Vastus leiad õppematerjalist: Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras (1)

Kutsekool - Informaatika - Arvutite riistvara alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas adapterile seletada mida ta joonistama peab?
Mida poes küsida?

Arvutiteenindus
Kõiksugused kaardid riistvaras

Referaat

2009
Sisukord:

Sissejuhatus
Videokaart
Võrgukaart
Helikaart
TV kaart
Adapterkaart
Füüsikakaart

Sissejuhatus
Arvuti ei koosne ainult kastist, klaviatuurist ja mõnest muust vudinast, selleks ,et arvuti töötaks ja oleks soovile vastav peaks sinna sisse lisama vastavalt vajadusele ka lisakaarte, mis muudavad arvuti jõulisemaks ja mugavamaks kasutajale, selles referaadis ongi räägitud levinumatest laienduskaartidest.

Graafika ehk videokaart

Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board ) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga ). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu).
Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust.
Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest:

Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks;
Pildimälu ( frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi;
Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile.

Veel kuuluvad asja juurde draiver - programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor , emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele.
Kiirendi (accelerator)
   Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu- suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada- protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama , vaid võib piirduda sobiva akna 'tellimisega' kuvaadapterilt ning ise tähtsamate ülesannete kallal tööd jätkata. Kiirendi saab pikslite arvutamisega palju paremini hakkama, sest just selleks ta konstrueeritud ongi.
    Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse , et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides.
Pildimälu
   Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele . Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory . Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu. Erinevus pildimälust on see, et kuvaadapteril võib mälu vaja olla ka muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D- kiirendite puhul.
    Optimeerimiseks on peamiselt kolm võimalust: suurendada korraga adresseeritavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem kui ühte porti .
Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu, tõsta mälu töökiirust või kasutada rohkem, kui ühte porti. Korraga pildimällu kirjutatavate bittide arvu suurendamine käib tasapisi ; adapterite juures reklaamitav 'bitilisus' (näiteks 64 - bitine adapter ) enamasti seda tähendabki. Enamasti, sest tootjate vahel on erinevusi ja alati ei tarvitse see nii olla. Üldiselt tulevad suurema bittide arvuga videokaardi kiiruslikud omadused välja alles suuremate resolutsioonide (800x600 jne) ja värvussügavustega (65K (high colour ) või 16.7 million (true colour)). Alati ei pruugi 128 bitine kaart olla parem kui 64 bitine, kaasa mängivad ka kasutatav kiip (chipset) ja mälu suurus, -kogus.
    Mälu töökiirus samuti tõuseb omasoodu -taktsagedused kasvavad juba paarisaja MHz- ni ning regenereerimiseks kuluv aeg väheneb (see viimane on igasuguse dünaamilise mälu puhul vältimatu toiming, mille käigus kõik bitid kirjutatakse nende kustumise vältimiseks mälus uuesti üle).
    Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri käitumist. Pildimälu on nagu kahe tule vahel- ühest küljest tahab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu, et seda kuvarile saada. Teisest küljest aga peab kuvaprotsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad ühepordilist mälu, jääb protsessorile aega täpselt niipalju, kui RAMDAC talle jätab. Järelikult mõjutab ühepordilise mäluga adapteri kuvari värskendussagedus süsteemi üldist töökiirust.
Pildimälu on mitut eri sorti ja pidevalt käib töö üha uute ja paremate sortide kallal. Mõned praegu enamlevinud :
   Tavaline DRAM ( Dynamic RAM)- sama tehnoloogia , mida tarvitatakse ka süsteemimälu jaoks. Väga aeglane, aga odav. Mõnel juhul, kui videoadapter on emaplaadile integreeritud, kasutatakse pildimäluna koguni süsteemimälu üht osa; selle ainus põhjus on kokkuhoid .
   EDO DRAM (Extended Data Out DRAM)- nagu eelmine , aga veidi täiustatud ja kuni paarkümmend protsenti kiirem.
   VRAM (Video RAM)- kaks porti ja veidi kiirem, kui eelmine.Kõvasti kallim kui nt. DRAM
   WRAM ( Windows RAM)- kaks porti ja veel veidi kiirem, aga lisaks ka odavam. Kombinatsioonis kiire RAMDAC-iga suudab värelusvabalt näidata ka väga kõrgeid eraldusvõimeid. Ei ole kuidagi seotud MS-i operatsioonisüsteemiga. WRAM on kasutusel ainult Matrox-i videokaartidel.
   SGRAM (Synchronous Graphics RAM)- ühepordiline, aga oluliselt kiirem kui eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet.
   MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM.
    Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu.
    Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus : 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti.
RAMDAC
   Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali. Teisendusega tegeleva seadme nimi on RAMDAC (Random Access Memory Digital to Analog Converter), mis iga natukese aja järel loeb pildimälu sisu, teisendab selle analoogkujule ja saadab kuvarile.
    Suurus,mida müned tootjad oma RAMDAC-i kohta avaldavad, on pikslisagedus (pixel rate või dot clock ) megahertsides (MHz). Sisuliselt näitab ta pikslite arvu, mille RAMDAC suudab sekundis analoogkujule viia ja kuvarile saata. Mida suurem see väärtus on, seda parem ja mõju avaldab ta eraldusvõimele ja värskendussagedusele. Mõnikord nimetatakse seda väärtust ekslikult ka ribalaiuseks (brandwidth)- põhjus on selles, et kuvari ribalaius on väga sarnane parameeter . Muuseas , süsteemi koostamisel tulebki jälgida, et adapteri pikslisagedus ja kuvari ribalaius oleksid võimalikult lähedased suurused.
    Sageli täheldatav värvussügavuse mõju maksimaalsele värskendussagedusele ei tule mitte pikslisageduse ega ribalaiuse puudujäägist (sest selles staadiumis on signaal juba analoogkujul ning värvuste, st nivoode arv pole enam tähtis), vaid pildimälu ebapiisavast kiirusest: värvuste arvu kasvades tuleb värskendussagedust vähendada, et RAMDAC jõuaks mälust andmeid lugeda. Loetakse ju digitaalandmeid, mille bittide arv sõltub värvussügavusest üsna kõvasti.
Draiver
   Kuidas adapterile seletada, mida ta joonistama peab? Selleks on olemas programmijupp nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on adapteri või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma - järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist.
Ühendus muu arvutiga
   Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda.
    Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8- bitine ISA. Ã•igemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul.
Kuvaadapter oli tarvis protsessorile 'lähemale' tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus.
    Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter ühendatud AGP- porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal variandil ning on mõeldud eranditult kuvaadapteri jaoks. Selline port peaks standardvarustuses olema kõigil Pentium II või uuema protsessoriga personaalarvutitel.
    Kuna PCI puhul võib muutuda ka taktsagedus (25, 30 või 33 MHz, olenevalt protsessori taktsagedusest, mis on siini sageduse täisarvkordne) ja emaplaadi kiibikomplekti efektiivsus (uuem on parem), siis võib teatud rakendustes sama adapter eri arvutites üsna erinevalt käituda.
    See, mitme bitine siin on ei ole kuidagi seotud sellega, kui mitme bitine on videokaart!
    Kuigi keskprotsessor on otsesest kuva arvutamisest suures osas vabastatud, mõjutab tema mudel ja taktsagedus veidi siiski ka kuvasüsteemi jõudlust, eriti uuemate ja multimeediumlaiendustega protsessorite puhul.
Kuvareziimid
    Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega ( eeldusel , et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub).
Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt (sadu kordi) rohkem ressursse.
    Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution; tehniliselt täpsem oleks kuva adresseeritavus, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks ( color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel: värskendussagedus (refresh rate, täpsemini vertical refresh rate). Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus, kui mitu mitu korda sekundis RAMDAC loeb pildimälust pildi sisu ja saadab selle analoogkujul kuvarile. Kuvaril jällegi tähendab ta elektronkiirega kogu ekraanitäie värskendamise sagedust. Madal sagedus on näha värelusena. Kui madal on 'madal', see sõltub inimesest; 85 Hz on juba üsna paljudele vastuvõetav.
Kuvaadapter seab maksimaalse kuvareziimi ja värskendussageduse valikule järgmisi piiranguid:

Pildimällu peab kogu pilt ära mahtuma. Selleks peab mälu maht baitides olema vähemalt H x V x S / 8, kus H on pikslite arv rõhtsihis, V -pikslite arv püstsihis ja S-värvussügavus.
RAMDAC peab pildi vajaliku kiirusega mälust kätte saama. Selleks on tähtsad mälu kiirus ja portide arv ning adapteri 'bitilisus' ehk üheaegselt loetavate mälusõnade arv.
RAMDAC peab suutma pildi vajaliku kiirusega kuvarile saata. Selleks on vaja, et RAMDAC-i pikslisagedus oleks vähemalt HxVxR, kus R on värskendussagedus.

Mida poes küsida?

Adapter peaks olema ühendatud nii kiire siiniga, kui võimalik: parim praegu AGP, kõlbab ka PCI või VESA LB
Kontrollida draiverite olemasolu soovitava operatsioonisüsteemi ja kuvareziimi jaoks, ning versiooniuuenduse võimalusi.
Mida rohkem bitte adapteril on, seda kiiremini ta töötab. Siiski ei tähenda see seda, et 128- bitine adapter oleks 64- bitisest 2 korda kiirem.
Mitte osta 128 bitist adapterit millel alla 4 MB mälu, ega 64- bitist, millel alla 2 MB.
Et vaadata kõrgema eraldusvõimega pilti või rohkem värvusi või mõlemat korraga, ostke rohkem mälu. (Videomälu suurusest on sõltuv see, kui suuri resolutsioone ja värvussügavusi kasutada saab.)
Ekraani väreluse vältimiseks jälgide, et adapteri (RAMDAC-i) pikslisagedus oleks piisav, ning et mälu oleks kas kiire, kahepordiline või mõlemat korraga: parimad on WRAM ja MDRAM.

Videokaardi soetamisel tuleb arvestada ka seda et kaart, mis hea ja kiire Windowsis ja teistes graafilist liidest kasutavates süsteemides (GUI- Graphical User Interface ), ei pruugi seda sugugi olla näiteks DOS-i põhistes rakendustes (nt. vanemad mängud), sama kehtib ka vastupidi. Lisaks tuleks tänapäeval müüdavatel videokaartidel jälgida, kas neil on olemas ka 3D kiirenduse toetus. Loomulikult ei saa aga ühest nõuannet hea kaardi soovitamiseks olla, kõik sõltub siiski valdkonnast, kus seda kasutama hakatakse.
Nöutav pikslisagedus megahertsides eri eraldusvõimete ja värskendussageduste puhul.

Värskendussagedus (Hz)
Eraldusvöime
60
72
85
100
320x200
4
5
5
6
640x480
18
22
26
31
800x600
29
35
41
48
1024x768
47
57
67
79
1280x1024
79
94
111
131
1600x1200
115
138
163
192

Levinumaid kuvareziime koos sageli kasutatavate nimedega. Lahtris on praktiliste moodulisuurusteni ülesümardatud mäluvajadus. Viimane veerg kirjeldab juhtumit, kus mälu ehitusest tingituna läheb täisvärviresiimis 8 bitti iga piksli juures raisku.
Eraldus -vöime
Levinud nimi
Standard VGA
256-color
High color
True color
True color
Bittide arv
4
8
16
24
32
Värvuste arv
16
256
65536
16777216
16777216
320x200
256 kb
256 kb
256 kb
256 kb
256 kb
640x480
256 kb
512 kb
1 MB
1 MB
2 MB
800x600
256 kb
512 kb
1 MB
2 MB
2 MB
1024x768
512 kb
1 MB
2 MB
4 MB
4 MB
1280x1024
1 MB
2 MB
4 MB
4 MB
6 MB
1600x1200
1 MB
2 MB
4 MB
6 MB
8 MB
Kuvaadapteri komponentide mõju tema parameetritele. Väiksem rist tähendab, et igas olukorras ei mõjuta või mõjutab vähe.

Jõudlus
Eraldusvõime
Värvussügavus
Värskendussagedus
Protsessor
x

Draiver
X
x
x

Süsteemisiin
X

Pildiprotsessor
X

Adapteri 'bitilisus'
x

Pildimälu portide arv
X

X
Pildimälu hulk
x
X
X

Pildimälu kiirus
x
x
x

RAMDAC

X

X
Kuvar

X

X
Tuntumad tootjad: Intel, Asus, Nvidia,
Võrgukaart
Võrgukaart ehk NIC ( Network interface card, inglise keeles nimetatakse veel ka network card, network adapter) on seade, mille kaudu saab arvuti ühendada arvutivõrku. Näiteks saab sinna külge ühendada modemi, ruuteri , switchi või teise arvuti. On olemas ka traadita võrgukaardid, millega saab arvuti ühendada traadita võrku ( WiFi ). Võrgukaart identifitseeritakse tema MAC-aadressi järgi.
Võrgukaardi ühendused emaplaadile:
Integreeritud
PCI ühendus
ISA ühendus
Võrgutüübid:
Fast Ethernet
Gigabit Ethernet
Fiiberoptika (Optical fiber )
Lubaringvõrk ( Token ring)
Võimalikud kiirused:
10 Mbit/s
100 Mbit/s
1000 Mbit/s
kuni 160 Gbit/s
Tuntuimad tootjad:
Intel
Realtek
D-link
Linksys
Helikaart
Helikaart on seade, mille kaudu on võimalik kuulata heli ja ka suunata heli arvutisse . Tavaliselt on helikaardil analoog /digitaal muundur , mille abil ta muudab digitaalse heli analoogiks ja vastupidi. Paljudel emaplaatidel on juba helikaart integreeritud. Aga on ka võimalik kasutada eraldi helikaarti. Tavaliselt need ühendatakse arvuti PCI siinile või siis USB kaudu. Parema filmi- või mänguelamuse saamiseks on enamus helikaardid kas 5.1 või koguni 7.1 kõlarite toega .
Tuntumad tootjad: Realtek, Asus, Intel
TV kaart
Järjekordne lisakaart arvuti jaoks. Nagu ikka, käivad enamik sellistest emaplaadil PCI auku . Hiljuti on aga tekkinud ka palju väliseid, USB pordi kaudu funktsioneerivaid. Esimesed on pärast turule tulekut sisulisest poolest üsna vähe muutunud. Ega neile po- legi funktsionaalsuselt palju lisada peale stereoheli toetuse (testi lipsasid ka mõned monoheliga kaardid), erinevate sisendite või FM-raadio, mis mõlemad juba osadel kaartidel olemas. Loomulikult üritatakse müraeemalduse algoritmidega parandada pildikvaliteeti ja toetada sisendsignaali raudvaralist pakkimist erinevatesse formaatidesse reaalajas . Mõne kiibistikuga õnnestub see paremini, mõnega halvemini.
Tüüpilise TV-kaardi tööpõhimõte on sel-line: signaal antennist, kaablist või mujalt tuleb tuunerisse, kus saadakse sagedusest kätte telesignaal. Analoogsignaal liigub siis edasi A/D konverterkiipi, mis muudab selle digitaalseks ja saadab pildi PCI siinile. Nagu võib kujutleda, tekitab värvipilt, mis vahetub näiteks 24 korda sekundis, suure hulga andmeid. Kui need liiguks reaalajas läbi arvuti enda protsessori, asetaks see hiiglasliku koorma kogu süsteemile ja sööks jõudluse lihtsalt ära. Millest möödapääsemiseks saadetakse info otse graafikakaardile, kus see läheb kohe näitamisele.
Selline lähenemine tagab, et isegi tänapäeval keskmisest nõrgema konfiguratsiooniga arvuti, millel on PCI siin ja sobiv graafikakaart, näitab telepilti üldist jõudlust suuresti mõjutamata. Kui aga sama pilti salvestada , tuleb otsene kaartidevaheline andmejada peatada, juhtides andmed ka läbi protsessori, mis siis omakorda suunab need kõvakettale. Kui olete proovinud videot salvestada TV- kaardiga vanemas arvutis nagu P133, siis teate, et kaadrite kadu tekib praktiliselt hetkega, sest vanem protsessor/mälu/kõvaketas ei suuda nii kiiresti kaasa töötada. Õnneks on probleem tasapisi ise lahenenud, sest praegused protsessorid on jõudluselt ju kordi paremad.
Tänapäeval on telekaartidel loomulikult mitu sisendit , tavali- selt näiteks koaksiaalsisend, Composite, S-video ning FM raadio. Seega saab kaardile järele ühendada praktiliselt kõiki seadmeid, alates vanast toa-antennist kuni PlayStation 2 või muude mängukonsoolideni: modernse TV-kaardi seisukohast pole olu-line, kas standardne signaal saabub telekaablist või kusagilt mujalt.
Kuigi need ei ole professionaalsed videosalvestamise vahendid, soodustatakse ja toetatakse seda tootjate poolt siiski, enamik paneb kaasa isegi mõne lihtsama videotöötlemise programmi. Loomulikult saab telekaardiga ühendada analoogvideokaamerat. Kas siis videotöötlemiseks, odava veebikaamera tekitamiseks või mõnel muul eesmärgil, aga seda tehakse päris palju.
Kaartidega kaasatulev tarkvara on samuti tasapisi arenenud, juba saab kasutada näiteks teleteksti ja vahetada skini ehk töökeskkonna välimust. Videoklipi salvestamine käib, juba ühe hiireklikiga.
Tulevased lisad olenevad televisioonipildi edastamise tehnoloogia arengust. Näiteks kohe pärast HDTV turuletulekut tekkisid esimesed TV-kaardid, mis seda toetasid.
TV-kaart on riistvaraliselt ainulaadne asi arvutimaailmas, kuna on loomisajast saadik üsna paigal seisnud - igal juhul pole areng võrreldav graafikakiirendite või protsessorite seas toimuvaga. Kuigi tarkvara arendatakse pidevalt, seda ka enamjaolt ilusama töökeskkonna välimuse suunas, pole funktsionaalsuses praktiliselt ühtegi hüpet olnud (märkimist väärib ehk MPEG-4 raudvaraline toetus mõnedes uuemates isendites). Sama disain, komponendid ja tarkvara tuleb aeg-ajalt uues pakendis ja uue nimega välja, aga asi on ometi vana. Miks teha midagi täiesti uut, kui vana toimib ja selle eest raha saab?
Milleks osta?
Parim põhjus arvuti ja televiisori kombineerimiseks on ruumi kokkuhoid. Kuna praegu on levinud 19- ning 21-tollised kuvarid , on paljudel raske või vähemalt ebamugav mahutada ühte tuppa näiteks televiisor ja kineskoopmonitor. Ühikatuba või väike korter on täiuslik näide. Liigsed ekraanid mitte ainult ei võta ruumi, vaid ka tekitavad ruumi - rahakotis . Kui inimesel on juba olemas arvuti, aga telekat mitte, tundub loogiline kasutada PC-d mõlema eest.
Televisiooni vaatamine arvutist annab ka üsna palju võimalusi. Arenenumad lisad nagu time shifting (võimalus peatada telekaader nagu videokaader ja hiljem jätkata vaatamist poolelijäänud kohast) ja saadete digitaalne salvestus on kaartide müügiedule muidugi suuresti toeks . Need võimalused teevad telekavaatamise mugavamaks, lisades pisutki interaktiivsust muidu nürisse puldiklõpsimisse.
Loomulikult on ka miinuseid. Arvutikuvarid on enamikel juhtudel palju suurema resolutsiooni ning sagedusega kui telerid , mistõttu kaabliühenduse hälbed tulevad eriti selgelt esile. Televiisor neid üles ei võtaks - eriti põhjusel, et seda vaadatakse tavaliselt kaugemalt . Alati saab ju ka monitori kaugemalt vaadata, aga resolutsiooni tõstmisel tekivad hälbed siiski ja kaugus ei pehmenda neid piisavalt, sest pilt on parim ikka seal kuhu see loodud: televiisoril.
Juba mainitud on ka probleem vanemate arvutitega. Kui kellelgi tekkis idee vanast kapinurgas seisvast kastist endale lisatelekas luua, tuleb arvestada sellega, et alla 600 megahertsise protessori ja 128 MB mäluga isendid ei suuda toetada kõiki kaardi võimalusi. Nendeks oleks näiteks digitaalsalvestamine ja time shifting. Kuid lihtsa telepildi vaatamiseks piisab üldjuhul sellisest süsteemist: 233 MHz või kiirem protsessor, vähemalt 32 MB mälu, DirectX põhine neljamegane graafikakaart, suvaline 32-bitine Windowsi opsüsteem (Linuxiga on lood keerulisemad, ent mitte lootusetud). Erinevatel tootjatel võivad nõuded muidugi varieeruda. Seega lastetuppa lihtsalt varutelekat annab teha küll.
Adapter kaart
Adapter on seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. Adapter võimaldab suurendada mingi seadme või komponendi kasutusvõimalusi. Näiteks saab nn autoadapteri abiga ühendada auto elektrisüsteemi seadmeid, mis on algselt mõeldud kasutamiseks seinatoitega. Lihtsamal kujul võib adapter lihtsalt sobitada omavahel sobimatuid ühenduskohti - näiteks arvutihiire PS2-otsiku arvuti USB-porti või suurema läbimõõduga vooliku väiksema läbimõõduga kraani otsa. Keerulisemal juhul muudab adapter edasiantava energia või signaali omadusi, näiteks 220-voldise voolu 24-voldiseks. Sellist seadet nimetatakse ka muunduriks .
Ageia e. füüsika kaart
Töötab koos videokaardiga ja võtab taustaliste ja raskemate detailide, tekstuuride väljendamise endapeale, et muuta mänguelamust reaalsemaks ja arvuti tööd kiiremaks.
Kokkuvõte:
Kokkuvõtteks võib öelda seda ,et arvuti on väga lahe ja selle referaadi tegemine valmistas sitaks piina, muud ma ei oska lõpetuseks öelda, tervitaks oma haiget vanaema ja väikest venda kes on minu kõrval.
Allikad:
Arvutiweb
Wikipedia
Kaspari pea
Google
Igasugused sodisaidid

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 64 allalaadimist

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #1

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #2

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #3

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #4

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #5

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #6

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #7

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #8

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #9

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #10

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #11

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #12

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #13

Erinevad laienduskaardid arvutile riistvaras #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KANAPEA1 Õppematerjali autor

Kõiksugused kaardid riistvaras referaat

riistvara laienduskaardid videokaart graafika füüsikakaart kaardid

Sarnased õppematerjalid

doc

Videokaart

sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti 2 üle jõu- suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada- protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna 'tellimisega' kuvaadapterilt ning ise tähtsamate ülesannete kallal tööd jätkata. Kiirendi saab pikslite arvutamisega palju paremini hakkama, sest just selleks ta konstrueeritud ongi.

Arvutiõpetus

docx

Videokaart

Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu- suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada- protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna 'tellimisega' kuvaadapterilt ning ise tähtsamate ülesannete kallal tööd jätkata. Kiirendi saab pikslite arvutamisega palju paremini hakkama, sest just selleks ta konstrueeritud ongi.

Informaatika

doc

Monitorist, graafikakaardist...

Sobiva tugevuse ja suunaga magnetväli tekitatakse mähiste (ja magnetite) abil. See ekraani punkt, millele parajasti langeb elektronkiir, hakkab elektronide energia arvel kiirgama valgust. Pildi saamine Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm elektronkiirt, mis läbivad maski ja seejärel tabavad mingi piksli värvuspunktikesi. Maski on tarvis selleks, et tagada kiire langemine ainult ühele pikslile. Maskid erinevad tavakineskoopidel ja trinitronidel. Maskid jaotuvad laias laastus kolmeks: shadow mask augus on ringikujulised, nagu joonisel; slot mask augud on piklikud; ja apaerture grill "augud" ulatuvad üle terve ekraani. Viimast tüüpi maske kasutatakse trinitronkineskoopidel, millel ma eriti pikalt ei peatu antud referaadis. 5 6 Trinitron

Informaatika

doc

Erinevad lisa kaardid arvutile

Pärnumaa Kutsehairduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud Kristjan Krimm ERINEVAD LISA KAARDID referaat Juhendaja: Silver Silluta Pärnu 2009 Sisukord. 1) Kuvaadapter 2) Helikaart 3) Võrgukaardid 4) Tv ja raadikaardid 5) Kontrollerkaardid Kuvaadapter(Video Adapter, Display Adapter, Videocard) Graafika - ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart.

Arvutite lisaseadmed

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).

Arvutiõpetus

doc

RIISTVARA KAARDID

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson RIISTVARA KAARDID Referaat Juhendaja: Silver Silluta 28.09.10 1 2 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Sissejuhatus...

Arvutite riistvara alused

doc

Eksam

salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis

Informaatika

doc

Tarkvara ja riistvara

Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik

Informaatika

Rohkem sarnaseid