HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED

Koort, Hanna-Liina

HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemiatehnika

4 HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Keemiatehnika instituut
Laboratoorne töö õppeaines
Keemiatehnika alused
HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED
Tallinn
2011
1. VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES
1.2. TÖÖ EESMÄRK
Käesoleva töö eesmärgiks on

tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega;

hõõrdekoefitsiendi  ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel;

torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine;

saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega.
1.3. KATSESEADME KIRJELDUS
Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast:

toitesüsteem,

katsetorustikud,

mõõtesüsteem.
1.3.1. Toitesüsteem
Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist.
Toitesüsteem võimaldab:

täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm.
Joonis 1.3 Toitesüsteem

pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust.
1.3.2. Katsetorustik
Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood .
Joonis 1.4 Katsetorustiku skeem
- ühendus piesomeetriga,
- tagasilöögi klapp,
- kuulkraan,
- ventiil
Torustik koosneb järgmistest osadest:
A - tsingitud toru DN 25
B - tsingitud toru DN 15
C - polüvinüülkloriidtoru DN 15
D - toru, millel on järgmised kohttakistused:
a - tagasilöögiklapp
b - kuulkraan
c - normaalventiil
d - järsk laiend 15/40
e - järsk ahend 40/15
E - vasktoru DN 15.
Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik , millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil . Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 1–15.
1.3.3. Mõõtesüsteem
Mõõtesüsteem koosneb kahest osast:
- torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem
- vedeliku nivoo mõõtesüsteem
Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja.
Vedeliku nivood mõõdetakse klaasist piesomeetrites visuaalselt, kasutades gradueeritud skaalasid
1.4. TÖÖKÄIK
1.4.1. Tutvuda katseseadme ehitusega.
1.4.2. Kontrollida vedeliku nivood paagis 1. Kui survepaak 23 on veega täidetud, peab vedeliku nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 400 mm, kui survepaak 23 on tühi, siis umbes 530 mm.
1.4.3. Käivitada pump 16 nagu eespool kirjeldati ja täita survepaak veega nii, et toimuks ülevool.
1.4.4. Avada kraan 12 pealevoolutorustikul ning täita piesomeetrid veega. Kui impulsstorudesse tekivad õhumullid, siis tuleb need eemaldada süsteemist avades ja sulgedes järsult kraane väljumisel. Süsteemis pole õhku, kui vedeliku nivood piesomeetrites on ühesugused ( kraanid väljumisel on suletud).
1.4.5. Mõõta vedeliku algnivoo kõikides piesomeetrites (kraanid väljumisel suletud).
1.4.6. Reguleerida kraani abil välja mingi kindel vedeliku kulu ühes torus. Kulu peab olema selline, et ei toimuks õhu sisseimemist süsteemi läbi piesomeetrite, kuna siis pole võimalik läbi viia mõõtmisi.
1.4.7. Reguleerida vedeliku pealevool survepaaki 23 selliselt, et toimuks ülevool ja nivood piesomeetrites oleksid konstantne.
1.4.8. Mõõta vedeliku kulu ning vedelikunivoode kõrgus piesomeetrites, mis asuvad vaadeldaval torul. Kontrollida mõõtmistulemusi, viies läbi 2–3 paralleelmõõtmist.
1.4.9. Reguleerida välja uus vedeliku kulu ning korrata kõik operatsioonid . Iga uuritava elemendi puhul on vaja mõõtmised läbi viia 3–5 erineva kulu juures. Mõõtmistulemused kanda tabelisse 1.1.
1.4.10. Mõõtmiste lõpetamisel sulgeda kraan väljumisel (katsetorustikus torudel A, B, C, D ja E), kraan 12 ja seisata pump 16.
Tabel 1.1 Katsetulemused
Katse nr.
Torustiku nr.
Vee maht V,l
Aeg
Vee kulu V/τ ,m3/s
Vee nivoo kõrgus pieso- meetrites ja kõrguse vahe, mm
Alg
Lõpp
τ,s
∆H
1.
A
11,5
5
20
0,0014
58
2.
A1
11,5
5
24
0,00117
42
3.
A2
11,5
5
21
0,00133
51
4.
A3
11,5
5
45
0,00062
15
5.
A4
11,5
5
30
0,00093
35
6.
B
11,5
5
37
0,00076
210
7.
B1
11,5
5
42
0,00067
157
8.
B2
11,5
5
50
0,00056
125
9.
B3
11,5
5
59
0,00047
85
10.
B4
11,5
5
72
0,00039
57
11.
C
11,5
5
40
0,0007
332
12.
C1
11,5
5
41
0,00068
290
13.
C2
11,5
5
50
0,00056
225
14.
C3
11,5
5
58
0,00048
162
15.
C4
11,5
5
74
0,00038
120
16.
E
11,5
5
48
0,00058
222
17.
E1
11,5
5
59
0,00047
152
18.
E2
11,5
5
79
0,00035
72
19.
E3
11,5
5
95
0,00029
37
20.
E4
11,5
5
51
0,00055
192
D1-D6
11
9
53
0,00023
10
D6-D7
11
9
53
0,00023
10
1.
D7-D8
11
9
53
0,00023
575
D8-D9
11
9
53
0,00023
5
D9-D10
11
9
53
0,00023
10
D10-D12
11
9
53
0,00023
5
D1-D6
11
9
54
0,00022
10
D6-D7
11
9
54
0,00022
15
2.
D7-D8
11
9
54
0,00022
540
D8-D9
11
9
54
0,00022
3
D9-D10
11
9
54
0,00022
7
D10-D12
11
9
54
0,00022
5
D1-D6
11
9
59
0,0002
20
D6-D7
11
9
59
0,0002
10
3.
D7-D8
11
9
59
0,0002
475
D8-D9
11
9
59
0,0002
5
D9-D10
11
9
59
0,0002
5
D10-D12
11
9
59
0,0002
5
D1-D6
11
9
63
0,00019
20
D6-D7
11
9
63
0,00019
5
4.
D7-D8
11
9
63
0,00019
405
D8-D9
11
9
63
0,00019
5
D9-D10
11
9
63
0,00019
5
D10-D12
11
9
63
0,00019
5
D1-D6
11
9
67
0,00018
5
D6-D7
11
9
67
0,00018
10
5.
D7-D8
11
9
67
0,00018
340
D8-D9
11
9
67
0,00018
5
D9-D10
11
9
67
0,00018
5
D10-D12
11
9
67
0,00018
5
1.5. ARVUTUSED
1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse:
1. Vedeliku voo kiirus
2. Re arvu väärtus
3. Rõhukadu
4. Eu kriteeriumi väärtus
5. Sirge toru hõõrdekoefitsiendi  väärtus ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi  väärtused
1a)
1b)
1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi abil
 = 0,316 Re-0,25
1.5.3. Leitakse sõltuvuse  = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused
Tabel 1.2 Sirgetes torudes voolamise arvutustulemused
Katse nr.
Torustiku nr.
Vee kiirus ω, m/s
Re
Eu
∆p, Pa
ʎarv
ʎ
e, mm
1.
A
2,46
66316
0,094
569
0,020
0,0042
0,2
2.
A1
2,05
55263
0,098
412
0,021
0,0044
0,16
3.
A2
2,34
63158
0,091
500
0,020
0,0041
0,17
4.
A3
1,09
29474
0,123
147
0,024
0,0056
0,23
5.
A4
1,64
44211
0,128
343
0,022
0,0058
0,16
6.
B
4,73
66216
0,092
2060
0,020
0,0018
0,2
7.
B1
4,17
58333
0,089
1540
0,020
0,0018
0,17
8.
B2
3,50
49000
0,100
1226
0,021
0,0020
0,16
9.
B3
2,97
41525
0,095
834
0,022
0,0019
0,16
10.
B4
2,43
34028
0,095
559
0,023
0,0019
0,17
11.
C
4,38
61250
0,170
3257
0,020
0,0034
0,24
12.
C1
4,27
59756
0,156
2845
0,020
0, 0031
0,17
13.
C2
3,50
49000
0,180
2207
0,021
0, 0036
0,16
14.
C3
3,02
42241
0,175
1589
0,022
0,0035
0,17
15.
C4
2,36
33108
0,210
1177
0,023
0,0042
0,17
16.
E
4,49
58333
0,108
2178
0,020
0,0020
0,03
17.
E1
3,65
47458
0,112
1491
0,021
0,0021
0,034
18.
E2
2,73
35443
0,095
706
0,023
0,0018
0,024
19.
E3
2,27
29474
0,071
363
0,024
0,0013
0,056
20.
E4
4,22
54902
0,106
1884
0,021
0,0020
0,032
Tabel 1.3 Arvutustulemused kohttakistuste leidmisel
Katse nr.
Torustiku nr.
Vee kiirus ω, m/s
∆p, Pa
ζ
D1-D6
1,26
98
0,12
D6-D7
1,26
98
0,12
1.
D7-D8
1,26
5641
7,13
D8-D9
1,26
49
0,06
D9-D10
0,17
98
6,47
D10-D12
1,26
46
0,06
D1-D6
1,23
98
0,13
D6-D7
1,23
147
0,19
2.
D7-D8
1,23
5297
6,95
D8-D9
1,23
29
0,04
D9-D10
0,17
69
4,70
D10-D12
1,23
49
0,06
D1-D6
1,13
196
0,31
D6-D7
1,13
98
0,15
3.
D7-D8
1,13
4660
7,30
D8-D9
1,13
49
0,08
D9-D10
0,16
49
4,01
D10-D12
1,13
49
0,08
D1-D6
1,06
196
0,35
D6-D7
1,06
49
0,09
4.
D7-D8
1,06
3973
7,10
D8-D9
1,06
49
0,09
D9-D10
0,15
49
4,57
D10-D12
1,06
49
0,09
D1-D6
1,00
49
0,10
D6-D7
1,00
98
0,20
5.
D7-D8
1,00
3335
6,74
D8-D9
1,00
49
0,10
D9-D10
0,14
49
5,17
D10-D12
1,00
49
0,10
KOKKUVÕTE
Sooritasime katse, kus tuli erinevate kulude juures hinnata rõhukadu torudes voolamisel. Antud katse tuli sooritada erinevate torudega. Katseliselt saadud andmete põhjal oli võimalik määrata hõõrdekoefitsenti, kohttakistuste väärtusi ning torude karedust.
Hõõrdekoefitsiendid tulid katsete puhul torus A ja C suuremad empiirilis võrrandi abil leitutest, torudes E,B väiksemad ja ka suuruste vahe oli väiksem.
Torustiku kareduse kohta saab teha järgnevad järeldused:
1)Toru A – tsingitud toru DN 25
Karedus on vahemikus 0,16 mm kuni 0,23 mm. Kirjanduse andmetel peaks sellise toru karedus olema 0,15 mm. Katseliselt leidtud karedus on veidi suurem kirjanduses antust.
2) Toru B - tsingitud toru DN 15
Katseliselt leitud karedus on 0,16mm kuni 0,2 mm, kirjanduses antud karedus on 0,15 mm. Katseliselt leidtud karedus on veidi suurem kirjanduses antust
3) Toru C - polüvinüülkloriidtoru DN 15
Katseliselt saime toru kareduseks 0,16 mm kuni 0,23 mm. Kirjanduse andmetel peaks PVC toru karedus jääma vahemikku 0.0015 - 0.007 mm, mis erineb tunduvalt katseliselt saadud tulemusest.
4) Toru E - vasktoru DN 15
Toru kareduseks tuli 0,024 mm kuni 0,056mm. Kirjanduses on sellise toru kareduseks antud 0.001 - 0.002 mm, mis on väiksem meie katse tulemusest.
2. VEDELIKE VÄLJAVOOLAMINE AVADEST
2.2. TÖÖ EESMÄRK
Määrata katseliselt kulukoefitsientide väärtused vee väljavoolamisel paagi erineva kujuga külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel režiimil ning võrrelda saadud tulemusi kirjandusandmetega.
2.3. KATSESEADME KIRJELDUS
Katseseadme (Joon. 1.3) põhiosaks on toru 8, mille külgseinas on 3 erineva kujuga ava. Ülemine ava on 50 mm pikkuse otsikuga, keskmine ümardatud servaga ning alumine teravaservaline; kõigi sisediameeter on 12,7 mm. Toru 8 täidetakse veega paagist 23, mille sisemõõdud on 395x595x492 mm.
Avade tsentrite kõrgused paagi 23 nivootoru 25 nullnivoost on järgmised:
ülemine ava – 134 mm,
keskmine ava – 13 mm,
alumine ava – -87 mm.
Paaki 23 on võimalik täita veega veevõrgust voolikuga 26, või pumbaga 16. Paagil asub nivootoru 25. Avadest väljavoolava vee kogumiseks kasutatakse renni 7, mis juhib vee kas paaki 1 või mõõteanumasse 3.
2.4. TÖÖKÄIK
2.4.1. Ava kulukoefitsiendi määramine statsionaarse režiimi korral
NB! Statsionaarsel režiimil vee väljavoolamise kiirus ei muutu; see on saavutatav, kui vee nivoo ava kohal on konstantne.
Katse ava kulukoefitsiendi arvutamiseks vajalike suuruste määramiseks tuleb sooritada järgmiselt:

Sulgeda kõik avad korgiga ning täita survepaak 23 veega nagu on kirjeldatud punktis 1.3.1. Kogu katse jooksul tuleb jälgida, et vee nivoo paagis oleks muutumatu, kasutades selleks nivootoru 25. Nivoo kõrgust on võimalik reguleerida kraanidega 15 ja 21 või muutes sagedusmuunduriga 18 pumba tööratta pöörlemissagedust.

Eemaldada kork uuritava ava eest ja lasta vee voolul stabiliseeruda.

Nihutada mõõteanum 3 veejoa alla ning mõõta aeg, mille jooksul ujuk 6 tõuseb fikseeritud algpunktist lõpp-punktini. Kasutades kaliibrimisgraafikut (lisa 1), määrata vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas.

Nihutada mõõteanum 3 veejoa alt, avada põhjaklapp 5 ning lasta veel voolata paaki 1.

Mõõta veekihi kõrgus ava tsentri kohal kasutades nivootoru 25. Iga ava jaoks tuleb läbi viia 3 paralleelkatset. Tulemused kanda tabelisse 2.1.

Kui kõik mõõtmised on sooritatud, tuleb pump 16 välja lülitada.
2.5. ARVUTUSED
1. Toru ristlõike pindala, kui sisediameeter on 12,7 mm:
2. Vee tegelik kiirus
3. Vee teoreetiline kiirus
4. Ava kulukoefitsendi väärtus valemist
KOKKUVÕTE
Sooritasime katse, mille käigus tuli leida erinevate avade kulukoefitsendid.
Kirjanduses on teravaservalise väljavooluava puhul kulukoefitsiendi väärtuseks α = 0,62, otsikuga ava puhul α = 0,82. Katseliselt leidsime , et teravaservalise ava puhul tuli kulukoefitsent 0,49 ja 0,52 vahel , mis on väiksem kirjanduses antust, kuid sarnane. Otsikuga ava puhul jäi kulukoefitsendi väärtus vahemikku 0,63 kuni 0,67 mis ei lange kokku kirjanduses antuga. Ümardatud servaga toru kulukoefitsent tuli 0,70 ja 0,76 vahel.

3. PUMBA KARAKTERISTIKUD

Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvust pumba tööratta pöörlemissagedusest.
Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigutatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust
, (3.1)
kus pm ja pv – manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa,
h – manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m.
Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (ρ), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pumbas vedeliku liikuma panemiseks:
. (3.2)
Vattmeetriga mõõdetav pumba võllile ülekantud võimsus Ne (kulutatud võimsus) on pumbas tekkivate energiakadude tõttu alati suurem võimsusest, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks. Teades kasulikku võimsust ja kulutatud võimsust, saab arvutada pumba efektiivsuse η:

3.1. TÖÖ EESMÄRK

Töö eesmärgiks on määrata rõhud, torustikuga ühendatud pumba tootlikkus ja võimsus pumba elektrimootori erinevatel pöörlemissagedustel.

3.2. KATSESEADME KIRJELDUS

Töös kasutatav katseseade on esitatud joonisel 1.3, tööpõhimõtted on kirjeldatud punktis 1.3.1. Tsentrifugaalpump 16 on ühendatud elektrimootoriga 17, mille pöörlemissagedust saab reguleerida. Pöörlemissagedust reguleeritakse muutes sagedusmuunduriga 18 voolu sagedust. Voolu sagedusel 50 hertsi on mootori pöörlemissagedus 2850 p/min. Elektrimootori poolt tarbitavat võimsust mõõdetakse kilovattmeetriga 19. Pumba imemisavapoolsele torustikule on paigutatud vaakummeeter 14, surveavapoolsele torustikule manomeeter 22. Manomeetri ja vaakummeetri torustikuga ühenduspuntide vaheline kõrguste erinevus on 0,08 m.
Pumba tootlikkus määratakse kulumõõtjaga 24 või mõõtes vedelikunivoo muutumist paagi 23 nivootoru 25 abil.

3.3. TÖÖKÄIK

Töö teostamiseks on kindlasti vajalik:
- mõõta vedelikunivoo paagis 1,
- tutvuda käesoleva juhendi punktiga 1.3.1.
Pumba karakteristikute määramiseks:

Aeglaselt, 1–2 minutiliste intervallidega, suurendada pumba pöörlemissagedust seni, kuni vesi ei hakka voolama ülevoolu 8 kaudu paaki 1;

Juhindudes kulumõõtjast 24, vähendada kiirus miinimumini, mille juures vesi veel voolab paaki 23;

Kõikidel pöörlemissagedustel, millel tehakse mõõtmisi, määrata kulumõõtjaga 24 vee kulu, pumba imi- ja surveavapoolne rõhk ja tarbitav võimsus. Imiteerida rõhu muutust kraanide 15 ja 21 abil. Juhul kui n= const , fikseerida Qe, He ja Ne.
Töö ajal ei tohi rõhk süsteemis tõusta üle 3 atmosfääri. Pumba suurimal pöörlemissagedusel tuleb kõik mõõtmised teostada võimalikult kiiresti.
Töö tulemused sõltuvuste H=f(n), Q=f(n), Ne=f(n), η=f(n) ning Qe–He, Qe–Ne, Qe–η kui n=const kohta esitada graafiliselt.

3.4. Tulemused

Mõõtmised :
Katse nr.
Manomeeter
Veekulu l/s
Võimsus
sagedus
Vaakummeeter
kg/cm2
kw (Ne)
1/s, Hz
mm/Hg
1.
0,2
0,217
0,075
20,2
70
2.
0,4
0,455
0,21
29,5
150
3.
0,7
0,625
0,57
40,2
425
4.
1,2
0,909
1,05
50,6
525
5.
1,5
1,250
1,515
60
750
Teisendused Si-ühikuteks
Katse nr
Vaakummeeter (Pa)
Manomeeter
Veekulu
Võimsus
Sagedus Hz
(Pa)
m³/s
W

1.
9331
19600
0,000217
75
20,2
2.
19995
39200
0,0004545
210
29,5
3.
56653
68600
0,000625
570
40,2
4.
69983
117600
0,000909
1050
50,6
5.
99975
147000
0,00125
1515
60
Arvutatud tulemused :

Nn=QHρg=0,000217m³/s*6,45W

η==
Katse nr
tõstekõrgus - H
kasulik võimsus - Nn
efektiivsus - ŋ
1.
3,03
6,45
0,0860
2.
6,11
27,26
0,1298
3.
12,85
78,77
0, 1382
4.
19,20
171,23
0,1631
5.
25,26
309,70
0,2044
Töö tulemused sõltuvuste H=f(n), Q=f(n), Ne=f(n), η=f(n) kohta graafikud
Q=f(n)
H=f(n)
Ne=f(n)
η=f(n)
Töö tulemused sõltuvuste Qe–He, Qe–Ne, Qe–η kohta graafikud
Pumba tootlikkuse sõltuvus tõstekõrgusest
Pumba tootlikkuse sõltuvus võimsusest
Pumba tootlikkuse sõltuvus efektiivsusest
Kokkuvõte
Sõltuvus : Qe–He
Järeldus : Katsete järgi, võib järeldada, et tõstekõrguse kasvades suureneb tootlikus . Teoreetiliselt peaks olema vastupidi: tootlikus väheneb tõstekõrguse kasvades.
Põhjus: Samas ei saa lugeda katset ka ebaõnnestunuks, kuna kirjanduse („Hüdraulika ja pumbad “) alusel kasvab pumba tootlikus esialgu tõstekõrguse kasvades ja seejärel hakkab langema .
Sõltuvus : Qe–Ne(P)
Järeldus : Katsete järgi, võib järeldada, et kasuliku võimsuse kasvades suureneb ka tootlikus. See vastab ka teoreetilisele pumba tootlikkuse sõltuvusele pumba võimsusest, raamatu „Hüdraulika ja pumbad“ alusel.
Sõltuvus : Qe–η
Järeldus : Katsete järgi, võib järeldada, et pumba efektiivsuse kasvades suureneb ka pumba tootlikus. Meie katses on väike erinevus ühtlasel kasvamisel kuid see ei mõjuta lõpp tulemust. See vastab ka kirjanduses toodule, mis näitab, et katse ses osas õnnestus. Seda eriti kõrgel sagedusel tehtud katse puhul, kuna ideaalis peaks pumba efektiivsus pärast mingi kindla tootlikkuse saavutamist, taas langema hakkama.
Kokkuvõte : Selleks, et muuta pumba tootlikust tuleb muuta pumba efektiivsust , tõstekõrgust või võimsust. Need funktsioonid määravad ära pumba jõudluse. Neist on võimalik muuta ainult pöörete arvu ehk võimsust ja pumba kõrgust olenevalt pumpamise kohast

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 205 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

205 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hanna-Liina Koort Õppematerjali autor

Laboratoorne töö õppeaines
Keemiatehnika alused

vedelike voolamine torustikes vedelike väljavoolamine avadest pumba karakteristikud

Sarnased õppematerjalid

docx

Hüdrodünaamika

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks

Gaaside ja vedelike voolamine

docx

Hüdrodünaamika

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks

Gaaside ja vedelike voolamine

docx

VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES

VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1) vedeliku voo kiirus w, m/s; 2) Re arvu väärtus; 3) rõhukadu p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal); 4) Eu kriteeriumi väärtus; 5) sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus (valemi (1.1) järgi) ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused (valemi (1.2) järgi); 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi (1.12) või (1.13) abil; 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused (kas graafiliselt või arvutuslikult) 1.5.4. Teades ja Re (või Eu) väärtusi ja kasutades Joonist 1.1 või 1.2, hinnata katses uuritud sirgete torude kareduse e väärtusi. 1.5.5. Võrrelda eksperimendi tulemusi kirjandusandmetega ning esitada töö kokkuvõte. 2. Mõõtmised Vee Torustik maht Aeg Vee Vee nivoo kõrgus piesomeet

Gaaside ja vedelike voolamine

docx

Hüdrodünaamika aluste protokoll

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne...................................................................................................

Keemia

doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

Abimehanismid

pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid!

Keemiatehnika

doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

kanalites . Täiesti muutumatut voolamist ei ole ,kuid kui muutumine on aeglane , siis see märgatavaid kiirendusi ei põhjusta. Vedelike voolamise põhivõrrandiks on nn. Bernoulli võrrand .Hõõrdevaba vedeliku voolu erienergia on voolu pikkusel konstsntne E1 = E2 .. Reaalvedeliku voolamisel see nii ei ole ja Bernoulli võrrand saab kuju E1 = E2 + h (t) , kus h(t ) on survekadu., mis mõõdab voolutakistuste ületamiseks kulunud energiat. Seda Bernoulli võrrandit loetakse hüdrodünaamika põhivõrrandiks , mille abil saab lahendada enamiku voolamisega seotud probleeme . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. Hüdraulilisteks masinateks nimetatakse selliseid masinaid, milles põhiliseks töötavaks kehaks on vedelik. Hüdrauliliste masinate ehitus ja töö põhineb hüdrodünaamikal. Olenevalt masinas toimuva energeetilise protsessi iseloomust ja masina kasutamise otstarbest ,liigitatakse hüdraulilised masinad kahte suurde

Abimehanismid

doc

Kolbpumpade ehitus

Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3

Merendus

Rohkem sarnaseid