Pärm (1)

PÄRMITAIGEN JA TOOTED SELLEST 54 tundi õppematerjal Pagar- kondiitri erialale
1 Pärmitaigna valmistamine ja üldiseloomustus Pärmitaignaks nimetatakse taignat, mille kobestajaks on pärm.
Pärmitaignast toodete tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest osadest: ­ toorainete vastuvõtmine ja hoidmine ­ toorainete ettevalmistamine tootmiseks ­ taigna valmistamine, käärimine ­ taigna töötlemine, vormistamine ja kerkimine ­ toodete küpsetamine ­ toodete jahutamine , säilitamine ja realiseerimine
2 Pärmitaignatooted · mitmesugused väikesaiad Pärmitaignast valmistatud · kringlid tooted on: · stritslid · poorsed · plaadipirukad ja ­koogid · hea maitsega · küpsetatud pirukad · kulebjaakad · organismile hästi · korbid omastatavad · rohkes rasvas praetud · kõrge toiteväärtusega pontsikud · pirukad jm. Pärmitaignat müüakse ka pooltootena. 3 Pärmitaigna valmistamiseks kasutatavad toorained Pärmitaigna valmistamiseks kasutatavad põhitoorained on jahu vesi sool pärm
Abitoorained on suhkur või munad rosinad piim jne.
4 Toorainete ettevalmistamine pärmitaignale
· Vedelikku (piima või vett) soojendatakse 35-40 ° C-ni · Jahu ja teiste toorainete temperatuur on 26-32 ° C piires · Sool ja suhkur lahustatakse väheses vees või piimas · Pärm vedeldatakse eraldi nõus väikese osaga retseptis ette nähtud vee · Munad või munamelanz kurnatakse · Jahu sõelutakse, et eemaldada temast kõrvallisandeid, jahu tombukesi ja rikastada teda õhuhapnikuga · Rosinad puhastatakse, pestakse ja nõrutatakse
5 Pärmitaigna valmistamise viisid · eelkergitusega pärmitaigen Eelkergituseta pärmitaigen valmistatakse vähese kalorsusega toodetele
· eelkergituseta pärmitaigen Eelkergitusega pärmitaignast valmistatakse kaloririkkamaid tooteid
6 Eelkergituseta pärmitaigna valmistamine Taignasegamisnõusse valada 35-40 ° C-ni soojendatud vesi, ettevalmistatud suhkur, sool, munad, pärm ja jahu ning segatakse 7-8 min.
Lisatakse sulatatud ja jahutatud või/margariin, segatakse taigen lõplikult. Taigna segamise ajast olenevalt võib taigen olla: ­ hästi segatud ­ puudulikult segatud ­ üle segatud · Hästi segatud taigen on käega katsumisel kuiv, elastne ja ei kleepu. · Puudulikul segamisel jäävad taignasse jahutükid, taigen on käega katsumisel märg, vähe vetruv ja kleepuv. · Ülesegatud taigen on küll ühtlase massiga ilma jahu tükkideta, kuid kleepub käte külge ja tundub niiskemana kui tegelikult on. Taigen ei ole elastne.
7 Kerkimine Taigen jäetakse umbes 1 tunniks kerkima ruumi, mille temperatuur on 35-40 ° C. Kui taigen on kerkinud mahult 1,5 korda, lüüakse seda alla ja jäetakse uuesti kerkima. Alla lüüakse veel 1-2 korda. Siis on taigen töötlemiseks valmis.
8 Eelkergituseta pärmitaigna... Eelised: · Valmistamine on lihtsam ja kiirem. · Kuivainete kadu on väiksem (käärimisaeg lühem.) Puudused: · Pärmikulu on suurem. · Toodete välimus, maitse, lõhn ei ole nii hea kui eelkergitusega valmistusviisi puhul · Tooted ei seisa kaua värsked.
9 Eelkergitusega pärmitaigna valmistamine Taigna valmistamine koosneb kahest osast: ­ esmalt valmistatakse eeltaigen ­ käärinud eeltaignale segatakse juurde ülejäänud toorained ­ asetatakse uuesti käärima
10 Taigna valmiduse määramine Organoleptiliselt määratakse kindlaks järgmiste tunnuste järgi: Käärinud taigen on · 2,5 korda mahult suurenenud · peale käega taignale vajutamist tasandub lohk pikkamööda · taigna pind on kumer · taignal on meeldiv piirituse lõhn. Lõpuni käärimata taigen on · tihke · puudub kumerus · tasandub peale käega vajutamist kiiresti Ülekäärinud taigen · ei tasandu peale käega vajutamist · taigna lõhn on ebameeldiv, hapu · töötlemisel taigen rebeneb · on halb vormida. Õigesti käärinud taignast valmistatud toodetel on kohev struktuur, ilus välimus ja meeldiv maitse. Lõpuni käärimata taignast küpsetatud toodete kooruke on kaetud tumedate plekkidega. Ülekäärinud taignast tooted on 11 lamedad, vormitud, halva maitsega. Eelkergitusega valmistatud pärmitaigna Eelised: · Tooted jäävad suure mahuga, ühtlase poorsusega. · Tooted püsivad kaua värskena. · Tooted on eriti hea maitse ja lõhnaga, sest pikemaajalisel · käärimisel tekivad happed ja eetrilised õlid. · Pärmi kulu on väiksem, võrreldes eelkergituseta valmistatava pärmitaignaga. Puudused: · Tehnoloogiline protsess kestab kauem. · Kaod on suuremad, kuna käärimine on pikemaajaline.
12 Jahu ja vee vahekord pärmitaignas Jahu ja vett võtta pärmitaignale üldreeglina vahekorras 2:1 (2 osa jahu kohta 1 osa vett)
Jahu sisaldab liimvalku, millel on omadus siduda vett ning paisuda. Mida rohkem on jahus valke, seda rohkem seob jahu vett. Mida kuivem on jahu, seda rohkem seob vett. Vee kogus oleneb sellest, kui kaua jahu on seisnud. Enne tarvitamist peab jahu laagerduma, laagerdunud jahu seob rohkem vett. Jahu, mis on suurema jahvatusväljatulekuga, vajab rohkem vett, kuna jahus on rohkem vett siduvat kestainet kliisid. Vee kogus oleneb taigna koostisse kuuluvatest lisaainete hulgast. Mida rohkem sisaldab taigen muna, võid, suhkrut, seda vähem võetakse vett ja rohkem pärmi
13 Taigna segamiseks vajaliku vee koguse arvutamine Taigna segamiseks vajalik vesi arvutatakse kõikidele taignaliikidele järgmise valemi järgi:
kus X ­ vajalik veekogus grammides A ­ taigna niiskus %-des V ­ toorainete kogus g-des C ­ toorainetes sisalduv kuivainete kogus g-des.
14 Taigna valmistamise eriviisid · Taigen, millele või ja suhkur lisatakse kahe võttega
· Aeglustatud käärimisprotsessiga taigen
· Kiirendatud käärimisprotsessiga taigen
· Taigna valmistamine nõrga liimvalguga jahust
· Taigna valmistamine tugeva liimvalguga jahust 15 Taigna muutused käärimisel Kohe peale eeltaigna või taigna segamist alustavad tegevust jahus olevad fermendid, pärmi mikroorganismid ja piimhappe- bakterid . Käärimisel muutuvad taignas jahu peamised koostisained , s.o. süsivesikud ja valgud . Taignas toimub alkohoolne ja piimahappekäärimine. Alkohoolse käärimise lõppsaaduseks on alkohol ja süsihappegaas (CO2). Taigna käärimisel eralduv CO2 peatub liimvalgu võrgus, mille tagajärjel taigen mahult suureneb, s.t. kerkib . 16 Muutused valkudega Jahu valk paisub ja tekib nn. liimvalk . Liimvalk hoiab süsihappegaasi taignas kinni, sõltuvalt jahu tugevusest, kas vähemal või rohkemal määral. Mida rohkem süsihapegaasi on taignas, seda paremini on taigen kerkinud. Liimvalgu võimet siduda CO2 suuremal või vähemal määral nimetatakse gaasisidumis- võimeks. 17 Muutused tärklisega Jahus sisalduvate fermentide toimel lagunevad tärkliseterad lihtsamateks ühenditeks ­ dekstriiniks ja suhkruks - need omakorda pärmi fermentide toimel alkoholiks ja süsihappegaasiks. Protsessi nimetatakse alkohoolseks käärimiseks. Pärmirakud paljunevad. · Pärmirakkude elu on kõige intensiivsem 28°C juures. · Paljunemisprotsess katkeb 10°C juures · Kõrgemal temperatuuril kui 55°C pärmirakud hävinevad.
Käärimisprotsessis tekib CO2, piiritus , vähesel hulgal puskariõli, merivaikhapet, äädikhappealdehüüdi, glütseriini jt. aineid. 18 Piimahappebakterite poolt tekitatavad muutused Käärimise ajal omandab taigen piimhappebakterite toimel hapuka maitse.
Põhjustavad suhkru käärimist, kusjuures tekib piimhape . Piimhappe olemasolu taignas takistab roiskumisbakterite arenemist, annab toodetele meeldiva maitse ja lõhna
Piimhape soodustab valkude turdumist ja elastsema liimvalgu tekkimist.
Piimahappebakterid satuvad taignasse koos toorainega, peamiselt koos jahuga. 19 Vead Põhjused Parandamisvõimalused Taigen kerkib vähe või ei kerki üldse Taigna t° on liiga madal Soojendada 30°C-ni Taigen on üle kuumenenud, Jahutada taigen 30°C-ni ja lisada t° üle 55°C uus pärm Lisada taignale kõrge kvaliteediga Pärm ei ole kvaliteetne pärmi Taigen on liiga Suhkrut või soola on liiga palju, Segada uus taigen ilma suhkru või magus või soolane , mille mõjul pärmiseente soolata ja segada see eelmise ei kerki elutegevus on piiratud juurde Valmistada uus pärmitaigen ja segada see ülehapendatud Taigen on hapu Taigen on üle käärinud taignaga Taigen on vähese Lüüa taigen alla vastavalt jahu mahuga tugevusele 1 -3 korda kerkimise Taigen on vähe alla löödud jooksul Taignal on peal Kerkimisruumi niiskus ei vasta Käärimise ajal katta taigen kuiv kiht nõuetele, ruumis on tõmbetuul kaanega või rätikuga
20 Pärmitaigna töötlemine Tükeldamine Selle alla mõistetakse käärinud taigna jagamist (tükeldamist) 1,2 või 3 kg tükkidaks, mis omakorda tükeldatakse kas käsitsi noaga või käsijagajatega nõutava suurusega tükkideks. Töökäik : valmiskäärinud taigen tõstetakse jahuga tolmutatud töölauale.
Noaga lõigatakse taigna küljest suuremad tükid, kaalutakse ja vormitakse ümmargusteks. Taignatükkide käsitsi töötlemisel lõigatakse ära pikk ja ühtlase paksusega tükk, mis rullitakse pikaks voolikuks. Vooliku paksus sõltub valmistoote suurusest. Mida suurem toode, seda paksem tuleb teha voolik . Voolik võetakse vasakusse kätte. Parema käega rebitakse või lõigatakse noaga ära taignatükk, pannakse kaalule, tõstes sealt samaaegselt ära varem pandud taignatüki. Taignatükid peavad valmistoodetest 12 ­ 15% rohkem kaaluma Küpsetamisel ja jahtumisel tekib toodetel küpsetus- ja jahtumiskadu . 21 Käsijagajaga tükeldamisel Käsijagajaga tükeldamisel rullitakse taignapall rulliga õhemaks, surutakse kätega ühtlaseks, raputatakse jahutolmu peale ja asetatakse käsijagajaga kaussi. Esmalt tõmmatakse alla plaat, mis surub taigna ühtlaselt kaussi. Seejärel tõmmatakse kangi abil alla noad , mis lõikavad taigna 30 ­ 32 võrdse mahuga tükiks. Käsijagajaga kaussi asetatava taignatüki kaal võrdub saadavate tükkide arvu ja tüki kaalu korrutisega. Näiteks 32 tükiks jaotava käsijagaja kaussi asetatakse 50g raskusteks kukliteks jaotamiseks taignatükk kaaluga 1860g (ümardatult 10g-ni); 32 x 58 =1856g
22 Pallikesteks (kuklikujulisteks) vormimine
23 Kihilise pärmitaigna valmistamine · Jahutatud taigen rullitakse 1 ­ 2 cm paksuseks nelinurkseks taignakihiks · 2/3 taignatükist kaetakse pehmendatud võiga ja asetatakse nii kokku, tekib 3 kihti taignat ja 2 kihti võid · Taigen keeratakse 90° ringi · puistatakse jahuga üle ja rullitakse uuesti 1 cm paksuseks, pannakse neljaks kokku · On juba 8 kihti võid · Kokkupanemist võib veel korrata , kusjuures tuleb jälgida, et taigna kihid ei rebeneks. · Taigen pannakse 1 - 2 t jahedasse ruumi kerkima. Kerkinud taigen rullitakse lahti 1-1,5 cm paksuseks ja vormitakse tooted vastavalt tehnoloogiale. 24 25 Vormitud toodete kerkimine Lõppkerkimise kestvust mõjutavad:
jahu sort ja kvaliteet. Tugevama liimvalguga jahust valmistatud tooted vajavad pikemat lõppkerkimist. Saavutavad suurema mahu, poorsuse, ja elastsuse; pärmi hulk. Mida rohkem on taignas pärmi ja kvaliteetsem on pärm, seda lühem on lõppkerkimise aeg; taigna konsistents . Mida vedelam on taigen, seda väiksem on lõppkerkimise aeg; toote suurus ja taignatüki temperatuur. Väikesed tooted peavad kerkima soojas ruumis ja kauem, kuna nad jahtuvad töötlemisel kiiremini; taigna käärimisaja kestus. Kui taigna käärimisaeg oli lühem, siis antakse toodetele pikem lõppkerkimisaeg ja vastupidi; retsept , toote liik. Mida rohkem on tootes hüvendusaineid (mune, suhkrut, rasva), seda pikem on lõppkerkimine; ahju temperatuur. Kui ahju temperatuur on madalam, peab lõppkerkimisaeg olema lühem ja vastupidi.
Lihttaignast väikesaiade lõppkerkimisaeg on keskmiselt 25 - 60 min
Kihilistel väikesaiadel 70 ­ 110 min jahedamas ruumis. 26 Toodete viimistlemine enne küpsetamist · Ilusa välimuse saamiseks määritakse tooteid munamäärdega 5 ­ 10 min enne küpsetamist · Munamääre valmistatakse puhtast munamassist või lisatakse munale vett vahekorras 1:0,3 Peale toodete munaga määrimist puistatakse vastavalt retseptile peale pähkleid, jahupuistet, suhkrut. Jahupuiste Valmist. jahust, suhkrust ja pehmendatud võist (100:100:50) Suhkur segatakse võiga, lisatakse jahu ja segatakse hästi läbi. Surutakse läbi hõreda sõela. Kasut. väikesaiadele, stritslitele. Pähklipuiste Pähklid puhastatakse, sorteeritakse, röstitakse kuivalt ahjus, eemaldatakse kile, hakitakse peeneks ja kasutatakse vastavalt retseptile stritslitele ja kringlitele 27 Plaatide ja vormide ettevalmistamine küpsetamiseks · Uued plaadid ja vormid põletatakse ahjus kuivalt, siis määritakse toiduõliga ja põletatakse seni, kuni nad võtavad pinnale läike. · Küpsetusplaadid, alused ja vormid puhastatakse pärast küpsenud toodete väljavõtmist. Leotatakse ja pestakse harjadega kuuma veega puhtaks, kuivatatakse ja määritakse rasvainega · Retseptide kogumikus on antud rasvainekulu plaatide määrimisel 25 g 10 kg valmistoodangu kohta. · Plaatide ja vormide puhastamiseks peab olema ventileeritud ruum. 28 Pärmitaignast toodete küpsetamine Pärmitaignas toimuvad küpsemisel suured muudatused, tooted saavad eriti hea maitse ja lõhna, muutuvad isu äratavaks. Moodustub tihe pruun koorik . Ahju asetatava taignatüki temp keskmiselt 30 -32°C, küpsetuskambri temp 220 - 280°C. Soojuse kiirgamisel ahju seintelt ja laelt kandub soojus taignatükile. Taignatükk soojeneb väliskihtidest alates keskkoha poole. Väliskiht soojeneb väga kiiresti. Kui taigen on soojenenud 55 - 60°C, valgud kalgenduvad ning pealispind kattub elastse kiletaolise koorikuga. Temp edasisel tõusmisel 100°C-ni algab tugev vee aurumine taignast ning pealispinnale tekib kõva koorik. Kooriku paksus oleneb sellest, kui palju on küpsetuskambris auru (niiskust). Suur õhusegu suhteline niiskus - aeglasemalt tekki kõva koorik Kuum aur kondenseerub taigna külmal pinnal, niisutab taigna pinda ning osaliselt imendub ka taignasse. Seega esimese 5 minuti jooksul taignatüki kaal suureneb 1,3% oma algkaalust. Temperatuuri tõusmisel aurub taigast niiskust ning toote kaal väheneb. Aurumine on intensiivsem seni, kuni toote pinnale pole tekkinud kõva koorikut. Kooriku paksenemine pidurdab niiskuse välja aurumist ja niiskus jääb pidama kooriku alumistesse kihtidesse. Toote sisu temperatuur ei tõuse üle 100°C. Kooriku temperatuur tõuseb kuni 160°C, jääb aga alati madalamaks küpsetuskambri temperatuurist.
29 Sisu moodustumine Küpsetuskambrisse asetatud taignatüki üksikute kihtide temperatuuri järk-järgulisel tõusmisel üle 60°C kalgenduvad valkained, mis moodustavad toote skeleti. Samaaegselt algab tärklise paisumine ja hiljem kliisterdumine (80°C). Tärklise soojenemisel tungib vesi tärklisetera koorest läbi ja purustab selle, suureneb tärklisetera seesmine surve, põhjuseks tärklisetera sisemusse suurem vee juurdevool. Kliisterdumisega käib kaasas osaline hüdrolüüs, tekib tärklis ja dekstriin. Valgu kalgendumisel eraldub osa vett. See vesi läheb nüüd üle paisuvale ja kliisterduvale tärklisele. Kuna taignas on vett tunduvalt vähem kui tärklis vajab täielikuks kliisterdumiseks, kliisterdub taignas olev tärklis osaliselt. Sellega ongi seletatav toote sisu valge värvus ja kuivus . 30 Koorukese moodustumine Esmalt moodustab kalgendunud valk toote pinnal elastse kile, mis pikkamisi kõveneb ning muutub kõvaks koorikuks. Temperatuuri tõusmisel üle 140°C algab esialgne dekstriinistumine ja suhkru karamellistumine . Temperatuuri tõustes üle 170 - 200°C hakkab koorik söestuma. Kooriku värvus oleneb sellest, kui palju ja millist suhkrut on taignasse lisatud. Magusast ja rasvasest taignast küpsetatud toodete pealispind hakkab söestuma 170°C juures. Lihttaignast küpsetatud toodete pealispind hakkab söestuma temperatuuri tõusmisel 200°C piiridesse . 31 Toote mahu suurenemine Küpsetatud toote maht on harilikku ahju asetatud taignatüki mahust 10 ­ 30% võrra suurem.
Mahu suurenemine on tingitud sellest, et soojenemisel taignas olevad CO2 ja õhk paisuvad , CO2 tekib hulgaliselt juurde, piiritus läheb üle gaasilisse olekusse jne.
Maht suureneb küpsetusaja esimese kolmandiku jooksul (kuni kooruke muutub kõvaks). 32 Toodete küpsetamiseaeg ja temperatuur Oleneb toote kaalust, kujust , taigna konsistentsist, retseptist, ahju koormatusest, ahju ehitusest jne.
Väikesed tooted küpsevad kiiremini ning vajavad kõrgemat temperatuuri. Magusast, suure suhkru- või munade sisaldusega taignast küpsetatud tooted vajavad madalamat temperatuuri, kui lihttaignast küpsetatavad tooted. Nõrgema konsistentsiga taignast ja vormitooted küpsetatakse madalamal temperatuuril. Küpsetusaeg oleneb sellest, kui palju tooteid ahjus on ja kui tihedalt nad on asetatud plaadile. Ülekerkinud tooteid küpsetatakse samuti kõrge küpsetustemperatuuri juures, et käärimisprotsess kiirelt peatada. Vähekerkinud tooteid küpsetatakse madalamal temperatuuril (200 - 230°C), aeglane kuumutamine soodustab toodete ühtlasemat läbiküpsemist.
33 Toodete valmiduse kindlaksmääramine Toodete küpsuse organoleptilisel kindlaksmääramisel peetakse silmas järgmisi tunnuseid: · Värvus · Kaal Tehakse kindlaks: · kompamise järgi (kui peopesale pandud toode kõrvetab kätt, ei ole toode küps. Küpsenud toode ei ole käega katsudes liiga tuline) · heli järgi (toode alumisele koorikule sõrmedega koputades peab kostma iseloomulik heli) · tikuga proovides (puust tikk suruda toote sisusse keskelt paarist-kolmest erinevast kohast, kui tiku külge ei jää läbiküpsemata taignaosakesi, on toode küps) · toote murdmise teel (pooleks murdes ning kergelt sõrmega vajutades peab sisu olema elastne ning vetruv, kuiv ja selgelt nähtavate pooridega) 34 Küpsetamisel taignas toimuvad muudatused
35 Küpsetuskadu Küpsetuskaoks nimetatakse ahju asetatud taignatüki ja küpsetatud kuuma toote kaalu vahet. a ­ taignatüki kaal enne küpsetamist b ­ kuuma valmistoote kaal x ­ küpsetuskadu %-des Küpsetuskao moodustab peamiselt vee väljaaurumine tootest ning järgmiste ainete eemaldumine taignast: süsihappegaas piirituse aurud lenduvad happed koorukese kuivainete kadu osalisel söestumisel 36 Küpsetuskao suurust mõjutavad · Küpsetusaja pikendamine · liiga madal küpsetuskambritemperatuur · toote maht · auru olemasolu · küpsetuskambri kõrgus · toote valmistamise viis (kas on vormi- või põrandatoode) Pärmitaignast toodete küpsetuskadu on 12 ­ 15% Oleneb - valmistoote kaalust, arvestada taignatüki kaalule juurde küpsetuskadu (pooltoote kaal). Väiksematel toodetel on küpsetuskadu suurem kui suurematel vormitoodetel väiksem kui põrandal või plaadil küpsetatavatel toodetel jne. 37 Pärmitaignast valmistoodete vead ja nende tekkimise põhjused Vea kirjeldus Tekkimise põhjused Toodete pind on kaetud lõhedega Vähene kerkimine. Ahi ei olnud küllaldaselt kuum. Tooted on küpsetatud ülekerkinud taignast Tooted on laiali valgunud, ilma Taignas on vähe soola või palju võid; mustrita kauane kerkimine
Tooted on kerkinud, lõhenenud; Taignas on palju soola kahvatu koorukesega, soolased Tooted on kahvatud, värvivarjundita Taignas on vähe suhkrut
Tooted on tumepruunid, sisu kleepuv Taignas on palju suhkrut
Tooted on kahvatud, lõhenenud, Taigen on üle hapendunud hapu lõhnaga
Toodete sisu on ebaühtlase poorsusega Vähene allalöömine
Tooted on vesiviiruga Taigen on segatud liiga vedel; ahi ei olnud küllalt kuum Toodetel on külgedel koorukeseta kohad Tooted on küpsetusplaadil liiga lähestikku 38 Pärmitaignast valmistoodete vead
39 Pärmitaignast valmistoodete vead
40 Pärmitaignast toodete jahutamine ja säilitamine Peale pärmitaignast toodete küpsetamist toimub tahkumine Ahjust väljavõetud toote koorik ei sisalda peaaegu üldse niiskust. Erinevate temperatuuride mõjul algab kohe niiskuse liikumine. Toote sisust aurab niiskus kooriku kaudu välja, koorik muutub niiskemaks, koorik saab ümbritsevast õhust niiskust juurde. Jahutmisel suureneb kooriku niiskus kuni 12% Koorik pehmeneb. Toote sisu muutub kuivemaks, pudedamaks ja purujaks.
Mida paksem on toote koorik, seda aeglasemalt toimub. Suuremad tooted seisavad kauem värsked (koorik paksem). Tahkumisel muutub toodete maitse ja eriti lõhn. 41 Jahtumiskao suurus oleneb - kui toode on niiskem, siis on toote niiskus jahtumiskadu suurem - mida suurema pinnaga on tooted, seda toote pind suurem on jahtumiskadu
- mida paksem on toote koorik, seda toote koorik väiksem on jahtumiskadu
mahajahtumise - mida kiiremini tooted maha jahutada, kiirus seda väiksem on jahutamiskadu.
42 Kordamisküsimused
43