Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sadamapraktika aruanne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

EESTIMEREAKADEEMIA
Merendusteaduskond
Meretranspordi juhtimise õppetool
Sadamapraktika aruanne
Kundasadam
Tudeng :Karlis Strazdin
Õppegrupp:KS-31
Juhendaja :Aleksander Nikolajev
Tallinn
2013

Sisukord


1.Sissejuhatus 3
2.Sadama tutvustus 4
3.Sadama struktuur ja töötajate ülesanded 7
Kunda sadama töötajate kohustused ja ülesanded: 7
Sadama direktor : 7
Sadamakapten: 8
Stividor : 8
Vanemstividor: 8
Logistik : 8
Puksiirlaeva kapten 8
Dokkerid 9
4.Ettevõtte põhitegevused ja klientuur 10
1.Kaubaomanikud: 11
5. Dokumendid . 11
6.Laeva sildumine, lastimine , ladustamine ja sadamast lahkumine : 13
7.Tööprotsessid erinevate kaupade puhul: 14
8.Kokkuvõte 19
9.Kasutatud kirjandus 20
LISA 1 : Sadama akvatoorium 21
LISA 2 : NOTICE OF ARRIVAL 23
23
LISA 3: Tehnoloogilised töökaardid 24
24
LISA 4 : Ümarpuidu laadimine laeva tekile 25
  • Sissejuhatus


    Omasadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulubrahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kundasadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini .Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimistöödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga,sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamastoimuvaga.
  • Sadama tutvustus


    Kundasadam asub Soome lahe lõunarannikul Kunda lahes. Kunda sadamakoordinaadid on φ= 59o31,27`Nja λ = 26o32,49`E(Sadama administratiivhoone ).Sadama maa-ala pindala on 13,16ha. Sadama maa-ala on maa pooltpiiratud piirdeaiaga ning kaide ala on mere poolt kaitstud betoonistlainekaitseseinaga. Sadama akvatooriumi pindala on 76,51 ha. Sadamaakvatooriumiks (LISA 1) on sadama kaidega ja sadamatee tammiga idaskülgnev sadama basseini ja merekanali veeala Kunda lahes. Sadamabassein ja merekanal on nende navigatsiooniala ulatuses tähistatudujuvate meremärkidega. Sadama merekanali telg on tähistatudliitsihiga. Sadama basseini sildumisvesi on kaitstud avamerelainetuse eest, välja arvatud kõrge veeseisu korral WNW – N tuulega .Sadama merekanali pikkus on 2225 meetrit, laius 70 meetrit ningmaksimaalne sügavus on 10 meetrit. Sadama akvatooriumis asuvamanööverdusala diameeter on 280 meetrit ja selle maksimaalnesügavus on 10,2 meetrit. Kundasadamas on 6000 m² kaetud laoruumi, 52 000m³ mahutiparksamuti lahtiseid laoplatse. Kundasadamas on neli kaid :
    Kai nr.
    Nimetus
    Kai pikkus
    Veesügavus
    1.
    Abikai
    34 m
    7,5 m
    2.
    Laadimiskai
    172 m
    9,3 m
    3.
    Laadimiskai
    35 m
    8 m
    4.
    Laadimiskai
    103 m
    8,2 m
    Esimesekai ääres asub Kunda sadama puksiir „Kunda“ (võimsus 1820 kW)
    Sadamassilduvate laevade suurimad mõõtmed kaide lõikes:
    Kair nr.
    Laeva kogupikkus(Loa)
    Laeva laius (Boa)
    Laeva süvis (Tmax)
    1.
    35 m
    15 m
    7 m
    2.
    150 m
    30 m
    8,5 m
    3.
    120 m
    30 m
    7,5 m
    4.
    130 m
    30 m
    7,4 m
  • Sadama struktuur ja töötajate ülesanded


    Kunda sadama töötajate kohustused ja ülesanded:


    Sadama direktor:

    Sadamadirektori ametikoha eesmärk on lähtuvalt ettevõttestrateegilistest eesmärkidest kindlustada Kunda sadama efektiivne toimimine optimaalsete ressurssidega. Peamisteks kohustusteks on :
    1.)sadamastrateegiline juhtimine,
  • Vasakule Paremale
    Sadamapraktika aruanne #1 Sadamapraktika aruanne #2 Sadamapraktika aruanne #3 Sadamapraktika aruanne #4 Sadamapraktika aruanne #5 Sadamapraktika aruanne #6 Sadamapraktika aruanne #7 Sadamapraktika aruanne #8 Sadamapraktika aruanne #9 Sadamapraktika aruanne #10 Sadamapraktika aruanne #11 Sadamapraktika aruanne #12 Sadamapraktika aruanne #13 Sadamapraktika aruanne #14 Sadamapraktika aruanne #15 Sadamapraktika aruanne #16 Sadamapraktika aruanne #17 Sadamapraktika aruanne #18 Sadamapraktika aruanne #19 Sadamapraktika aruanne #20 Sadamapraktika aruanne #21 Sadamapraktika aruanne #22 Sadamapraktika aruanne #23 Sadamapraktika aruanne #24 Sadamapraktika aruanne #25
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor huckjam Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    73
    doc

    Konteinerveod

    VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes

    Laevandus
    thumbnail
    58
    doc

    Praktika aruanne

    Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ............................................................................................................

    Merendus
    thumbnail
    52
    docx

    Madruse eksami piletid 2016

    PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi kee

    Madruse koolitus
    thumbnail
    32
    doc

    Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

    Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m

    Laeva ekspluatatsioon
    thumbnail
    11
    doc

    Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud

    I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse järgi omakorda tükk- ja p

    Laevandus
    thumbnail
    34
    docx

    Laevade ehitus eksam

    1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow ­ PÜSTVÖÖR Raked bow ­ KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow ­ LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) ­ vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow ­ LUSIKVÖÖR Clipper bow ­ KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow ­ JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse

    Laevade ehitus
    thumbnail
    39
    doc

    Laevade ehitus EKSAM

    1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele

    Laevandus
    thumbnail
    5
    doc

    Laeva ekspluatatsioon eksam

    1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või

    Laeva ekspluatatsioon




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun