Kõige enam tehakse ise endale klistiiri, ostes apteegist vajalikud vahendid. Klistiirikannu müüakse peaaegu igas apteegis. Selleks protsessiks on vaja veekotti, voolikut, klambrit, mis peatab veevoolu, riputuskonksu ja otsikut, mis läheb pärasoolde. Loomulikult tuleb järgida tootja juhtnööre, aga üldiselt on klistiiri põhimõte sama. Kott tuleb täita veega, see tuleb kinnitada umbes meetri kõrgusele põrandast. Selline kõrgus tekitab vajaliku surve, et vesi hakkaks läbi vooliku voolama. Siis tuleb klamber vabastada ja natuke vett ja õhku lasta tualetti või dusi alla. Niimoodi ei tule voolikust gaasi käärsoolde. Vooliku ots tuleb määrida libestiga, näiteks vaseliiniga. Nüüd tuleb heita vasakule küljele ja viia otsik pärasoolde. Seejärel tuleb klamber vabastada ja vesi voolama lasta. Klistiiri tehes tuleb hoolitseda selle eest, et oleks kiiresti võimalik minna tualetti. (San-Jouz, 2005) 12 2.1.4
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. 14 3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 15 Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. 13 3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 14 Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas
Poiss olnud tüdrukust kõvasti "sissevõetud". Äkki aga, ei tea mis põhjusel, jätnud tüdruk poisi maha ja varsti abiellunud teisega. Poiss olnud väga löödud ja kui esimesest löögist üle saanud, vandunud tüdrukule truudusetuse eest kätte maksta. Pulmapäeval, kui rahvas istus lauas ja vastne noorik nende keskel uhkes valges kleidis (olnud ka poolsalaja kiriklik laulatus), sõitis pulmamaja akna alla tsistern. Autot juhtis see õnnetu armastaja. Poiss võttis vooliku, torkas selle otsa aknast tuppa ja suunas noorikule ning kallas ta virtsaga üle. Oma osa sai muidugi ka vastne abielumees. Millega lugu lõppes, pole teada. Väike-Maarja - K. Õis < Jaan Ots (1993) Ü. Tedre teab, et sama lugu on aset leidnud 50. aastatel hoopis Tartus (Tedre l988, 695). Ameerikas levis jutt ebatavalisest kättemaksust armukadeduse ajendil umbes samal ajal. Seal oli kättemaksuvahendiks tsement, millega rivaali auto üle kallati. Seal aitas lugu võimendada ka
Töösilinder Kui vajutada pedaalile, siis tekkinud surve tagajärjel õli rõhk surub piduri töösilindris olevaid kolbe väljapoole. Pidurivõimendi Pidurivõimendi eesmärk on vähendada pidurite töötamiseks vajalikku jõukulu piduripedaalile, teisisõnu vähendada juhi vaeva. Selleks kasutab pidurivõimendi lisaenergiat mootori sisselaskesüsteemi tekitava vaakumi näol. Pidurivõimendi koosneb korpusest, mille sees on diafragma. Korpus on vooliku kaudu ühendatud mootori sisselaskesüsteemiga ja jõuallika töötamise ajal tekib diafragma mõlemale poole vaakum. Mõlemale poole sel põhjusel, et võimendi sees asuv klapp on suletud. Kui juht vajutab piduripedaalile, lükatakse klapp lahti ning diafragma tagumisele küljele tekib atmosfäärirõhk (u 1 bar), mis surub diafragmat ja selle külge hoova kaudu ühendatud piduripeasilindri kolbi väljapoole. Rõhkude erinevus tekitabki võimendusefekti. Piduriklotsid
Käsikuivenduspump Prozektor Mootori kütuse ja õli tagavara vähemalt 30 tunniliseks täiskäigul sõiduks 13)Päästeparve varustus(vähemalt 10 nimetust): Ujuvankur Redel Sisemine redel Hauskar Gaasiklapp Ujuv päästeliin Kott remondivaheditega Pump Kott aerudega Ventiil õhu pumpamiseks Gaasiballoon Ujuv nuga Gaasi jaotussüsteem Ballastitaskud 14)Milline nõue kehtib tuletõrjevoolikutele? Ruumides peab olema vooliku pikkuseks 10-20 meetrit,masinaruumis 15 meetrit,tekil kuni 20 meetrit.Eriti laiadel laevadel 25 meetrit.Voolikud peavad olema sellise pikkusega,et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust.Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12,16,19mm.Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi,andma pihustatud ja kompaktse veejoa. 15)Millest koosneb ankruseade? Ankruseade koosneb:ankrud,ankrukett koos ketihalsiga,ankrupeli,stopparid ankruketi
PÄRMITAIGEN JA TOOTED SELLEST 54 tundi õppematerjal Pagar-kondiitri erialale 1 Pärmitaigna valmistamine ja üldiseloomustus Pärmitaignaks nimetatakse taignat, mille kobestajaks on pärm. Pärmitaignast toodete tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest osadest: toorainete vastuvõtmine ja hoidmine toorainete ettevalmistamine tootmiseks taigna valmistamine, käärimine taigna töötlemine, vormistamine ja kerkimine toodete küpsetamine toodete jahutamine, säilitamine ja realiseerimine 2 Pärmitaignatooted · mitmesugused väikesaiad Pärmitaignast valmistatud · kringlid tooted on: · stritslid · poorsed · plaadipirukad ja koogid · hea maitsega · küpsetatud pirukad ...
- saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.2. Katseseadme kirjeldus Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: toitesüsteem, katsetorustikud, mõõtesüsteem. 1.2.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 23 8 9
vahedeta. Juhul kui kraanajuht laeva konstruktsiooni tõttu ei näe lastiruumi lasti paigutada, tuleb kasutada signaliseerija ehk suunaja abi. 7) Tsement Laeva saabudes ühendatakse laeva lastiruumidega voolikud, läbi mille hakatakse teostama laeva lastimist. Kaup tuuakse sadamasse otse tsemenditehasest tsisternautodega. Tsisternautod ühendatakse kail voolikutega ja last pumbatakse autol oleva kompressori abil läbi vooliku laeva lastiruumi. Kui lastimist teostatakse segalastlaevale tuleb lastimisel jälgida laeva kreeni ja diffrenti ning seejuures ühendada tsisternid vastavalt vajaliku lastiruumi voolikuga. Lastiruumi luukidele ühendatud filterkotid ei tohi olla ummistunud ega püstises asendis. Lastimise lõppedes toimub lasti äravajumine 2-5 tunni jooksul. 8) Klaasimurd Last (purustatud/purustamata) veetakse sadama avatud laoplatsile autodega.
Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid
stsintillatsiooniks. See on üks luminestsentsi liike. Stsints...lendureis registreeritakse valgussähvatusi fotoelementide abil, mis muundavad kristallis tekkinud valgussähvatuse energia elektrivoolu impulsi energiaks. Fotoelemendis tekkinud vooluimpulsid võimendatakse ja seejärel registreeritakse.(joonis) 3)Wilsoni kamber: Orgaanilisest klaasist põhja ja kaanega varustatud silindriline plastmassanum on täidetud õhu ja küllastunud piirituseauru seguga. Kamber on ühendatud toru ja vooliku abil kummipirniga ja selles on peene varda küljes radioaktiivne preparaat. Töölerakendamiseks surutakse kummipirn aeglaselt kokku ja siisvabastatakse järsult. Kiirel adiabaatilisel paisumisel õhk ja piirituseaur kambris jahtuvad ja aur muutub üleküllastunuks. Radioaktiivse preparaadi poolt emiteeritud - osakesed tekitavad oma teel ioone. Üleküllastunud aur kondenseerub vedelikupiisakesteks eeskätt ioonidel ja kambris tekib piisakestest koosnev nähtav osakese jälg
Hingamisharjutusi tehakse 5-10 minutit tunnis. Hingamise kergendamiseks võib kasutada ka õrna rindkerele koputamist. Selleks pane näpuotsad kokku nagu hoiaksid nende vahel hernest. Koputa kergelt roietele ülevalt alla ja vastupidi, tekitades positiivse vibratsiooni. Lõpeta koputamine kui haige hakkab köhima. Puhastavat hingamisharjutust võib haigele õpetada ka hingates välja läbi kokteilikõrre või peenikese vooliku. Asetades kõrre vette võime muuta hingamise efektiivsemaks. Hingatakse läbi nina sisse ning seejärel läbi kõrre välja. 2.5.2. Köhimisharjutused. Hingatakse sügavalt sisse ja siis välja. Seejärel lühike sissehingamine ning köhimine. Rindkere ja kõhuhaavadega patsiendid peavad kasutama haava toetamiseks patja, et vähendada pinget ja valu haavapiirkonnas. Patja surutakse tugevasti köhimise ajal vastu haava
tagasilöögi korral gaasipõletist. Seega nad summutavad leegi ja selle tulemusel leek kustub, vältides kahju tekkimist. Tagasilöögiks nimetatakse põlevsegu süttimist põleti kanalites ja leegi levimist mööda gaasi- või kütusevoolikut. Tagasilöögi tunnuseks on järsk plaks ja leegi kustumine. Põlev gaasisegu liigub põleti atsetüleenikanalit pidi voolikusse, kust ta kaitseluku puudumisel võib purustada vooliku või jõuda reduktorisse. See võib põhjustada reduktori mahapõlemist ja sellele järgnevalt gaasiballooni plahvatust, mis võib tuua endaga kaasa juba tõsiseid purustusi ja vigastusi. Atsetüleeni ja hapniku segu põleb teatud kindla kiirusega. Põlevsegu voolab põleti suudmikust välja kindla kiirusega, mis peab olema alati põlemiskiirusest veidi suurem. Kui põlevsegu voolamise kiirus muutub põlemiskiirusest väiksemaks, tungib leek suudmiku kanalisse ning süütab segu põleti
4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 23 8 9
CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + H2O + CO2 ↑ 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2’e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m2’e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita, kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja –rõhk [P] katse sooritamise hetkel.
Adapter on seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. Adapter võimaldab suurendada mingi seadme või komponendi kasutusvõimalusi. Näiteks saab nn autoadapteri abiga ühendada auto elektrisüsteemi seadmeid, mis on algselt mõeldud kasutamiseks seinatoitega. Lihtsamal kujul võib adapter lihtsalt sobitada omavahel sobimatuid ühenduskohti näiteks arvutihiire PS2otsiku arvuti USBporti või suurema läbimõõduga vooliku väiksema läbimõõduga kraani otsa. Keerulisemal juhul muudab adapter edasiantava energia või signaali omadusi, näiteks 220voldise voolu 24 voldiseks. Sellist seadet nimetatakse ka muunduriks. Ageia e. füüsika kaart Töötab koos videokaardiga ja võtab taustaliste ja raskemate detailide, tekstuuride väljendamise endapeale, et muuta mänguelamust reaalsemaks ja arvuti tööd kiiremaks. Kokkuvõte:
- saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.2. Katseseadme kirjeldus Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: toitesüsteem, katsetorustikud, mõõtesüsteem. 1.2.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 23 8 9
Sel juhul farmeri kohalolek piima 29. vastuvõtu juures pole vajalik kuna kogu protsess käivitub automaatselt vooliku ühendamisel piimatanki väljavooluotsiku külge. 30. Piimaautod peavad olema varustatud ringpesusüsteem, mida saab ühendada näiteks piimatööstuse pesusõlmega. See võimaldab tsisternide sektsioone ning ka vastu- ja proovivõtusüsteeme automaatselt pesta. Tööstuste vaheliseks piima transpordiks kasutatakse sageli mitmesektsioonilisi
inimesele. Tuletõrjevoolikukapiga töötades tuleb: enne kustutamise alustamist voolik täielikult lahti kerida suunas kus on tulekahju; survestada voolik joatoruni. Kustutamisel tuleb jälgida: et ei kustutataks pinge all olevaid elektriseadmeid (elektrilöögi oht); 16 (20) veekahjude vähendamiseks kasutada pihustatud juga (neelab enam kuumust); kompaktse joaga ulatub kustutama pikema vahemaa tagant; vooliku pikkus on 20m, joa pikkus ca 6m (kompaktne juga). 1.5.3 Tulekahju leviku piiramise meetodid Vältimaks tule levikut, tuleb väljudes sulgeda võimaluse korral kõik aknad ja uksed. Tulekahju likvideerimise korral tuleb lähtuda eelkõige põlemise suurusest ja põlevmaterjali liigist (põlevvedelik, tahke põlevmaterjal jne ), kasutades vastavat kustutusvahendit. 17 (20) 1.6 Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhis
Sele 5. Piduriseadmete paiknemine veokil (allikas: Knorr) EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. ...
Ära eemalda tekki liiga kiiresti, vastasel korral võib juhtuda et sa pead võibolla kustutamist uuesti alustama. Tuletõrjevoolikud Laeval on kolme erinevat tüüpi tuletõrjevoolikuid: 87 15/20 meetri pikkused koos 12 mm otsikuga voolikud eluruumide jaoks 20/25 meetri pikkused voolikud koos 19 mm otsikuga teiste ruumide jaoks . Tuletõrjevoolikud asuvad tuletõrjekappides . Haara vooliku mõlemad otsad ühe käega kapist ja viska see nii, et see rulluks tekile lahti. Ühenda otsik vooliku ühte otsa ja teine ots ühenda voolikukapis asuva tuletõrjemagistraali kraani külge. (Siseruumides peab voolik olema pidevalt ühendatud hüdrandi ja joatoruga). Hoia otsikut ühe käega ja ava teise käega kapis olev kraan Reguleeri otsikut seni kuni juga väljub otsikust umbes 90 kraadise nurga all oleva lehvikuna
CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel.
nahka ja muudvad selle kõvaks. Kunstnahk 20 On oma olemuselt plastik. Talub hõõrumist, kuid rebeneb kiiresti ja ajab higistama. On elektriseeruv, seega määrdub kergesti ja mustus kinnitub tugevalt. Kunstnahast pinnad puhastatakse samuti kui plastmasspinnad. KORISTUSMASINAD Vee- ja tolmuimejad Tolmuimeja töötab põhimõttel, et mootor imeb mahutis tekkinud alarõhu abil vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos prahti. Kõvast materjalist otsikud sobivad pehmete pindade puhastamiseks, pehmest materjalist otsikud kõvade pindade puhastamiseks. Tolmuimejaga töötades on oluline tööasend, selg peab olema sirge. Veeimejad töötavad samal põhimõttel nagu tolmuimejad. Vee imemiseks võetakse masinast eelnevalt välja tolmukott ja filter. Vee- ja tolmuimeja ületäitumisel lõpetab masin automaatselt töö, kui mahuti täitub.
Tõsta tuleb abilise märguannete järgi. Jälgida abilist, et oleks ohutu tõsta. Algul sooritada proovitõste 25- 50 mm maast ja liigutada maapinna kohal. Kui pole ohutu või raskus valesti kinnitatud, lõpetada toiming koheselt. Ekskavaatori kraanana kasutamisel tuleb kasutada tõsteseeklit või konksu. Kopa hüdrosilinder peab olema lõpuni pikendatud asendis. Kui liigutada kopavart tõstmise eesmärgil peab see alati liikuma masinast eemale, sest vooliku purunemisel kaitseklapid asuvad ainult kopavarre sisemisel poolel. 16. Teehöövli üldehitus, kasutamine teedeehituses. Põhiraam, mootor, tagasild koos balanssiiride ja vedavate ratastega, käigukast, kardaanülekanne, tööhõlm koos tööraamiga, hüdrosüsteem, lisaseadmed, juhtimisseadmed, pidurid, elektrisüsteem, hüdrosüsteem. Kasutatakse teedeehituses pealispinna profileerimiseks, madalate mullete rajamiseks,
CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 ↑ + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2’e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2’e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja –rõhk [P] katse sooritamise hetkel. Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0
CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel.
CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil V. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel.
või mittelahutatav 311-Millisteks töödeks saab kasutada mehhaanilisi otsevooluga krohvipritse? Mehaanilisi otsevooluga pritse saab kasutada nii krohvitöödel krohvisegu peale kandmiseks pindadele kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele . Koosneb (vt TV lk 45 joon 5.1) korpusest 3, peast 2, kummist diafragmast 1 soonitud sabast 4, mille abil kinnitatakse transporteeriva vooliku külge . Diafragmas on kaks ava läbilõigatud vahega. Segu antakse pritsi mehaanilise või pneumaatilise mördipumbaga. 312-Milliste tööorganitega on varustatud värske krohvi hõõrutid? 1)vastassuunas pöörlevate ketastega 5 ja 6 (vt TV lk48 joon 7.7); 2) labadega varustatud pöörleva tiivikuga 4 (vt TV lk48 joon 7.8). *Mõlemat tüüpi hõõrutid on varustatud krohvisegu niisutussüsteemiga 313-Millise toitega värvipüstoleid kasutatakse kiireltkuivavate värvide pealekandmiseks?
See takistab saetee sulgumist ning seega saeketta kinnijäämist. Kiilnoa kaugus sae hammastest peaks olema 2 -3 mm ning selle tipu kaugus saeketta alumisest servast samuti 2 3 mm. Toodetakse ka ilma kiilnoata ketassaage nn plaadisaage. Need on mõeldud puitplaatide saagimiseks. Plaate saagides ei kipu saetee sulguma Tolmu eemaldamine Saeketta kohale kinnitatud terakaitse on varustatud tolmueemaldusavaga. Ava otsa võib ühendada tolmukoti, äratõmbe või tolmuimeja vooliku. Kaitselukk Juhusliku käivitamise vältimiseks on sae käepideme küljes väike nupp, mis tuleb enne sae käivitamist sisse vajutada. 5 Liikuv terakitse Ketassaag on varustatud terakaitsega, mis kokkupuutel materjaliga vabastab saehambad. Tugev vedru tõmba kaitse tagasi niipea, kui saag materjalilt eemaldada. Enne saagimise alustamist kontrolli, et terakaitse töötaks sujuvalt. Blokeerimisvastane sidur
vedelik „Akvol 2", molübdeendisulfiidiga õli jt. Malmi töötlemisel kasutatakse jahutusvedelikuna petrooli koos tärpentini või soodaemulsiooniga. Mõnikord töödeldakse malmi ja teisi hapraid mater- jale jahutuseta, s. t. kuivalt. Jahutus- ja määrdevedeliku õigest valikust sõltub suuresti lõikeriista püsivus ja töödeldud pinna kvaliteet. Vedelikke võib viia lõiketsooni j ärgmiselt: 1) vabas joas. Pump annab vedeliku pingi paagist vooliku ja düüsi kaudu lõikepiirkonda (laastu paindumise kohale); 2) kõrgsurvejoas. Vedelik suunatakse läbi väikese, 0,2... 0,4-mm avaga düüsi tera tagapinnale. Kõrge surve (2,0...2,4 MPa) tõttu tungib vedelik tugeva joana laastu tekkimise piirkonda, aurustub kohe ja juhib lõikepiirkonnast ära enam soojust kui sinna vabas jaos langev vedelik; 3) pihustatult. Selleks kasutatakse eriseadet. Pihustatud olekus on või-
liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi. Vahendid: *Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga
väiksem kui katkekoormus. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled Laev mis omab käiku vee suhtes; *vaade vöörile (vasakul roheline tuli, keskel üleval kaks punast tuld, üksteise peal ja paremal punane tuli ) *vaade ahtrile (üksteise peal kolm tuld, alustades alt ülesse; valge, punane, punane. *Kui ei oma käiku vee suhtes, siis on mastis kaks punast tuld, üksteise peal Pilet 2 1. Mis on tuletõrjevahendid, nende märgistus Vahendid: *Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas
tõttu. Ülemäära kulunud suudmik tuleb asendada uuega. 30 Terminid hõrendus klamber käepide põlevsegu seade , töörõhk tööriist keevitusvoolik , Sele 3.7. Juhised keevituspõletite kästsemiseks 3.5. Surugaasireduktorid 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Kõrgrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Membraan 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Madalrõhukamber Sele 3.8. Hapnikureduktori skeem 31 Metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Gaasi rõhku alandatakse reduktoritega
Metsatulekahju on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjust...
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tag...
miks ? 3. Kui veepinnal liikumatult seisvas paadis hakata liikuma pikki paadi, siis paat hakkab liikuma vastupidises suunas. Miks ? 4. Kuidas saab kosmoselaevast väljunud astronaut pöörduda laeva tagasi, kui ta ei ole ühendatud laevaga ega kasuta teiste astronautide abi, kuid omab gaasipüstolit ? 5. Kui voolik ühndada veevarustusvõrguga ja lasta vett voolata täie survega, siis hakkab maaslamava vooliku ots liikuma. Seleta seda. 6. Arvuta kiirusega 36 km/h jooksva sprinteri impulss, kui tema mass on 75 kg 7. Kui suur on 0,6 kg massiga ilutulestikuraketi kiirus, kui 15 g massiga põlemissaadused lendavad temast välja kiirusega 800 m/s ? 8. Hokimängus liigub 160g massiga litter kiirusega 40 m/s . Kui suure kiiruse peab andma jalgpallile massiga 480g, et selle impulss oleks võrdne litri impulsiga ? 9
palatiaknast välja ja väitnud, et näeb taevakeha türa, mis liikuvat peaga kaasa ja millest tulevat tuul. Hiljem Jung sai aru, et haige kannatas usuluulude all ja pidas end Kristuseks ja Jumalaks ühes isikus. Peakoogutus=taevatuult loov päike. Tuul on eluandev pneuma, mis kiirgab päikesest ja seoses toruga meenutab keskaja maalinguid, millel Maarja viljastamine toimub Jumala troonilt laskuva vooliku kaudu, mis neitsi kehasse siseneb ja mida mööda Püha Vaimu tuvi alla laskub. Seega: ürgtüüpi mütopüad võib leida nn primitiivide ehk vaimuhaigete ja laste juures. Need metslased on ikka veel müüdi rituaalsete algallikate lähistel ja avaldavad end nii keha kui keelega, tsivilisatsioonis müüt aga jäetud kutseliste etlejate hoolde. Usuhullustaja tunneb vajadust „tõtt“ valjult kuulutada. Väikesed lapsed saavad oma
kopsuhingamisel pole nii võimast hapnikusiduvust vaja: a) osa hemoglobiini teiseneb b) osa hemoglobiini laguneb-> tekib bilirubiin->kollakas pigment, mis on mingist kogusest neurotoksiline. Kõik lapsed lähvad peale sündi kollakaks- füsioloogiline kollasus; osad lähevad tuntavalt kollaseks- mõõdetakse veres taset, kui see tase ajas tõuseb, risk närvisüsteemi kahjustusteks. Vastsündinu viiakse patoloogia osakonda, kuvöösi, sinine valgus [soodustab nahas bilirubiini lagunemist], vooliku kaudu glükoosi-magneesiumi segu suhu. Kui tase ei alane vaid tõuseb, siis verevahetus), glükoosi saab, uureat annab; Läbi platsenta lähevad ema antikehad- kaasasündinud immuunsus, mis püsib mõned kuud eeldusel et laps ei saa rinnapiima, kui ta saab rinnapiima, siis omandatud immuunsus püsib oluliselt kauem. b) loob platsentaalbarjääri (omalaadne kaitseorgan)- peab kinni teatud molekulid ja teatud haigustekitajad
mistõttu nende tõstevõime on märkimisväärselt suurem teiste tõstukite tõstevõimest. Autotõstukiks on reeglina varustatud 360o pöördeulatusega pöördemehhanismiga, väljaulatuvate külgtugedega ning tihti ka elektrigeneraatoriga ja kompressoriga, mille väljavõtted asuvad hällis ja mis võimaldavad töölisel kasutada vastavaid käsimasinaid ettenähtud tööde sooritamisel. Peale selle on nad reeglina varustatud võimalusega lülituda kaabli või vooliku abil olemasolevasse välisvõrku. Masinate juhtimispuldid on reeglina dubleeritud: üks asub baasmasina kabiinis, teine aga hällis või tööplatvormil. Iseliikuvatel tõstukitel selline dubleeritus puudub, sest selleks pole vajadust. Parameeter Autotõstukid Iseliikuvad tõstukid max töölava 20...55 5...35 tõstekõrgus, m max töölava ulatus, m 15...25 0...25
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
uurimisel; hüpertensiooni suhtes koormatud pärilikkusega asümptomaatiliste laste uurimisel (Ristimäe 2003, Suurorg 2006). Ettevalmistavas etapis täpsustatakse lapse vanus, mõõdetakse kehapikkus, kehakaal ja vererõhk elavhõbedasfügmomanomeetriga, vastavalt juhisele. Õe ülesandeks on: aparaadi ettevalmistus, sobiva manseti valik vastavalt patsiendile, manseti asetamine uuritava paremale käsivarrele, manseti vooliku ühendamine aparaadiga, aparaadi asetamine patsiendi külge (riputatakse kaela või kinnitatakse rihmaga vööle, uuritava patsiendi põhjalik juhendamine (lapspatsiendi korral ka lapsevanemate nõustamine, juhendamine), vajadusel vererõhuväärtuste õigsuse kontrollimine sfügmomanomeetriga, kusjuures mõõtmistulemuste erinevus ei tohi ületada 5 mmHg (Eesti ... 2004, Suurorg 2006). Patsient peaks jälgima ööpäevase vererõhu monitooringu protseduuriosas järgmisi
ta ei analüüsi selle muusika juuri ja taustu. tema jaoks on probleem see, et see muusika on vormiliselt liiga vähe vulgaarne, liiga vähe pealetükkiv. ta näeb selles klassikalise muusika lahjendust. see ilmub paremini nähtavale hiljem, aga adorno ei näe seda. kui te vaatate holliwoody filmi, siis selle helikeel on harilikult 19s romantilise klassikalise muusika helikeel. see pole muidugi juhus. filmikunst oli vaja maha müüa keskklassile, kes on ostujõuline. film pidi lahti saama vooliku peal seismise efektist. selleks et filmikunst saaks läbi lüüa, pidi ta kasutama olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil
lehma kerega paralleelselt. c) Nisakannude allaasetamisel ei tohi nisakannud imeda laudaõhku. Seepärast tuleb nisakanne enne allaasetamist hoida langevas asendis. Peale kollektori piimakraani avamist tuleb vajadusel nisakannude piimavoolikud keerata allapoole. Enamasti on see vajalik uute piimavoolikute korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. LÜPSMINE UDARA JA NISADE PUHASTAMINE EELLÜPS NISAKANNUDE ALLAASETAMINE LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja.
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu...
iga kord koos toidu näitamisega helistas kellukest (variandid: pani tiksuma metronoomi või kasutas muud heli tekitavat instrumenti). 3) seda protseduuri, kus toitu näidati koos kellukese helinaga, korrati palju kordi järjest. 4) seejärel helistas äkki ainult kellukest ilma toitu näitamata. Selgus, et koeral hakkas sülg voolama paljalt kellukesehelina peale. Süljeeritust mõõtis Pavlov leidliku, kuigi tänapäeval üsna julmana mõjuva katseseadme abil - ta kogus sülge katseklaasi vooliku abil, mis oli opereeritud otse koera süljenäärme külge. Katse tulemusi interpreteeris teadlane ise järgmiselt: •toit on koerale tingimatu ärritaja, mis kutsub esile tingimatu refleksi. • õppimist või treenimist, kus tingimatu ärritaja (antud katses toit) esineb korduvalt ja alati samaaegselt mingi muu ärritajaga, nimetas Pavlov tingimiseks. • ajapikku tekib ajus uus seos, kus see muu ärritaja hakkab seostuma algse tingimatu ärritajaga
Transpordivahendid peavad olema tehniliselt korras, varustatud tulekustutitega ning kindlalt maandatud. Ei ole lubatud mahuteid täita ääreni ning üle valada. Kui kütust või õli kogemata maha loksub, tuleb see katta liiva või kuiva saepuruga ning seejärel eemaldatakse hoidla territooriumilt. Autotsisternide täitmise või tühjendamise ajal peab juht olema juures ja jälgima töö käiku. Kütuseid ei tohi ümber pumbata vabalt langeva joana, vaid vooliku ots peab olema täidetavas mahutis allpool kütuse taset. Mahutite täitmine või kütuste ümberpumpamine äikese ajal on keelatud. Tuleohutuse nõuded tankimisel Tankimisel peavad autode mootorid seisma, traktorite mootorid võivad töötada tühikäigul. Mootorrattad ja motorollerid tuleb tankuri juurde lükata käekõrval. Neid ei tohi käivitada lähemal kui 15 m tankurist. Juht peab viibima juures ja jälgima tankimise käiku. Veoauto kastist ja bussist peavad sõitjad välja minema
Transpordivahendid peavad olema tehniliselt korras, varustatud tulekustutitega ning kindlalt maandatud. Ei ole lubatud mahuteid täita ääreni ning üle valada. Kui kütust või õli kogemata maha loksub, tuleb see katta liiva või kuiva saepuruga ning seejärel eemaldatakse hoidla territooriumilt. Autotsisternide täitmise või tühjendamise ajal peab juht olema juures ja jälgima töö käiku. Kütuseid ei tohi ümber pumbata vabalt langeva joana, vaid vooliku ots peab olema täidetavas mahutis allpool kütuse taset. Mahutite täitmine või kütuste ümberpumpamine äikese ajal on keelatud. Tuleohutuse nõuded tankimisel Tankimisel peavad autode mootorid seisma, traktorite mootorid võivad töötada tühikäigul. Mootorrattad ja motorollerid tuleb tankuri juurde lükata käekõrval. Neid ei tohi käivitada lähemal kui 15 m tankurist. Juht peab viibima juures ja jälgima tankimise käiku. Veoauto kastist ja bussist peavad sõitjad välja minema
c) Nisakannude allaasetamisel ei tohi nisakannud imeda laudaõhku. Seepärast tuleb nisakanne enne allaasetamist hoida langevas asendis. Peale kollektori piimakraani avamist tuleb vajadusel nisakannude piimavoolikud keerata allapoole. Enamasti on see vajalik uute piimavoolikute korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. L ÜP SM IN E 1 2 3 4 5 6 1- UDARA JA NISADE PUHASTAMINE 2- EELLÜPS 3- NISAKANNUDE ALLAASETAMINE 4-5 LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON 6 NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA NISAKANNU KORK DESONÕUD JA PRITSPUDELID
Ventiili avamiseks on kesed rattad, sest nende kontakt teepinnaga on suurem. klapil varras, mille ots ulatub ventiili suudmesse. Ventiili Ratta suure läbimõõdu korral on suurel kiirusel raskem kaitseb kübarmutter l, mida käsutatakse ka võtmena süda- rooli pöörata, kuid samal ajal on sõiduk stabiilsem. miku sisse- ja väljakeeramisel. Väikesel, 16-tollisel rattal on teised eelised. Ta on ker- Õhu sissepumpamisel vajutab pumba vooliku otsakus gem, mistõttu suureneb masina kiirendus. Porikaitsmeid asuv nukk klapi vardale ja avab selle ning õhk pääseb saab viia allapoole, millega takistatakse vähem mootorit takistamatult sisekummi. Õhuvooliku eemaldamisel suleb vedru klapi ja õhu väljapääs suletakse. P ö i a v ö ö väldib sisekummi vigastamist kodaraotstegä.
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
