sellepoolest,et tal on soojendi ja kuivati.Ilma soojendita tekiks gaasi rõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elektriga köetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav süsihappegaas on võrdlemisi niiske.Kui vesi satub keevitustsooni,laguneb see hapnikuks ja vesinikuks halvendades õmbluse kvaliteeti.Kuivatamiseks läbib gaas seadme,milles on niiskust imav silikageel.0,05-0,25 MPA töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekterpõletisse.Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu(detail on ühendatud miinusega).Kui vajutada lülitusnupule,käivitub etteandemehanism,avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaitseglaasis keevitamise puhul kaare pikkus 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine
tulekustutusaine mass on (6kg) iga 200 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit. 8. Kuidas tuleb tagada tulekustutite korrashoid: Tulekustuti kotrollimine Tulekustuti hooldus Tulekustuti hoolduskoht 9. Nõuded tulekustutitele ning nende kontrollimise sagedus: Vahukustuti 3 aastat Vesikustuti 5 aastat Süsihappegaas 5 aastat Pulberkustuti 10 aastat Baloonkustuti 10 aastat 10. Muud esmased tulekustutusvahendid on: Vooliku süsteem Liivakast Veeanum Tulekustutusvaip 11. Kuidas soovitatakse tulekahju korral tulekustutiga tegutseda? 11.1 Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend. 11.2 tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks. 11
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaalun tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolbi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Juhin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi CO2. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vasti põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Sulgen kiirelt kolvi korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt CO2, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Massi m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22g.) Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täidan kolvi märgini
juures. Mõõtmistulemused on esitatud TABEL 1. 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb kolmest osast: 1. Toitesüsteem (joonis 1 ) 2. Katsetorustikud (joonis 2) 3. Mõõtesüsteem Joonis 1 Toitesüsteem Toitesüsteem võimaldab 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 2) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump
Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, barometer. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ja metoodikad. Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tulebi jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel tuleb kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti samal kaalul. Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda korgiga ning kaaluda veekord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vage on tavaliselt vahemikus 0,17 0,22 g.)
rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendi: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Kaaluti tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhiti balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuli jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel suleti kolb kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti samal kaalul, et tulemused oleksid täpsed. Juhiti kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb suleti korgiga ning kaaluti veelkord. Kolvi täitmist jätkati konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu(seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini
Töövahendid: 300ml kuiv kolb korgiga, CO2 balloon, baromeeter, termomeeter, 250ml mõõtesilinder, tehnilised kaalud. Kasutatud ained: CO2, toatemperatuuril olev vesi. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul 300 ml korgiga varustatud kolvi ( m1= 143,58 g) ning tegin viltpliiatsiga märke kolvi kaelale korgi alumise serva kohale. Seejärel juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuli jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Nõuete mittetäitmisel võis juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi veel 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi. Sulgesin kolvi hermeetiliselt korgia ning kaalusin veelkord. Kuna masside m2 ja m2 vahe oli täpselt vahemikus (0,17...0,22 g.) jätkasin edasiste tööülesannetega
pesevad, küürivad, poleerivad, imevad nii tolmu kui vett ja millega saab puhastada praktiliselt kõiki pindu siseruumides kui ka suuri territooriume väljas. 1. Imurid 2. Põrandahooldusmasinad 3. Kombineeritud põrandahooldusmasinad 4. Pühkimismasinad 5. Survepesumasin Imurite töö põhineb alarõhul, mille enamikul masinatest tekitab imimootor. Suruõhul töötavatel imuritel tekitab alarõhu suruõhk. Tekkinud alarõhu tõttu imetakse vooliku kaudu mahutisse õhku ja sellega koos ka lahtine mustus. Tolmuimejad on lahtise kuiva mustuse (tolm, praht) kogumiseks kõvadelt ja tekstiilkattega põrandatelt. Õhuvool võtab endaga kaasa puhastatavalt pinnalt mustuse ja kannab selle tolmukotti. Täiendavalt suunatakse õhuvool läbi tolmuimeja mikrofiltrite ja puhastatud õhk väljub õhuavadest samasse ruumi. Kesktolmuimejatest suunatakse puhastatud õhk õue. Tolmuimejad võivad olla ratastel teisaldatavad seljaskantavad
temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tulebi jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel tuleb kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti samal kaalul. Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda korgiga ning kaaluda veekord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vage on tavaliselt vahemikus 0,17 0,22 g.)
rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.)
tööline. Ta asetab tühjad vormkastid kassetti. Tühjad vormkastid antakse töökohale automaatselt ja nad liiguvad vormiseguga täitmiseks positsioonile B. Positsioonidel C ja D tihendatakse vormisegu ning positsioonil E võetakse valmis vormid maha. Need vormid laotakse postideks 3 ja saadetakse rullteel 4 valamiskohale. Raputusmasina põhimõte (joonis 69) on järgmine. Töölaud 1 koos mudelplaadi, mudeli 2 ja seguga täidetud vormkastiga 3 tõstetakse kolvi 4 abil teatud kõrgusele vooliku 5 ning kanali 6 kaudu kolvi alla suunatud õhu survel. Tõusmisel vabastab kolb ava 7, mille kaudu õhk väljub. Rõhu vähenedes langeb töölaud omaraskuse mõjul lähteasendisse. Langemisel põrkab
3. Alumine nõu; 4. Kitsendus, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse; 5. Kraan, millest väljub tekkib CO 2 ; 6. Absorber puhta CO 2 saamiseks, mille ülesandeks siduda HCl aurud ja niiskus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga ~300 ml kuiva kolvi. Tegin märke kolvile korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7…8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Peale vooliku välja võtmist sulgesin kiirelt korgiga ja kaalusin kolvi. Kordasin CO 2 kolvi juhtimist kahel korral 1…2 minuti vältel. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi märke piirini toatemperatuuril oleva veega ning mõõtsin vee mahu mõõtesilindriga. Fikseerisin katse ajal termomeetriga õhutemperatuuri ja baromeetriga õhurõhu laboris. 3 Katseandmed Mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 140,06 g
= R= T0 273,15 K mol = 8,314 J/mol K Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained CO2, õhk, vesi Töö käik Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuleb jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel tuleb kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti samal kaalul. Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda korgiga ning kaaluda veekord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17 0,22 g.)
gaasitorustikus, nimetatakse reduktoriks. Antud seadmed erinevad üksteisest ballooni külge kinnitamise viisi ning värvi poolest. Väljaarvatud atsetüleenireduktorid, mis kinnitatakse survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse balloonidele kinnitusmutri või survepoldi ja klambriga. 1.3.1 Hapnikureduktori skeem 1.Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks kõrgrõhukambris) 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks madalrõhukambris) 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktori töökäik: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub
ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.)
Sümboolne õiglus on nii demostratiivne (seaduslik reziim on olemas) kui ka reaalne (kurjategija on tabatud). Edu sõltub selles valdkonnas suuresti rahva poolt antud informatsioonist, koostööst elanikonnaga (Kaasik 2008). Millega siis tegelevad politseinikud kui nad ei võitle otseselt kuritegudega? Vastus sellele on, et nad taastavad korda ja annavad üldabi. Tüüpiline näide on, et noored mehed joovad tänavanurgal õlut ja teevad rumalaid märkusi; poisid keeravad lahti tuletõrje vooliku, et kuumal suvepäeval dussi võtta; libe muda maanteel; koer haugub pidevalt hilja õhtul; teismelised istuvad kiirtoidurestoraanide kabiinides, ei telli midagi ja joovad pabertopsidest enda toodud veini. See kõik kuulub nii teenistuse kui ka ennetuste valdkonde (Kaasik 2008). 3 Kõige tavalisemad, aga ka kõige raskemad konfliktisituatsioonid, millega politseil tegeleda tuleb, on peretülid
lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk= Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel °=g/dm Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veeelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.)
Kasutatud ained: CO2, H2O, õhk Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Kolbi kogutud süsinikdioksiidi kaalumine ning selle põhjal arvutuste tegemine. Metoodika: Tehnilisel kaalul kaaluda korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Seejärel teha viltpliiatsiga kolvi kaelale märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida tuleb, et vooliku ots ulatuks kolvi põhjani, kuid ei oleks tihedalt vastu põhja. Vastasel juhul väljub kogu CO 2 voolikukimbu teistest harudest. Ette nähtud aja möödudes, tuleb kolb kiiresti sulgeda korgiga ning uuesti kaaluda samal kaalul. Katsetulemuste täpsustamiseks tuleb 1-2 minuti vältel kolbi juhtida täiendavat süsinikdioksiidi. Taas sulgeda kolb korgiga ning veelkord kaaluda. Kolvi täitmist tuleb jätkata püsiva massi saavutamiseni
alumiiniummeisel, Käsitööriistad kruvikeerajad ja otsikud, tangid, näpitsad, lehtvõtmed, torutööriistad, padrunvõtmete komplekt, haamrid, kruustangid, tõmmitsad, keevitus, viilid, rasplid, traathari, kummihaamer, poldilõikur, nuga, keermestajad, taskulamp, juhtmetangid, lukustavad tangid, tihendite paigaldamise tangid, klambri tangid, torutangid, süütejuhtme eemaldamise tangid, radiaatori korgi eemaldustööriist, peennäpitsad, kullinokad, lõiketangid, lukustusrõnga tangid, vooliku eemaldustangid, fikseerimistangid, pidurite paigaldamise tagid, lukustustangid plekitöödeks, näpitstangid, külglõikurid, needitangid, terava otsaga tangid, lõdviku klambri tangid, liidisetangid, universaaltangid, splinditangid, kaablilõikur, auto salongidetailide eemaldamise tööriist, veovõlli tolmukaitse klambrite tangid, voolikupihid, trummelpiduri vedrude tangid, iselukustuvad keevitus tangid, klambrite tööriist, otsalõikurid, augutangid, lukustusrõnga
kuju. Ohutus tehnika eiramine võib kaasa tuua raskeid tagajärgi!! plahvatusi,põlenguid ja põletusi.Balloone tuleb kaitsta löökide ja kuumenemise eest need peavad olema töötamise ajal püsti kinnitatud lahtisest tulest vähemalt 5 m ja kütteseadmeist vähemalt 1 m kaugusel,päikese kiire eest varjatakse balloonid presendiga plahvatuse ära hoidmiseks avatakse ventiil sujuvalt tühjadesse balloonidesse peab jääma jääkrõhk,atsetüleeni vooliku süttimise või purunemisé korral kustutakse algul põleti leek ja alles siis suletakse ballooni ventiil. Hapniku vooliku süttimisel suletakse esimesena ballooni ventiil leegi süütamiseks avatakse veidi hapniku ventiil ja seejärel üheaegselt süütamisega atsetüleeni ventiil,leegi kustutamiseks suletakse algul atsetüleeni ventiil ja siis hapniku ventiil, kui põleti on ülekuumenenud, kinnitused ebatihedad, kanalid ummistunud,suudmiku nr ei
" Poiss vaatas kurja pilguga isa, sest too oli tema lebopausi seganud ja tööle käsutanud. Aga ilma pikema jututa ajas poiss ennast diivanilt püsti ja sammus majast välja. Peremees hakkas aurukatla dokumente otsides kappe tuhlama. Kuid lõpetas peagi, kui kuulis eite kileda häälega karjumas: ,,Appi! Appi! Põleb!" Jaan viskas paberid maha ja jooksis välja, kus leidis eest leekides kuuri, jooksis kibekiiresti maja taha, võttis sealt aiamaa kastmiseks mõeldud vooliku, tormas kuuri juurde ja asus kustutama, käratades eidele: ,,Mis sa kurat kisad seal, mine kutsu tuletõrje", ning eit jooksis nuttes tuppa. Õnneks ei läinud tuletõrjel kaua aeg, kuna depoo asus läheduses olevas väikelinnas. Kümne minuti pärast olid punastes pükstes tuletõrjujad kohal ja võis alata täies hoos kustutustööd. Peale pooletunnist kustutamist olid leegid summutatud ja oli vaja teha ainult järelkustutust.
Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil
soojendi ja kuivendi . Ilma soojendita tekiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihapelumi , mis ummistab reduktori. Soojendis on elektriga töötav takistusspiraal. Keevitamiseks tarvitatav süsihapegaas on võrdlemisi niiske , kui vesi satub keevitustsooni laguneb see hapnikuks ja vesinikuks , halvendades õmbluse kvaliteeti. Kuivatamiseks läbib gaas seadme milles on niiskust imav silikageel. 0,05 0,25 MBA töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekter põletisse . Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu (detail on ühendatud miinusega) . Kui vajutada lülitus nupule käivitub etteande mehhanism avaneb gaas ja lülitub keevitusvool . Elektrooditraadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks , et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks . Kontaktkeevitus Kontaktkeevitusel läbib liite kohta tugev elektrivool, mille toimel metall kuumeneb veidi alla
stress, tugevad preparaadid emotsioonid PEP pudelisse puhumine: väljahingamistakistuse abil pääseb õhk lima taha, lima pääseb liikuma ülemiste hingamisteede poole, kust seda on kergem välja köhida. PEP pudel on 1,5-2l, mille põhja pannakse 10-15 cm vett, vajalik puhumisvoolik 50-60 cm pikkune, läbimõõduga 1 cm. Patsient istub, küünarnukid toetavad lauale. Vooliku üks ots on pudeli põhjas, teine patsiendi suus. Patsient hingab nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, nii et vesi hakkab mullitama. Harjutuste tehakse 10-15 korda. Seejärel peetakse paus ja köhitakse välja. Köhimist võib toetada kätega külgedele vajutades. Puhumist korratakse 10-15 min jooksul kolm korda. Harjutust soovitatav teha umbes pool tundi peale bronhilõõgasti inhaleerimist. Vett pudelis tuleb vahetada ja voolikut puhastada iga päev.
keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus. Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Töö käik Tehnilistel kaalul kaalun 300 ml kuiva kolvi koos korgiga (mass m1). Teen kolvi kaelale märke korgi alumise serva kohale. Juhin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tähelepanelikult kontrollin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Vastasel korral võib juhtuda, et kogu süsihappegaas väljub voolikukimbu teistest harudest.Sulen kolvi korgiga(võimalikult kiirelt) ja kaalun uuesti. Peale seda juhin kolbi 1...2 minuti vältel veel süsinikdioksiid kuni kolb täitub konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.) CO2-ga täitunud kolvi mahu m
stress, tugevad preparaadid emotsioonid PEP pudelisse puhumine: väljahingamistakistuse abil pääseb õhk lima taha, lima pääseb liikuma ülemiste hingamisteede poole, kust seda on kergem välja köhida. PEP pudel on 1,5-2l, mille põhja pannakse 10-15 cm vett, vajalik puhumisvoolik 50-60 cm pikkune, läbimõõduga 1 cm. Patsient istub, küünarnukid toetavad lauale. Vooliku üks ots on pudeli põhjas, teine patsiendi suus. Patsient hingab nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, nii et vesi hakkab mullitama. Harjutuste tehakse 10-15 korda. Seejärel peetakse paus ja köhitakse välja. Köhimist võib toetada kätega külgedele vajutades. Puhumist korratakse 10-15 min jooksul kolm korda. Harjutust soovitatav teha umbes pool tundi peale bronhilõõgasti inhaleerimist. Vett pudelis tuleb vahetada ja voolikut puhastada iga päev.
gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter ning CO2, õhk ja vesi. Töö käik Kaalun tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke kolvi alumise serva kohale. Juhin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Sulgen kolvi kiiresti korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Jätkan kolvi täitmist konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17... 0,22 g.)
1 Komplekti nimetatakse sfügmomanomeetriks. Stetoskoop ehk fonendoskoop on lihtne plast- või kummivoolikutest akustiline süsteem organismis tekkivate helide kuulamiseks. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Manseti asetamine: Tõmmake mansett üle vasaku käe nii, et vooliku ots on suunatud käelaba poole. Asetage mansett ümber käe nagu joonisel näidatud. Veenduge, et manseti alumine serv on küünarnukist ca 2 ... 3 cm kõrgemal ning kummist voolik väljub mansetist käe siseküljel. NB! Märgistus (seadmetel võib erineda, Microlife BP AG1-20 on see u 3 cm pikkune riba) peab asetsema täpselt arteril, mis kulgeb käsivarre sisepinnal. Tõmmake manseti vaba ots pingule ja sulgege mansett takjakinnitusega
helide kuulamiseks. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus aeglaselt õhu väljalaskmisel tekkivate nn Korotkovi toonide (vere turbulentsest voolamisest tingitud kahinate) kuulamist. Alljärgnevalt on kirjeldatud antud mõõtmisprotsessi läbiviimist. Manseti asetamine: · Tõmmake mansett üle vasaku käe nii, et vooliku ots on suunatud käelaba poole. · Asetage mansett ümber käe nagu joonisel näidatud. Veenduge, et manseti alumine serv on küünarnukist ca 2 ... 3 cm kõrgemal ning kummist voolik väljub mansetist käe siseküljel. NB! Märgistus (seadmetel võib erineda, Microlife BP AG1-20 on see u 3 cm pikkune riba) peab asetsema täpselt arteril, mis kulgeb käsivarre sisepinnal. · Tõmmake manseti vaba ots pingule ja sulgege mansett takjakinnitusega nii, et see
Kliimaseadmed 1. Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuuri inimesele sobivas vahemikus suvel umbes 20-22 C. Õhu jahutudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena. Kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetus radiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla, mida rohkem õhku jahutatakse seda rohkem tekib auto alla vett. 2. Auto kliimaseadmet läbivat õhku puhastatakse paber või aktiivsöe filtritega. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale, tekkivad veepiisad seovad endaga õhus leiduvaid tolmu kübemeid ja viivad need alla valgudes endaga kaasa autoalla. Nii toimib kliimaseadmes õhku jahutav aurusti ka ühtlasi ka vesifiltrina. Kliimaseadmest on ka palju abi ka õietolmu
(K) - on universaalse gaasikonstandi väärtus R = 8,314 J/mol∙K. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained CO2, H20 Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni(Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17-0,22 g.).
Kippi aparaat või CO balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, CO gaas. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~ 300 ml kuiv kolb (mass m). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7 kuni 8 minuti vältel kolbi CO gaasi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja Muidu võib juhtuda, et kogu CO väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1 kuni 2 minuti vältel CO gaasi täiendavalt, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m) saavutamiseni. (Masside m ja m vahe on tavaliselt vahemikus 0,17 kuni 0,22 g.)
tuleohu. 10.1. Ohutusnõuded suruõhutööriistade kasutamisel Enne töö algust kontrollida: 7 Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 - kummist ühendus õ huvoolikud ei oleks vigastatud, vaid on kindlalt kinnitatud tutsile (tutsil peab olema korras serv ja keere, tagamaks vooliku tugeva ja tiheda ü henduse suruõ hutö ö riista võ i õ humagistraaliga) - voolikud on ü hendatud suruõ hutö ö riistaga - sissepandavad tö ö seadised (puurid, kruvitsad, võ tmed, avardid jms) on õ igesti teritatud ning pragudeta, mõ lkideta, kiskudeta ja muude vigastusteta - suruõ humeislil on tö ö osa vä ljalendu vä listav seadis. 10.2. Töötades suruõhutööriistadega:
leidmine. Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO₂) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha markeriga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi CO2-te. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt CO2-te, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil.
gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2.1.2 Töövahendid. CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. 2.1.3 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise
leidmine. Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha markeriga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi CO2-te. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt CO2-te, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil.
tagada nii tööprotsessi kui ka hoolduse turvalisus. Survepesur Õnnetuse põhjuseks võib olla: · elektrilöök (sageli lõpeb surmaga); · vedeliku tungimine naha alla Nende seadmete kõige nõrgemaks kohaks on toitejuhe ja pistikud. Seetõttu on otstarbekas survepesur võimaluse korral paigutada statsionaarselt ja ühendada püsivalt vooluvõrku. Pistiku, toitejuhtme või pesuri enda elektrilise rikke korral võib painduva vooliku otsas olev metallist otsik sattuda voolu alla ja anda selle puudutamisel elektrilöögi. Regulaarsete ajavahemike tagant tuleb kontrollida, et seadme visuaalsel kontrollil ei oleks märgata defekti või viga. Seadet tuleb kontrollida iga kord enne selle kasutamist. Rikkis seade tuleb enne selle kasutuselevõttu parandada. Juhul kui pesurit ei ole võimalik statsionaarselt ühele kohale kinnitada, tuleb elektrisüsteemis kasutada rikkevoolukaitset.
ümberlaadimin tulle sattumine,atus, lähedal surm, D(keskkond) 2D(keskkon e mahuti leekt töötavad keskkonna d) süttimine, laeva uli, inimesed, reostus lossimisel merer päästemeesko vooliku eostu nd, purunemine s lähiümbruses asuvad hooned, pinnas, vesi BLRT Transiit OÜ Laadungi Pakendi Plahv Personal, Vigastused, D(elu) 2D(elu)
väljahingamise erinevates faasides kopsudesse minevaid või sealt väljaviidud õhu hulkasid. Maht on kõige väiksem võimalik mõeldav näitaja. Mahtuvus on 2 või enam mahtu kokku. Välise hingamise mahut mõõdetakse meetodiga, mida nimetatakse spirograafiaks ja aparaati, mille abil mõõdetakse spirograafiks ja üleskirjutisi spirogrammiks. Kõige lihtsam spirograaf on vesispirograaf, kus 2 silindrit on paigutatud üksteise sisse. Alumisel on keskel toru, vooliku abil ühendatud katsealusega. Sissejäävat silindri ümbritseb vesi. Vee sees liigub üles-alla teine silinder. Kõige väiksem maht kannab nimetust hingamismaht (HM). See on õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab. Umbes 500 ml. Sõltuvad vanusest. Sõltuvad soost, naistel väiksemad hingamismahud. Oluliselt sõltuvad pikkusest. Väiksematel inimestel on väiksem maht. Sõltub ka kaalust. On olemas normitabelid normi määramiseks. Need on tehtud suure
arvutused)? a. Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. b. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. c. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m1. d. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. e. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17- 0.22g. f. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil
2) Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus. 3) Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend. Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. 4) Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. 5) Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada. 6) Looduslikest veevõtukohtadest talvel vee saamiseks tuleb raiuda jäässe vähemalt 0,6 × 0,6 m suurused augud, mis tuleb hoida kasutamiskõlblikena ning tähistada viidaga. 6. NÕUDED TEGUTSEMISEKS TULEKAHJU KORRAL 6.1. Nõuded tegutsemiseks tulekahju korral
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokkusurvevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani
korrasolekut (veeandmisvõimet). Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus. Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend. Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada. Looduslikest veevõtukohtadest talvel vee saamiseks tuleb raiuda jäässe vähemalt 0,6 × 0,6 m suurused augud, mis tuleb hoida kasutamiskõlblikena ning tähistada viidaga. 6. NÕUDED TEGUTSEMISEKS TULEKAHJU KORRAL 6.1. Nõuded tegutsemiseks tulekahju korral Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud:
Kasutatakse madratsite tootmisel. Lateks on kummipuu Hevea Brasiliensis piimmahlast toodetud naturaalne, elastne ja vastupidav materjal. Sobib hästi vahekihiks vedrude ja kanga vahele. Tavaliselt on madratsite lateks eritöödeldud, pestud ning kuivatatud. Nii laseb materjal õhku läbi, on pehme ja vastupidav. Tootmisprotsess: Vahustamine - lateksit vahustatakse mikseriga teatud aja jooksul, mille pikkus sõltub soovitavast tugevusastmest. Pihustamine - lateksvaht pihustatakse läbi vooliku konveierile, kus vaht muutub geeljaks massiks. Kuumutamine - seejärel läheb konteiner kuumakambrisse 25 minutiks, kus kuumus on 100 kraadi. Kuumuse mõjul saavutatakse vulkaaniseerimisefekt, mille tulemusel moodustub geeljast massist elastne kumm. Pesemine ja kuivatamine - lateks pestakse korralikult, et eemaldada kõik keemilise töötluse jäägid. Seejärel kuivatatakse ettevaatlikult. Viimistlus - kuivatatud tooted perforeeritakse ja lõigatakse sobivasse suurusesse.
Terapunkri suure tühjakslaadimiskiirusega alumise reduktori puhastusluugid (A) on pisut erinevad. Puhastage terad terapunkri risttigude alt üle kogumisvanni. Puhastage terad väljalaadimisteo kogumisvanni nurkadest maha. Terad tuleb luukidest välja võtta maas seistes. ZX240851-UN-16APR15 A - Puhastusluuk Avage puhastusluugid (A), asetage õhuvoolik 30 cm (1 jala) pikkuselt terapunkri alumisel küljel asuvasse avausse ja puhuge materjal välja. Jätkake vooliku sisselükkamist 30 cm (1 jala) kaupa ja puhuge välja ülejäänud materjal. ZX240855-UN-16APR15 A - Fiksaator B - Teraelevaatori alumine luuk Vabastage sulgur (A) ja avage teraelevaatori alumine luuk (B). MÄRKUS: Augustatud teraelevaatori luugiga varustatud masinal veenduge, et luugi avad poleks ummistunud. H76204-UN-28APR03 A - Klambrid B - Terapunkri aken Lõdvendage klambrid (A) ja pöörake terapunkri aken (B) üles.
CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m 2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m 2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17- 0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel.
piirides. Poolile keritavate voolikute läbimõõt on 32 kuni140 mm, pikkus 100- 600 m. On kasutusel ka kahe pooliga seadmeid, vihmuteid saab kahele poole jagada. Vihmutuseks tuleb vihmutusseade viia hüdrandi juurde ja sellega ühendada. Seejärel viiakse vihmuti trakaga põllule. Hüdrandi siiber avatakse ja vesi lastakse vihmutusseadmesse.Nüüd hakkab tööle juga vihmuti , mis kastab pinda ringi või sektori kujuliselt. Koos vihmutiga hakkab tööle ka vooliku poolile kerimise seade, mis lohistab vihmutit koos voolikuga pooli poole. Vooliku pealekerimine toimub vastvalt ühtlase seadmega.Praktiliselt kõik voolikseadmed on varustatud väljalülitamise automaatikaga, mis rakendub siis kui vihmuti jõuab pooli lähedale.Seadmed töötavad täiesti automaatselt, mistõttu nendega saab kasta ka öösel, mil tingimused vihmutamiseks on märksa soodsamad. Vähem tehakse järelveetava voolikuga seadmeid. Nende kasutamine on veidi keerukam.Sedade
1.2 Õhuniiskuse mõju Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuur inimesele sobivas vahemikus -- suvel (20...22)°C. Õhu jahtudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetusradiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla. Mida rohkem õhku jahutatakse, seda rohkem tekib auto alla vett 1.3 Õhu puhastamine Auto kliimaseadet läbivat õhku puhastatakse paber- või aktiivsöefiltritega. Õhku aitab puhastada ka külmutusseadis. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale. Tekkivad veepiisad seovad endaga õhus leiduvaid tolmukübemeid ja viivad need alla valgudes endaga kaasa auto alla. Nii toimib kliimaseadmes
1.2 Õhuniiskuse mõju Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuur inimesele sobivas vahemikus -- suvel (20...22)°C. Õhu jahtudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetusradiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla. Mida rohkem õhku jahutatakse, seda rohkem tekib auto alla vett 1.3 Õhu puhastamine Auto kliimaseadet läbivat õhku puhastatakse paber- või aktiivsöefiltritega. Õhku aitab puhastada ka külmutusseadis. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale. Tekkivad veepiisad seovad endaga õhus leiduvaid tolmukübemeid ja viivad need alla valgudes endaga kaasa auto alla. Nii toimib kliimaseadmes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
