KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED (0)

KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED 
PRAKTIKUM NR 1 
1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! 
Areomeetrit   kasutasin   lahuse(keedusoolalahuse)  tiheduse   määramiseks .  Asetasin  selle  ettevaatlikult 
lahusesse  (raskusega  osa  all)  kuni  see  jäi  vedelikku  hõljuma,  jälgisin  et  aeromeeter  oleks  keskel  (ei 
puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 
2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? 
Archimedese  seadusel. Igale   vedelikus  või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne 
selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.  
3. Millest sõltub lahuste tihedus? 
Lahuse  tihedus  näitab  ühikulise  ruumalaga  lahuse  koguse  massi,  seega  sõltub  ta  lahuse  massist  ja 
𝑚
ruumalast 𝜌 =
. 
𝑉
4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? 
Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 
Segades kahte vedelikku toimub lahuse  kontraktsioon  ehk väheneb ruumala, kuna tihedus on massi suhe 
ruumalaga ja mass jääb muutumatuks, siis mida väiksem on ruumala, seda suurem tihedus. Tahke aine 
ja  lahusti  segunemisel  on  tihedus  samuti  suurem,  sest  tahke  aine  lahustub  lahuses  ning  aine(NaCl) 
osakesed jaotuvad ühtlaselt kogu lahusti  mahus . 
5.  Kui  suur  on  200  g  lahuse  ruumala,  kui  tihedus  on  1,08  g/cm?  Kui  palju  on  sellises  lahuses 
lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? 
𝑚
𝑉 =    
𝜌
200
𝑉 =  
= 185,2 𝑐𝑚3 
1,08
m
m
C% =   aine ∗ 100% → m
lahus ∗ C% 
m
aine =
lahus
100%
200 ∗ 23%
maine =
= 46 g 
100%
 
 
6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 
Lahuse koostist väljendatakse massiprotsendis e protsendilisuses C%;  molaarse konsentratsiooniga e 
molaarsusega CM 
7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? 
Näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: 
m
C% =   aine ∗ 100% 
mlahus
8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, 
teades et  keedusoola mass 250-s  milliliitris  lahuses on 8 grammi? 
Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. 
𝑔
𝑀𝑁𝑎𝐶𝑙 = 58,5
 
𝑚𝑜𝑙
𝑚
8
𝜂
𝑁𝑎𝐶𝑙
𝑁𝑎𝐶𝑙 =  
=  
= 0, 1368  𝑚𝑜𝑙 
𝑀𝑁𝑎𝐶𝑙
58,5
𝜂
0,1368 𝑚𝑜𝑙
𝐶
𝑎𝑖𝑛𝑒
𝑚 =  
=  
= 0,547 𝑚𝑜𝑙/𝑑𝑚3 
𝑉𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠
0,25 𝑑𝑚3
9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsioon ümber protsendilisuseks? 
𝐶%
1000 ∗   𝜌𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗
= 1 ∗ 𝐶
100%
𝑀 ∗   𝑀𝑎𝑖𝑛𝑒 
1 ∗ 𝐶
𝐶% =  
𝑀 ∗   𝑀𝑎𝑖𝑛𝑒  ∗ 100% 
1000 ∗   𝜌𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠
10. Kuidas arvutatakse protsendilisus ümber molaarseks kontsentratsiooniks? 
1000 ∗   𝜌
𝐶
𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗  𝐶% 
𝑀 =  
∗ 100% 
1 ∗   𝑀𝑎𝑖𝑛𝑒
 
11. Milliste lahuste ( gaasilised , vedelad või  tahked ) korral saab kasutada komponentide 
sisalduse suuruse  väljendamiseks  molaarsust? 
Molaarsust saab väljendada kõikide lahuste puhul. Vedelik, gaas .  
Vedelik: NaCl lahus Gaas: CO2 
12. Kuidas te määrasite katseliselt NaCl-i sisaldust liiva-soola segus? 
Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi 
tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. 
Lahustasin  liiva-soola  segu  3  korda  destilleeritud  vees  ning  filtreerisin  seda  peale   igat   lahustamist. 
Mõõtsin   areomeetriga  filtreeritud  soolalahuse  tiheduse  ning  arvutasin  vastavalt  tabelile  soola 
protsendilise 
sisalduse 
lahuses(1). 
Seejärel 
arvutasin 
NaCl 
massi 
lahuses.(2) 
𝐶
𝐶% = 𝐶
2% −   𝐶1%
1% +  
∗ (𝜌 − 𝜌
𝜌
1) 
2 −   𝜌1
13. Kuidas te arvutasite soola massi liiva-soola segus? 
𝐶%
𝐶%
𝑚𝑎𝑖𝑛𝑒 =   𝑚𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗  
=   𝑉
  
100%
𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗ 𝜌𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠   ∗   100%
14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist 
sisaldust tiheduse järgi? 1 sool. 
 
 
Laboratoorne töö 2: Lahuse kontsentratsiooni määramine 
1.Mida  nimetatakse  mõõtelahuseks  ja  milleks  seda  kasutatakse?  Millise  täpsusega  antakse 
mõõtelahuse kontsentratsioon? 
Viimast, 
teadaoleva 
kontsentratsiooniga 
lahust, 
nimetatakse 
mõõtelahuseks. 
Mõõtelahuse 
kontsentratsiooni  põhiliseks   väljendusviisiks   on  molaarsus,  mis  antakse  täpsusega  viis  tüvekohta  (nt 
1, 2345   M).  Teades  mõõtelahuse  mahtu  ja  kontsentratsiooni,  uuritava  lahuse  mahtu  ning  antud 
reaktsiooni  võrrandit,  on  võimalik  välja  arvutada  uuritavas  lahuses  olnud  lahustunud  aine  kogust  ja 
lahuse kontsentratsiooni 
2. Mis on tiitrimine ? 
Mõõtelahuse lisamine uuritavale lahusele. 
3.Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! 
*Stöhhiomeetriapunkt    e.   ekvivalentpunkt   on  süsteemi  (lahus  keeduklaasis  või  koonilises  kolvis) 
seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 
Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? 
Seda on võimalik määrata indikaatoritega. Antud töös kasutatud indikaatorina fenoolftaleiini, mis on 
happelises  lahuses  värvitu,  kuid  aluselises  lahuses  punane,  ja  metüülpunast,  mis  on  happelahuses 
punane, kuid aluselises lahuses kollane. 
4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. 
HCl + NaOH  → NaCl + H2O 
5.  Milline   töövahend   on  bürett?  Kuidas  ja  milleks  te  seda  kasutasite?  Millise  täpsusega  
tuleb võtta lugem büretilt?  
Bürett  on  koonusekujuline  laboriseade.  Klaaspalliga  kummitoru  abil  on  võimalik  büretist  vedelikku 
tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja 
lastava  aine  hulk  lahuses  selline,  mis  muudab  indikaatorite  värvi.  Lugem  võetakse  büretilt  0,05  cm3 
täpsusega. 
6. Milline töövahend on  pipett ? Kuidas ja milleks te seda kasutasite?  
Pipett  on  mõõtenõu,  mis  võimaldab endasse  imeda  väikseid  vedelikukoguseid, et  need  siis  vajalikku 
nõusse  lasta.  Lahuse  kontsentratsiooni  määramisel  kasutati  10  cm3  pipetti  vastava  koguse  happe 
mõõtmiseks koonilisse kolbi, täpse ruumalaga vedeliku koguse jaoks kasutatakse. 
7. Millised andmed on vajalikud, et määrata soolhappe kontsentratsioon tiitrimisega?  
Soolhappe  kontsentratsiooni  määramiseks  tiitrimisega  on  vaja  teada  soolhappe  täpset  kogust, 
mõõtelahuse (antud katses NaOH) täpset kogust ning konsentratsiooni. 
V
 C
NaOH
M NaOH
C

M ,HCl
V
       
HCl
  [mol/dm3] 
 
 
 
8.  Milleks  kasutatakse  indikaatoreid,  mis  värvuse  omandavad   fenoolftaleiin   ja  metüülpunane  
happelises ja aluselises keskkonnas?  
Indikaatoreid kasut. lahuse stöhhiomeetriapunkti (ekvivalentpunkti) määramiseks. Ekvivalentpunkt on 
süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet 
ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 
Fenoolftaleiin  on  happelises  lahuses  värvitu,  kuid  aluselises  lahuses  punane.  Metüülpunane  on 
happelahuses punane, kuid aluselises lahuses kollane. 
9. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon?  
Molaarne konsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide hulka 1l lahuses. 
10.  Arvutada  KOH  lahuse  kontsentratsioon,  kui  20  cm3  selle  lahuse  neutraliseerimiseks  
kulus 50 cm3 0,05 M HCl lahust. 
V
C
HCl
M HCl
C

M ,KOH
VKOH
=(0,05*0,05)/0,02=0,125 
mol/dm3 
 
Laboratoorne töö 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine  
 
1.Millist  karedust  nimetatakse üldkareduseks? 
Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks 
(ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO +3
2
, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei 
ole katlakivi  tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 
 
2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? 
Karedust,  mida  arvutatakse  HCO-3  ja  CO +3
2
  kontsentratsioonide  järgi,  nimetatakse  karbonaatseks 
kareduseks (KK) NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! 
3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? 
Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt ( koguseliselt ) määrata vees HCO-3 ja CO 3
2  sisaldus 
ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus.  
1) üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide 
alusel; 
2)  karbonaatse  kareduse  suurus  arvutatakse  vesinikkarbonaatioonide  (HCO-3)  ja  karbonaatioonide 
(CO23) kontsentratsioonide alusel. 
Kareduse mõõtühikud: 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 
 
4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? 
Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt  lahustuvad orgaanilised ühendid. 
2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 
5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime?  
Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: 
• Leelismetallide  karbonaadid , silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; 
• Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad  – seovad Ca2+ ja Mg2+  ioonid  püsivateks vees 
lahustunud kompleksühenditeks.  
 
 
6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C?  
Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 
2HCO3-= CO -2 
3
+ CO2 + H2O 
Sellest  tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: 
Ca2+ + 2HCO3- = CaCO3 → + CO2 + H2O 
Mg2+ + 2HCO3- = Mg(OH)2 → + 2CO2 
Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 
 
7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus?  
Vee  karbonaatse  kareduse  määramiseks  lisasin  uuritavasse  vette  MO  või  MP  indikaatorit.  Seejärel 
tiitrisin  vett  soolhappelahusega  seni  kuni  vedeliku  värvus  muutus  jäädavalt  punaseks.  Selleks 
protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus .  
 
Tulemuseks sain 1,5 [mmol/dm3]. 
8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust?  
1) triloon-B 0,025 M lahust kasutasin, et määrata vee  üldkaredus ; Lisasin uuritavasse vette puhverlahust 
ja  indikaatorit(lahus  muutus  lillaks),  tiitrisin  triloon-B  0,025  M  lahust  vette  kuni  vesi  jäi  jäädavalt 
siniseks . 
2)  triloon-B  0,005  M  lahust  kasutasin,  et  määrata  pehmendatud  vee   jääk   üldkaredus;  Lisasin 
pehmendatud vette puhverlahust ja indikaatorit(lahus muutus lillaks), tiitrisin triloon-B 0,005 M lahust 
vette kuni vesi jäi jäädavalt siniseks. 
9. Mis on ioonvahetajad? 
Ioonvahetajad  on  ained,  mis  elektrolüüdi  lahusega  kokku  puutudes  vahetavad  oma  ioone  lahuse 
samamärgiliste ioonidega.  
10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud  veele sarnast vett?  
1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 
2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed . 
11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. 
On  küll  võimalik.  Näiteks  7...8%-lise  naatriumkloriidilahusega,  mis  küllastab  kationiidi  taas  Na+ 
ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid.  
12.  Vee  karbonaatne  karedus  on  2,8  ja  üldkaredus  4,5  mmol/dm3.   Kumba   näitaja  järgi  saab 
arvutada vee  keetmisel  moodustuva katlakivi massi? 
Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning 
karbonaatne  karedus  vesinikkarbonaatioonide( HCO3 )  ja  karbonaatioonide(CO3)  alusel.  Teame,  et 
karedas  vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas— katlakivi, 
13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 
vee 
keetmisel? 
(Karedus 
on 
tingitud 
ainult 
kaltsiumi 
ioonidest.) 
 
Laboratoorne töö 4. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 
1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi  aparaadis . 
Kippi   aparaat   koosneb  kolmeosalisest  klaasnõust.  CO2  saamiseks  pannakse  keskmisse  nõusse 
paekivitükikesi.   Soolhape  valatakse  ülemisse  nõusse,  millest see  voolab  läbi toru  alumisse nõusse ja 
edasi  läbi  kitsenduse,  mis  takistab  lubjakivitükkide  sattumist  alumisse  nõusse,  keskmisse  nõusse. 
Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile  
CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + H2O + CO2 ↑  
2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist  tihedust  õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ? 
Tarvis  läheb  CO2’e  ballooni,  korgiga  varustatud  seisukolbi,  kaalusid,  mõõtesilindrit,  termomeetrit  ja 
baromeetrit.  Esmalt  tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga  märge  korgi alumise serva kohale. Seejärel 
kaaluda   kolb   koos  korgiga  ning  märkida  üles  mass  m1.  Järgmiseks  tuleb  juhtida  balloonist 
süsinikdioksiidi  7-8  minuti  vältel  kolbi.  Jälgida,  et  vooliku  ots  ei  oleks  tihedalt  vastu  kolvi  põhja. 
Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m2’e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga 
senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita, kuni 
viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri 
abil määrate õhutemperatuur  [T] ja –rõhk [P] katse sooritamise hetkel. 
P V  T
V 
0
0
P  T
Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): 
0
 
M


gaasg / mol 
g
0
 
 

g dm
õhk


22 
1 29 /
3
4 dm / mol
0
3
3
dm
õhk

Leida õhu tihedus normaaltingimustel 
 
 
m
0
  V ,
õhk
õhk
0 g 
Õhu tihedus kaudu leida õhu mass 
 
 
m  m  m
3
1
õhk g 
Arvutada kolvi ning korgi mass 
 
m
 m  m ,
CO
2
3 g 
Leida süsinikdioksiidi mass 
2
 
mCO
D
2
 m
Lõpuks saab leida CO
õhk
2 suhtelise tihedus õhu suhtes 
 
 
3. Millised parameetrid  ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu ? 
Üles  tuleb  märkida  õhutemperatuur  ja   õhurõhk   antud  ruumis,  kuna  hilisemate  arvutuste  tegemisel 
mõõdetud  gaasi  ruumalaga  tuleb  see  üle  viia  normaaltingimustele  ja  selleks  on  tarvis  õhurõhku  ja  –
temperatuuri. 
 
 
4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: 
 
a.)  normaaltingimustel;  P  =  b.)  standardtingimustel  P  = 
101 325Pa T = 273.15K V =  100 000Pa T = 273.15K V = 
22.4dm3/mol 
22.7dm3/mol 
5. Kui suur on õhu keskmine  molaarmass , kuidas see on leitud ? 
96
28

0
29 g / mol
Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku  vahekord  õhus on 
 
Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol 
M
 8
0 
02
28
 ,
0 2 
00
32
 29g / mol
ja hapniku molaarmass 32,00g/mol saame 
õhk
 
6. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu ? 
Kui temperatuuri muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Gay  Lussac ’i seadus, 
mis väidab, et konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga 
(T). 
V
V
1
2

T
T
  1
2  
7. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu ? 
Kui rõhu muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Boyle’i- Mariotte ’i seadus, mis 
väidab, et konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga 
(P).  
P
V
1
2

P
V
2
1  
8. Hapniku ruumala normaaltingimustel on 20,0 liitrit. Arvutada: 
a.) kui suur on sellise koguse hapniku mass 
b.)  kui  suur  on  sellise  koguse  hapniku  ruumala 
40C ja 1.5atm juures 
m
PVM
P V
P V
P V  T
PV 
RT  m 
0
0
1
1
0
0
1

 V 
M
RT
1

 
T
T
T
P
0
1
0
1
 
Pa  m3
1 20  (273 15
 40)
R 
3
8 14
3

V 

3
15 dm
mol  K
3
3


1
,V
20 10 m  
273 15
 5
1
 
101325  20 10 3
 32
m 

6
28 g
314
8

15
273
 
 
9. Leida 20 g CO2(g) maht 15 atm ja 30C juures. 
m
mRT
atm  dm3
PV 
RT  V 
R 
0
0 82
 
M
MP            
mol  K  
20  082
0
 (
15
273
 30)
V 

l
75
0
01
44
15
 
10. Mitu atm ja mitu mmHg on 2 MPa?  
2 Pa=15001,23 mmHg ja 19,74 atm 
11.  Mida  väljendab  suhe  mCO2  / mõhk ,  kui  gaaside   massid   on  mõõdetud  ühesugusel  rõhul, 
temperatuuril ja ruumalal?  
Väljendab ühe gaasi tihedust teise gaasi suhtes.(gaaside masside suhe) 
12. Miks tuleb viia CO2 molaarmassi määramisel gaasi ruumala kolvis normaaltingimustele?  
Sest meil on teada ainult õhu tihedus normaaltingimustel 
13. Milliseid  gaase  on võimalik saada Kippi aparaadi abil?  
CO2-te, 
 
Laboratoorne  töö  5  Metalli  massi  määramine  reaktsioonis 
eralduva gaasi mahu järgi  
 
1.  Kuidas  viia  gaasi  maht  normaaltingimustele,  kui  teame  mahtu  mingitel  muudel  tingimustel 
(tuua valem)?  
 
 P1 V1        P2 V2        P0 V0 
---------
-----------= ---------- 
  T1              T2              T0 
2. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala(katse.kirjeldus)?  
sättisin  büretid  nii,  et  vee  nivoo  oleks  mõlemas  ühekõrgune(sain  V1).  Pärast  metallitükki  asetamist 
katseklaasi ja pärast keemilise reaktisooni lõppu vee nivoo  büretis  muutus.liigutasin büretti nii,et  nivood  
oleksid jälle võrdsed ja saan V2. H2 maht on siis V2-V1 
3. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud  veeauru rõhu suuruse süsteemis? 
 tabelist, kus on antud H2O  rõhud  sõltuvalt temperatuurist (katse sooritamise.momendil) 
4.  Kirjutage  magneesiumi  ja  alumiiniumi  reageerimisel  soolhappega  toimuvate  reaktsioonide 
võrrandid.  
Mg + 2HCL= MgCl2+H2         2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 
5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses olema vee nivood mõlemas büretis 
ühekõrgusel? 
Selleepärast et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga. 
6.  Kas  metoodikaga,  millega  määrasite  metalli  massi,  on  võimalik  määrata  CaCO3  sisaldust 
lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? 
Peaks  saama,  sest  Ca  on  aktiivne   metall   ja  ta  asub  metallide  pingereas  vesinikust  eespool  ja  suudab 
happest  vesiniku välja tõrjuda. 
7. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? 
n=1 mol   Vm=22,4 dm3/mol 
n=V0/22,4 => V0=1*22,4=22,4 dm3 
8. Kui suur on vesiniku molaarmass?  
m(H)=1g/mol 
9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? 
Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude  summaga . 
10. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25±C 
ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. 
[564 cm3] 
 
  
Laboratoorne töö 6 
 
1.Mida näitab metallide pingerida?  
Näitab metallide järjestust keemilise aktiivsuse järgi. 
2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas?  
Pingereas  vesinikust  eespool  on  aktiivsed  metallid,  mis  reageerides  lahjendatud  mitteoksüdeerivate 
hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. 
Mida enam pingereas vesinikust vasakul on metalli, seda kergemini loovutavad selle metalli  aatomid  
elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem 
on  tema  ioone  redutseerida  tagasi  metalliks.  Negatiivsema  potentsiaaliga  metall  tõrjub  välja  temast 
positiivsema potentsiaaliga (suurema E ±väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest 
3. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks?  
Teiste  elektroodide  (metallide  või  ka  muude  redokssüsteemide)  potentsiaale  vesinikelektroodi suhtes 
standardolekus, nad on toodud käsiraamatutes vastavate tabelitena. 
4. Kuidas tekib  galvaanipaar ?  
Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. 
Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 
5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse?  
Redokspotentsiaalide vahe ¢E, mille arvutamisel lahutatakse katoodi potentsiaalist anoodi potentsiaal. 
Toimuvate reaktsioonidekorral on redokspotentsiaalide vahe positiivne suurus. 
6. Milles seisneb metallide  korrosioon ? Millised on korrosiooni peamised liigid?  
Korrosioon on materjalide  hävimine , mis on tingitud: 
² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); 
² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. 
Korrosiooni peamisteks liikideks 
² keemiline korrosioon 
² elektrokeemiline korrosioon 
² biokorrosioon 
² erosioonkorrosioon 
7.  Kuidas  kaitsta  metalli  korrosiooni  eest?  Kaitsekatetega,  inhibiitoritega  ja  elektrokeemiliste 
meetoditega. 
Kaitsekatted 
1.1.  Metallkatted. Raua võib  katta  elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, 
Pd  jt)  või  metallide  sulamitega.  Kuna  tsingi  potentsiaal  on  raua  potentsiaalist  negatiivsem, 
oksüdeerub galvaanipaaris  tsink . Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus  leiduva  CO2-ga ja 
tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 
 
1.2.  Oksiid-  ja  fosfaatkatted.  Metallkattega  võrreldes  vähemefektiivsed,  aga  sobivad  hästi 
atmosfäärikorrosiooni  tõrjeks  ja  on  heaks  aluspinnaks  värvidele.  Oksiidikihiga  katmist 
rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua 
pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 
 
1.3.  Värvkatted ja kaitsemäärded. 
 
2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale ( karbamiid , urotropiin, NaNO2 , polüfosfaadid, 
kromaadid).   Inhibiitorid   vähendavad  oluliselt  korrosiooni  kiirust.  Kasutatakse  sageli  tööstuses,  kus 
metallid  puutuvad  kokku  happelahustega  (ka  näiteks  katlakivi  eemaldamise  lahustes,  autode 
jahutusvedelikes). 
 
3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 
3.1  Protektorkaitse . 
3.2 Katoodkaitse. 
3.3 Anoodkaitse. 
 
  8. Milles seisneb protektorkaitse? 
Protektorkaitse  puhul  kinnitatakse  korrodeeruva  metalli  külge  aktiivsemast  metallist  plaadike: 
moodustub  galvaanielement,  milles  korrodeerub  aktiivsem  metall.  Sel juhul  metallplaat  korrodeerub, 
põhimetall  aga  säilib.  Protektorkaitset  rakendatakse  näiteks  laevakerede  kaitseks:  rauast  laevakerele 
kinnitatakse Zn - protektor. 
9. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse? 
Inhibiitorid  on  protsessi  või  reaktsiooni   pidurdavad   või  takistavad  ained.  Vähendavad  oluliselt 
korrosiooni  kiirust.  Kasutatakse  sageli  tööstuses,  kus  metallid  puutuvad  kokku  happelahustega  (ka 
näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 
10.  Millised  reaktsioonid  toimuvad,  kui  HCl  lahuses  olev  tsingigraanul  viia  kontakti 
vasktraadiga? 
Anood : Zn(t)-2ē=Zn2+(t,v) 
Katood : 2H+(v)+2ē=H2(g) 
11. Milline  reaktsioon  toimub, kui alumiiniumigraanul panna CuCl2 vesilahusesse? 
2Al+3CuCl2=2AlCl3+3Cu 
 
12. Kuidas korrodeerub tinatatud raudplekk? 
Plekiservade  ümbruses  on näha sinist  värvust,  ehk  tekivad  lahusesse  Fe2+  ioonid  (korrodeerub  raud). 
(Lahuseks väävelhappelahus , kuhu lisatud K3[Fe(CN)6]). 
13. Millised metallid on korrosiooni korral anoodiks järgmistes paarides:  
Fe – Zn; -Zn.   
 
Fe – Sn; -Fe 
Fe – Al; -Al 
 
 
Cu – Al; -Al 
 
ja Sn – Zn? –Zn 
 
(määratakse 
metallide pingerea  alusel) 
14. Millised metallid hävivad korrosiooni korral järgmistes galvaanilistes 
paarides: 
Cu – Fe; -Fe 
 
 
Sn – Fe; -Fe 
Al – Fe; -Al 
 
 
Zn – Al –Al 
 
ja Zn – Sn? –Zn 
 
 
(anood hävib) 
15. Kuidas tõestakse Fe2+ ioonide olemasolu lahuses? 
 Fe2+ ioonide  tõestamiseks  lahuses  kasutatakse  kaaliumheksatsüanoferraat(III)  lahust.  Kui  lahuses  on 
Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega.  
 Tõestusreaktsiooni võrrand: 3FeSO4(v) + 2K3[Fe(CN)6](v) = Fe3[Fe(CN)6]2(t,v) + 3K2SO4(v)  
 Tõestusreaktsiooni  läbiviimiseks  ja  tekkiva  ühendi  värvuse  kindlakstegemiseks  valada  katseklaasi 
umbes  2  cm3  destilleeritud  vett,  lisada  kolm  tilka  raud(II) sulfaadi   lahust  ning  seejärel  kaks  tilka 
K3[Fe(CN)6] lahust. 
 
16. Miks katses tsingitud raudplekiga tekkis K3[Fe(CN)6] lisamisel lahusesse kollakasvalge sade? 
(Tsink hävineb, läheb ioonideks?) 
 
17. Milliste metallide või metallipaaride katsetuste korral läks K3[Fe(CN)6] lisamisel katselahus 
siniseks? 
Raud ja tsink. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel läheb katselahus siniseks.