Õigusõpetus (0)

1. Õiguse tekkimine.
• Sotsiaalse võimu esinemine
• Sotsiaalse juhtimise olemasolu
• Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel
Õiguse seos riigiga.
Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele . Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe .
Õiguse seos poliitikaga.
Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.
2. Õiguse mõiste.
Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem.
Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
ÕIGUSSÜSTEEM:
AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS
- ÕIGUSHARU
-(ÕIGUSINSTITUUT)
-ÕIGUSAKT
-ÕIGUSNORM
Õigussüsteemide rühmad, mis rajanevad samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel.
Kontinentaalne õigusperekond e. romaani-germaani õigus: õigusnorm kõige tähtsam!
Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend.
Õiguse allikad.
Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.
Õiguslik tava
Õigusteadus (juristide arvamus)
Kohtu- ja halduspretsedent
Leping
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
Normatiivakt
Tava erinevus õigusnormist.
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu.
ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
3. Õigusnormi mõiste.
ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu.
Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama:
Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile e hüpotees
Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine e dispositsioon
Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi e sanktsioon
4. Õigusharu.
Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamine Toimub
õigusliku reguleerimise objekti ja meetodi abil:
Objekt: teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted jne)
Meetod: Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks
Sotsiaalne norm.
SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid .
Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.
Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon ) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel.
Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine).
Õigusnormid.
5. Avalik õigus ja eraõigus.
Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.
Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest.
HUVITEOORIA –
Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist
Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust)
SUBJEKTITEOORIA –
Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.
Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud.
ALLUVUSTEOORIA -
Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe).
Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).
Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Avalik: kriminaalõigus, protsessiõigus, riigiõigus
Era: äriõigus, autoriõigus, asjaõigus
6. Õigusakt.
Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Üldakt –suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi .
Üksikakt - annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile . Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks.
Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
Põhiseadus
Konstitutsioonilised seadused
Lihtseadused
Jõustumine: Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel.
Jõustumine: Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
KÄSKKIRI - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
Jõustumine: Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti.
7. Õigussuhe ja selle elemendid.
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Õigussuhte elemendid:

• Subjektid
  
• Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
  
• Objekt
  

8. Õigussuhte subjektid.
Subjekt: kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse (õigusvõime, teovõime, deliktivõime)
Õigusvõime, teovõime, deliktivõime.
Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada.
Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest
9. Juriidiliste isikute liigid.
Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega andnud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Nt ülikoolid , töötukassa, Eesti pank
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid.
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud.
Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud:

• Äriühingud:
  

-Täisühing
-Usaldusühing
-Osaühing
- Aktsiaselts
-Tulundusühistu

• Mittetulundusühing
  
• Sihtasutus
  

10. Tehing.
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
Mida tähendab tühine tehing.
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.

• Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
  
• Seadusega vastuolus olev tehing
  
• Käsutuskeeldu rikkuv tehing
  
• Näilik tehing
  

Tehingu vorm.
Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi

• Suuline
  
• Kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud)
  
• Elektrooniline vorm
  

11. Esindamine.
Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
Esinduse liigid.
Esindusõiguse võib anda tehinguga ( volitus ) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).
12. Mis on leping.
Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Lepingu vormi nõuded (§11)
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.
Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool .
Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.
13. Töölepingu mõiste.
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik ( töötaja ) teisele isikule ( tööandja ) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.
Töölepingu vorm.
Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
3) tööülesannete kirjeldus;
4) ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
6) muud hüved , kui nendes on kokku lepitud;
7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ( tööaeg );
8) töö tegemise koht;
9) puhkuse kestus;
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad ;
11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
19. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes?
Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
20. Kuidas eristada töölepingut teistest lepingutest, mille alusel ka tehakse mingit „tööd“.
Kindel aeg ja koht, kokkulepitud palk
21. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
10 aastat
22. Mis on katseaeg , selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?
Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale ja töötajale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele , mis on töö tegemiseks nõutav. Tööandja hindab katseaja kestel töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. Kestab 4 kuud.
Katseaja kulgemise kuupäev ei sõltu sellest, kas kirjalik tööleping on selleks päevaks sõlmitud või mitte. Töölepinguga võivad pooled kirjalikult kokku leppida, et katseaega ei kohaldata või seda lühendatakse. Pikemas kui neljakuulises katseajas kokku leppida ei saa.
Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu.
Nii töötaja kui tööandja võivad katseajal töölepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, kusjuures töölepingu võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda ka katseaja viimasel päeval.
23. Millal võib sõlmida tähtajalise töölepingu?
Tähtajalise töölepingu võib sõlmida vaid mõjuval põhjusel oma iseloomult ajutise töö tegemise ajaks, näiteks töömahu ajutise suurenemise tõttu, hooajaliste tööde tegemiseks või äraoleva töötaja asendamiseks. Järelikult peab tähtajalise töölepingu sõlmimise ajal olema teada, et lepingus ette nähtud töö lõppeb. Tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjused peab tööandja töölepingus töötajale arusaadaval viisil teatavaks tegema. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks või äraoleva töötaja asendamise ajaks. Samalaadse töö tegemiseks ei tohi sõlmida järjestikku üle kahe tähtajalise lepingu, pikendada võib tähtajalist lepingut viie aasta jooksul aga vaid korra.