suhtlemine . Massikommunikatsioon massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND
õigusliku seisundi 2) Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu – ü kehtestab mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli ja annab selle suhte abstraktsetele subjektidele (nt ostjale ja müüjale) mingid kindlad õigused ja paneb paika kohustused 3) Õigussuhe on isikutevaheline seos, mille säilimise tagab riik – kuna riik kehtestab õigusnormid, siis jälgib ta ka nende täitmist ehk õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist; riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite abil 4) Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu – õigussuhete pooled on igal üksikjuhul konkreetsed isikud, nad on alati nimeliselt kindlaks määratud; õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahe- või ühepoolselt
Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu-müügi lepingus on objektiks kaup ja raha) Sisu - Õigusuhtes tekkivad õigused ja kohustused. Mille poolest erineb subjekt ja objekt? Subjektil on õigusvõime, objektil puudub. Subjekte on vähemalt kaks, objekte vähemalt üks. § 5. Tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise alused. Õigussuhtes tekkivat õigust nimetatakse subjektiivseks õiguseks - konkreetsele subjektile kuuluv õigus. Objektiivne õigus- kehtivad õigusnormid. Potentsiaalselt saab vastav õigus kuuluda kõigile. Positiivne õigus- konkreetsel ajal kehtivad õigusnormid. Seda terminit kasutatakse peamiselt ajaloolistel hetkedel. Näiteks 1970 oli positiivseks õiguseks see ja see õigus. NT: Pastakas on subjektiivne õigus. Objektiivne- igaüks võib olla omanik. Positiivse õiguse korral räägime sellest, et asi saab kuuluda ainult ühele konkreetsele isikule, mitte kõigile. Juriidiline kohustus-õiguslik kohustus
Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika
2.2.1. ÕIGUSE MÕISTE. ÕIGUSE ERINEVUS SUGUKONDLIKU KORRA TAVADE SÜSTEEMIST Lk 26 - 28 Õigus käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õiguse spetsiifilised tunnused: 1) Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. õigusnormid ei toimi eraldi, vaid kogumina. 2) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3) Õiguses väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2.2.2. ÕIGUSE SEOS RIIGI, MAJANDUSE JA POLIITIKAGA. ÕIGUSRIIGI KONTSEPTSIOON. ÕIGUSRIIGI SISULISED JA VORMILISED
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse m...
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täitmiseks. Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika *kaubanduspoliitika
- Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), Mandri-Euroopa õigussüsteem, Skandinaavia õigussüsteem 2.3. Õiguse liigid: eraõigus ja avalik õigus Üleskutse teha pakkumus/ofert* kui nt kauplus paneb välja hinna VÕS § 16: (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
“dissertatsioon on õigusest ja filosoofiast ning üritab teostada kahesuunalist kommunikatsiooni – filosoofiast õiguse teooriasse ja õiguse teooriast filosoofiasse. Dissertatsiooni kesksed väited ja hüpoteesid on järgmised: 1. Õiguse sisu on avaldatav kindlate juriidiliste funktsioonidena ning funktsionaalsel alusel on liigitatavad ka õiguse põhilised entiteedid, õigusnormid. 2. Juriidilised funktsioonid on sõltuvuses nendest sotsiaalsetest vajadustest (ehk erilistest sunnifaktoritest), mille rahuldamiseks (ehk sunni kõrvaldamiseks) on juriidilised vahendid õigusloome protsessides tekkinud. Sellisena õigus ei saa olla puhtalt positiivne ega ka loomulik. 3. Õiguse funktsioonid on tehislikud ja algoritmilised, ehkki õiguse esmane tekkimine ei ole taandatav selge intentsiooniga õigusloome sammudele; õiguse esmased
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
käitumise(õigused ja kohustused), Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mis kuulub rakendumisele dispositsiooni nõuete eiramises hüpoteesi tingimustes. Õigusnorme võib liigitada vstavalt eesmärkidele: 1) regulatiivsed õigusnormid- nad on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele, annavad suhetes olenevalt õigused ja kohustused, neid nim õigustkehtestavateks normideks. Eesmärgiks suhteloomine mitte kaitsmine 2) kaitsvad õigusnormid juriidliste vastuse vahendite kehtestamist ehk reguleerivad riiklikke kaitsevahendite kasutust N: kriminaalõigus Õigussüteem Igas ühiskonnas kehtib loendamatu hulk õigusnorme, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm. Vaatamata sellele ei kujuta nad endast mehaanilist summat, vaid teatavat kvalitatiivset määratletavat ühtsust ehk õigussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem
materiaalõiguslikud normid (endine NSV Liit). Välisriigi füüsilisi ja juriidilisi isikuid on võimalik tsiviilmenetluse korras hageda Eestis ning Eestis elukohta omavaid isikuid ja Eestis registreeritud juriidilisi isikuid ka välisriikides Välisriigi kohtuotsuste täitmist reguleerib ka täitemenetluse seadustik (TMS). Kuivõrd välisriigi kollisiooninormid ja siseriikliku õiguse normid on ikkagi välisriigi õigusnormid, siis ei hõlma Eesti REÕ välisriigi materiaalõiguse norme. Eesti REÕ ulatus: tsiviilõiguslike normide kogum, mis hõlmab kollisiooninorme (REÕS seadus ja konventsioonid) ning tsiviilmenetluslikke kohtualluvuse (jurisdiktsiooni) norme (TsMS ja TMS ning konventsioonid) ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise norme (TsMS ja TMS ning konventsioonid). 1.4. REÕ koht õigussüsteemis vt. I.Nurmela jt raamatust iseseisvalt. Selles siseriiklikku
kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu- müügi puhul objektiks kaup ja raha).puudub õigusvõime Sisuks on õigusuhtes tekkivad õigused ja kohustused. § 5. Õigussuhtes tekkivat õigust nimetatakse subjektiivseks õiguseks - konkreetsele subjektile kuuluv õigus. Objektiivne õigus- kehtivad õigusnormid. Positiivne õigus- konkreetsel ajal kehtivad õigusnormid. NT: Pastakas on subjektiivne õigus. Objektiivne- igaüks võib olla omanik. Positiivse õiguse korral räägime sellest, et asi saab kuuluda ainult ühele konkreetsele isikule, mitte kõigile. Juriidiline kohustus-õiguslik kohustus. käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides Millal juriidiline kohustus ja subjektiivne õigus tekivad? Juriidiline fakt on õiguste ja kohustuste tekkimise hetk.
seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimese käitumise reegel, 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitlise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormide spetsiifilised tunnused, eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest: 1
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
5) Korraldada igapäevaelu e. teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 6) Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 11. Riigivõimu komponendid 1) spetsiaalsed võimuasutused (ministeeriumid, Riigikogu jms.) 2) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) 3) kirjalikud õigusnormid 12. Poliitilistele ideoloogiatele iseloomulikud jooned Konservatism parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele, kristlikud väärtused; reformid aeglased; indiviid on oluline; vabaturumajandus; eraomand on tähtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal; hierarhia(eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. (parempoolsed IRL,
Riigivõim tal on mitmeid tunnuseid, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed: kehtestada seadusi; koguda makse; kasutada vägivalda; riigivõimu otused on kohustuslikud; esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises; üks keskpunkt ja selge võimuasutuse hierarhia. Riigivõimu komponendid: asutused ja institutsioonid mille kaudu võimu teostatakse(valitsus, kohus, seadusandja, korrakaitsejõud); inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks(riigibürokraatia); õigusnormid. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. 6
karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Riigivõimule ainuomased tunnused: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, riigivõimul on üks keskpunkt ja võimuasutuste kindel hierarhia, riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. Riigivõimu komponendid on asutused ja institutsioonid, ametnikud ja õigusnormid. Majandusliku võimu puhul tagab juhtpositsiooni majanduslik edukus. Kultuuri vallas tagab juhtpositsiooni pigem populaarsus, autoriteetsus. Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest ehk 2 ülevalt- alla sõltuvusest. Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab.
suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Milline norm on sotsiaalne norm sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid - moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu normid, välise kultuuri normid ja õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus.
tava, halduseeskiri, õiguskirjandus jm) Seadus formaalses mõttes (protseduur on oluline) Seadus materiaalses mõttes (sisu on oluline) Hierarhia PS Konstitutsioonilised seadused (PS § 104 lg 2) Lihtseadused + seadlus (aint mat mõttes seadus) VV ja ministrite määrused + Statuudid ehk KOVi määrused KOVi volikogu, linna või vallvalitsuse määrused riigi poolt antud ülesannete valdkonnas, seaduse alusel ja täitmiseks Tavaõiguson kirjutamata õigusnormid, mis on kujunenud pikaajalise ühetaolise käitumise tagajärjel ja mille õiguslikus siduvuses ollakse üldiselt veendunud. Sel on tähtsus eelkõige pikaajalise stabiilse arenguga õiguskordades. Eestis neil haldusõiguse allikana praktiliselt tähtsust ei ole Kohtunikuõigus Eestis kohtud ei loo õigust, vaid rakendavad ja mõistavad õigust. Siiski on kohtupraktikal, eriti Riigikohtu lahenditel, oluline roll õigusallikate tõlgendamisel, seostamisel ja õiguslünkade täitmisel.
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
Kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. *Konventsioonis nimetatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga. *Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad lepinguliste kohustuste suhtes oma õigusnormid, loetakse iga territoriaalüksust käesoleva konventsiooni alusel kohaldatava õiguse kindlakstegemisel omaette riigiks. *TARBIJALEPINGUD- ei või poolte valitud õigus põhjustada tarbija ilmajätmist kaitsest. Kui ei valitud õigus, siis kohaldatakse tarbija elukoha riigi õigus. *INDIVIDUAALSED TÖÖLEPINGUD-valitud õigus ei tohi põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest. Kui ei valitud,
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
