Eesti Folkloor (0)

Folkloor
* eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming
* peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi
* kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid
Rahvaluule olemus
* anonüümsus
* levimine otseste kontaktide kaudu
* suulisus
* muutumine e variatiivsus
o juhuslik
o tahtlik
* kollektiivsus
Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb.
Linnajutt
Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "... folkloori peamine vaenlane - haridustaseme tõusu ja kommunikatsioonivahendite kasvu kõrval - on elanikkonna liikuvus, paiksete asukate vahelduvus." (Tedre 1987, 225). Just nimelt need põhjused, milles nähti folkloori allakäiku ja hukkugi, on olnud üheks tõukeks uue tõlgenduse tekkimisele osale tänapäeva jututraditsioonist. Tegelikult on paljud järgnevalt pakutavatest lugudest elanud meie keskel juba aastakümneid, ainult et meie suhtumine neisse kui traditsioonilisse folklooriilmingusse oli tõrjuv. Need lood erinevad mõneti senisest klassikalisest arusaamast rahvajutu olemuse kohta.
Eesti keeles puudub neid jutte märkiv terminoloogia. Inglise keeles on kasutatud terminit urban legend, rumor , soome keeles kaupungin kansantarina, urbani huhu, nykytarina, modernitarina. Ü.Tedre on kasutanud terminit linnalugu (Tedre 1988, 694). Eesti keeles võiks kasutada ka nimetusi muistend , linna jutt, moodne jutt, kumu. Linn tähendab selles mõistes rohkem linnastunud ühiskonna inimese moderniseerunud maailmavaadet, haridust, kõrget elatustaset ja sellega kaasnevaid sootuks teistsuguseid probleeme, kui oli varem külainimesel.
Esimesena on linnalugudest väikese ülevaate teinud Ülo Tedre, kes 1988. aastal L. Virtase kogumikku tutvustas . Eestipoolsed linnalugude näited on Ü. Tedre toonud oma mälule toetudes (Tedre l988). Kümmekond aastat varem oli aga M. Hiiemäe pajatuseuurimus avanud ukse avaramale nägemusele tänapäeva rahvajutust üldse (Hiiemäe 1978).
Linnajutu leviku suhtes ei ole uurijad päris ühel seisukohal. L. Virtanen väidab, et linnajutu pesapaik on Soomes eelkõige Helsinki (seega suur linn) ja ta levib rohkem noorte hulgas, kuna need on liikuvama eluviisiga ja suhtlevad suurema arvu inimestega (Virtanen 1987, 209). Brunvand aga väidab, et kuigi linnajutud on tuntud laiades Ameerika ringkondades, igas vanuses ja igas põlvkonnas, on nad siiski eriti populaarsed keskklassi ameeriklaste hulgas ja väikelinnade elanike hulgas, kes põhjendatult armastavad rääkida erilistest, ebatavalistest sündmustest (Brunvand 1981, 146). Mõlemad autorid on aga ühisel arvamusel, et mõningad jutusü¥eed on soositumad noorte hulgas (nn. söögiisujutud, sadistijutud, kummitusjutud). Seda väidet kinnitab ka eesti aines.
Linnajutte:
ee on tõestisündinud jutt, mis ma tast räägin. Ega see pole väljamõeldis. Üks rääkis mulle mitu aastat tagasi juba, et nad sõitnud "Sahheniga" - 08-ga. Sõitsid sellega metsa kuhugi talvel ja vingu kätte surid ära. Nemad seal kummutasid /napsitasid/ või ööbisid või, ma ei tea, mis nad tegid seal ja autol mootor töötas ja surid vingu kätte ära. Kevadel auto leiti ja siis keegi ei tahtnud osta. Siis 08 maksis turul 10-11 või 12 tuhat ja see müüdi ühe või kahe tuhandega ära, "Sapaka" hinnaga. Kaks tuhat vist maksis. Osteti ära. Aga sellepärast müüdi nii odavalt, et autost ei saanud lebra / haisu / välja. See poiss siis vahetas kõik ära seest.
Ma teadsin seda poissi, kes ära ostis. See oli Tartu poiss keegi. Meie tänavast vist oli ta. Sest on rohkem kui kolm aastat tagasi, ma ei olnud siis veel kroonus käind. Tartu - Laur Hiiemäe, 20 a. (1992)
Ükskord oli üks naine abiellunud ühe mehega ja neil oli laps sündinud ja oli must olnud, täitsa neeger kohe. Ja mees ütleb siis, et sa oled mind petnud, ja nõuab kohe lahutust. Aga siis selle naise ema - mehe ämm - tunnistas üles, et temal oli vahekord olnud neegriga ja sellest sündis tütar, aga täitsa valge. Kui nüüd see tütar abiellus, sündis sellel must laps. Tallinn - Liidi Esna, 76 a. (1996)
Teekond Eestimaa mulda ehk Tallinnasse saabunud kingituspakk
Tühi jutt, et meid lahutavat Ameerikast raudne eesriie . Mitmed meie linnade kodanikud saavad Ameerikast pakke ja missuguseid veel! Üks auväärt Tallinna elanik on saanud iga aasta oma kingituspakid sinna rännanud sugulastelt ja saab säält kingituspaki ka 1955. aasta lõpul. Ainult et sel korral pole pakis muud kui korralikus pakendis küpsetuspulber. Perekonna nõukogu otsustab pulbri nääripühade saiadeks kohe tarvitusele võtta. Ent mis ime - riputatakse tainasse küll mõned lusikatäied pulbrit , aga tainas ei mõtlegi tõusta. Lisatakse veel mõni lusikatäis - ikka endine lugu. Ei tõuse ega tõuse. Muidugi see on see Tallinna Kaubastu jahu, mis ei anna õiget efekti. Lisatakse veelgi pulbrit ja tühjendatakse lõpuks sinna kogu pakendi sisu. Nüüd tõuseb tainas tõesti oma paras jagu, küpsetatakse ära ja lastakse nääripeol sugulaste ja sõprade ringis neil Ameerika saadetisega küpsetatud saiadel hea maitseda.
Mõne päeva pärast, juba 1956. uue aasta sees saabub Ameerikast selgitav kiri, milles teatatakse kurba sõnumit.
"...Meie kallis vanaisake on surnud. Tahtis nii väga enne surma Eestisse tagasi, et kodumaa mullas puhata . Kuid see pikk reis ja kole eesriie ning puha. Otsustasime siis kadunukese tahtmise sel viisil täita, et lasime tema põrmukese krematooriumis tuhaks teha ja saatsime selle tuha küpsetuspulbri pakendis Teie nimele Tallinna, et võiksite seal vanaisakese viimase soovi täita ja kadunukese põrmu kodumaa mulda maha matta."
See tubli vana isa Eestimaa mulda saamise soov oligi veel enne kirja saamist leidnud täitmist. Seda tõi see 1955. aasta tuntud pinevuse lõdvenemine kahe suure maa vahel, et korralik Tallinna kodanik võis sõprade seltsis oma vanaisa põrmukese ära süüa ja läbi keha ainete ringkäigus välja lasta. Tartu - A. Piir Sama loo rahvapärasem variant, üles kirjutatud peaaegu nelikümmend aastat hiljem.
Seda lugu olen ma ammu kuulnud , ei mäleta, kuidas see täpselt oli ja kes rääkis. Igatahes oli nii olnud, et ema oli haige olnud ja poeg Ameerikast saatnud talle kogu aeg rohtu . Ükskord oli jälle pakk tulnud ja pakis hallikas pulber . Ema oli siis seda ikka võtnud, aga lõpuks oli kiri järgi tulnud, et see on poja või kellegi sugulase - täpselt ei mäleta - tuhk kodumaa mulda matmiseks . Ma ei tea, mis see ema siis tegi, kas suri ka selle ehmatusega ära või. Tallinn - L. Esna, 73-aastane (1993)
Üks poiss ja tüdruk kurameerinud juba tükike aega. Poiss olnud tüdrukust kõvasti "sissevõetud". Äkki aga, ei tea mis põhjusel, jätnud tüdruk poisi maha ja varsti abiellunud teisega . Poiss olnud väga löödud ja kui esimesest löögist üle saanud, vandunud tüdrukule truudusetuse eest kätte maksta.
Pulmapäeval, kui rahvas istus lauas ja vastne noorik nende keskel uhkes valges kleidis (olnud ka poolsalaja kiriklik laulatus), sõitis pulmamaja akna alla tsistern. Autot juhtis see õnnetu armastaja. Poiss võttis vooliku, torkas selle otsa aknast tuppa ja suunas noorikule ning kallas ta virtsaga üle. Oma osa sai muidugi ka vastne abielumees. Millega lugu lõppes, pole teada. Väike-Maarja - K. Õis Ü. Tedre teab, et sama lugu on aset leidnud 50. aastatel hoopis Tartus (Tedre l988, 695). Ameerikas levis jutt ebatavalisest kättemaksust armukadeduse ajendil umbes samal ajal. Seal oli kättemaksuvahendiks tsement, millega rivaali auto üle kallati. Seal aitas lugu võimendada ka ajakirjandus (Brunvand 1981, 98-101).
Anekdoot
Tänapäeva naljalembeses maailmas on anekdoot ilmselt üks levinumaid kultuurifenomene. Hakata veel seletama või põhjendama, et anekdoot kuulub rahvaluule või moekama poploori valdkonda, tundub lausa lahtisest uksest sissemurdmisena. Igaüks on siin ju mingil moel asjatundja, seda enam, et huumorimeele nappuse üle ei kurda keegi. Tihtipeale ongi anekdoot täiesti oma rääkija nägu. Ütle-mulle-sarja sobiks täiendama: Räägi mulle (oma meelest) hea anekdoot ja ma ütlen, kes sa oled.
Anekdoodi kohta on lausutud palju häid sõnu. Ta on teravmeelne, tabav , lühike, pikantne , tihendatud sõnastusega, puänteeritud, päevakajaline; anekdoodi lõpus on vabastav naer jne. Vormilised mängureeglid jätavad sisule õnneks küllalt palju ruumi ja vabadust. Eestlaste seas ringleb massiliselt lugusid kindlatest isikutest, aktuaalsetest sündmustest, veidratest või lihtsalt naljakatest olukordadest. Mehed sõidavad tihti komandeeringusse ja saabuvad koju tingimata päev-paar varem, Armeenia Raadio vastab lõpututele küsimustele, eri rahvad kohtuvad võistlustel või üksikul saarel, sõna on elumees Jukul , te saate hea ja halva uudise jne.
Anekdoote:
Õpetaja küsib Juku käest: "Kes oli Venemaa esimene president ?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kas Marsil on elu?" Juku: "Ei tea." Õpetaja: "Kust tulevad püssikuulid?" Juku: "Ei tea." Juku läheb koju ja küsib isa käest: "Kes oli Venemaa esimene president?" "Lenin." "Kes olid Venemaa esimesed sõdurid?" "Vingeri-Vangeri." "Kas Marsil on elu?" "Ei tea, seda veel uuritakse." "Kust tulevad püssikuulid?" "Moskvast, kümme tükki pakendis." Järgmisel päeval on koolis asendusõpetaja. Ta küsib Juku käest: "Mis su nimi on?" "Lenin." "Kes su ema-isa on?" "Vingeri-Vangeri." "Kas sa oled hull vä?" "Ei tea, seda veel uuritakse." "Kust küll sellised hullud tulevad?" "Moskvast, kümme tükki pakendis."
Kutsealune tuleb arstlikku komisjoni sildiga: “Ma ei saa rääkida.” Arst virutab poisile haamriga vastu pöialt. Kutsealune röögib: “A!” – Arst:” Homme õppime b–tähte.
Mees tahab teisele rääkida riigivastast anekdooti.– “Ära räägi, ma olen miilits !” – “Ma räägin hästi aeglaselt ja mitu korda.
Üks poliitik küsib teiselt , mitu maad on Eestimaal. Teine vastab, et Eestimaa on üks maa. Esimene imestab: “Aga mis maa see Mulgimaa on?”
Haige palub kõrva– silmaarsti vastuvõtule, kuna ta kuuleb üht, aga näeb hoopis midagi muud.
Keerdküsimused
Milline riik on maailma suurim riik? – Eesti. – Tema piir on Läänemerel, pealinn on Moskvas ja parimad pojad Siberis
Miks oli Venemaal vahepeal palju metsatulekahjusid? – Venelased püstitasid loosungi: “Põlegu maa joodiku jalge all!”
Mis on Venemaa kolm suurt võitu? – Kallivõitu, vähevõitu, sitavõitu.
Kas Monakos saab kehtestada sotsialistlikku korda? – Nii suur korralagedus ei mahu nii väiksesse riiki.
Millised loomad on Eestis kõige levinumad? – Venelased.
Grafiti
Grafiti on sümboli, nime või sõnumi kirjutamine, märkimine, joonistamine või kraapimine ükskõik mis pinnale
Grafiti tähendab "kirjutatud".
Kuna mõiste tähistab kirjutatut, siis üldjuhul üksikuid pildilisi kujutisi grafitiks ei loeta. Küll aga võivad need (grafitistid nimetavad character ) peamist – stiliseeritud kirja täiendada.
Grafiti peab oma olemuselt sündima ootamatult, teadmatult avalikkusele, ning selle kunstnikud kasutavad iseenda signatuurina kas mingisuguseid hüüdnimesid või graafilist märki. On neid, kes ütlevad, et õige grafitikunstnik on see, keda me ei näe ja kelle nime me tegelikult ei tea.
Grafiti ongi enamasti underground (sellest ka omapärane varjunimekultuur), mida ei pea väga oluliseks need, kelle jaoks on kõige tähtsam eneseväljendamise võimalus. Saab ju seaduslikult seinale kirjutades panustada enam töö kvaliteedile. Samas salaja tehes kannatab kvaliteet kiirustamise ja nägemist pärssiva ööpimeduse tõttu.
Pole kahtlust, et avalikku kohta anonüümse sõnumi (või pildilise kujutise) jätmine pakub selle autorile loomingulist rahuldust. Ent tõsine ja väärtuslik grafiti pakub peale autori midagi ka vaatajale või lugejale.
Grafitit on läbi aegade seostatud ühiskonna allakäigu, alkoholismi ja narkomaaniaga.
Eesti grafiti on hiline , jäljenduslik, väiksemõõtmeline ja pikaealine. Kui Ameerikas värvitakse grafiti üle juba järgmisel päeval, on meil mõni maaling püsinud rohkem kui kolm aastat.
Paroodia
Paroodia ( 'vastulaul, pilkelaul'), pilav jäljendus kunstiteoses või kunstilises esinemises, mis naeruvääristamise ja pilkamise eesmärgil aimab järele teise autori teost, selle sisu, stiili (näiteks liigset tundelisust, täispuhutud pidulikkust vm), jättes muutmata vormi. Pilatava teose nõrkusi ja puudusi võimendatakse karikatuurini. Eksisteerib ka sõbralikum paroodia, mis koomilises võtmes jäljendab teise autori isikupära.
Filmiparoodiad keskenduvad pigem kontrastiga stseeni, dialoogi ja kadreeringu lõhkumisele kui sujuvale stiilijäljendusele.
Lauluparoodiad ja salmikuluule
Me kolmekesi tuleme
Kooli kantseleist,
Meil päevikud on punased
Ja paps see koolis käis
Võt-võt-võt-võtan uue viha,
@, @, @ äigan üle piha
Verijärves palju kalu,
Osa neist on latikad.
Meie klassis palju poisse,
Osa neist on tatikad.
Sõprus on kui klaas –
Kerge purustada,
Raske parandada!
Netinalju
*10 võimalust rannas igavust peletada:
1. Seisa mureliku näoga rannas ja räägi möödujaile midagi liiva sisse kaotatud kuldkellast, vanaisa hammastest ja vana-vanaisa mündikogust. Usinalt liivas tuhnivaid inimesi vaadates ei hakka kunagi igav.
P.S. Ei ole mõtet rääkida kaotatud meremiinidest ja uraanikamakatest.
2. Hoia mingi gaseeritud joogiga täidetud pudelit päikese käes, raputa ja palu siis süütut nägu tehes pudel kellelgi avada.
3. Võta randa kaasa vasikasuurune koer ja puuroigas. Sülita roikale, ütle koerale: "Võts, võts, Muki!", ja viska roigas kaugele üle päevitunud kõhtude. Algul võid võtta aega, pärast aga võid päevitajatelt selle eest raha võtta, et sa oma koera ära viiksid.
4. Asenda vetelpäästetornis lehviv roheline, kollane või punane lipp sinimustvalgega. Selgituseks ütle niipalju, et nüüd võivad sinavatesse vetevoogudesse minna mustad mehed, kelle süsimustas näos säravad suured valged silmamunad.
5. Nõiu vihma, joigu ja proovi ohverdada mõni põder.
6. Kaevu liiva alla ja röögata koleda häälega, kui keegi sinust mööda läheb.
7. Palu mõnda head inimest, et ta su seljale päikesekreemi määriks. Ajal, mil ta seda teeb, kihista, vingerda, ja jaga talle vopse, vabandades end pärast iga obadust kõdiga välja.
8. Tõmba torni lilla lipp ja peleta kõik kõrvarõngast kandvad noormehed vette.
9. Puista rannalähedasse vette kotitäis kondoome ja karju siis kaldal, et randa ründab kõrvetavate meduuside parv .
10. Proovi elektriga kala püüda.
*Töölepingu näidis:
1. Igasugune ületöö on keelatud.
2. Ühtegi tööd ei tohi teha puhketunni ajal.
3. Vabad päevad on esmaspäev, reede ja laupäev, samuti sünnipäevad ja nimepäevad. Arvesse lähevad nii töötaja kui ka tema pereliikmete tähtpäevad.
4. Tööpäeva pikkus on 8 tundi, see sisaldab 2 tunni pikkust lõunavaheaega, kahte kohvipausi ja poolt tundi riiete vahetamiseks.
5. Töötaja töötulemusi ei tohi mingil juhul kontrollida.
6. Sigaretid peavad olema tööl kogu aeg tasuta saadaval, sama kehtib ajalehtede kohta.
7. Palk tuleb alati ette maksta.
8. Töötajal on õigus kolmekuusele puhkusele.Vihmaseid päevi puhkusepäevadeks ei loeta.
9. Kõik riigi- ja ametiühingumaksud maksab tööandja.
10. Jõuludeks ja lihavõttepühadeks antakse igale töötajale kingituseks pudel viina .
11. Tööandja surma puhul läheb tööandja vara kõigi töötajate vahel jagamisele.
12. Töötaja surma puhul peab tööandja hoolitsema töötaja järeltulijate eest neljanda põlveni.
13. Kui keegi töötajatest jääb tööl olles magama, siis lõpetatakse viivitamatult igasugune und häirida võiv tegevus. Töötajat võib äratada ettevaatlikult vaid kojuminemiseks või eratelefonikõne korral.
14. Tööandja muretseb oma kulu ja kirjadega töötajale vajalikud tööriistad ja -riided. Samuti hoolitseb tööandja riiete puhtuse eest.
15. Tavaliselt võib inimene pensionile jääda 55. eluaastast. Varem võib töötajat pensionile lubada juhul, kui tal esineb nohu, köha, reuma või mõni muu haigus, samuti kui ilmneb tahtmatus tööd teha.
16. Tööandja, kes ei täida eelmainitud nõudeid, tuleb kohe vallandada, võimalusega asuda 3 päeva jooksul tööle samasse ettevõttesse alluvaks, kui talle leidub sobivat tööd.