Tulekahju korral tegutsemise plaan Toompea lossis (0)

Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskava

Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus

• Riigikogu Kantselei ametnikud ja abiteenistujad, kokku 200;
  
• Riigikogu liikmed, kokku 101;
  
• ekskursioonigrupid, grupi suurus 25 inimest.
  

• osa ametnikke ja abiteenistujaid, hinnanguliselt 15;
  
• Riigikogu liikmed (öised istungjärgud), kokku 101.
  

Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus

1.2.1 Ehitise tuleohud ja nende ennetamine

• osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
  
• hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada ohuolukorra;
  
• järgima kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
  
• kohe teatama ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti enda tervisehäirest;
  
• täitma Kantselei juhtkonna, vahetu juhi, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi.
  

• hoida lahtiselt kergestisüttivaid vedelikke;
  
• kasutada lahtist tuld ;
  
• suitsetada;
  
• kasutada katkisi või mittestandardseid pikendusjuhtmeid ja jaotlaid ning katkisi elektrijuhtmeid ja pistikupesi;
  
• jätta sisselülitatud elektrisoojendeid ja muid elektriseadmeid järelevalveta.
  

• Territooriumi sõidutee ja juurdepääs ehitisele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
  
• Objekti territoorium hoitakse alaliselt puhas põlevmaterjali jäätmetest.
  
• Territooriumi puhastamise sageduse on määratud Riigikogu Kantselei poolt. Põlevmaterjali jäätmeid kogutakse ja hoitakse selleks määratud kohas ja taaras.
  
• Jäätmete hoiukoht paikneb põlevmaterjalist või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2m kaugusel.
  

• ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskuja alasse (kahe hoone vaheline minimaalne ehituslik vahemaa hoidmaks ära tule levikut ühelt hoonelt teisele) mis tahes põlevmaterjali, põlevpakendis seadet või –taarat ning parkida mootorsõidukit või muud tehnikat ;
  
• rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita;
  
• valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku;
  
• tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiukohas.
  

• Vaip või muu põrandakate peab evakuatsiooniteel ja inimeste massilise kogunemisega seotud ruumis vastama süttivustundlikkuse ja tuleleviku suhtes ehitise projekteerimise ja ehitamise nõuetele ja olema põrandale kinnitatud selliselt , et see ei tekitaks takistust inimeste evakueerimisel. Põrandakate evakuatsiooniteel ei tohi süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tuletikk , kustutamata sigaret vms) toimel.
  
• Inimeste massilise kogunemisega seotud ruumis (50 ja enam inimest) tähistatakse mis tahes evakuatsiooni- , häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuatsioonitee vastava tuleohutusmärgiga.
  
• Tulekahju tekkimisel suunatakse lift viivitamatult alumisele korrusele ja lülitatakse välja.
  
• Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega.
  
• Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult.
  
• Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest.
  

• kasutada vigastatud või ekspluateerimise kestel isolatsioonivõime kaotanud juhtmeid;
  
• kasutada elektrilisi soojendusriistu ilma tulekindla aluseta ning jätta elektriseadmed järelevalveta;
  
• rangelt on keelatud omavalmistatud elektriseadmete kasutamine (kasutada tohib ainult tööstuslikke elektriseadmeid, mille korrasolekut on eelnevalt kontrollinud vastava väljaõppe saanud töötaja);
  
• kasutada katkisi pistikupesi, jätku- ja ühenduskarpe, vinnaklüliteid ning muid elektriinstallatsioonitooteid;
  
• avada elektrikilpide uksi , kõrvaldada elektriseadmetel kaitsekatteid ja asuda ise rikkeid kõrvaldama.
  

1.2.2 Asutuse tõenäolisemad tulekahju stsenaariumid koos kirjeldusega ning tulekahju vältimise meetodid

Tulekahjust teavitamise juhis

1.3.1 Ehitises ja ohualas viibivate inimeste tulekahjust teavitamise kord, tulekahjuteate Häirekeskusele edastamise kord ja ametnike omavahelise kommunikatsiooni kord

• Ulvi Udam – haldusteenistuse majandustalituse komandant;
  
• Hillar Ley – haldusteenistuse majandustalituse tehnik ;
  
• Leonid Ovtšinnikov – haldusteenistuse majandustalituse ehitus- ja remonditööline;
  
• Andres Emmo – haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener;
  
• Natalja Karjakina – haldusteenistuse majandustalituse päevaperenaine.
  

• Argo Koppel – haldusteenistuse majandustalituse juhataja;
  
• Andres Niitra – haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener;
  
• Vahur Kell – haldusteenistuse majandustalituse vaneminsener;
  
• Šafik Vafin – majandustalituse insener;
  
• Tarmo Ilves – haldusteenistuse majandustalituse ehitus- ja remonditööline.
  

1.3.2 Tulekahjuteate kontrollimise kord

Evakuatsiooni läbiviimise juhis

Juhtnöörid isikute evakueerumiseks

• Esmalt tuleb evakueerida inimesed, keda ähvardab tulekahju poolt kõige suurem oht.
  
• Tulekahju avastamisest alates, kui see on võimalik, tuleb korraldada tulekustutamine ja vara evakueerimine nende töötajate poolt, kes ei ole hõivatud inimeste evakueerimisega.
  
• Kui selgub , et mõni inimene on jäänud ohutsooni ning tema päästmine on raskendatud kõrge temperatuuri ja suitsu suure tiheduse tõttu, siis tuleb peale tuletõrje saabumist anda sellekohane info ning jätta päästetööde tegemine spetsialistide hoolde.
  
• inimeste evakueerimisel on kõige tähtsam viimastes säilitada rahu;
  
• “pea kaotanud” inimesed alluvad kergesti tugevale tahtele ja täidavad käsklusi mõtlemata nende sisule ;
  
• evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi;
  
• viivitamatult tuleb maha suruda kõik paanika tegemise katsed;
  
• prioriteediks evakueerimisel peab olema – ohtlikus tsoonis viibivad inimesed esimesena.
  

Evakuatsiooni algatamise ning kõikide ehitises viibivate inimeste evakueerumise ja evakueerimise korraldus

• Inimene kes avastab põlengu on kohustatud käivitama häirekellad (punased käivitusnupud seintel)
  
• Edasine tegevus peab olema suunatud teiste objektil viibivate inimeste ohutuse tagamisele. Selleks:
  

• Juhtida külastajad ning teised hoones viibivad inimesed hoonest välja, kasutades selleks lähimat evakuatsiooniteed.
  
• Veendudes, et evakuatsioon toimub ja inimesi ei ole ohtlikus tsoonis, võib alustada kustutamist esmaste tulekustutusvahenditega.(kustutid, tuletõrjevoolikukapid) Seejuures peab olema veendunud , et ei jääda ise ohtlikku tsooni, ning ei tekitata oma tegevusega suuremat kahju kui ära hoitakse.
  

1.4.4 Evakueerunute ja evakueeritute kogunemiskoht

1.4.5 Isikute loendamise kord

Isikud kogutakse struktuuriüksuste juhtide korraldamisel, kes loevad isikud üle ja informeerivad isikute arvust päästetööde korraldajat.

Tulekahju korral tegutsemise juhis

Tulekahju korral tegutsemise juhtimise korraldus

Esmaste tulekustutusvahendite ja tuleohutuspaigaldiste kasutamine

• tulekustutid (vaht-, süsihape-, pulberkustutid);
  
• tulekustutustekid;
  
• kuiv, sõelutud liiv;
  
• vesi.
  

• pärast põlengu avastamist tuleb võtta tulekustuti ja vaadata. mida sellega võib kustutada (märgitud tulekustutile ) ning läheneda põlengule ohutu kauguseni ja rakendada tulekustuti tööle vastavalt kasutusõpetusele ;
  
• välitingimustes kustutades tuleb seista tulekahjukohas ülalpool tuult ;
  
• tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta, alustada enese eest ja liikudes edasi vastavalt tule kustumise kiirusele, ülalt alla nö pühkivate liigutustega kattes eseme pinna kustutusainega ;
  
• lahtises ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti siseseina ;
  
• mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind ;
  
• süsihappegaaskustutiga tuleb kustuti hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist ;
  
• külmetushaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti happejoa väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimesele.
  

• enne kustutamise alustamist voolik täielikult lahti kerida suunas kus on tulekahju;
  
• survestada voolik joatoruni.
  

• et ei kustutataks pinge all olevaid elektriseadmeid (elektrilöögi oht);
  
• veekahjude vähendamiseks kasutada pihustatud juga (neelab enam kuumust);
  
• kompaktse joaga ulatub kustutama pikema vahemaa tagant;
  
• vooliku pikkus on 20m, joa pikkus ca 6m (kompaktne juga).
  

1.5.3 Tulekahju leviku piiramise meetodid

1.6 Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhis

Päästemeeskonda informeerivad ohtudest isikud, kes on selleks määratud vastavalt ohuolukorras tegutsemise korras (tulekahju plaani punkt 1.3.1).

Päästemeeskonda informeerivad põlevmaterjalidest, ohtlikest ainetest või muudest ohtudest isikud, kes on selleks määratud vastavalt ohuolukorras tegutsemise korras (tulekahju plaani punkt 1.3.1).

Skeemid

Enesekontrolli tuleohutusaruande lisade täitmise teostajad ja vastutavad täitjad

5. Plaani muutmine ja täiendamine

• plaani väljatöötamise aluseks olnud faktiliste või õiguslike aluste muutumisel vastavuse tagamiseks;
  
• tulekahjuõppuse järgselt, kui on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane;
  
• tulekahju aset leidmise järgselt, kui ettevõtte või asutuse tegevus jätkub ning on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane;
  
• riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse saamisel;
  
• muudel juhtudel, kui selles esineb puudusi või kui see ei täida oma eesmärki.