Haiku koosneb kolmest reast ja 17 silbist. Teemaks on loodus ja inimtunded. silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Öine kuuvalgus (5 silpi) naeratab mulle vastu (7 silpi) tähtede säras. (5 silpi) Ood Ood Pidulik luuletus, ülistuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele või ideele. Palju oode on kirjutanud Kristjan Jaaks Peterson, kes sündis Riias 14.03.1810 a Viljandimaalt pärit kirikuteenri perest. Pastorad Pastorad on karjaseluuletus. Selles kujundatakse karjase- ja maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Sonett Sonett- 13 Sajandil Itaalias loodud luulezanr. Sonett koosneb 14 värsireast. Itaalia soneti värsid jagunevad stroofidesse 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsi skeem on 4+4+4+2. Sonetipärg koosneb 15 sonettist
Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Kultuuris toimus suur edasiminek: kirjaoskus sai üldiseks, eestikeelne trükisõnas kasvas, aegapidi tekkis laiahaardeline eestikeelsete kultuurikanalite võrk. Eestlaste jõukus kasvas ja haridus laienes, millega hoogsustus rahvusliku liikumise kandepind ja aktiiv. Rahv liik sai alguse jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused. Pealinnas juhtis Johann Köler. Haritlased innustasid eestlasti osa võtma avalikust elust, sõnastasid ja panid kirja nende nõudmised. Eestlaste rahvusliku liikumise alguseks võib pidada aastat 1857. Sel aastal hakkas ilmuma ,,Kalevipoeg". Sel aastal võttis köster ja ajalehetoimetaja J.V.Jannsen kasutusele mõiste ,,eestlane" ja hakkas Pärnus välja andma esimest järjepidevalt ilmuvat ajalehte ,,Perno Postimees". 1860
esilekerkimise võimaluse. Pätside perekonnanimi ja perekond Pätsi nimel on eesti keeles kaks tähendust. See on kas leivapäts või siis karu ehk oti, mesikäpa või pätsu eestikeelne nimi. Sõna käänatakse eesti keeles vastavalt sellele, kas kõneleja peab pätsi leivaks või karuks. Pätside suguvõsas käänatakse seda nii, et tegemist on leiba tähendava sõnaga. Nimi oli tegelikut hüüdnimi suure Põhjasõja ajal 18. sajandil ja võib-olla oli see antud juba varemgi ühele Viljandimaalt Holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja jaganud näljastele leivapätse. Kui üks mees, kellel suur pere toita oli, palunud poolt pätsi, andnud mölder kogu leiva, öeldes:,, Mida sa poole pätsiga peale hakkad, sul suur pere, võta aga terve päts." Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts, nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonnanimeks
Mis ja millal ? Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Kuupäevad Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Se...
Peeter I (Suur) Peeter I sündis 9.juunil 1672 Moskvas. Ta vanemad olid Aleksei Mihhailovits ja N. Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus aga seal osati ka lõbutseda. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Peeter I oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu ja ägedaloomuline. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne-Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning...
eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja 4 kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti
Venemaa pealinnas lühemat või pikemat aega Eesti muude aladega arvukas eesti kogukond enamus rahvusliku jõukas ja sellest (1860 ~5000; 1917 liikumise tähtsamatest tulenevalt oli seal ka ~50tuhat). tegelastest- Jannsen, rohkem haritud ja - Seal tegutsesid mitmed Koidula, Hurt, Jakobson. ärksamaid talupoegi. eesti haritlased (Jakobson, - Tartu ülikoolis kasvas - Viljandimaalt pärinesid Köler, Karell jne.). 19.sajandi II poolel mitmed rahvusliku - Nende nn. Peterburi jõudsalt eestlastest liikumise ideed- patriootide eesmärgiks oli üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon, vabastada eestlased aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mote. baltisakslaste rõhumise rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates alt. - Oma tegevuses üritustest
Venemaa pealinnas lühemat või pikemat aega Eesti muude aladega arvukas eesti kogukond enamus rahvusliku jõukas ja sellest (1860 ~5000; 1917 liikumise tähtsamatest tulenevalt oli seal ka ~50tuhat). tegelastest (Jannsen, rohkem haritud ja - Seal tegutsesid mitmed Koidula, Hurt, Jakobson). ärksamaid talupoegi. eesti haritlased - Tartu ülikoolis kasvas - Viljandimaalt pärinesid (Jakobson, Köler, Karell 19.sajandi II poolel mitmed rahvusliku jne). jõudsalt eestlastest liikumise ideed- - Nende nn Peterburi üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon, patriootide eesmärgiks aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mõte. oli vabastada eestlased rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates baltisakslaste rõhumise üritustest. 1878 välja "Sakalat". alt
"muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas
Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn 14. märts 1801 Riia 4. august 1822 oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache"
arvukas eesti aega enamus rahvusliku jõukas ja sellest kogukond (1860 ~5000; liikumise tähtsamatest tulenevalt oli seal ka 1917 ~50tuhat). tegelastest (Jannsen, rohkem haritud ja - Seal tegutsesid mitmed Koidula, Hurt, Jakobson). ärksamaid talupoegi. eesti haritlased - Tartu ülikoolis kasvas - Viljandimaalt pärinesid (Jakobson, Köler, Karell 19.sajandi II poolel mitmed rahvusliku jne). jõudsalt eestlastest liikumise ideed- - Nende nn Peterburi üliõpilaste arv, kes võtsid palvekirjade aktsioon, patriootide eesmärgiks aktiivselt osa ka Aleksandrikooli mõte. oli vabastada eestlased rahvusliku liikumise - Viljandis anti alates
Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Erki Noole Fan Club: Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni. Götzis ongi üks populaarsemaid sihtkohti klubi reisitegevuses. Igal aastal koostatakse kalenderplaan, kus on kirjas kõik aasta ettevõtmised: võistlused, üritused, kohtumised. Reiside sihtkohtadeks on eelkõige need võistlused, millistel osaleb Erki ise, lisaks oma liikmeskonnale planeeritud hobispordi võistlused
35 viimasel katsel. Ning ta ületas sell ja kuld oli enamgi kui kindel. Pärast seda võitis Erki ka 1000 meetri jooksus. Nii võitiski Erki kulla. Erki: Olin pidanud sõna. Olin võitnud oma esimese tiitlivõistluste medali,seejuures lubatud kuldse. Olümpia hooaeg ei olekski saand paremini alata. (Erki Nool,autogramm) 8 1997.Aastal loodi perearu külas viljandis Erki Noole fanclub, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni. Götzis ongi üks populaarsemaid sihtkohti klubi reisitegevuses. Igal aastal koostatakse kalenderplaan,kus on kirjas kõik aasta ettevõtmised: võistlused, üritused, kohtumised. Reiside siht kohtadeks on eelkõige need võistlused, millistel osaleb Erki ise, lisaks oma liikmeskonnale planeeritud hobispordi võistlused.
taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1880. aastal alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega.Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. 5.3 Uued talurahva seadused(1863. ja 1867. a) 1863. aastal anti välja uus passi seadus passikorraldus. Keiser kinnitas Balti kubermangude passikorralduse, mille alusel laieneb talurahva liikumisvabadus väljapoole kubermangu, terve Vene keisririigi piirides. See tõi kaasa ulatusliku
Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Erki Noole Fan Club: Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni. Götzis ongi üks populaarsemaid sihtkohti klubi reisitegevuses. Igal aastal koostatakse kalenderplaan, kus on kirjas kõik aasta ettevõtmised: võistlused, üritused, kohtumised. Reiside sihtkohtadeks on eelkõige need võistlused, millistel osaleb Erki ise, lisaks oma liikmeskonnale planeeritud hobispordi võistlused
tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. 3 Elulugu Anton Hanseni vanemad on pärit Lõuna-Eestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk-Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
palju lähedasemad kui taimed, sest nad põlnevad oma arengus samast harust. Seega mõjuvad keemilised seenetõrjevahendid ka inimese. Mädanikseened näiteks nagu majavamm on esmajärjekorras ohtlikud hoonete puitdetailidele ja tselluloosi sisaldavatele materjalidele. Kuid seened tulevad sinna kus inimene pole hoolas ja mõtlemisest on jäänud vajaka. Kui hoida ruumid ja puitpinna korras ja kuivana siis ei teki ka sinna seeni. Hästi jäi meelde üks artikkel marmormädanikust mis leiti viljandimaalt. Seen ajas petoon seina peal meetrise risoomi ringi laiali, kuid kuna ta ainukeseks toitaineks oli puittüübel siis jäi ta kiirelt nälga ja kuivas ära. Siit moraal, kui ei anna seenele süüa siis ei saa seened kasvada, kuid kui vaja seenesõbralikku keskonda puitdetail viia siis ei pääse puidukaitsevahenditest. Ise ma eelistaks võimalikult looduslähedasi vahendeid, näiteks linaõli
aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamale juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudel uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga. [1] Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde
kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude päriseksostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaimad kunstnik Johann Köler ja ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Jakobsoni Sakala toimetamas käimine toimus läbi metsade ja üle soode talvisel ajal mööda kuulsat Sakala teed, mis praegu Viljandi-Vändra teelt läheb läbi metsade Kurgjale, kus Jakobson elas. Praegu on see jalgsi läbitav ja oli aastaid tagasi Jakobsni sünnipäeval 26. juulil
vähestest mitte venemeelne leht. Eesti üliõpilaste selts. Alguseks loetakse Kalevipoja õhtuid. Kuid registreeriti 1883. 1890 toimus asutamiskoosolek. Tarternitas vilnjensis. Selle taga hermann, rosenthal jne. Seekord saadi ka tunnustus baltisaksa korpidelt. Nüüd keeldus seda tunnustamast ülikooli kuraator. 13 mai 1896-1905. Reiman. 1861-1917 Taara 1883- 1890. Jaan Tõnisson, sai Reimanilt suurt mõjutust. Sündis 1868- surma aeg on täpselt teadmata. Pärit Viljandimaalt. Läks õppima juurat. Tartu ülikoolis käies, astus ta EÜS-i. 1894 algab tema esilekerkimine ja oli soetud viienda üldlaulupeo korraldamisega. Postimees läks samuti tema toimetada. Hermanni juhtimisel on öeldud, et postimehel oli umbmäärane eesti meelsus. 1899 kutsuti tartu eesti põllumeeste seltsi algatusel kokku esimene eesti põllutöö kongress. Arutati 4 küsimust. 1. Kõrgema põllutöökooli asutamine. 2. piima ühistud. 3. Tootmisühistud ja tarvitajate ühistud. 4
- Fajanssmanufaktuur Tallinnas- meenutab valget portselani, aga raske. - Klaasimanufaktuur Hiiumaal- varustas kogu Rootsit klaasnõudega, seal puhas ja kerge liiv, nõusid säilinud vähe, leitud tükke. Põltsamaa loss- rokokoo stiilis sisekujundus, tehtud 18.saj. keskpaigas. Kasutatud merekarbimotiive, skutiga tehtud kaunistused, pastell-toonid. Hävines II ms. 7. Eesti rahvusliku kunsti sünd Johan Köler (1826- 1899) - Lihtsast talupoja perekonnast, Viljandimaalt, paljulapselisest perest. - Esimene Eesti soost akadeemilise kunstiharidusega kunstnik, pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile. - Haris ennast ise, luges palju, Peterburi kunstiakadeemia (1848- 1855), andekuse tõttu, 1. Korraga ei lõpetanud, 2. Korral sai väikse kuldmedali. - Saab tellimuse vene tsaari Aleksander II portree tegemiseks, tõuseb õukonnakunstnikuks. Aleksander II tütre kunstiõpetaja.
Hiljem tulid poliitiliste parteide poolt määratud ÜN Presiidiumi liikmed ja komisjonide esimehed. Maaelukomisjoni etteotsa sai siis Juhan Telgmaa, minu lisaülesandeks jäi nn ajutise omandi ja maareformi komisjoni töö. Kolmas kokkupuutetasand Teie vanaisaga oli suures istungitesaalis. Istusin samuti Tartumaalt valitud Liia Hänni ja Valgamaalt Mai Kolossova vahel, edasi järgnesid Valgamaalt Jüri Kork ja Eldur Parder. Kohe minu ja Liia Hänni taga olidki Viljandimaalt Ülle Aaskivi, Uno Anton Jaak Allik ja Jüri Rätsep. Mäletan Unot hästi rahuliku ja tasakaaluka mehena. Enamik Sõltumatuid Demokraate Uluotsa juhtimisel olid endised majandijuhid või ettevõtete direktorid. Kuna tollase rahvasaadiku palk oli erinevalt praegusest tüki väiksem kui ettevõtte juhi või isegi peaspetsialisti oma siis mitmed neist ei võtnud majanditööst lahti ja lootsid peale riigi taastamist oma põhitööle tagasi minna. Majandijuhid
tunduvalt raugenenud. Koolid olid endiselt venekeelsed, tartu oli endiselt Jurjev ja Ado Grenzstein kuulutas "Olevikus" eesti rahva kadumist, kuid ometigi olid selles pealtnäha üsna troostitus olukorras peidus uue edasimineku alged. 1896. aastal pani Karl August Hermann maha "Postimehe" toimetaja ameti. Tartu rahvusmeelse seltskonna liidrid panid raha kokku, ostsid lehe ära ja kutsusid selle uueks toimetajaks noore juristi, Viljandimaalt pärit Jaan Tõnissoni, kes Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehena ja ka ajakirjanikuna oli endale nime teinud kui patrioot. Tõnisson asus tegevusse ajal, kui termin "eesti separatism" oli juba sündinud ja kuberner Sahhovskoi selles kätketud ohte taibanud. Sellegipoolest õnnestus Tõnissonil lubatu ja lubamatu piiril balansseerides asuda õhutama motet, et ka väike rahvas, kellel pealegi on võimalus saada suureks kui mitte arvu, siis vähemalt vaimu läbi
Lõuna-Eestis asutati Baltisakslaste perekonnakalmistuid. Õigeusu kirikud on valdavalt Lõuna-Eestis, aga ka Saaremaal on palju. Lõuna-Eestis on kukk kirikutornis valdavalt ja Põhja-eestis valdavalt rist. Punane lehm on Lõuna-Eestile tüüpiline veisetõug (Eesti punane). Põhja-Eestis musta valge kirju (Eesti holstein). Punast on vähemaks jäänud kuna annab vähem piima. Aastal 2005 on pm kogu Eesti musta-valge kirju. Eesti kultuuritegelased on valdavalt Lõuna-Eestist. Viljandimaalt on väga palju tuntud inimesi pärist. Rahvus on sündinud Lõuna-Eestis. Kihelkondade aktiivsus ärkamisajal oli kõige suurem Lõuna-Eesti kandis ja eriti Mulgimaal. Milline on lõunaeestlane oma loomult- Tuglase ideed: pinna, looduse ja osalt kliima poolest võib meie maa jagada kahte ossa. Neil on kujunenud oma rahvas. Põhjast on pärit meie realist ja naturalistid, kus maa on lausk, liivane, kus rahvas igavavõitu. Teiselt poolt aga lõunas suured luuletajad ja kunstnikud.
Riigikohus. Hoone on vaadeldav vaid väljast. Skyttele pühendatud mälestusmärk Johan Skytte monument on Tartu Ülikooli rajajale Johan Skyttele pühendatud monument, Pitsatikujulise monumendi autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Monumendi avas 2007 Rootsi kuninganna Silvia. K.J. Petersoni ausammas Selle autorid on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa. Monument avati 1983. aastal. Kristian Jaak Peterson 14. märts 1801 Riia 4. august 1822 Riia) oli eesti kirjanik Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema
aastal novembris ning kestis napilt paar nädalat, kuni Marie tõmbab piiri ja lõpetab hetkeks tekkinud kahemõttelise - kahe mehe vahel kahtleva olukorra. 1905. aastal abiellub kirjanik Linda Jürmanniga. Linda Jürmanniga kohtub kirjanik P. Kurvitsa pulmas, kes oli tema kolleegide J. V. Veski ja O. Müntheri vana koolivend. Hiljem töötavad noored ka Tartus ,,Uudiste" toimetajaskonnas koos. Linda Jürmann (1880-1966) pärines Vana- Põltsamaa vallast Viljandimaalt. Tal olid jõukad vanemad, kellel oli talukoht Põltsamaal ja mõis Peterburi lähistel, kus Linda veetis oma lapsepõlve. Aga ta isa hakkas jooma, nii et kaotas mõisa ja talukoha ning läks lahku oma naisest. Väike Linda anti kasulapseks tädimees A. Punga perekonda Vana-Põltsamaal. Ta pandi Põltsamaal ühte tütarlaste erakooli, kus ta paar talve õppis. Töötanud mõned aastad kauplustes müüjana, tuli õpihimuline Linda Tartu, kus võttis osa
Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema. Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes. Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik. Tülitses sulastega. Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus. Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis Pilet 10: Anton Hansen Tammsaare elu ja varasem looming Kodanikunimi oli Anton Hansen, Tammsaare tuli talukoha nimest. Elas 1878 1940. Sündis Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Isa-ema olid pärit Viljandimaalt mulgid olid rikkamad ja haritumad kui ülejäänud eesti, aga seal olid selle tõttu ka talud kallimad. Selle tõttu koliti Järvamaale, mis on soine ala. Tammsaare oli oma pere neljas poeg, isa oli väga range. Lõunatalus elas Jakob Sikenbreg, kellest sai Pearu prototüüp. 1888 läks Tammsaare kooli, ta oli siis 10. Lastel ei olnud jalanõusid, selle tõttu minek viibis. Käis külakoolis, siis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898, kui oli 20, läks gümnaasiumi Treffnerisse.
kubermangu) Talude päriseksostmine-1849.-1856.aasta talurahvaseaduste kohaselt- o võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta o taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile o Mõisad pidid kasutama palgatöölisi-mõisamoonakaid Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. ________________________________________ EESTI 19. SAJAND TEISEL POOLEL SÜNDMUSED 1857-Pärnus hakkas ilmuma Jannseni nädalaleht "Perno Postimees". (Selles virgutas Jannsen oma kirjutistega talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põlupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest.
Omas ajas raskesti mõistetav tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees- ratsionaalne, kahe jalaga maa peal. Peterson vastupidine: haige, boheemlik, sügavmõtteline, vabavärssi meenutavad pigem. Kirjutas eesti keeles, eestlastele, tema aja eestlased ei olnud võimelised veel tema luuletusi vastu võtma. Antiikluulest mõjutatud värsid. Pigem läksid peale lihtsad valmid. Sündis riias, isa Viljandimaalt, oli Riias Jakobi Rootsi-Eesti koguduse kirikuteener. Ema Anna Elisabet Mihhailovna, suri 1807. Peterson õppis Riias, gümnaasiumihariduse sai Riias. Varakult ilmnes huvi keelte vastu. Juba koolipäevil hakkas tegema kaastöid ,,"Beiträgele". 1818 alustab oma värsivihikut. Sama aasta lõpus lõpetab gümnaasiumi ja asub Tartu Ülikooli õppima teoloogiat. Tol ajal oli TÜ-s ette nähtud 3 aastat loengute kuulamise kohustust, kuni aastani 1817 ei pidanud lõputunnistuse saamiseks tegema
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
kasvab välja idee panna raha kokku ühe kõrgema eestikeelse kooli asutamiseks. Alguse juures seisab Tarvastu koolmeister Wühner, kes oktoobris 1862 kutsub kokku teemakohase koosoleku. Seal esitab idee kokkukutsututele. Pöördutakse mitmete teiste grupeeringute poole. Üheks, kelle poole pöördutakse, on Tartus ÕES, kus on palju Viljandi päritolu tudengeid, kelle kaudu toetust otsitakse. Talupoedage hulgas esialgu head vastuvõttu ei tulnud, siit ka vajadus otsida toetust laiemalt kui vaid Viljandimaalt. Gustav Blumberg ja sel ajal veel tundmatu Jakob Hurt. Nendele seda ideed ka tutvustatakse. Hurt on sellal veel usuteaduskonna tudeng, kuid on end näidanud juba Perno Postimehe veergudel, on sinna kaastööd teinud. Hurt võtabki enda peale ka Aleksandrikooli idee tutvustamise teistele rahvusliku liikumise tegelastele. Räägib seda Kreutzwaldile, kes ideega kaasa ei lähe. Siit tuleb ka Hurda mõte, et sama ideed tuleb tutvustada
Eelkõige tuntakse teda kui novellikirjanikku. Tema novellides oli 4 peamist teemat: sõda mees võttis ise Prantsusmaa-Preisi sõjast osa ning tema loomingus tuleb sisse patriotismiküsimus; rahaahnus; elusaatus; talupojad neisse suhtub kahtpidi: talupojad võivad kanda õilsaid ideid, kuid samas käituda ka väga labaselt ja hoolimatult. Kuigi autori romaanidki olid menukad, tuntakse teda kui maailmakirjanduse üht paremat novellisti. Peterson (1801-1822) sündis Riias Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Kristjan Jaak käis Jakobi algkoolis, hiljem Tiia kreiskoolis ja hiljem astus Riia kubermangugümnaasiumi. Isakodus valitses ärgas vaim, seal hinnati kirjandust. Isa luges ja kirjutas ning ei kaotanud oma eestimeelsust. Juba varakult paistis silma erakordse keeltehuviga. Oskas rääkida väga paljusid keeli. Ometigi pidas Peterson õigemaks, et lapsed peavad kõigepealt selgeks õppima oma emakeele
eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti „muinaseesti maailmapilt”, millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872–1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Algab suur retk. Miks mitte tõdeda, et suure teose ja kangelaste vähesust B kompenseerib. Suure igatsus lööb kirjanduses ikka välja. Proosat ilmub stabiilselt, märgata, et suurte romaanide osakaal kahaneb. Ene Mihkelson s 1944. Mihkelsoni puhul võib selgemalt rääkida, et järjest paremini hakkavad lugejad teostest aru saama. Elava klassiku staatus on ilmselt olemas. Mihkelson sai suure elutöö preemia, mis võimalik EV-s saada. Pärit Viljandimaalt, suhted keerulisemad. Sündis 44 ja perekond sattus hullude aega pöördeliste sündmuste kätte, mis tähendab seda, et tema isa-ema olid metsavennad ja isa hukkus, ema tuli välja. EM on pidanud sõdima pidulike juttudega. Anti sugulaste kasvatada, siis sugulasi on igasuguseid ja oli neid, kes tema eest hoolitsesid, aga pidi minema internaatkooli ja sellest ta avalikult ei rääkinud. Keeruline aeg,
Pilet nr 22 22.1. A.H.Tammsaare elu ja looming ,,Juudit" 1. 30JAAN 18781MÄRTS 1940) ELU JA LOOMING. "JUUDIT" Sündis Järvamaal Albu vallas TammsaarePõhja talus (naabertalu TammsaareLõuna) 4. Lapsena jaans 1878. Vanemad polnud seal paiksed olnud, olid sinna kolinud üsna abielu alguses, sest kuna isal (Peeter Hansen) oli vanemaid vendi, siis ta talu ei pärinud. Õige nimi Anton Hansen, Tammsaare oli kirjanikunimi. Isa ja ema tegelt pärit Viljandimaalt mulgid. Kolisid sinna, sest maa oli odav (soine, vilets). Algul isa suutis maksta vaid 250 rbl talu hinnast st kümnendiku, iga aastaga paarsada juurde. Kui Tms sündis, siis talu päris võlga enam ei olnud. Isa oli kirjaoskaja, pisut haritud, kuid kodust Tms vanematepoolset tõuget kirjanikuks saada ei saanud (sest vanematel käedjalad tööd täis). Kodus oli Kreutzwaldi raamat, käis ajalehti. Palju mälestusi 20ndast eluaastast. 12 last,
Siis jäi jälle kõik kauaks ajaks pimedaks. Sest ei olnud need ajad vabaduse ja luule pühatule ajad.“ Kes oli see erandlik kirjamees? Kr. J. Peterson oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks musta mulgi kuube kandis. Kirjutades eesti keeles, uskus ta selle tulevikku. Tema luule on kirjutatud haritud lugejale, võib-olla praegugi veel ei mõista me täielikult selle sisusügavust. Tema isa Kikka Jaak oli pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Pärisorjusest vabanenuna oli ta Riiga rännanud ning sealses Jakobi koguduses kirikuteenrina tööle asunud. Tulevane poeet, kirikukirjades Christian Jacob Petersohn, sündis 14. märtsil 1801. Ta käis Jakobi algkoolis, Tiia kreiskoolis ja astus 1815. Aastal Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. On teada, et ta
1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): Eestlaste haritlaste selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid mõlemad pärit Viljandimaalt, lõpetasid Tartu Ülikooli (Tõnisson õigusala, Reiman usuline ala). W. Reiman oli Kolga-Jaani kirikus aga J. Tõnisson sai Venemaal kohtuametnikuks. Alles Postimehe ajalehe ostmine võimaldas tal Eestis tegutseda. Postimees muutus julgemaks ning lugejate arv kasvas. Esimene võitlus oli rahvusliku alaväärsuse vastu, eestlased tundsid häbi oma rahvuse üle (Kadaka sakslane ja Paju venelane: eestlased, kes saksastusid või venestusid). Oli tarvis
Juba veebruari 1919 moodustati Valga linnas Valga maakonna valitsus. 6. septembril 1920 Vabariigi Valitsus võttis vastu seaduse Valga maakonna loomiseks, see jõustus 1. jaanuaril 1921 (Valga maakonna sünnipäev). Valga maakond koosnes 4 erinevast komponendist: Paju ja Sooru vald, samuti ka Holdre - olid varem ka kuulunud Valga maakonda (Läti Valga maakond), teine osa võeti ära Võrumaal ja Valga loodepoolne üle võeti üle Viljandimaalt - omamoodi lapitekk, erinevalt maakondest ära võetud valdadega. 1. jaanuarist 1921 oli loodud 11 maakond - Valga maakond. Selle sama seadusega loodi veel üks maakond - Virumaa oli saanud endale Tartu rahulepinguga 3 uut valda - 6. sept 1920 aasta seadusega jagati Virumaa kaheks: Narva ja Jõhvi ümbruses loodakse Alutaguse maakond ja Virumaa maakond. Paraku jäi see maakond tegelikult loomata ja aasta hiljem 1921 valitsuse otsus tühistati. Väidetavasti üheks oluliseks
Siis jäi jälle kõik kauaks ajaks pimedaks. Sest ei olnud need ajad vabaduse ja luule pühatule ajad." Kes oli see erandlik kirjamees? Kr. J. Peterson oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks musta mulgi kuube kandis. Kirjutades eesti keeles, uskus ta selle tulevikku. Tema luule on kirjutatud haritud lugejale, võib-olla praegugi veel ei mõista me täielikult selle sisusügavust. Tema isa Kikka Jaak oli pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Pärisorjusest vabanenuna oli ta Riiga rännanud ning sealses Jakobi koguduses kirikuteenrina tööle asunud. Tulevane poeet, kirikukirjades Christian Jacob Petersohn, sündis 14. märtsil 1801. Ta käis Jakobi algkoolis, Tiia kreiskoolis ja astus 1815. Aastal Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes
Kõik on ette määratud. 6. A. H. TAMMSAARE ELU JA LOOMING, ÜHE ARTIKLI ANALÜÜS 30.JAAN 1878-1.MÄRTS 1940 Sündis Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus (naabertalu Tammsaare-Lõuna) 4. Lapsena jaan-s 1878. Vanemad polnud seal paiksed olnud, olid sinna kolinud üsna abielu alguses, sest kuna isal (Peeter Hansen) oli vanemaid vendi, siis ta talu ei pärinud. Õige nimi Anton Hansen, Tammsaare oli kirjanikunimi. Isa ja ema tegelt pärit Viljandimaalt - mulgid. Kolisid sinna, sest maa oli odav (soine, vilets). Algul isa suutis maksta vaid 250 rbl talu hinnast - st kümnendiku, iga aastaga paarsada juurde. Kui Tms sündis, siis talu päris võlga enam ei olnud. Isa oli kirjaoskaja, pisut haritud, kuid kodust Tms vanematepoolset tõuget kirjanikuks saada ei saanud (sest vanematel käed-jalad tööd täis). Kodus oli Kreutzwaldi raamat, käis ajalehti. Palju mälestusi 20ndast eluaastast
Tantsijate eemalehoidmiseks pannud kontramees Juhan Kadak poogna otsa terava nõela”. 149 Kiri siinkirjutajale 13.03.2007. 150 Ka nimekujuga Scherbakof. Siirdus H. Joone andmetel hiljem Peterburi, kus temast sai professionaalne viiuldaja (kiri siinkirjutajale 21.03.2007). Seda väidet kinnitab ka Jaan Saviauk, kes oma artiklis “Leningradi eestlaste muusikaelust” toob esile Viljandimaalt pärit Moskva konservatooriumi haridusega viiulimängija August Štšerbakovi (Saviauk 1983: 97). 151 H. Joone perearhiivis. 73 tantsumuusikat – valsid, polkad, reinlender, vengerka, padespanid, üks krakovjakk. Kuna noodiraamatu sisekaanele on kirjutatud “Karutoosi J. Karu Noodi-kogu nr 1”, viib see mõttele, et selliseid noodiraamatuid pidi ilmselt mitu olema, moodsamad lood omaette raama- tus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
