Hüdrodünaamika (0)

5 VÄGA HEA

Vedelike voolamine torustikes
Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga , kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu . Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu.
Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud , järsud ahendid ja laiendid , toru armatuur ). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks.
Torustiku sirgel osal tekkivat hõõrderõhukadu Δph ja kohttakistuse rõhukadu Δpkt määratakse järgmiste empiiriliste sõltuvuste abil
kus , Δpkt – vastavalt hõõrderõhukadu ja kohttakistuserõhukadu, Pa, λ – hõõrdekoefitsent, l- toru pikkus, m, d- toru diameeter , m, ρ- vedeliku tihedus, kg/m3, w-vedeliku voo keskmine kiirus, m/s, ζ- kohttakistuskoefitsent.
Vedeliku voo keskmine kiirus määratakse järgmiselt:
kus V- mahtkulu , m3/s, A- vedeliku voo ristlõige m2.
Hõõrdekoefitsent ja kohttakistuskoefitsendid ei ole konstantsed suurused, nad sõltuvad vedeliku voolamise kiirusest, vedeliku tihedusest ja viskoossusest, samuti toru diameetrist ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades sarnasusteooriat.
Vedeliku voo ühtlast liikuist kirjeldab võrrand:
kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet:
ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet:
Γ1, Γ2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid.
Laminaarsel voomalisel (Re 2300 ) λ ei sõltu torustiku karedusest
Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink -, plastmasstorud)
Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud )
kus

Joonis 1.1. Hõõrdeteguri sõltuvus Re arvust toru seinte erinevate suhteliste kareduste korral

Joonis 1.2. Hõõrdeteguri sõltuvus Reynoldsi arvust sileda seinaga toru korral

Vedelike väljavoolamine avadest
Kui on tegemist vedelike väljavoolamisega anumate külgseinas või põhjas olevatest mitmesuguse kujuga avadest, on tihti vajalik määrata väljavoolava vedeliku kulu või aeg, mis kulub kogu vedeliku või osa vedeliku anumast väljavoolamiseks.
Selliste ülesannete lahendamine põhineb Bernoulle’i võrrandi kasutamisele, arvestades, et väljavoolavad vedelikud on ideaalsed:
Konstantsena hoitava vedelikunivooga ( statsionaarne režiim) pealt lahtise anua jaoks valime tasapinna 1, mis vastab vedeliku ülemisele nivoole anumas , tasapinna 2 aga kohale, mis vastab väljavoolava vedeliku joa kõige kitsamale ristlõikepinnale. Jättes arvestamata küllaltki väikese vahemaa anuma põhjas oleva ava ja väljavoolava vedeliku jao kõige väiksema ristlõikepinna asukoha vahel, võib võtta, et
kus H-anumas olevavedeliku kihi kõrgus väljavooluava kohal.
Kuna eespool toodud eelduste põhjal p1 = p2 ja w1 = 0 (vedelikuülemine nivoo anumas hoitakse konstantsena), saab võrranditest
ning avast väljavoolava vedeliku kiirus on
Vedeliku reaalsel väljavoolamisel avast kulub kõrgusega H vedeliku samba survest osa avas vedeliku voo ristlõikepinna vähenemisest tingitud takistuse ning hõõrdetakistuse ületamiseks. Seetõttu võib avast väljavoolava vedeliku reaalse kiiruse avaldada järgmiselt:
kus φ-parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks.
Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul
kus
on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja
– kulukoefitsent.
Kulukoefitsent α määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust . Tihti leitakse α käsiraamatutest. Vedelike jaoks, mis oma omaduste poolest erinevad vähe veest, võib teravaservalise väljavooluava puhul koefitsendi väärtuseks võtta α = 0,62, otsikuga ava puhul α = 0,82.
Kui väljavoolamise ajal vedelikunivoo anumas muutub, siis muutub järelikult ka vedeliku kiirus väljavooluavas (mittestatsionaarne režiim).
Valemitest:
ja
saab:
-SdH
millest võib avaldada aja
dH
Arvestades, et α = const ., s.t., et kulukoefitsendi väärtus ei sõltu vedeliku voolamise kiirusest, võib võrrandist leida aja, mis on vaja vedeliku nivoo langemiseks kõrguselt H1 kõrguseni H2
Anuma täielikuks tühjenemiseks kuluv aeg leitakse seosest:

Pumba karakteristikud
Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest.
Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust
kus pm ja pv – manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa,
h – manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m.
Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (ρ), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pubas vedeliku liikumapanemiseks:
Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikumapanemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse:
Vedeliku voolamine torustikus
1.1. Töö eesmärk
Käesoleva töö eesmärgiks on

tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega;
hõõrdekoefitsiendi  ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel;
torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine;

- saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega.
1.2. Katseseadme kirjeldus
Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast:
toitesüsteem,
katsetorustikud,
mõõtesüsteem.
1.2.1. Toitesüsteem
Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist.
Toitesüsteem võimaldab:
täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm.
Joonis 1.3 Toitesüsteem
pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust.
1.2.2. Katsetorustik
Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood .
Joonis 1.4 Katsetorustiku skeem
- ühendus piesomeetriga,
- tagasilöögi klapp,
- kuulkraan,
- ventiil
Torustik koosneb järgmistest osadest:
A - tsingitud toru DN 25
B - tsingitud toru DN 15
C - polüvinüülkloriidtoru DN 15
D - toru, millel on järgmised kohttakistused:
a - tagasilöögiklapp
b - kuulkraan
c - normaalventiil
d - järsk laiend 15/40
e - järsk ahend 40/15
E - vasktoru DN 15.
Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik , millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil . Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 1–15.
1.2.3. Mõõtesüsteem
Mõõtesüsteem koosneb kahest osast:
- torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem
- vedeliku nivoo mõõtesüsteem
Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja.
Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid.
1.3. Töökäik
1.3.1. Tutvuda katseseadme ehitusega.
1.3.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1. Kui survepaak 23 on veega täidetud, peab vedeliku nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 400 mm, kui survepaak 23 on tühi, siis umbes 530 mm.
1.3.3. Käivitada pump 16 nagu eespool kirjeldati ja täita survepaak veega nii, et toimuks ülevool.
1.3.4. Avada kraan 12 pealevoolutorustikul ning täita piesomeetrid veega. Kui impulsstorudesse tekivad õhumullid, siis tuleb need eemaldada süsteemist avades ja sulgedes järsult kraane väljumisel. Süsteemis pole õhku, kui vedeliku nivood piesomeetrites on ühesugused ( kraanid väljumisel on suletud).
1.3.5. Mõõta vedeliku algnivoo kõikides piesomeetrites (kraanid väljumisel suletud).
1.3.6. Reguleerida kraani abil välja mingi kindel vedeliku kulu ühes torus. Kulu peab olema selline, et ei toimuks õhu sisseimemist süsteemi läbi piesomeetrite, kuna siis pole võimalik läbi viia mõõtmisi.
1.3.7. Reguleerida vedeliku pealevool survepaaki 23 selliselt , et toimuks ülevool ja nivood piesomeetrites oleksid konstantne .
1.3.8. Mõõta vedeliku kulu ning vedelikunivoode kõrgus piesomeetrites, mis asuvad vaadeldaval torul. Kontrollida mõõtmistulemusi, viies läbi 2–3 paralleelmõõtmist.
1.3.9. Reguleerida välja uus vedeliku kulu ning korrata kõik operatsioonid . Iga uuritava elemendi puhul on vaja mõõtmised läbi viia 3–5 erineva kulu juures. Mõõtmistulemused kanda tabelisse 1.1.
1.3.10. Mõõtmiste lõpetamisel sulgeda kraan väljumisel (katsetorustikus torudel A, B, C, D ja E), kraan 12 ja seisata pump 16.
Tabel 1.1.
Katseandmed
Katse nr
Torusti- ku osa
Vee maht V, l
Aeg τ, s
Vee kulu V/τ, l/s
Vee nivoo kõrgus piesomeetrites ja kõrguste vahe , mm
V = 1,07 · Δ Näit
H1
H2
ΔH
1.
B
1,07 l
27,5
0,0389
617 mm
608 mm
9 mm
2.
B
1,07 l
18
0,0594
595 mm
570 mm
25 mm
3.
B
1,07 l
13
0,0823
567 mm
523 mm
44 mm
4.
B
1,07 l
9
0, 1189
485 mm
384 mm
101 mm
5.
B
1,07 l
6
0,1783
377,5 mm
200 mm
177,5 mm
6.
C
1,07 l
31
0,0345
620 mm
600 mm
20 mm
7.
C
1,07 l
25
0,0428
616 mm
587 mm
29 mm
8.
C
1,07 l
17
0,0629
598 mm
545 mm
53 mm
9.
C
1,07 l
11
0,0973
563 mm
462 mm
101 mm
10.
C
1,07 l
7
0,1529
435 mm
182 mm
253 mm
Vee mahu arvutamiseks on valem V = 1,07 · Δ Näit l.
1.4. Arvutused
1.4.1. Katseandmete põhjal leitakse:
1) vedeliku voo kiirus w, m/s;
kus V- mahtkulu, m3/s, A- vedeliku voo ristlõige m2.
1l = 1 dm3 = 1·10-3 m3
Toru B – 21x3,3 mm
dsise= 21·10-3- (2· (3,3·10-3)) = 0,0144 m
A (torule B) =
Toru C – 23x4,25 mm
dsise= 23·10-3- (2· (4,25·10-3)) = 0,0145 m
A (torule C) =
2) Re arvu väärtus;
ρ(vesi) = 1000 kg/m3
μ (vesi) = 1,005 cP= 1,005 · 10-3 Pa·s
3) rõhukadu p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal);
p = ρgΔH
ρ(vesi) = 1000 kg/m3
g = 9,81 m/s2
4) Eu kriteeriumi väärtus;
5) sirge toru hõõrdekoefitsiendi  väärtus
1.4.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv
1.4.3. Teades  ja Re (või Eu) väärtusi ja kasutades Joonist 1.1 või 1.2, hinnata katses uuritud sirgete torude kareduse e väärtusi.
Tabel 1.2
Arvutustulemused
Katse nr.
Torus- tiku osa
Vee kiirus
, m/s
Re
Eu
p,
Pa

arv
e,
mm
1.
B
0,239
3424,5
1,55
88,29
0,0318
0,06
0,2
2.
B
0,364
5215,5
1,85
245,25
0,0381
0,05
0,2
3.
B
0,505
7235,8
1,69
431,64
0,0348
0,045
0,2
4.
B
0,729
10445,4
1,86
990,81
0,0384
0,042
0,2
5.
B
1,094
15675,2
1,45
1741,28
0,0399
0,041
0,2
6.
C
0,209
3015,4
4,49
196,2
0,0930
0,041
0,00575
7.
C
0,259
3736,8
4,24
284,49
0,0878
0,04
0,00575
8.
C
0,381
5497
3,58
519,93
0,0742
0,036
0,00575
9.
C
0,590
8512,4
2,85
990,81
0,0590
0,032
0,00575
10.
C
0,927
13374,6
2,89
2481,93
0,0598
0,029
0,00575
Vedelike väljavoolamine avadest
2.1. Töö eesmärk
Määrata katseliselt kulukoefitsientide väärtused vee väljavoolamisel paagi erineva kujuga külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel režiimil ning võrrelda saadud tulemusi kirjandusandmetega.
2.2. Katsesedame kirjeldus
Katseseadme (Joon. 1.3) põhiosaks on toru 8, mille külgseinas on 3 erineva kujuga ava. Ülemine ava on 50 mm pikkuse otsikuga, keskmine ümardatud servaga ning alumine teravaservaline; kõigi sisediameeter on 12,7 mm. Toru 8 täidetakse veega paagist 23, mille sisemõõdud on 395x595x492 mm.
Avade tsentrite kõrgused paagi 23 nivootoru 25 nullnivoost on järgmised:
ülemine ava – 134 mm,
keskmine ava – 13 mm,
alumine ava – -87 mm.
Paaki 23 on võimalik täita veega veevõrgust voolikuga 26, või pumbaga 16. Paagil asub nivootoru 25. Avadest väljavoolava vee kogumiseks kasutatakse renni 7, mis juhib vee kas paaki 1 või mõõteanumasse 3.
2.3. Töökäik
2.3.1. Ava kulukoefitsiendi määramine statsionaarse režiimi korral
NB! Statsionaarsel režiimil vee väljavoolamise kiirus ei muutu; see on saavutatav, kui vee nivoo ava kohal on konstantne.
Katse ava kulukoefitsiendi arvutamiseks vajalike suuruste määramiseks tuleb sooritada järgmiselt:
Sulgeda kõik avad korgiga ning täita survepaak 23 veega nagu on kirjeldatud punktis 1.3.1. Kogu katse jooksul tuleb jälgida, et vee nivoo paagis oleks muutumatu, kasutades selleks nivootoru 25. Nivoo kõrgust on võimalik reguleerida kraanidega 15 ja 21 või muutes sagedusmuunduriga 18 pumba tööratta pöörlemissagedust.
Eemaldada kork uuritava ava eest ja lasta vee voolul stabiliseeruda.
Nihutada mõõteanum 3 veejoa alla ning mõõta aeg, mille jooksul ujuk 6 tõuseb fikseeritud algpunktist lõpp-punktini. Kasutades kaliibrimisgraafikut (lisa 1), määrata vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas.
Nihutada mõõteanum 3 veejoa alt, avada põhjaklapp 5 ning lasta veel voolata paaki 1.
Mõõta veekihi kõrgus ava tsentri kohal kasutades nivootoru 25. Iga ava jaoks tuleb läbi viia 3 paralleelkatset. Tulemused kanda tabelisse 2.1.
Kui kõik mõõtmised on sooritatud, tuleb pump 16 välja lülitada.
Ava kulukoefitsientide määramine
Statsionaarne režiim
Ava
Veekihi kõrgus ava kohal, m
Välja voolanud vee maht, l
Aeg, s
Vee tegelik kiirus, m/s
Vee teor. kiirus, m/s
Kulu koefit- sient, α
1.
38·10-2
2,14
8
2,10
3,18
0,66
2.
37·10-2
2,14
6,5
2,59
2,78
0,93
3.
37·10-2
2,14
7,6
2,22
2,40
0,93
Pumba karakteristikud
3.1. Töökäik
Töö teostamiseks on kindlasti vajalik:
- mõõta vedelikunivoo paagis 1,
- tutvuda käesoleva juhendi punktiga 1.3.1.
Pumba karakteristikute määramiseks:
Aeglaselt, 1–2 minutiliste intervallidega, suurendada pumba pöörlemissagedust seni, kuni vesi ei hakka voolama ülevoolu 8 kaudu paaki 1;
Juhindudes kulumõõtjast 24, vähendada kiirus miinimumini, mille juures vesi veel voolab paaki 23;
Kõikidel pöörlemissagedustel, millel tehakse mõõtmisi, määrata kulumõõtjaga 24 vee kulu, pumba imi- ja surveavapoolne rõhk ja tarbitav võimsus. Imiteerida rõhu muutust kraanide 15 ja 21 abil. Juhul kui n=const, fikseerida Qe, He ja Ne.
Töö ajal ei tohi rõhk süsteemis tõusta üle 3 atmosfääri. Pumba suurimal pöörlemissagedusel tuleb kõik mõõtmised teostada võimalikult kiiresti.
Töö tulemused sõltuvuste H=f(n), Q=f(n), Ne=f(n), η=f(n) ning Qe–He, Qe–Ne, Qe–η kui n=const kohta esitada graafiliselt.
n
Vee kulu
Pumba imiavapoolne rõhk
Pumba surveavapoolne rõhk
Kasulik võimsus
n=const.
Qe , m3/s
Ne
He
20
1l/3s
76 · 0,5 mmHg
0,3 atm
4,35 W
0,167·10-3
25 kw
2,66 m
30,38
3l/7s
76 · 0,7 mmHg
0,7 atm
27,73 W
0,429· 10-3
90 kw
6,59 m
40,76
5l/6s
76 · 1,5 mmHg
1,2 atm
89,32 W
0,833· 10-3
200 kw
10,93m
Pumba efektiivsus η:
η1= 0,174
η2= 0,308
η3= 0,447

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 158 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

158 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mammukas2109 Õppematerjali autor

nivoo paak kraan vedeliku nivoo voolava vedeliku nivootoru Hüdrodünaamika

Sarnased õppematerjalid

docx

Hüdrodünaamika

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida ettean

Gaaside ja vedelike voolamine

docx

HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Tallinn 2011 1. VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.2. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on 1. tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toitesüsteem Katseseadme to

Keemiatehnika

docx

Hüdrodünaamika aluste protokoll

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne.......................................................................................................... 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem............................................................................. 4 Arvutused............................................................................................................... 7 Tabelid..................................................................................................

Keemia

docx

VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES

VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1) vedeliku voo kiirus w, m/s; 2) Re arvu väärtus; 3) rõhukadu p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal); 4) Eu kriteeriumi väärtus; 5) sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus (valemi (1.1) järgi) ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused (valemi (1.2) järgi); 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi (1.12) või (1.13) abil; 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused (kas graafiliselt või arvutuslikult) 1.5.4. Teades ja Re (või Eu) väärtusi ja kasutades Joonist 1.1 või 1.2, hinnata katses uuritud sirgete torude kareduse e väärtusi. 1.5.5. Võrrelda eksperimendi tulemusi kirjandusandmetega ning esitada töö kokkuvõte. 2. Mõõtmised Vee Torustik maht Aeg Vee Vee nivoo kõrgus piesomeet

Gaaside ja vedelike voolamine

docx

Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded

Tauno Sõmmer Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr 100 torr= 100*133,3=13330 Pa 1 bar = 105 Pa 13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d m

Hüdraulika ja pneumaatika

pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid!

Keemiatehnika

doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

Abimehanismid

doc

Hüdraulika - Koduse tööde lahendus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KODUSED TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA Variant: nr. 30 Mehaanikateaduskond Üliõpilane: Dmitri Himotshka Õpperühm: KMI-31 Õppejõud: Rein Soots Tallinn 2011 Ülesanne 1 Antud: = 13600kg/m3 h = 8400 mm = 8,4 m g = 9,81 m/s² Leida: p1 = ? Pa p2 = ? Ba p3 = ? MPa Lahendus: 8400 mmHg = 8400 Tr = 133,3 * 84000 = 1119720 Pa p = hg p1 = 8,4 m * 13600kg/m3 * 9,81 m/s² = 1120694 Pa p2 = 1120694 Pa / 105 = 112,07 bar p3 = 1120694 Pa / 106 = 11,207 MPa Vastus: p1 = 1120694 Pa p2 = 112,07 Ba p3 = 11,207 MPa Ülesanne 3 Antud: p = 200 bar = 2 · 107 Pa m = 10000 kg = 0,8 Leida: dmin = ? Lahendus: 1) Leian silindri ristlõike pindala. mg F = pA A = p kus: p pinnale mõjuv rõhk, [Pa]

Hüdraulika ja pneumaatika

Rohkem sarnaseid