Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pidurisüsteemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Pidurisüsteemid #1 Pidurisüsteemid #2 Pidurisüsteemid #3 Pidurisüsteemid #4 Pidurisüsteemid #5 Pidurisüsteemid #6 Pidurisüsteemid #7 Pidurisüsteemid #8 Pidurisüsteemid #9 Pidurisüsteemid #10 Pidurisüsteemid #11 Pidurisüsteemid #12 Pidurisüsteemid #13 Pidurisüsteemid #14 Pidurisüsteemid #15 Pidurisüsteemid #16 Pidurisüsteemid #17 Pidurisüsteemid #18 Pidurisüsteemid #19 Pidurisüsteemid #20 Pidurisüsteemid #21 Pidurisüsteemid #22 Pidurisüsteemid #23 Pidurisüsteemid #24 Pidurisüsteemid #25 Pidurisüsteemid #26 Pidurisüsteemid #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tooma9 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
pptx

Õhkpidurid

Õhkpidurid Koostaja :Sten Jürgenson Juhendaja :Kalmer Puul Jõhvi 2013 Õhkpiduriseade võib olla üheharuline või kah eharuline. Üheharuline piduriseade Pidurdamiseks vajalik suruõhk liigub rataste pidurimehhanismideni üht (dubleerimata) torustikku pidi. Lekke korral sõidukit sõidupiduriga pidurdada ei saa. Seetõttuseda süsteemi tänapäeval veokitel enam ei kasutata. Kaheharuline piduriseade Enne EBS kasutuselevõttu oli Euroopa Liidus standardiseeritud ja kasutusel kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga. Paagis oleva suruõhu abil tekitatakse veoki aeglustamiseks vajalik pidurdusjõu d. Sõidukijuht reguleerib pidurdamise tõhusust jalgpidurikraani (3) pedaalile vajutades. Pidurikraani ja torustik

Autode hooldus
thumbnail
33
doc

Õhkpidurid teoreetiline suur osa

.....4 Ülesande lahendamise näide..........................................................................................5 Komponentide paigutus..................................................................................................6 Vedrupiduri kamber..........................................................................................................7 Pidurinarre, automaatne reguleerimine ........................................................................8 Piduri pööravõll ...............................................................................................................9 Ketaspidurid....................................................................................................................10 Kompressor....................................................................................................................11 Õhukuivati .............................................................................................

Õhkpidurid
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

*õhupaakide täitmise järjekorra elektrooniline tagamine *energia kokkuhoid suruõhuga täitmisel, sest täidetakse ainult seda õhupaaki, kus oli õhukulu. Knorr-Bremse vaatleb pidurusüsteemi kõiki osi ­ pneumaatikat, mehaanikat ja elektroonikat tervikuna. Sellest tulenevalt haarab Knorr-Bremse toodang: *pidurisüsteemi ja õhkvedrustuse juhtimine(kõikvõimalikud klapid, kraanid) *elektroonika: ABS ­ blokeerimatud piduid ASR ­ veojõukonroll EBS ­ elekroonilised pidurisüsteemid ESP ­ stabiilsuskonroll. Veduk Volvo FH12 4x2 on maailma esimene veoauto, millel ESP kuulub põhivarustusse. Autole paigaldatud rooli pöördenurga ja külgkiirenduse andurite andmeil määratakse stabiilsuse kadumise oht, olukorra päästmiseks aktiveeritakse mõni rattapiduriest ja vähendatakse mootori momenti. Väheneb kaadumise(ümbermineku) oht järskudes kurvides, hoitakse ära külglibisemine libedal teel või auto ja haagise nihverdumine (kokkukäändumine). ESP sai

Auto õpetus
thumbnail
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun