Nimetu (0)

1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused – kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel – oli esimene välja pakutud aatomimudel . Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom , vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunemisel. Alfaosakeste mass on elektroni omast umb 8000 korda suurem ja positiivne laeng võrdub kahekordse elektroni laengu absoluutväärtusega, järelikult on alfaosake täielikult ioniseeritud heeliumi aatom ja nende kiirus on väga suur 1/15 valguse kiirusest. Rutherford pommitas nende osaketsega raskete elementide aatomeid, aga elektronid ei saa oma väikese massi tõttu alfaosakeste trajektoori oluliselt muuta. Küll aga saavad nende liikumissuuna muutumist põhjustada laetud osad. Seega saab nende liikumise järgi kindlaks teha positiivse laengu ja massi jaotuse aatomis. Katses pandi radioaktiivne pereparaat silindrikujulisse pliianumasse S, millesse oli telja sihis puuritud kitsas kanal , kanalist väljuv alfaosakeste boog langes uuritavast ainest valmistatud õhukesele fooliumile F. Pärast hajumist langesid a-osakesed tsinksulfaadiga kaetud poolläbipaistvale ekraanile E. Iga osakese põrkumisel vastu ekraani tekkis valgussähvatus, mida sai mikroskoobiga M jälgida. Kogu katseseadmes oli õhk välja punmbatud. Kui seadmes oli kõrgvaakum ja fooliumi polnud, tekitas a-osakeste kitsas kimp ekraanil heleda stsintillatsioonide tingikese, panneks nende teele aga fooliumi, jagunesid nad hajumise tõttu ekraani suuremale ringikujulisele pinnale. Osa alfaosakesi hajus aga suuremate kui 90´ nurga all. Selgus, et mida väiksem on raadius, seda suurem on a-osakeste tõukav jõud ning a-osakest on võimalik tagasi paisata vaid sel juhul kui aatomi positiivne laeng ja tema mass on kontsentreerunud väga väiksesse ruumiossa. Järeldus- aatomituum on väikeste mõõtmetega keha, millesse on kontsentreerunud peaaegu kogu aatomi mass ja kogu aatomi positiivne laeng. Leiti ka sarnasus päikesesüsteemiga (joon lk 104) Planetaarne aatomimudel- aatomi keskel asub pos-lt laetud aatomituum, millesse on koondunud kogu aatomi mass. Aatom on tervikune neutraalne , mistõttu aatomisiseste elektronide arv, samuti nagu tuuma laeng, võrdub elemendi järjenumbriga perioodilisuse süsteemis. Elektronid ei saa aga olla paigal, sest kukusid muidu tuumale. Kohe pärast valmimist tekkis planetaarses mudelis vastuolu. Kui keha tiirleb ühtlaselt, siis tema kiirus kui vektor muutub, sest muutub suund. Kui aga kiirus muutub, siis on olemas ka kiirendus. Kui aga on olemas kiirendus, siis peab olema teda põhjustav jõud (kesktõmbejõud). Kui on olemas jõud ja liikumine, siis tehakse tööd (F∙s=A). Kui aga tehakse tööd, siis kulutatakse energiat. Ehk lühidalt: ΔvaFA=F∙s–E. Arvutused näitasid, et elektron, mille tiirlemissagedus on 1014 tiiru sekundis, läheneb energiat kaotades mööda spiraali tuumale ja miljoni tiiru (106) pärast ehk 10-8 sekundi pärast langeb tuuma, st aatom lakkaks olemast. Tegelikkuses on aatom väga stabiilne ja püsib ergastamata olekus väga kaua ilma elektromagnetlaineid kiirgamata. Sellest järeldub, et klassikalise füüsika seadused pole aatomimõõtmeliste süsteemida puhul rakendatavad. Bohri postulaadid- 1. Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes e kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II postulaadi kohaselt kiiratakse või neelatakse elektromagnetenergia kvant aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teist (suurema energiaga olekust teise minemisel kiiratakse ja neelatakse siis kui vastupidi) ja teeb seda sagedusega ν=(E2-E1)/h, kus E1, E2 on energia väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,625∙10-34 J∙s.
2. Energia kiirgamine ja neelamine aatomite poolt. Siis, kui e läheb ühelt stats.orbiidilt teisele ning teeb seda sagedusega f=(E2-E1)/h, (E1, E2 on energia väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,625∙10-34 J∙s.) Statsionaarses olekus aatom ei kiira ega neela energiat. Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust
üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / ülemineku
Bohri aatomimudel: elektron tiirleb vesiniku aatomis ümber tuuma teatud kindlal energianivool. Elektroni vaadeldakse osakesena, mis käitub klassikaliselt, ainult et ta energial on kindlad väärtused
Elektronvolt.1 elektronvolt on energia,mille omandab elektron,läbides elektriväljas aatomites,molekulides ja elementaarosakeste massi aatomites. ( JOONIS ERALDI) E₀(Põhinivoo) (all noolekese juures peab see olema)
Vasakul energia neeldumine aatomi poolt,millele vastab keskel graafikul aatomi üleminek kõrgemale energiavoole – aatom on ergastatud olekus. Juba 10 astmel -8 sek pärast langeb aatom tagasi madalamale energiavoole (graafikul), millele vastab paremal näidatud elektroni üleminek lähemale orbiidile ning energia kiirgumine.
3. Laetud osakeste jälg imise ja regitreerimise meetodid: 1)Geiger-Mülleri loendur : gaaslahendusloenduri põhiosaks on silindriline toru, mille telgjoont mööda kulgeb peenike metallniit. Niit ja toru on teineteisest isoleeritud. Toru on täidetud gaaside seguga ,nt argooniga, milles on lisandina metüülpiirituse auru. Gaasi rõhk torus on u 0,1 atmosfääri.ioniseerivate osakeste regitreerimiseks rakendatakseloenduritoru kesta ja niidi vahele kõrge alalispinge .vooluallikas ühendatakse nii, et niit oleks anoodiks ja kest katoodiks. Läbi toru lendav kiire laetud osake ioniseerib oma teel gaasi aatomeid, elektrivälja mõjul liiguvad vabad elektronid anoodile ja positiivsed ioonid katoodile. Elektrivälja tugevus niidi lähedal on nii suur, et niidi poole liikuvad vabad elektronid saavad kahe põrke vahelisel teel neutraalsete aatomite ioniseerimiseks piisava kineetilise energia. Loenduritorus tekib koroonalahendus , mis lühikese ajavahemiku pärast lakkab. Loenduritoruga jadamisi ühendatud takistil ja registreerimisseadme sisendklemmidel tekib pingeimpulss. Registreerimisseadme näidu järgi määratakse loenduritoru läbinud osakeste arv.(joonis) 2)Spintariskoop: stsintillatsiooniloendurid: lihtsaim α-osakesi regitreeriv seadeldis -spintariskoop. Spintariskoobi põhiosad on tsinksulfiidiga kaetud ekraan ja väikese fookuskaugusega lääts. Ekraani keskosa lähedal paikned nõela külge kinnitatud α-aktiivne preparaat. Tsinksulfiidi kristallile langev α-osake tekitab valgussähvatuse, mida võib vaadelda luubi all. Kiire laetud osakese kineetilise energia muundumist valgussähvatuse energiaks nim stsintillatsiooniks. See on üks luminestsentsi liike. Stsints...lendureis registreeritakse valgussähvatusi fotoelementide abil, mis muundavad kristallis tekkinud valgussähvatuse energia elektrivoolu impulsi energiaks. Fotoelemendis tekkinud vooluimpulsid võimendatakse ja seejärel registreeritakse.(joonis) 3) Wilsoni kamber : Orgaanilisest klaasist põhja ja kaanega varustatud silindriline plastmassanum on täidetud õhu ja küllastunud piirituseauru seguga. Kamber on ühendatud toru ja vooliku abil kummipirniga ja selles on peene varda küljes radioaktiivne preparaat. Töölerakendamiseks surutakse kummipirn aeglaselt kokku ja siisvabastatakse järsult. Kiirel adiabaatilisel paisumisel õhk ja piirituseaur kambris jahtuvad ja aur muutub üleküllastunuks. Radioaktiivse preparaadi poolt emiteeritud α-osakesed tekitavad oma teel ioone. Üleküllastunud aur kondenseerub vedelikupiisakesteks eeskätt ioonidel ja kambris tekib piisakestest koosnev nähtav osakese jälg. Uuritavate osakeste füüsikaliste karakteristikute täpseks mõõtmiseks, asetatakse see kamber homogeensesse magnetvälja. Selle tulemusena liiguvad laetud osakesed kambris kõverjooni mööda. Jälje kõverusraadius sõltub osakese liikumise kiirusest, massist ja laengust. Teades magnetvälja induktsiooni ja mõõtes jälje kõverusraadiuse, võib arvutada asakesi iseloomustavate füüsikaliste suuruste väärtused.(joonis). 4)fotoemulsiooni meetod: ajalooliselt esimene tuumakiirguse regitreerimise meetod-Becquerel avastas radioaktiivsuse selle abil. Kiirete laetud osakeste võimet tekitada oma teel fotoemulsioonis varjatud kujutist kasutatakse tuumafüüsikas. See meetod on levinud elementaarosakeste füüsikas ja kosmilise kiirguse uurimisel . Kiire laetud osake jätab oma liikumisteel fotoemulsioonis varjatud kujutisekeskmed. Pärast fotoplaadi ilmutamist muutuvad nähtavaks primaarosakese jälg ja selle osakese poolt fotoemulsioonis tuumavastasmõju tulemusena tekkinud teiste laetud osakeste jäljed. Jälje pikkuse ja jämeduse järgi saab hinnata osakese energiat ja massi, uurimiseks kasutatakse mikroskoopi. 5) Mullikamber : kambris on vedelik, mille temperatuur on lähedane keemistemperatuurile. Kiired laetud osakesed tungivad läbi kambri seinas oleva õhukese akna kambrist tööruumi ning ioniseerivad ja ergastavad seal oma teel vedeliku aatomeid. Kui kambris rõhku järsult vähendada, läheb vedelik lühikeseks ajaks ülekuumenenud olekusse. Sel ajal kambrisse tunginud laetud osakesed jätavad oma teele aurumullidest koosneva jälje, sest ülekuumenenud vedelik hakkab keema ioonide lähedal. Vedeliku tihedus mullikambris on tunduvalt suurem gaasi tihedusest ilsoni kambris. Seepärast saab mullikambriga efektiivsemalt uurida kiirete laetud osakeste vastasmõju aatomituumadega. Mullikambri täidisvedelikuna on hea kasutada vesinikku, kuna seal tekivad eriti teravad ja selged jäljed (veel propaan , ksenoon vedelikega).
4. Loodusliku radioaktiivsuse avastamine- H. A Becqurel avastas radioaktiivsuse leides, et uraanimaak rikub oma kiirgusega kassetis oleva fotopildi. Uraanimaagi kiirgus on pidev ning muud välismõjud ei mõjuta seda kiirgust. Uraani kiirgust hakati nimetama radioaktiivsuseks. 1919 paigutas radioaktiivsuse kiirguse magnetvälja.(joonis). Gammakiirgus lähtub aatomituumast nii nagu aatomid paiknevad(prootonid ja neutronid ) tuumas kihtidena. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetilline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel.
Üksteise järel avastati radioaktiivsuseid elemente.a) toorium,b) raadium . Alfaosakeste olemus määrati 1908. Radefordi juhendamisel.
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.(see kiirgus on inimesele ohutu)Katse: õhutphja anumasse lasti mitme päeva jooksul alfaosakesi, hiljem analüüs näitas, et anumasse oli tekkinud heeliumit. Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne aine, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest (β–)elektronidest või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest (β+) positronidest.
5.Radioaktiivse lagunemise seadus. Rutherford tegi radioaktiivsete ainete lagunemise uurimisel katseliselt kindlaks, et radioaktiivsete ainete aktiivsus väheneb aja jooksul. Poolestusaeg on kindel aeg, mille jooksul iga radioaktiivse elemendi aktiivsus väheneb kaks korda. Poolestusaeg T on ajavahemik , mille jooksul laguneb pool olemasolevatest radioaktiivsetest aatomitest.Iga elemendi poolestusaeg on erinev, see võib ulatuda sekundi murdosast miljardite aastateni.Radioaktiivse lagunemise matemaatiline avaldis . Olgu algmomendil (t=0) radioaktiivsete aatomite arv Nnull. Poolestusaja möödudes on nende aatomite arv Nnull /2. Järgmise poolestusaja möödudes on radioaktiivsete aatomite arv 1/2*Nnull/2=Nnull/4=Nnull/2 ruudus. Aja t=nT möödudes see tähendab n poolestusaja ja T möödudes, on allesjäänud radioaktiivsete aatomite arv N=Nnull*1/2, sest n=t/T, siis N=Nnull 2-t/T. See ongi radioaktiivse lagunemise põhiseadus. Valemi järgi leitakse lagunemata aatomite arv mis tahes ajahetkel. Poolestusaeg on põhiline suurus, mis iseloomustab radioaktiivse lagunemise kiirust. Mida lühem on poolestusaeg, seda lühem on aatomite eluiga ja seda kiiremini lagunemine toimub. Poolestusaja määramiseks tuleb teada aatomite arvu Nnull algmomendil ja teha kindlaks lagunemata aatomite arv N mingi ajavahemiku t möödudes. Radioaktiivse lagunemise seadus on statistiline seadus, ta on keskmiselt õigeainult suure arvu osakeste jaoks.
6. Isotoobid Aatomituuma muundumine alfaosakeste toimel.
Kui tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimsust võtma, siis on tuumal otstarbekas endats tükk ära heita. Sobivaks tükiks osutub kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev tugevasti seotud süsteem – heeliumi tuum ⁴₂H. Radioaktiivsusega seoses nim seda α-osakeseks. α-radioaktiivsuse ehk α-lagunemise puhul väheneb tuuma massiaev 4 võrra ja laeng 2 võrra. Radioaktiivsel lagunemisel väheneb lähteisotoopide kogus pidevalt ja vastavalt suureneb kaguproduktide hulk. Poolestusaeg e aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus vähebe radioakt lagunemise tõttu kahekordselt, võib ulatuda sekundi murdosast miljardite aastateni. Lagunemisest järele jäänud aine hulk väheneb eksponentsiaalselt: N=N₀(1/2)astmel t/T, kus N₀ on aine alghulk ajahetkel t=0, N on hulk t ja T on poolestusaeg. Kui panna nt t=T, siis saame N=N₀/2. Aine hulk N vähneb, kuid ei saa kunagi nulliks.
7. Neutroni avastamine-Rutherfordi järgi oli aatomituuma koostamiseks kaks võimalust: esimene, kus tuum koosneb prootonitest ja elektronidest, kusjuures prootonite arv määrab tuuma massi ning prootonite ja elektronide arvude vahe laengu. Teiseks, alternatiivseks tuumamudeliks oli komposiitmudel, kus lisaks prootoneile kuulusid tuuma koostisse hüpoteetilised neutraalsed osakesed - neutronid. Otsustavaks katseks sai neutronite avastamine J. Chadwick'i poolt 1932. a.; kuid juba 1930. a. oli täheldatud neutroni iseeneslik lagunemine prootoniks ja elektroniks.Nimelt avastasid saksa füüsikud Bothe ja Becker, et berülliumi kiiritamisel alfa-osakestega tekib tugev kiirgus, mis ei allu magnet- ja elektrivälja mõjule. Chadwick'il õnnestus Rutherfordi aparatuuri abil määrata selle kiirguse osakeste mass, mis tõepoolest oli lähedane prootoni omale. Seega sobis sellegi katse seletuseks neutronihüpotees. Aatomituuma ehitus-Rutherfordi – Bohri  aatomimudel jaotas aatomi tuumaks ja elektronkatteks. Teame, et tuum on positiivse laenguga ja elektronkattel liikuvad elektronid omavad negatiivset laengut. Kokku on aatom elektriliselt neutraalne. Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu elektronkattes ja nende asetuse . Igal keemilisel elemendil on kordumatu elektronskeem ja nende tuumad on erinevate massidega. Mesonid on kvargist ja antikvargist koosnevad elementaarosakesed bosonid. Mesonid osalevad ka tugevas vastastikmõjus. Näiteks vahendavad mesonid aatomiuumades tuumajõudu, nukleonide vahel. Kõik mesonid on ebastabiilsed. Igal mesonil on olemas antimeson, milles kvark ja antikvark on asendatud vastava antikvargi ja kvargiga. Kui meson koosneb kvargist ja selle antikvargist, siis on ta iseenda antiosake. Selliseid mesoneid nimetatakse ka kvarkooniumiks.
8. Tuumajõud Kuivõrd tuumad on väga püsivad, peab prootoneid ja neutroneid hoidma tuumas koos mingisugused väga suured jõud. See on tuumajõud, mis mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt. Seda jõudu nimetatakse ka tugevaks jõuks ehk tugevaks vastastikmõjuks. Kuigi tuumajõud on tugevast vastastikmõjust oluliselt nõrgem, on ta siiski elektromagnetilisest jõust umbes sada korda tugevam, mistõttu suudab tuumajõu tõmbejõud ületada tuuma kuuluvate positiivselt laetud prootonite omavahelise tõukejõu. Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv. Seetõttu hoiavad nukleonid tuumas teineteisest pisut eemale. Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega. Tuumajõud on laengust sõltumatu. Ta mõjub ühtviisi nii neutronite kui prootonite vahel. Seoseenergia on energia, mis on vaja anda osakesele, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides ( tuumade puhul megaelektronvoltides MeV ). Aatomituuma seoseenergia on energia, mis on tarvis aatomituumale anda, et lõhkuda see üksikuteks nukleonideks.Atomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga. Iga täiendav nukleon, mis tuuma lisandub, tõmbab teisi tuumas olevaid nukleone tuumajõuga enda poole. Tuuma seoseenergiaga on seotud ka prootonite-neutronite suhe stabiilsetes tuumas. Väikestest tuumadest on kõige stabiilsemad (suurema seoseenergiaga) need isotoobid, milles on prootoneid ja neutroneid ühepalju.. Suuremates tuumades, kus tuumajõud ei ulatu enam üle kogu tuuma, on energeetiliselt kasulikum omada rohkem neutroneid kui prootoneid. Seda põhjusel, et täiendav neutron mõjutab teisi nukleone tuumajõuga, kuid ei tekita täiendavat tõukejõudu. Mida suurem on tuum, seda rohkem lisaneutroneid peab ta omama. See selgitab ka põhjuse, miks tuumalõhustumisel vabaneb vabu neutroneid. Lõhustumise tulemusena tekkinud väiksemad tuumad lihtsalt ei vaja nii palju neutroneid kui oli lõhustunud tuumas.
9. Tehisradioaktiivsus- aatomituumade sunnitud muundamisel tekivad radioaktiivsed tuumad, mida looduses ei esine, niiviisi hakati saama looduslikult statiivsetest elementidest radioaktiivseid elemente. Esimese niisuguse katse korraldasid 1034.a Fredeic ja Irene Jolioy-Curue. Al 27-13 + He 4-2 -> P 30-15 + n 1-0, erinevalt looduslikust fosforist P 31-15 laguneb radioaktiivne fosfor kiirates positrooni P30-18 -> Si 30-14 + e 0-1. Hiljem saadi sel viisil kõik keemilised elemendid, mille laengu arv on suurem kui 92, neid hakati nim transuraanideks.
(2 punkti joonis)
Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton , mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Tuum seob elektronid ja määrab elektronide arvu neutraalses aatomis.Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Radioaktiivsus , ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. β-kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog . Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid. Elektromagnetväljas on β-kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui β-kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid, äge silmapõletik. α-kiirgus koosneb α- osakestest e. heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Nad on suure massi ja kahekordse laenguga, ei liigu väga kiiresti ega suuda isegi paberilehte läbida. Positiivse laenguga, kallutatav elektromagnetväljas. Nahale sattumisel tekib päevitus. γ-kiirgus on elektromagnetlaine voog, mis levib valguskiirusel. Koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. On väga suure läbitungimisvõimega, kiirguse eest kaitseb spetsiaalne varjend . Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid, isotoobid. Neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks.Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra ja tekib uus isotoop . Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon . Termotuumareaktsioonideks on vaja ülikõrget temperatuuri, kuna tuumade ühinemisel peavad tuumad ületama elektrilised tõukejõud ja seda saab teha kiiruse abil, kuid mida suurem on kiirus, seda kõrgem on ka temperatuur.  Maa peal ei saa termotuuma reaktsioone tekitada. Päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium . Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos . Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s