Pidurisüsteemid (0)

Sele 5. Piduriseadmete paiknemine veokil (allikas: Knorr)
EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge ). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil.
Esirataste pöörlemissageduse- ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini " Pidur " kaudu.
Väljalülitatud aku ( mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBS-i sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem.

• Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN- andmesiini "Ajamiahel" kaudu.
  
• Haagise pidurisüsteemiga on ühendus 7-pooluselise pistikupesa kaudu, kus pidurite juhtimiseks on ühendused 6 (CAN High) ja 7 (CAN Low).
  
• Andmeedastus ESP anduritele toimub CAN-andmesiini " Andur " kaudu.
  

EBS piduriseade koosneb järgmistest osadest:

• Kompressor ;
  
• Suruõhu ettevalmistamise seade;
  
• Juhtplokk ;
  
• Pedaali asendi andur (sõidupidurikraan);
  
• Proportsionaalne releeklapp;
  
• ABS rõhureguleerimisklapid;
  
• Tagasilla rõhureguleerimismoodul;
  
• Liiasusklapp;
  
• Haagisepidurite juhtimisklapp;
  
• Kontrolliseadmed (rõhuandurid, rõhulülitid, manomeetrid, märgutuled, kuvar).
  

EBS piduriseadet on pidevalt arendatud ja täiustatud. Seetõttu võib konkreetse veoki või bussi piduriseade erineda eelpool loetletust . Näiteks võib olla kokku ehitatud juhtplokk, pedaali asendi andur ja proportsionaalne releeklapp. Selline seade kannab nime EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU).
Tehnohoolduse juhised

• Mistahes tööde tegemiseks EBS pidurite juures on vajalik eriväljaõpe. Seadete muutmiseks on vajalik PIN kood.
  
• Kindlusta sõiduki paigalolek.
  
• Varuosadena tohib kasutada ainult WABCO, Knorr ja valmistajatehase poolt lubatud detaile. Jälgi seadme varuosakoodi kokkulangevust.
  
• Seadmeid remontida ei tohi, lubatud on ainult asendamine.
  
• Enne seadme osandamist sõidukilt veendu, et süsteemi vastavas harus pole suruõhku.
  
• Ära kasuta seadmete tolmust puhastamiseks suruõhku. Silmade vigastuse oht.
  
• EBS– iga veoki pidurite kontrollimisel stendil jälgi margikohaseid juhiseid, et süsteem lülituks kontrollreźiimi (ei arvesta rõhu määramisel tühja sõiduki massi).
  

Multifunktsionaalses suruõhuseadmes Air Processing Unit (APU) on ühendatud järgmised komponendid:

• õhukuivati;
  
• rõhuregulaator;
  
• nelikklapp;
  
• kaitseklapp;
  
• rehvide pumpamise klapp (kontrollklapp);
  
• 2 tagasilöögiklappi.
  

Sele 6. Suruõhuseade APU (allikas: WABCO)
Seadmega koos võivad olla ka rõhuandurid, mis mõõdavad suruõhu rõhku piduriharudes. Võrreldes eraldi paiknevate osadega on niisugune seade kompaktsem, odavam ja töötab kiiremini. Analoogsed teiste tootjate seadmed kannavad nimesid EAC, ECAM jms..
FuelGuard™ on uuema põlvkonna suruõhuseade. Temas on samuti ühitatud õhukuivati, nelikklapi ja rõhuandurite funktsioonid. Seade ühendatakse CAN- võrgu kaudu veoki muude süsteemidega.
Sele 7. Suruõhuseade FuelGuard™ (allikas: WABCO)
Lisaks on tal kompressori elektroonilise juhtimise funktsioon (ESS), mis võimaldab kompressori kiiret käivitamist mootoriga pidurdamise ajal. Kompressori silindripeas paikneb eriline tühikäiguklapp. Kompressorist süsteemi viivas suruõhu torus ja õhukuivatis säilib rõhk ka kompressori tühikäigu ajal. See võimaldab isegi lühikesel mootoriga pidurdamisel kompressorit kohe käivitada ja suruõhku lisaks toota.
Eelised:

• optimaalne kompressori kasutamine;
  
• aastane kütuse sääst kuni 1000 l;
  
• väiksemad paigaldus- ja hoolduskulud.
  

Pildigalerii
Suruõhuseade EAC (foto: Knorr)
Tühikäiguklapiga kompressor (allikas: Knorr)
Seade koosneb pedaali asendi anduritest ja sõidupiduri kraanist. Tal on 2 sõltumatut elektrilist ja 2 pneumaatilist haru. Andurid edastavad EBS-i juhtplokile infot pedaali asendi kohta. Pidurduse algus edastatakse juhtplokile lüliti abil. Elektropneumaatilise süsteemi rikke korral töötab tavalise pidurikraanina.
Sele 8. Pedaali asendi andur (allikas: WABCO)
Sele 9. Pedaali asendi anduri lõige (allikas: WABCO)
Sisendid :

• 11 ja 12 – sõidupiduri paakidest;
  
• 4- juhtsignaal liiasusklapilt;
  
• Andurite toide .
  

Väljundid:

• Lülitussignaal (sõidupiduri rakendumine ) juhtplokile;
  
• Pingesignaal (pedaali käik) juhtplokile;
  
• 21- liiasusklapile (tagasilla pidurdamine EBS rikke korral);
  
• 22- proportsionaalsele releeklapile (esisilla pidurdamine EBS rikke korral).
  

Pedaali mõõdetud käiku tõlgendatakse juhi poolt soovitud sõiduki aeglustuse nimiväärtusena ja see muundatakse EBS juhtplokis esisilla, tagasilla ja haagise rõhkude nimiväärtusteks. Rõhu määramisel arvestatakse pidurihalduse lisafunktsioone, ABS/ASR ja stabiilsuskontrolli ESP.
EBS-i rikke korral töötab sõidupiduri kraan . Kraani ülemine haru juhib liiasusklapi kaudu tagasilla pidurdamist ja alumine haru proportsionaalse releeklapi kaudu esisilla pidurdamist.
Proportsionaalne releeklapp suunab vastavalt EBS-i juhtploki signaalile suruõhu esisilla pidurikambritesse.
Sele 10. Proportsionaalne releeklapp (allikas: WABCO)
Sele 11. Proportsionaalse releeklapi lõige (allikas: WABCO)
Juhtplokist saadud signaali alusel avab proportsionaalne magnetklapp suruõhu pääsu kolvipealsesse ruumi, kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ja suruõhk pääseb avast 1 ava 2 kaudu pidurikambritesse. Pidurdusrõhu etteantud nimiväärtuse saavutamisel sisselaskeklapp sulgub ja pidurdamine toimub püsival suruõhu rõhul. Paralleelselt saadab rõhuandur (P/U) EBS-i juhtplokki tagasi pingesignaali, mis on proportsionaalne pidurdusrõhuga kambrites. Pidurduse lõpul lastakse kasutatud suruõhk ava 3 kaudu välisõhku.
EBS-i rikke korral tüürib proportsionaalne releeklapp koos pidurikraani alumise haruga ava 4 kaudu esisilla pidurdusrõhku, lastes avas 1 olevat suruõhku avasse 2 proportsionaalselt pedaalile vajutamisele. Pidurdamise lõppedes laseb klapp kasutatud suruõhu välisõhku.
Alljärgneval selel on kujutatud veoki MAN näitel piduri keskseadmega skeemi 4S/3M:
Sele 12. Piduri keskseadmega veoki skeem 4S/3M (allikas: MAN)
A402- EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU), B119...B122- ratta pöörlemissageduse andur, B332...B335- piduriklotside kulumise andurid, Y264- tagasilla rõhureguleerimismoodul, Y368-liiasusklapp, Y278- haagisepidurite juhtklapp , X317- haagise pistikupesa, 1- toitepinge, 2- CAN-andmesiin.
Skeemil kujutatakse õhutorusid pideva joonega ja elektrijuhtmeid punktiirjoonega.
Pildigalerii
Compact CBU (allikas: WABCO)
Alljärgneval selel on kujutatud veoki MAN näitel piduri keskseadmega skeemi 4S/4M:
Sele 13. Piduri keskseadmega veoki skeem 4S/4M (allikas: MAN)
A402- EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU), Y125...Y126- esisilla rõhureguleerimisklapp, B119...B122- ratta pöörlemissageduse andur, B332...B335- piduriklotside kulumise andurid, Y264- tagasilla rõhureguleerimismoodul, Y368- liiasusklapp, Y278- haagisepidurite juhtklapp, X317- haagise pistikupesa, 1- toitepinge, 2- CAN-andmesiin.
Skeemil kujutatakse õhutorusid pideva joonega ja elektrijuhtmeid punktiirjoonega.
Tagasilla mooduli ülesandeks on reguleerida pidurdusrõhku kummagil tagarattal eraldi. Tal on oma elektroonikaplokk, millele annavad infot tagarataste pöörlemissageduse andurid ja milline arvutab EBS-i juhtploki signaali alusel tagapidurite pidurdusrõhu. Moodul täidab ühtlasi rõhureguleerimisklappide funktsiooni.
Sele 14. Tagasilla I põlvkonna rõhureguleerimismoodul (allikas: WABCO)
Sele 15. I põlvkonna tagasilla mooduli lõige (allikas: WABCO)
Sisend :

• 11 ja 12 - I ja II haru õhupaakidest;
  
• 13 - suruõhk liiasusklapist EBS-i rikke korral;
  
• Pidurdusrõhu väärtus EBS-i juhtseadmelt(CAN-siini kaudu);
  
• Tagarataste pöörlemiskiirus anduritelt.
  

Väljund:

• 21 - vasakpoolne pidurikamber ;
  
• 22 - parempoolne pidurikamber;
  
• 23 - liiasusklapi juhtimine.
  

Selel kujutatakse tagasilla moodulit sõiduasendis. Pidurdamisel lülituvad kummagi kanali elektromagnetklapid ümber nii, et suletakse ühendus välisõhuga ja avatakse avade 11 ja 12 kaudu suruõhu pääs läbi avade 21 ja 22 tagasilla pidurikambritesse. Vajaliku pidurdustõhususe saavutamisel suletakse suruõhu pääs pidurikambritesse ja sõiduk pidurdab pedaali asendiga määratud viisil. Pidurduse lõpul lülituvadelektromagnetklapid tagasi algseisu ja pidurikambrite suruõhk väljub välisõhku. P/U andurid informeerivad juhtplokki igal ajahetkel pidurdusrõhust.
Kui mingil põhjusel tagasilla moodul ei tööta, antakse suruõhku liiasusklapi kaudu tagapidurite kambritesse otse läbi mooduli ava 13.
WABCO II põlvkonna moodul on kasutusel alates 2004.aastast. Sünkroniseeriv magnetklapp on analoogne haagise mooduliga. Andmevahetuse kiirus 500 Kbit/ s. Koos selle mooduliga kasutatakse 3 avaga liiasusklappi. II põlvkonna moodul täidab samu ülesandeid, mis I põlvkonna moodul (vt. vastav ptk.). Alates 2006.a. on kasutusel III põlvkonna rõhureguleerimismoodul. Ta sarnaneb II põlvkonna moodulile kuid muudetud on avade asetust ja liiasusklapp kinnitub äärikuga vahetult tagasilla mooduli külge.
Sele 16. Vasakul II põlvkonna- ja paremal III põlvkonna tagasilla moodul (allikas: WABCO)
Sele 17. II põlvkonna tagasilla mooduli lõige pidurdusrõhu hoidmise asendis osalisel pidurdusel (allikas: WABCO)
Sele 18. Liiasusklapp (allikas: WABCO)
Sele 19. Liiasusklapi lõige (allikas: WABCO)
Sisend:

• 1 - Õhupaagist;
  
• 41 - pedaali asendi andur (tagapiduri juhtimine EBS-i rikke korral);
  
• 42 - juhtrõhktagasilla rõhureguleerimismoodulist;
  
• Releejuhtimine EBS-i juhtplokist.
  

Väljund:

• 2 - tagasillarõhureguleerimismoodulisse EBS-i rikke korral;
  
• 43 - jalgpidurikraani (esisilla piduri sünkroniseerimine).
  

Liiasusklapp korras EBS puhul ei tööta. 3/2-suuna klapp takistab suruõhu pääsu avast 1 avasse 2. EBS-i rikke korral pääseb suruõhk avast 1 avasse 2 ja tagasilla mooduli kaudu tagapidurikambritesse. Lisaks sünkroniseeritakse ühenduse 43 kaudu tagasilla ja esisilla pidurite tööd.
Tema ülesandeks on juhtida haagisepidurite tööd kui seda ei saa mingil põhjusel teha CAN- andmesiini (veoki ja haagise vahelise juhtme) kaudu. Haagise juhtklapp muudab EBS-i juhtseadmest lähtuva elektrilise signaali releeklapi juhtimisrõhuks. Veoki EBS-i rikke puhul saab haagise pidurdusrõhku määrata ka jalgpiduri- või seisupidurikraani abil.
Sele 20. Haagisepidurite juhtimisklapp (allikas: WABCO)
Koosneb:

• Proportsionaalne magnetklapp;
  
• Releeklapp;
  
• Kaitseklapp (vooliku katkemise puhuks);
  
• Rõhuandur.
  

Sele 21. Haagisepidurite juhtimisklapi lõige (allikas: WABCO)
Sisend

• 11 - õhupaagist;
  
• 43 - seisupiduri kraanist;
  
• 42 – jalgpiduri kraanist;
  
• Juhtimisvool EBS-i juhtplokist.
  

Väljund

• 21 - haagise suruõhuga täitmise ühendusotsak (punane);
  
• 22 - haagise pidurite juhtimise ühendusotsak (kollane);
  
• Pingesignaal (haagise pidurivooliku rõhk) EBS-i juhtplokki.
  
• Kui sõiduk on varustatud kuvariga, saab sinna kuvada piduriseadme rikkeid ja veakoode. Kui kasutatakse märgutulesid, on neil alljärgnev tähendus:
  
• Punane märgutuli – viitab piduriseadme tõsisele rikkele, pidurdustõhusus on vähenenud, EBS osaliselt või täiesti töövõimetu.
  
• Kollane märgutuli – viitab piduriseadme vähemohtlikule rikkele, pidurdustõhusus pole vähenenud (näiteks ABS ei toimi).
  
• 
  
• Sele 22. Märgutuled sõiduki armatuurlaual (allikas: WABCO)
  
• Haagise EBS süsteemi vigadest informeerib kollane ABS- märgutuli. Nagu klassikalise piduriseadme puhul, näitavad armatuurlaua manomeetrid suruõhu rõhku I ja II harus.
  
• Pildigalerii
  

MB Actros MP IV näidikud (youtube.com)
MAN TGL näidikud (allikas: MAN)
Haagise EBS (Trailer-EBS) pakub järgmisi eeliseid:

• veoki ja haagise vaheliste pidurdusjõudude optimeerimine (välditakse avariipidurdusi);
  
• kiirem töölerakendumine;
  
• lühem pidurdusteekond ja autorongi parem stabiilsus ( lisaseade Roll Stability Support , RSS);
  
• elektrooniline telgede pidurdusjõudude reguleerimine, vähem osi ja pole käsitsi reguleerimise vajadust;
  
• pidev piduriklotside kulumise kontroll;
  
• laiemad diagnostikavõimalused.
  

Haagistel ja poolhaagistel kasutatakse EBS-i alates 1998. aastast. Neid tohib vedukiga ühendada ainult pistikuga ISO 7638-1996 (7- sooneline, 24V, veokil CAN-andmesiin) või pistikuga ISO 7638-1985 (5- sooneline, 24V, veokil puudub EBS).
Haagiste (poolhaagiste) piduriseadmed on koostatud alljärgnevate skeemide järgi:

• 2S/2M – 2 pöörlemissageduse andurit ja 1 haagise rõhureguleerimismoodul. kasutatakse 1-3- teljelistel õhkvedrustusega poolhaagistel ja kesktelikhaagistel.
  

• 4S/2M - 4 pöörlemissageduse andurit ja 1 haagise rõhureguleerimismoodul; kasutatakse 2-3- teljelistel õhkvedrustusega poolhaagistel ja kesktelikhaagistel.
  

• 4S/2M+1M - 4 pöörlemissageduse andurit ja 1 haagise rõhureguleerimismoodul ning 1 ABS- releeklapp; kasutusel 2-3- teljelistel kesktelikhaagistel.
  

• 4S/3M - 4 pöörlemissageduse andurit ja 1 haagise rõhureguleerimismoodul ning 1 EBS releeklapp; kasutusel 2-5- teljelistel täishaagistel ja 2-3- teljelistel pool- ning kesktelikhaagistel
  

Alljärgneval selel on näidatud poolhaagise EBS piduriseadme varianti 4S/2M. Kasutatakse 4 pöörlemissageduse andurit ja 2 rõhureguleerimiskanalit.
Sele 24. Poolhaagise piduriseade 4S/2M (allikas: WABCO)
1- haagise õhujaotur koos sisemise rõhuanduriga ja pidurilülitiga, 2- haagise rõhureguleerimismoodul koos sisemise rõhuanduri ja liiasusklapiga, 3- rataste pöörlemissageduse andurid, 4- teljekoormuse andur, 5- haagisepidurite vabastuse kraan. Lisaks kuuluvad süsteemi õhupaak, ühendustorud ja juhtmestik.
Tööpõhimõte
Haagise piduriseade aktiveeritakse veoki piduriseadme kaudu ja toimib seejärel veoki süsteemist sõltumatult. EBS korrasolekul määrab haagise rõhureguleerimismoodul kindlaks rataste pidurdusrõhu. Seejuures arvestatakse teljekoormusega (õhkpatjade rõhuga). Poolhaagise mõlemal küljel on 2 rataste pöörlemissageduse andurit. ABS- reguleerimine toimub selle ratta anduri järgi, milline esimesena tuvastab blokeerumise. Pidurdusrõhku reguleeritakse kõikidel ühe külje ratastel korraga.
Haagise pidurite töölerakendamiseks on 3 võimalust:

• Pidurdussoov edastatakse pistikupesa ISO 7638 + CAN (ISO 11992) kaudu haagise EBS moodulile ja moodul määrab pidurirõhu;
  

• Pidurdussoov edastatakse juhtrõhu (kollane ühendusotsak) kujul haagise õhujaoturile kus see muudetakse rõhuanduri poolt elektriliseks signaaliks ja edastatakse haagise EBS moodulile ja moodul määrab pidurirõhu;
  

• Pidurdussoov edastatakse juhtrõhu (kollane ühendusotsak) kujul haagise õhujaoturile, see omakorda määrab pidurirõhu ja suunab suruõhu otse pidurikambritesse (EBS rikke korral). Süsteemi lisafunktsioonid (ABS jms.) nüüd ei toimi.
  

NB! CAN- andmesiini kaudu edastatav pidurdussoov on alati prioriteetne.
Poolhaagise (haagise) veokist lahtiühendamisel rakenduvad automaatselt sõidupidur ja seisupidur . Kui soovitakse haagist liigutada, saab erilise pidurite vabastuskraani abil seda teha. Punane nupp vabastab seisupiduri ja must nupp sõidupiduri.
Tagamaks veokite ja haagiste vahetatavust, on haagise EBS käitamiseks vajalik:

• Kaheharuline õhkpiduriseade suruõhu paagi ja juhtkaabliga;
  

• Haagise pistikupesa on ABS jaoks täielikult komplekteeritud, ka klemmid 6 ja 7 (7 soonega ühendusjuhe, standard ISO 11992 ning ISO 7638).
  

Andmeedastus veokist haagisesse toimub CAN andmesiini " Haagis " (klemmid 6 ja 7) kaudu.
Sele 25. Haagise ühendusjuhe peab olema alati pistikupesas (allikas: WABCO)
NB! Kui haagisesse on integreeritud EBS, aga veoki ja haagise vahel kasutatakse ainult 5 soonega ABS ühendusjuhet, töötab ainult tavaline pneumaatiline juhtimisahel.
Ka siis saab haagist pidurdada elektriliselt reguleeritult, sest haagise juhtplokk saab määrata pidurirõhu nimiväärtuse pneumaatilise juhtimisahela kaudu. Seega jäävad alles kõikrõhureguleerimisfunktsioonid ning pidurdusjõudude reguleerimine nii ALB- anduri abil kui ka ABS abil.
Võimalikud on ka kombinatsioonid EBS-iga veokist koos tavalise haagisega ja ilma EBS-ita veokist ISO 11992 ning ISO 7638 standarditele vastavate haagistega. Mõju haagisele oleneb suruõhu- ja elektritoitest ning veduki ja haagise vahelistest ühendusjuhtmetest.
Tavalistes sõidukites saab haagis toite kahejuhtmelise suruõhusüsteemi kaudu.
Alljärgneval selel kujutatakse täishaagise pidurisüsteemi 4S/3M. Esitelje juhtrataste pidurdusrõhku reguleerib eraldi EBS releeklapp (6). Sellist skeemi kasutatakse ka uuematel poolhaagistel, kus releeklapp reguleerib peamise- ehk viimase telje pidurdusrõhku.
Sele 26. Haagise piduriseade 4S/3M (allikas: WABCO)
1- haagise õhujaotur koos sisemise rõhuanduriga ja pidurilülitiga, 2-haagise rõhureguleerimismoodul koos sisemise rõhuanduri ja liiasusklapiga, 3- rataste pöörlemissageduse andurid, 4- teljekoormuse andur, 5- haagisepidurite vabastuse kraan, 6- releeklapp.
Selel 27 on kujutatud poolhaagise EBS piduriseade Knorr TEBS G2.1 (2S/2M) koos õhkvedrustusega.
Sele 27. Poolhaagise piduriseade 2S/2M (allikas: Knorr)
1- toiteharu filtriga otsak , 2- juhtimisharu filtriga otsak, 3- pistik ISO 1185 (24N), 4- pistik ISO 7638 (EBS), 5- haagisepidurite vabastuse kraan, 6- pidurite õhupaak, 7- rõhureguleerimismoodul TEBS G2, 8- diafragmakamber, 9- ketaspidurimehanism, 10- vedrustuse õhkpadi, 11- vedruakuga pidurikamber, 12- õhkvedrustuse klapp kõrgusregulaatoriga, 13- pöörlemissageduse andur, 14- esitelje tõstepadi, 15- tõstetava esitelje klapp, 16- õhkvedrustuse õhujaotur, 17- kere asendi juhtimiskraan, 18- õhkvedrustuse paak, 19- kontrollklapp, 20- infomoodul TIM G2.
Variandi 2S/2M korral on poolhaagise mõlemal küljel üks ratta pöörlemissageduse andur, mis koos mooduli rõhureguleerimiskanaliga moodustavad ühtse pidurdusrõhu juhtimise kanali. Ülejäänud rataste pidurdurõhu määratakse selle keskväärtuse järgi. Kui andur tuvastab ratta blokeerumise alguse, vähendatakse pidurdusrõhku kõikidel selle külje ratastel. Rõhureguleerimiskanalil on 3 tööasendit:

• rõhu tõus;
  
• rõhu hoidmine;
  
• rõhu langetamine.
  

Piduriseadmega on integreeritud õhkvedrustuse süsteem ECAS. Spetsiaalne kere asendi klapp (12) hoiab sõltumata õhkpatjade koormusest poolhaagise kere kindlas sõiduasendis. Laadimistöödel saab olenevalt laadimisrambi kõrgusest kere asendit käsikraani (17) abil muuta.
Poolhaagisel võib olla automaatne esitelje tõstmise-langetamise seade. Kui koormus seda võimaldab, tõuseb sõidu alustamisel esitelg kiirusel 0...30 km/h automaatselt üles.
Kaasaegsetel poolhaagistel on kasutusel rõhureguleerimismooduliga integreeritud ümberpaiskumisvastane süsteem RSS (Roll Stability System).
Haagisel paiknev infomoodul kujutab endast kuvarit, mis võimaldab andmeid otse lugeda. Näit on neljarealine, igas reas 20 tähemärki. Juhtimiseks on 3 klahvi (vt. pildigalerii). TIM võimaldab juurdepääsu järgmistele andmetele:

• veakoodid ;
  
• süsteemi pinge;
  
• klotside kulumine ;
  
• läbisõit;
  
• RSS rakendumise sagedus;
  
• teljekoormus.
  

Pildigalerii
Haagise moodul (allikas: Knorr)
Haagisepidurite vabastamise kraan (allikas: Knorr)
Haagise infomoodul TIM (allikas: Knorr)
Sõidupidur ei ole mõeldud pikemaajaliseks kestvaks kasutamiseks. Raske autorongi puhul võib tekkida mägedes liiklemisel kergesti olukord, kus sõidupidur kuumeneb üle, tema pidurdustõhusus väheneb või halvimal juhul pidurid lakkavad töötamast. Seepärast kasutatakse raskeveokitel ja ka bussidel lisaks kestvuspidurit.
Vastavalt soovitud aeglustusele võib osa nõutavast pidurdusmomendist saada kestuspiduri EBS kasutamisest. See toimub sõidustabiilsuse nõudeid arvestades andmevahetuse abil sõiduki juhtarvutiga. Funktsiooni eesmärgiks on rattapidurite koormuse vähendamine. Kestuspiduri kaasamine lülitatakse sisse või välja lüliti abil.
Kestvuspidureid on kahte liiki:

• primaarne kestvuspidur - mootorpidur;
  
• sekundaarne kestvuspidur – retarder, intarder jms.
  

Kestvuspiduri eelised:

• kulumisvaba ja keskkonnasõbralik;
  
• paraneb liiklusohutus , sõidupidur ei kuumene üle;
  
• töötab vaikselt ja sujuvalt;
  
• efektiivne laias kiirusevahemikus (30...80 km/h);
  
• võimalus integreeriga piduriseadmega EBS.
  

Kestvuspidur lülitatakse sõltuvalt tüübist tööle erineval viisil:

• vanematel autodel on mootorpiduri kraani nupp kabiini põrandal ja seda vajutatakse kannaga;
  
• uuematel autodel paikneb mootorpiduri käepide roolisambal;
  
• retarderi või intarderi käepide on enamasti samuti roolisambal, varem paiknes see armatuurlaual.
  

Kaasaegsetel autodel, kus kestvuspidur on integreeritud sõidupiduriga, võidakse teda aktiveerida ka jalgpiduripedaali kaudu. Juhtplokk arvutab tööfaasis kestuspidurdusmomendi, mida saab üle kanda ilma sõidustabiilsust vähendamata. See momendi väärtus saadetakse sõiduki juhtarvutisse kestuspidurduse käsitsi valiku piiramiseks. Funktsiooni eesmärgiks on blokeerumisfaaside vältimine enne ABS-i reguleerivat sekkumist.
Lihtsamal juhul mõeldakse mootorpiduri all kestvuspidurit, kus katkestatakse kütuse etteanne mootorisse ja väljalaskekollektoris takistatakse erilise klapi abil gaaside väljapääsu. Kaasaegsetel autodel peab mootorpiduri juhtimine olema niisugune, et oleks välistatud mootori „väljasuremine“ sõidu ajal, sest vastasel korral lakkab töötamast roolivõimendi, kompressor jt. seadmed, mis võib olla ohtlik.
Mootorpiduri tõhusust saab tõsta kui jätta survetakti ajal õhu kokkusurumiseks kasutatud energia järgneva „töötakti“ ajal kasutamata. Selleks avatakse lisaklapp 4 ( Mercedes Benzi veokitel) või avatakse erilise hüdraulilise ajami abil veidi väljalaskeklappi (MAN veokite EVB pidur).
Sele 28. Lisaklapiga mootorpidur (allikas: MAN)
1- suruõhk, 2- väljalaskekanali drosselklapp , 3- väljalaskekanal, 4- lisaklapp, 5- sisselaskekanal, 6- kolb.
Sele 29. Firma MAN mootorpiduri EVB põhiosad (allikas: MAN)
3- nookur , 5- õli sisselaskekanal, 6- tagasilöögiklapp, 8- nookuri tugi, 9- õli väljalaskekanal, 11- kolvi käigu piiraja , 12- kolb, 13- väljalaskeklapp.
Vasakpoolsel selel on kujutatud EVB tööpõhimõtet. Klapivedrud suruvad nookuri (3) vastu tuge (8) ja õlikanal (9) on suletud. Õli rõhu mõjul liigub kolb (12) käigu piiraja poolt lubatava pikkuse võrra (ca 2 mm) allapoole ja avab samavõrra väljalaskeklappi. Sel viisil luuakse gaaside liikumisele lisatakistus. Parempoolsel selel avanevad väljalaskeklapid tavalisel viisil.
Pildigalerii
Mootorpiduri lülitamine (allikas: MAN)
EBS – Elektrooniliselt juhitav piduriseade
ABS -Blokeerumisvastane süsteem. Reguleerib pidurdusrõhku rataste blokeerumise korral ja lülitab välja kestuspiduri. ABS reguleerimissüsteem takistab rataste blokeerumist sõidupiduri kasutamisel .
ASR -Veojõu kontrollsüsteem. Reguleerib veorataste tühipöörlemise korral pidurirõhku ja/või vähendab mootori võimsust.
ESP-Elektrooniline stabiilsuskontroll . Reguleerib või vähendab ümberminekuohtu kurvisõidul ja väljapaiskumis-/ümberminekuohtu libedal sõiduteel.
Kestuspiduri kaasamine - Vastavalt soovitud aeglustusele võib osa nõutavast pidurdusmomendist saada kestuspiduri EBS kasutamisest. See toimub sõidustabiilsuse nõudeid arvestades andmevahetuse abil sõiduki juhtarvutiga. Funktsiooni eesmärgiks on rattapidurite koormuse vähendamine. Kestuspiduri kaasamine lülitatakse sisse või välja lüliti abil.
Kestuspiduri limiteerimine – Juhtplokk arvutab tööfaasis kestuspidurdusmomendi, mida saab üle kanda ilma sõidustabiilsust vähendamata. See momendi väärtus saadetakse sõiduki juhtarvutisse kestuspidurduse käsitsi valiku piiramiseks. Funktsiooni eesmärgiks on blokeerumisfaaside vältimine enne ABS-i reguleerivat sekkumist.
Pidurite hõõrdkatete kulumise ühtlustamine - Pidurite hõõrdkatete kulumise ühtlustamisega kõigi rataste kulumisandurite signaalide põhjal soovitakse saavutada ühtlast kulumist kõikidel sildadel.
Veduki-haagise ühilduvuse reguleerimine - Haagise juhtrõhk või haagise pidurirõhu nimiväärtus kohandatakse nii, et saavutatakse optimeeritud ühilduvus veduki ja haagise vahel.
Suundumise tuvastamine - Kulumisandurite signaalikõverate võrdlusest mingil sillal tuvastatakse, kui rattapidur enam ei reguleeru või on väiksema kulumisega. Nii tehakse kindlaks vead, näiteks hoovastiku seadeelemendi purunemine , blokeeritud regulaator või pidurite õlised hõõrdkatted.
Avariipidurdusvõimendi - Piduripedaali kiire ja tugeva vajutuse tuvastamisel ületatakse aeglustuse nimiväärtus, et rakendada autojuhi poolt soovitud hädapidurdust. Soovimatute liigpidurduste vältimiseks on see funktsioon piiratud.
Peatuskoha pidur - Võimaldab seisval sõidukil olenemata piduripedaali vajutamisest rakendada pidurdusrõhkusid (kuni 2 bar). Pidurdusrõhud programmeeritakse nii, et suruõhu kulu oleks minimaalne.
Alljärgneval selel on esitatud WABCO I põlvkonna elektropneumaatilise piduriseadme üldskeem. Varasemast tuttavad õhkpiduriseadme osad on selel tähistamata.
Sele 2. Veoki EBS üldskeem 4S/4M (allikas: WABCO)
1- EBS juhtplokk; 2-pedaali asendi andur; 3- proportsionaalne releeklapp; 4- ABS rõhureguleerimisklapp; 5– tagasilla rõhureguleerimismoodul; 6- liiasusklapp; 7-haagisepidurite juhtklapp; APU- suruõhu ettevalmistamise seade.
Neljakanalilise 4S/4M piduriseadme komponendid on:

• juhtplokk;
  
• proportsionaalne releeklapp;
  
• 2 esisilla ABS- rõhureguleerimisklappi;
  
• tagasilla rõhureguleerimismoodul;
  
• liiasusklapp;
  
• haagisepidurite juhtklapp (vajadusel);
  
• 4 rataste pöörlemissageduse andurit;
  
• 4 kulumisandurit rattapiduritele.
  

Proportsionaalset releeklappi (3), liiasusklappi (6) ja tagasilla rõhureguleerimismoodulit (5) varustatakse pidevalt suruõhuga. Pedaali käik muundatakse EBS juhtplokis (1) esisilla, tagasilla ja haagise rõhkude nimiväärtusteks.
Tagasilla ja haagise juhtklapi (7) rõhu nimiväärtus saadetakse EBS süsteemisiini kaudu tagasilla moodulisse. Seal reguleeritakse pidurdusrõhku eraldi vasakule ja paremale rattapidurile (2 kanalit). Elektroonikaplokk rõhureguleerimismoodulis võtab lisaks üle ka haagise juhtklapi juhtimise. Pidurdusrõhku esisilla kambrites reguleeritakse proportsionaalse releeklapi abil.
Rataste kiirusi mõõdetakse induktiivsete anduritega ja neid kasutatakse ka sisendsignaalina pidurijuhtimise, ABS/ASR ja ESP funktsioonides.
Sele 3. Veoki piduriseade EBS 5 (allikas: Knorr)
Sele 4. EBS piduriseade tingmärkide kujul (allikas: WABCO)
1- pedaali asendi andur (koos jalgpidurikraaniga), 2- proportsionaalne releeklapp, 3- liiasusklapp, 4- tagasilla rõhureguleerimismoodul, 5- haagisepidurite juhtklapp, 6- klotside kulumisandur, 7- pöörlemissageduse andur.
Erinevused võrreldes tavalise ABS süsteemiga:

• pedaali asendi andur koos jalgpidurikraaniga;
  
• elektrooniliselt tüüritav proportsionaalne releeklapp esisilla pidurdusrõhu reguleerimiseks;
  
• tagasilla rõhureguleerimismoodul (asendab pidurdusjõudude regulaatorit ja ABS-i elektromagnetklappe);
  
• elektrooniliselt tüüritav haagisepidurite juhtimisklapp;
  
• liiasusklapp tagasilla pidurikambritesse suruõhu juhtimiseks EBS-i rikke korral.
  

EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil.
Esirataste pöörlemissageduse- ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu.
Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBS-i sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem.

• Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN- andmesiini "Ajamiahel" kaudu.
  
• Haagise pidurisüsteemiga on ühendus 7-pooluselise pistikupesa kaudu, kus pidurite juhtimiseks on ühendused 6 (CAN High) ja 7 (CAN Low).
  
• Andmeedastus ESP anduritele toimub CAN-andmesiini "Andur" kaudu.