Sadamapraktika aruanne (0)

Eesti Mereakadeemia - Majandus - Praktika

5 VÄGA HEA

EESTI MEREAKADEEMIA
Merendusteaduskond
Meretranspordi juhtimise õppetool
Sadamapraktika aruanne
Kunda sadam
Tudeng : Karlis Strazdin
Õppegrupp:KS-31
Juhendaja : Aleksander Nikolajev
Tallinn
2013

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Sadama tutvustus 4
3.Sadama struktuur ja töötajate ülesanded 7
Kunda sadama töötajate kohustused ja ülesanded: 7
Sadama direktor : 7
Sadamakapten: 8
Stividor : 8
Vanemstividor: 8
Logistik : 8
Puksiirlaeva kapten 8
Dokkerid 9
4.Ettevõtte põhitegevused ja klientuur 10
1.Kaubaomanikud: 11
5. Dokumendid . 11
6.Laeva sildumine, lastimine , ladustamine ja sadamast lahkumine : 13
7.Tööprotsessid erinevate kaupade puhul: 14
8.Kokkuvõte 19
9.Kasutatud kirjandus 20
LISA 1 : Sadama akvatoorium 21
LISA 2 : NOTICE OF ARRIVAL 23
23
LISA 3: Tehnoloogilised töökaardid 24
24
LISA 4 : Ümarpuidu laadimine laeva tekile 25

Sissejuhatus

Oma sadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulub rahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kunda sadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini . Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimis töödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga.

Sadama tutvustus

Kunda sadam asub Soome lahe lõunarannikul Kunda lahes. Kunda sadama koordinaadid on φ= 59o31,27`N ja λ = 26o32,49`E (Sadama administratiivhoone ). Sadama maa-ala pindala on 13,16ha. Sadama maa-ala on maa poolt piiratud piirdeaiaga ning kaide ala on mere poolt kaitstud betoonist lainekaitseseinaga. Sadama akvatooriumi pindala on 76,51 ha. Sadama akvatooriumiks (LISA 1) on sadama kaidega ja sadamatee tammiga idas külgnev sadama basseini ja merekanali veeala Kunda lahes. Sadama bassein ja merekanal on nende navigatsiooniala ulatuses tähistatud ujuvate meremärkidega. Sadama merekanali telg on tähistatud liitsihiga. Sadama basseini sildumisvesi on kaitstud avamere lainetuse eest, välja arvatud kõrge veeseisu korral WNW – N tuulega . Sadama merekanali pikkus on 2225 meetrit, laius 70 meetrit ning maksimaalne sügavus on 10 meetrit. Sadama akvatooriumis asuva manööverdusala diameeter on 280 meetrit ja selle maksimaalne sügavus on 10,2 meetrit. Kunda sadamas on 6000 m² kaetud laoruumi, 52 000m³ mahutipark samuti lahtiseid laoplatse. Kunda sadamas on neli kaid :
Kai nr.
Nimetus
Kai pikkus
Veesügavus
1.
Abikai
34 m
7,5 m
2.
Laadimiskai
172 m
9,3 m
3.
Laadimiskai
35 m
8 m
4.
Laadimiskai
103 m
8,2 m
Esimese kai ääres asub Kunda sadama puksiir „Kunda“ (võimsus 1820 kW)
Sadamas silduvate laevade suurimad mõõtmed kaide lõikes:
Kair nr.
Laeva kogupikkus(Loa)
Laeva laius (Boa)
Laeva süvis (Tmax)
1.
35 m
15 m
7 m
2.
150 m
30 m
8,5 m
3.
120 m
30 m
7,5 m
4.
130 m
30 m
7,4 m

Sadama struktuur ja töötajate ülesanded

Kunda sadama töötajate kohustused ja ülesanded:

Sadama direktor:

Sadama direktori ametikoha eesmärk on lähtuvalt ettevõtte strateegilistest eesmärkidest kindlustada Kunda sadama efektiivne toimimine optimaalsete ressurssidega. Peamisteks kohustusteks on :
1.)sadama strateegiline juhtimine,
2.)kliendisuhete arendamine ja
3.)koostöö erinevate ametiasutustega.

Sadamakapten:

Sadamakapteni ametikoha eesmärgiks on see, et tagada ohutu laevaliikluse korraldamine sadama akvatooriumil ning kliendisõbralike sadamateenuste osutamine. Põhikohustusteks on 1.)korraldada ohutut laevaliiklust,
2.) koordineerida sadama töökorraldust,
3.) arendada koostööd sadama klientide ja koostööpartneritega,
4.) tagada veesõidukitega veetava ohtliku lasti arvestuse pidamine,
5.) tagada sadamaeeskirja ajakohasus
6.) täita sadama turvaülema kohustusi

Stividor:

Stividori ametikoha eesmärk on kindlustada optimaalse töökorraldusega sadamateenuse osutamine. Põhikohustusteks on:
1. )korraldada laevade vastuvõtt kai äärde, organiseerib kaubakäitlemist sadamas,
2.) korraldada tööd vahetuses ehk tellida vajalikud töö- ja kaitsevahendid , tagada vajaliku teabe edastamise järgmisele vahetusele ja sadama juhtkonnale: fikseerib stividori päevaraamatus töövahetuse kulgemise, kõrvalekalded, töökorraldused, sadama territooriumil ja veealal toimunud keskkonnaalased ning töökaitsealased mittevastavused ja tähelepanekud.
3.) Tagab juhtimissüsteemi nõuetes järgmises sadamas

Vanemstividor:

Põhikohustusteks on tegeleda sadamakaalu andmete töötlemisega ning anda puhkust sadamatöölistele.

Logistik:

Sadama logistiku põhitööks sadamas on koostada laevaliikluse graafikut.

Puksiirlaeva kapten

Ülesandeks on tagada laevade turvaline sisenemine sadamakai äärde puksiiri abil.
Puksiirlaeva meeskond
Aitavad puksiirlaeva korras hoida ja seda vajadusel juhtida.

Dokkerid

Kunda sadamal endal dokkerid ja kraanad puuduvad. Kunda sadam ostab seda teenust Palgard Kraana OÜ-lt. Nende Dokkerite ülesandeks on aga lastida-lossida kraanat, aidata laeval silduda, võttes vastu otsad ning kinnitada need pollarite külge. Sel ajal, kui ühtegi laeva sadamas pole aitavad dokkerid korras hoida sadama territooriumit tehes erinevaid hooldetöid nagu nt koristavad sadama territooriumit, trimmerdavad niidavad, vajadusel teevad värvimistöid ja lihtsamaid parandustöid

Ettevõtte põhitegevused ja klientuur

KNC põhitegevusteks on tsemendi tootmine ja müük lisaks tsemendile toodetakse veel teisigi ehitusmaterjale nagu lubjakillustik ja graniitkillustik. KNC teiseks põhitegevuseks ongi sadam, kus ma veetsin oma praktika. Kunda sadam käitles 2012. aastal kokku 1 815 182 tonni kaupa. Kunda sadama põhiline kaubaartikkel 2012. aastaloli ümarpuit , mis moodustas 44% kogu käideldavast lastist, suuruselt teine kaubaartikkel oli killustik , mida käideldi 266 667 tonni , mille osatähtsus sadama kaubakäitlusest on 14,7 %. Suuruselt kolmas kaubaartikkel oli puiduhake , mida käideldi 157 107 tonni ehk 8,7%. Suuruselt neljandad kaubaartiklid olid erinevad põllumajandussaadused, mida käideldi 154 270 t ehk 8,5 %. Muidu lastitüüpe oli juba vähem ning need on näha järgnevas tabelis:
Kunda Sadama näol on tegu regionaalse sadama ehk sadama eesmärk on näha võimalikult palju just eesti ettevõtteid oma klientidena. Kunda sadama klientuur jaguneb kahte gruppi:

1.Kaubaomanikud:

a) Eksport

Kaubaomanikkudest on suurimad kliendid Puuettevõtted, mis eelkõige tegelevad paberipuu ekspordiga peamiselt Skandinaaviamaadesse aga ka puiduhakke ekspordiga. Suurimateks ettevõteteks on nt Stora Enso , Metsaforrest, Holmen, UBM ja Imavere saetööstus.
Turbatootjad, kes kasutavad Kunda sadamat on nt Rakvere Põllumajandus, Brelvex, Vestur
Tselluloosi eksportimise võimalust kasutab Estonian Cell, kes on Kunda sadama üks tähtsamaid kliente. Lisaks tselluloosi ekspordile on Estonian Cell ka kõige suurem Vedellastide importija.
Põllumajandussaaduseid ekspordivad eesti põllumajandussektori firmad Wiru Vili, PÜ Kevili ja Baltic Agro
Tsement ja tsemendiklinkerit ekspordib sadama omanik KNC. Samuti eksporditakse ehitusmaterjale

b) Import

Sisse toob KNC kivisütt, kipsi, prügikütust, graniitkillustiku
Vedellaste toob peamiselt sisse Estonian Cell

2.Laevaomanikud, kes kasutavad ka sadama teenuseid nagu nt jäätmete kõrvaldamine, toidu hankimine, arstiabi , bunkerdamine, lootsiteenus, ohutut seistmist sadamas, hädajuhul kaikoht laeva remondiks, elektri kasutamine hädajuhtudel ja pakutakse ka tasuta Wi-fi leviala

Dokumendid.

Selleks, et laev sadamasse saaks tulla või väljuda sadamast on vaja täita mitmesuguseid erinevaid dokumente:
1.) NOTICE OF ARRIVAL- Soovist siseneda laevaga sadamasse teavitab saabuva laeva agent või kapten laevade vastuvõtmise graafiku koostamiseks sadamakaptenit või logistikut võimalikult varakult ette. Sisenemisloa taotlemiseks (broneeringuks) esitab sadamasse saabuva laeva agent või kapten kirjalikult sadama logistikule elektronposti või faksi teel teatise laeva saabumise kohta (LISA 2)
2.) Ülddeklaratsioon tuleb esitada sadamakapteni talitusele, piirivalvele, tolliasutusele, Veeteede Ameti koordinatsioonikeskusele, Terviseameti piirkondlikule talitusele, Põllumajandusametile (kui on olemas vastav last), Veterinaar- ja Toiduametile (kui on olemas vastav last);
3)Munsterroll ja reisijate nimekiri : sadamakapteni talitusele, piirivalvele ,tolliasutusele, Terviseameti piirkondlikule talitusele;
4.) Tervisedeklaratsioon: Terviseameti piirkondlikule talitusele;
5.) Lastideklaratsioon, laeva varude deklaratsioon , laevapere vara deklaratsioon:
tolliasutusele (ainult laeva sadamasse sisenemisel);
6.) Lasti manifest(id) ja konossement(id): tolliasutusele, piirivalvele, sadamakapteni
talitusele, Põllumajandusametile (manifest, kui on olemas vastav last), Veterinaar- ja
Toiduametile (manifest, kui on olemas vastav last);
7.) Teatis sadamas araantavate toidujäätmete kohta: Veterinaar- ja Toiduametile;
8.) Teatis sadamas araantavate laevaheitmete liigi ja koguse kohta: sadamakapteni
talitusele;
9.) Laeva mõõdukiri: sadamakapteni talitusele (laeva esimesel sadama külastamisel
jooksval aastal);
10.) Laeva püstuvuse arvutused: sadamakapteni talitusele (vilja- või tekilaadungi korral).
Ülddeklaratsioon, munsterroll ja reisijate nimekiri esitatakse enne lastitoode algust, kuid mittehiljem kui 6 h parast sissesõitu.

Laeva sildumine, lastimine, ladustamine ja sadamast lahkumine:

Selleks, et laev saaks siseneda sadamasse tuli alustuseks broneerida aeg ja kaikoht laevale, mis käis läbi logistiku. Logistik lõi graafiku, mille alusel võeti laevu vastu (kui laev saabus varem või hiljem, siis tuli sellest teada anda ja heal juhul sai aja panna varasemaks). Kui laeval oli aeg broneeritud ja ta oli jõudnud reidile, siis hakkas pihta kunda sadama stividori ja lootsi töö. Kõigepealt tuli teade laevaagendilt või kaptenilt, et laev soovib siseneda Kunda sadamasse. Kui teade oli tulnud ja luba antud, et laev võib sadamasse siseneda läks laevale vastu lootsilaev, kust läks laeva peale Eesti Lootsi esindaja. Lootsilaev tuli tagasi ning loots jäi laeva, mis tahtis siseneda kunda sadamasse. Loots oli laevas seni, kuni laev oli sildunud kai äärde. Lootsi ülesandeks on aidata laev ohutult reidilt sadamasse. Kui laev oli jõudnud sadama basseini, siis seal keerasid laevad ennast ringi ning seejärel manööverdasid ennast kai äärde. Kai ääres olid laeva ootamas kaimadrused/dokkerid, kes võtsid vastu laevalt visatud otsad. Kui otsad olid kätte saadud, siis tuli need kinnitada pollarite külge, et laev saaks kindlalt kinnitatud ja seda selleks, et lastimisel laev liiguks minimaalselt ja seda selleks, et ei tekiks laevale ega lastile mingeid vigastusi. Kui otsad olid pollarite külge kinnitatud, siis tuli panna laevatrapp, mida mööda saab laeva ja laevast välja ning seejärel, kui see oli tehtud, siis saabus laeva piirivalvur , kes kontrollis , et laevas ei oleks midagi ebaseaduslikku ning kui igakordne käik oli tehtud võisid minna laeva muud isikud. Üldjuhul läks järgmisena laeva kaubaomaniku esindaja, kes tegi laevas mõõtmised, et teada saada, kui palju laeva tegelikult kaupa läheb. Kui kaubaesindaja oli ära käinud, siis oli stividori kord, kes kontrollis lastiruumide seisukorda ja puhtust ning enne lastimise algust allkirjastab laevapoolse valmisoleku teatise (Notice of readiness). Sama jutu käigus kooskõlastatakse laeva kapteniga ka lastiplaan ( Cargo plan)sealhulgas ka tekilasti paigutamise skeemi ja stividor edastas need kraanajuhtidele. Kui need jutud olid aetud ning tollilt oli saadud lastimisluba (Loading Order) siis võis asja kallale asuda ehk stividor tellis kohale kraanad ja kui kraanad olid ennast paika sättinud andis stividor autojuhtidele loa tulla kaile. Enne kui autojuhid said sadamasse siseneda tuli neil üle sõita veel kaalust , et teada saada kui palju kaupa peale läheb. Kaal täidab kunda sadamas põhimõtteliselt ka talmani tööd, kuna eraldi sellist ametikohta kunda sadamas ei ole. Kaalu abil saab teada õige lasti kaalu, mis laeva läheb. Kui auto oli kaalust üle sõitnud võis ta minna kraana tööpiirkonda, et seal saaks juba dokker edasi teha oma tööd. Erinevate kaupade lastimiseks tuli üldjuhul kasutada ka eriliiki tõsteseadmeid kõige tihedamini kasutatav tõsteseade on mobiilkraana, mille otsas kasutatakse erinevad haaratseid erinevate lastide tõstmiseks. Kui kaupa imporditi, siis tuli osa neist ladustada ka sadamaladudesse. Selleks, et nad sadama ladudesse paigutada tuli ta kõigepealt laeva pealt maha võtta tõsteseadmega. Tõsteseadmega pandi ta auto peale ning auto viis ta ladudesse. Olenevalt kaubast oli lao juures teine tõsteseade. Kui tegu oli puistlastiga, siis tuli ta aunastada ekskavaatoriga ühte hunnikusse. Kui oli tegu aga näiteks tselluloosipakkidega, siis oli nende virnastamiseks spetsiaalne tõsteseade, mis tõstis kaks pakki korraga hunnikusse. Kui oli aga tegu vedellastiga, siis selle lasti liikumist ja ladustamist ei olnud üldse näha, kuna vedellast liikus otse laevast mööda torusid kohe tankidesse. Kui laev oli aga lastitud, siis kooskõlastas stividor laeva agendi või kapteni koostatud laeva töötlemiseks kulunud faktilise aja aruande ( Statement of facts) ning kui see oli tehtud võis laeva otsad ära anda ning laev võis kai äärest ära silduda. Siis tuli taas appi loots, kes aitas laeval ohutult sadamast tagasi avamerele saada ning laev sai alustada uut teekonda oma järgmisesse sadamasse.

Tööprotsessid erinevate kaupade puhul:

Selleks, et teada kuidas lastitakse-lossitakse kaupu ehk milliste seadmetega, kui palju tunnis, kui mitme seadmega ja millises järjekorras lastitakse-lossitakse kaupu, kasutab kunda sadam tehnoloogilisi töökaarte (LISA 3), mis nad on välja töötanud. Järgnevates punktides kirjeldan ma erinevate lastide tööprotsesse, mis on korraldatud tehnoloogiliste töökaartide järgi.

Ümarpuit.
Ümarpuidu lastimisel tuleb läbi teha mitmed operatsioonid . Kõik algab sellega, et tuleb valmis seada kai lastimistöödeks. Kui kai on ettevalmistatud, siis võib lasta laeval sadamasse tulla. Kui laev seisab, hakatakse kaile tooma autodega ümarpuitu, kust hüdraulilise mobiilkraanaga tõstetakse last autolt laeva. Dokkeril on ülesandeks paigutada last trümmis nii, et ruumikadu oleks võimalikult väike. Kui laeva trümm on täis suletakse laeva luugid ning jätkatakse laeva lastimist tekile. Laeva lastimisel tekile on kindel juhend(LISA) mille järgi peab tekil laadima , et vältida puidu maha kukkumist teeloleku ajal. Puid lastitakse tugipostide ülemise servani ning kui sinnani on lastitud, siis võib laev sadamast lahkuda.

Puiduhake
Kõigepealt veetakse last sadamasse kliendi polt korraldatud autotranspordiga ja auto tühjendatakse sadamalaos, kus frontaallaadurid aunastavad toodud lasti. Umbes 4-5 tundi enne eeldatavat laeva saabumise aega sadamasse alustatakse lasti ettevedu laost kaile, kus frontaallaadurid kuhjastavad lasti. Kui laev on sadamas ja valmis lastimiseks, siis kutsub stividor kohale mobiilse hüdraulilise kraana ning alustatakse kauba laadimist laeva trümmi. Lasti tõstmiseks kasutatakse greiferit ning samal ajal, kui kraana lastib kaupa, siis frontaallaadur lükkab pidevalt kaupa kraanale ette, et töö seisma ei jääks. Vajadusel toimub laeva lastiruumides ka lasti tihendamine , milleks kasutatakse buldooserit. Buldooser tõstetakse laeva trümmi ja lastimise lõppedes trümmist välja kasutades autokraanat.

Puidugraanul
Puidugraanuli lastimine laeva trümmi toimub samade töövahendite ja töövõtetega nagu toimub ka puiduhakke lastimine. Kasutatakse greiferit ja frontaallaadurit, kus mobiilkraana tõstab greiferiga lasti trümmi ja frontaallaadur lükkab kaupa pidevalt mobiilkraana töötsooni. Vahe puiduhakkel ja puidugraanulil tuleneb aga sellest, et puidugraanul on ilmastikutundlik see tähendab seda, et sademetega laeva lastimist ei toimu. Samuti on veel erinevus selles, et puidugraanulit ei tule tihendada.

Killustik
Killustik on kaup, mida ainult imporditakse. Laeva lossimine toimub mobiilse hüdraulilise sadamakraana greifer -kopaga laeva lastiruumist otse kallurautole. Kaubale tulevad järgi kliendi poolt tellitud kallurautod. Kui laev on tühjaks lossitud, siis tuleb tavaliselt laevas teha lastiruumide kuivpuhastus. Selleks tõstetakse laeva rataslaadur Bobcat , millega kogutakse lasti jäägid lastiruumis kokku ning lisaks pühitakse harjadega ning kui see töö on tehtud tõstetakse kokku kuhjatud jäägid greifer-kopaga kallurautosse.

Klinker
Klinker on kaup mida Kunda sadamasse imporditakse kui ka eksporditakse. Eksportimisel alustatakse klinkeri vedu sadamakaile 2-3 tundi enne laeva arvatavat saabumist. Last tuuakse sadamasse otse Kunda Nordic Tsemendi tehasest . Laeva lastimine toimub greifer-kopaga ning samal ajal aitab frontaallaadur lükates kaupa mobiilkraana töötsooni. Lastimise lõppedes tasandab kraana greiferiga lastiruumis. Kuna klinker on ilmastikutundlik kaup, siissademetega lastimine on välistatud.
Importimisel tõstetakse kaup greifer-kopaga laeva lastiruumist otse kallurautole, kust see viiakse otse tsemendi tootmise tehasesse. Lossimise lõppedes tõstetakse trümmi rataslaadur Bobcat , mis lükkab ülejäägid kokku ning kõik ülejäägid tõstab greifer kallurautosse.

Tselluloos
Tselluloosi lastimine käib mobiilse kraanaga, mille otsas on spetsiaalne hüdrauliline haarats , millega saab tõsta tselluloosipakke. Tselluloosi lastimiseks sõidab koormaga platvormauto kraana töötsooni. Kui auto on seiskunud, tõstab kraana lasti auto platvormilt laeva lasiruumi paigaldades selle vastavalt lastiplaanile tihedalt ilma vahedeta. Juhul kui kraanajuht laeva konstruktsiooni tõttu ei näe lastiruumi lasti paigutada, tuleb kasutada signaliseerija ehk suunaja abi.

Tsement
Laeva saabudes ühendatakse laeva lastiruumidega voolikud , läbi mille hakatakse teostama laeva lastimist. Kaup tuuakse sadamasse otse tsemenditehasest tsisternautodega. Tsisternautod ühendatakse kail voolikutega ja last pumbatakse autol oleva kompressori abil läbi vooliku laeva lastiruumi. Kui lastimist teostatakse segalastlaevale tuleb lastimisel jälgida laeva kreeni ja diffrenti ning seejuures ühendada tsisternid vastavalt vajaliku lastiruumi voolikuga. Lastiruumi luukidele ühendatud filterkotid ei tohi olla ummistunud ega püstises asendis. Lastimise lõppedes toimub lasti äravajumine 2-5 tunni jooksul.

Klaasimurd
Last ( purustatud /purustamata) veetakse sadama avatud laoplatsile autodega. Purustatud ja purustamata klaas ladustatakse eraldi. Purustamata last purustatakse hüdraulilise purustamise seadmega. Frontaallaaduri abil kuhjatakse last laoplatsil. Laeva lastimiseks veetakse last laost kaile stividori poolt tellitud kallurautodega, need koormatakse laoplatsil frontaallaaduriga. Laeva lastimine laadimiskastist toimub greifer-kopaga. Lastimise ajal abistab mobiilkraanat frontaallaadur, lükates lasti laadimiskastis kraana töötsooni.

Vedellastid
Vedellastide lastimine/lossimine toimub pumpamise teel laevast Baltic Tanki vedellasti terminali või vastupidi. Laeva saabumisel ühendatakse voolik laeva laadimispunkti ja toruliini vahel. Baltic Tanki terminali esindaja ja laeva kapteni vahel lepitakse kokku lastimis /lossimis protseduurid ja reeglid (allkirjastatakse vastav kontroll-leht) sh ULL sidekanal ning kontrollitakse sidet liinil stividor – Baltic Tank – laev – vaatleja. Olles edastanud allkirjastatud kontroll-lehe stividorile, alustatakse lastimist/lossimist. Lastimise/lossimise ajal jöörgib BT terminali esindaja laeva kapteni korraldusi ja korraldab kogu vajaliku tööprotsessi.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks käies kunda sadamas praktikal tutvusin ma mitmesuguste erinevate lastide käsitlemisega ja üldiselt kogu sadama eluga. See praktika tuli mulle kindlasti kasuks ning aitas kinnitada koolis õpitut. Kunda sadamas olles sain ma tunda väga sõbralikku ja meeldivat keskkonda, kus oleks hea ka tulevikus töödata. Kokkuvõttes oli suvel läbitud praktika minu jaoks väga meeldiv kogemus.

Kasutatud kirjandus

Raamatud:
1. U. Trumm , T.Raju, P. Kangur , "Kunda tsement 140: Tsemendi tootmise ajalugu Kundas 1870 - 2010" , Tallinn 2010
Interneti allikad:
1. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/kunda_sadam/index.ht m
2. http://marinetraffic.com/ais/ee/default.aspx
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_sada m

LISA 1 : Sadama akvatoorium

LISA 2 : NOTICE OF ARRIVAL

LISA 3: Tehnoloogilised töökaardid

LISA 4 : Ümarpuidu laadimine laeva tekile

.DOCX Laadi alla originaalfail 25 lk · .docx · 61 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

huckjam Õppematerjali autor

sadamamajandamine meretranspordi juhtimine sadamapraktika kunda sadam kraana greifer frontaallaadur trümm

Sarnased õppematerjalid

doc

Konteinerveod

VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes

Laevandus

doc

Praktika aruanne

Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ............................................................................................................

Merendus

docx

Madruse eksami piletid 2016

PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi kee

Madruse koolitus

doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m

Laeva ekspluatatsioon

doc

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud

I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse järgi omakorda tükk- ja p

Laevandus

docx

Laevade ehitus eksam

1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse

Laevade ehitus

doc

Laevade ehitus EKSAM

1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele

Laevandus

doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või

Laeva ekspluatatsioon

Rohkem sarnaseid