Kristian Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der
Viljandimaa represseeritute monument Endise Viljandi mõisa härrastemaja esises pargis avati 14. juunil 1991, kui möödus 50 aastat esimesest massiküüditamisest Eestimaal, mälestusmärk kõigile Viljandimaalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt represseeritutele. Kavandi autoriks on kunstnik Aate-Heli Õun. Monumendi asukoht valiti just selle põhjusega, et endises Viljandi mõisa härrastemajas asus Nõukogude ajal miilits ja julgeolekuorganid, kes olid repressioonide elluviijateks. Selles hoones algas paljude kannatanute teekond Siberi vangilaagrisse. Kindral Laidoneri mälestussammas Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on
mõnikord jala Riiast Tartusse. Riia ja Tartu vahemaa on umbes 200 km. Tartu Ülikool 1819. a. astus Kristjan Jaak Tartu ülikooli usuteadust ja filosoofiat õppima. Ta õppis siin ainult ühe aasta, sest ta tervis muutus halvaks, ülikool jäi pooleli Sidemed Eestiga Vaatamata lapsepõlvele Lätimaal pidas Kristjan Jaak enda jaoks tähtsaks Eestit Ta oskas hästi eesti keelt vanemad Isa Jaak oli pärit Eestist Viljandimaalt. Ta töötas Riia Jakobi kiriku kellamehe ja köstrina Ema ei olnud eestlane, tõenäoliselt oli ta läti või leedu päritolu Kristjan Jaagu kõige ilusamad read eesti keeles ja eesti keelele. Luuletus „Kuu“ Seesama tekst on Tartus Toomemäel kirjamehe ausambal. Kas siis selle maa keel aulutuules ei või aevani tõustes üles gavikku omale otsida? Kasutatud materjaal https:// et
Viivi Luik Erika Ofitserova Kadi Jürisson Elulugu Sündinud 06.11.1946 Pärit Viljandimaalt On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson Sündis 14.märtsil 1801.a. Riias Õppis 3-aastaselt lugema Vanemad Jaak Peterson Anna Elisabet Mihhailovna Pärit Viljandimaalt,Kikka talust Lätlane Läks Riiga ja töötas Suri 1807. aastal Jakobi koguduse kirikuteenrina Riiast Tartusse Jalgsi Peterson astub Looming 21 luuletust "Soome mütoloogia" tõlkis rootsi keelest saksa keelde oodid pastoraalid Keele-ja rahvaluuleuurija Petersoni luule
Kristjan Jaak Petersoni elu K. J. Peterson 18011822 Viljandimaalt pärit, talupoja ja kirikuteenri peres sündinud Ta sündis pere kolmanda lapsena Tema isa oli Mulgimaalt pärit eesti soost kirikuteener Õppis Riia gümnaasiumis 18191820 õppis Tartu ülikoolis algul teoloogiat, hiljem keeli Hiljem õpetas ta Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga Eesti kirjanduse esimese suurmehe K. J. Petersoni, kui haruldase imelapse eriline andekus, ilmnes juba gümnaasiumis, kus ta kergesti omandas võõrkeeli 16 aastasena hakkas ta koostama rootsi keele grammatikat Kristjan Jaak, kes ise nimetas ennast maarahva laulikuks, oli üks esimesi, kes hakkas kirjutama eesti keeles ja teadvustas eesti keele tähtsust Ta oli tuntud jalgsikäija: ülikoolilinnast Tartust, läks ta vanemate koju Riiga 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussammas Kirjaniku sünnipäeva, 14. märtsi, tähistatakse alates 1996. aastast emakeele...
TÜ avati 1932. aastal 5) Mis aastal ilmus esimene eesti keelne piibel ? Esimene piibel ilmus 1739. 6) Nimeta 4 fakti O.W.Masingust elu ja töö kohta. Ta oli eesti pastor ja kirjamees, tõi eesti keelde õ-tähe, sündis Põhja-Tartumaal, Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist. 7) Kelle vaimsest pärandist algas eesti rahvuslik kirjandus? Kristjan Jaak Petersoni pärandist algas eesti rahvuslik kirjandus. 8) Nimeta 4 fakti K.J.Petersoni elu ja loomingu kohta. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana, Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis, Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, õppis Riia kubermangugümnaasiumis. 9) Kes oli Friedrich Reinhold Kreutzwald ? F.R.Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst.
Võhma Gümnaasium Kristjan Jaak Peterson Koosajad: Taavi Juudas Sergei Gudov 9.Klass 2010 Kristjan Jaak Peterson Ta sündis 14.märtsil 1801. ja suri 4.augustil 1822. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Kristjan Jaak sai kirjutamisoskuse isalt. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta tegeles ka tõlkimistöödega. Peterson nimetas end maarahva laulikuks. Ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas
Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache"
Kristjan Jaak Peterson Nimi_Siia Kool_Siia Sissejuhatus Päritolu Haridus Saavutused Looming Emakeelepäev Päritolu Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Kolmas laps peres Suguvõsa ja tema isa olid pärit Viljandimaalt Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik
Bock, kes abiellus talutüdruk Eevaga tõestamaks kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees. Von Bock oli Krossilik mees, kellel oli hiilgav haridus ja sõjaväeline karjäär. Tema kirjut elukäiku oma päevaraamatus analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock on hull. Timotheus von Bock oli esinduslik ja tark. Von Bock vabastas oma talupojad enne vabastamise määruse väljastamst ja kosis pärisorjast tüdruku. Tüdruk oli pärit Viljandimaalt ja teda hakati harima. Terve tema pere osteti priiks ning tema vennast Jakobist sai maamõõtja. Von Bocki abikaasa Eeva ristiti Katariinaks ja nad said poja, kelle nimi oli Georg. Von Bock oli keiser Aleksander I lähedane sõber, kellega nad vandusid üksteisele alati tõtt rääkida. Tõevande tõttu koostas von Bock konstitutsiooni projekti, millega taotles konstitutsioonilist monarhiat. Tema sõber leidis, et tsaarile sellist ettepanekut ei tehta ning von Bock sattus 9 aastaks vangi
Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 4.08.1822) Päritolu Sündis 14. märtsil 1801.aastal Riias Suguvõsa ja tema isa Kikka Jaak pärit Viljandimaalt Talupoja päritolu Haridus On käinud Jakobi algkoolis, Riia kreisikoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819
aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele hilisema presidendi Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Paul Keres sndis Narvas, Eestimaal, 7. jaanuaril 1916 a. Pauli isa Peeter Keres oli prit Viljandimaalt, ema Marie (neiuna Lmmergas) Keres Lnemaalt. Narva kolis perekond 1915. aastal, eemale lheneva sja eest. Tagasi Prnusse kolis perekond alles 1922. aastal. Omandas keskhariduse Prnus, kus lpetas gmnaasiumi 1935. aastal. ppis 19381941 Tartu likoolis matemaatikat ja oli 19361940 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Abiellus 1940. aasta detsembris Maria Viiresega, peresse sndis kolm last. Paul Keres suri 5. juunil, 1975 Helsingis.
oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. 3 Elulugu Kristjan Jaak Peterson sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa oli pärit Viljandimaalt. Ta oli haritud eestlane, kes ei häbenenud seda, et ta oli talupoja päritolu, selle märgiks kandis ta musta mulgi kuube. Ta kirjutas alati eesti keeles, kuna uskus selle tulevikku. Tema sügavamõtteline luule oli kirjutatud haritud lugejale. Kr. J. Petersoni isa Kikka Jaak oli samuti pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Peale pärisorjusest vabanemist oli mees Riiga läinud ning sealses Jakobi koguduses kirikuteenrina tööle hakanud.
3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla. "Vigased pruudid " erines Eduard Vilde eelnevatest töödest väga. Vilde raamatutest olen ma lugenud romaani "Külmale maale", mis on hoopis tõsisema sisuga ning "Vigaste pruutide" täielik vastand. Väga omapärase huumori, kuid klassikalise lõpuga lugu jutustab Lipuvere talutütardest. Lipuvere peremees Mart on tüdrukutele valinud Mulgimaa sugulased kosilasteks. Tüdrukutele on omale tekkinud austajad
19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. 19. sajandil oli Tartus aastail 1808-1810 ehitatud tähetorn, mis oli 19. sajandi esimsesel poolel tollal maailma suurim ning täiuslikum teleskoop Fraunhoferi refraktor. Väljapaistvad rahvusliku kultuu...
neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude pärisostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Tänu siinsetele viljakatele maadele ja maarahva töökusele oli möödunud sajandi alguseks Viljandimaal hulgaliselt õitsval järjel suurtalusid, mis sai nende omanikele aga paraku saatuslikuks. Nõukogude aja tulekuga küüditati Viljandimaalt ligi 9000 inimest Siberisse. Soomaa Rahvuspark Elurikkus Soomaa rahvuspargis:
Avati 24. juunil 1926. aastal. Seal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Anrepi lõvi monument Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud, hiljem 1807.a. langenud Reinhold von Anrepi monument Kärstna Kabelimäel. Martin Kleini monument Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Viljandimaa mõisad: Heimtali mõis Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall- maneez ja viinaköök. Kärstna mõis 19. sajandi keskpaiga klassitsismile omase ehitusstiiliga mõisahoone. Õisu mõis Õisu mõisat peetakse Viljandimaa pärliks just 17601770. a. klassitsistlikus stiilis
KUNSTI NÄITUS Kuna kunstiajaloo tunniks oli vaja kunstinäitusel käia. Seega käisin ma viljandis Paul Kondase keskuses seal oli Paul Kondase maalinäitus(Naivist) ja nukunäitus - kokku 23 kunstinukku. Kui sinna läksime ja ukse avasime, ootas meid seal ees üks tore tädi. Kes oli meile ka nn. giidiks. Ostime siis oma piletid ja asusime esimesse ruumi kus oli nukunäitus, mille kuraatoriks oli Mare Hunt ja koos Marega oli kokku 22 kunstniku tehtud nukud. Kui alustasime oma märkmete tegemisega, külmusid minul ja ka Alvaril vist pastakad ära, igatahes need lakkasin töötamast. Aga tore giid tõi meile laenuks uued ja jätkasime sealt kus pooleli jäime. Kunstikeks olid : Viive Noor, Kaili Kask; Eva Kõiv, Ave Maser, Terje Kiho, Resa Tiitsma, Christi ...
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sume...
Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt.
2) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks Talude päriseksostmine. 1849.-1856.aasta talurahvaseaduste kohaselt võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta. Taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile. Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. 1916. aastaks oli 4/5 talumaadest päriseks ostetud. · Tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks. 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud
1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." (Käsu Hansu nutulaul). Oma aja kohta kunstiliselt mõjukas isiksustatud monoloog säilis rahvasuus. Varaseim üleskirjutus pärineb aastast 1714 pastor Johann Heinrich Grotjahnilt Tartu Jaani koguduse meetrikaraamatus. Trükis ilmus monoloog 1902. Kristjan Jaak Peterson Oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 1814
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. ...
Ta oli tõsine, energiline ja nutikas. Ümberkautsed talupojad pidasid temaga nõu, kui neil mõisnikuga vaidlusi tekkis. Jakob aitas talupoegi nõu ja isegi rahaga. Ajapikku sai Jakob Pätsist õigusi nõudva liikumise juhtivaid tegelasi. Liikumine tekkis 1860. aastate paiku. Selle eesmärgiks oli informeerida keisrit talupoegase raskest olukorrast. Jakob püüdis ka keisri jutule saada, kuid see ei õnnestunud. Peale arreteerimist ja mõisnike poolt tagakiusamist otsustas ta Viljandimaalt lahkuda ja läks elama Pärnumaale Tahkuranda, päris mere äärde. Kuna põllupidamises rannaäärsetel aladel ei tulnud midagi välja otsustas ta Pärnu linna kolida ja hakata jälle ehitusmeistriks. Jakob Pätsi kohta on teada ka, et tal olevat osanud hästi peast arvutada ja vabal ajal tegelenud ta leiutamisega. Juba Viljandi aastatel oli Jakob Päts abiellunud eesti-vene päritolu Olga Tumanovaga, kes oli olnud mõisaslapsehoidja. Jakobil ja Olgal oli kuus last, kellest üks oli tütar.
eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali
Mitmekesisus puudutab samavõrd luule vormi kui temaatikat. Kirjutati läbi aegade tuntud teemadel, nagu loodus ja armastus, ning rõhutades kaasaegset ainet- linnaelu ja tehnikat. Traditsioonide poolt hakkab omanäolisena silma kirjakeelest erinev, eeskätt lõunaeestiline murdeluule. Artur Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes. Adsoni murdekeel on eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel ("Poisikene") Hendrik Adamsoni, Viljandimaalt pärit ja Mulgi murdes kirjutanud kirjanikku on nimetatud Mulgimaa laulikuks. Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, luuletustes leidub ka ühiskondlikku satiiri. Neis pilatakse ühiskonnaelu ebakohti, inimeste raha- ja karjäärihimu. ("Mulgimaa"-luulekogu) 1920.aastate murdeluule vastaspoolel leidub eesti luules näiteid futurismist. Sellele lisandusid kubism ja konstruktivism- eeskätt kujutavast kunstist tuntud voolud, millele on iseloomulikke
Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid Lk 6 Võõravõitu sõnad Lk 7 Kasutatud kirjandus Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema
Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) Anton Hanseni vanemad on pärit LõunaEestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurili...
Nüüd pidi ta oma peaaegu halvatut isa aitama. Lisaks sellele sai ta kokku Saadu Taaliga, kes ütles Hannesele, et tema ongi lapse isa. Tondiojal otsustas Hannes seda ka oma naisele mainida ning nad lahutasid. Hannese tee viis taaskord koju. Klausi naine oli lahkunud, sest ta ei saanud pereisaga läbi. Luise jättis isegi lapsed maha. Selle aja peale oli Laas jäänud täiesti halvatuks ning tööd-tegemised said tehtud Taali abiga, kes Viljandimaalt jälle koju oli tulnud. Ilmselt tekitas see neis jälle vanad soiku jäänud tunded. Raamatu lõpus asusid need kaks elu poolt räsitud hinge jällegi kokku ja asusid Turjale elama. Arvan, et selles raamatus oli tegu tüüpilise tolleaegse eluga, kus elutee valikuid tehti mõeldes oma perele ja kasudele ning südame häält kuulati suhteliselt vähe. Peeti kinni kohustustest ning rabati palju tööd, et ära saaks elatud. See aga ei taganud tingimata elus õnne ning võis põhjustada probleeme
Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tal oli kolm last, kaks tütart ja üks poeg. Arstitegevuse kõrval kujuneb Kreutzwaldist Võrus laia haardega literaat ja ühiskonnategelane. Tema kodu saab kohaliku kultuurielu keskuseks, siin külastasid teda E. Lönnrot, J. Köler ja Lydia Koidula, kuid ka Eesti Aleksandrikooliasutamisega seotud talupojad Viljandimaalt. Kreutzwald andis välja regivärsilise kunsteepose 16. Kalevipojast: Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. Nii kasvas Kalevi noorem poeg. Suureks sirgunult mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus
1926, 1946), "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866), "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), "Lembitu" (1885). Käsiraamatud: "Lühhikene öppetus terwisse hooldamisest" (1854), "Kodutohter" (1879). Toimetajana: "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtramat"(1844). Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn sündis 14. märtsil (2. märts vkj) 1801 Riias ja suri 4. augustil (23. juuli vkj) 1822 Riias. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis
pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir. Jõed on aeglase vooluga, kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala. Joonis 1. Valla paiknemise skeem 2. Valla piirid käesoleval hetkel Tori valla üldsuurus moodustab ca 5,87% Pärnumaa valdade pindalast. Vald piirneb Paikuse, Sauga, Are, Kaisma, Vändra ja Tootsi vallaga ning Sindi linnaga Pärnumaa valdadest ja Viljandimaalt Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõisa vallaga. Tänased valla piirid on sisuliselt endise Tori külanõukogu piirid. Joonis 2. Tori valla piirid Omavalitsusüksuse piir Riigipiir/kontrolljoon 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel 1917.a. kuulusid valla osad Venemaale. 1918-1928.a. kuulusid valla osad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 3). Joonis 3. Saksa okupatsioon (kuni 1928.a. November). 1939.a
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pil...
15. Otto Fabian Rosen sõnastas talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokumendi. Rosen oli mõisnike poolt: talupoeg on pärisori, talupoega võib müüa, vahetada ja osta. 16. Anton Thor Helle saksa päritolu vaimulik, keele ja kirjamees, aitas kaasa eestikeelse piibli tõlkimisele. 17. August Wilhelm Hupel on Baltimaade teatmekirjanduse alusepanija ja koduuurimise algataja. 18. Kristjan Jaak Peterson Kirjanik ,pärit Viljandimaalt, nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. 19. Friedrich Robert Faehlmann kirjamees ja arst, täiustas Eesti keelt, 20. Friedrich Reinhold Kreutzwald "Kalevipoeg", esimene inimene kes nimetas end eestlaseks 21. Johann Voldemar Jannsen Perno Postimees, rajas põllumeeste seltse, 1. üldlaulupidu, 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine 22
Tootsi Lasteaed-Põhikool Johann Voldemar Jannsen Referaat Katrin Klemmer 8. klass Tootsi 2014 Sisukord Elulookirjeldus.............................................................................................3 Roll rahvuslikus liikumises...............................................................................5 Kasutatud kirjandus ........................................................................................8 2 Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele ko...
nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa- kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise
Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa- kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning
Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Tema matku Riia ja Tartu vahel meenutab monument Tartu Toomemäel. Petersoni elu I Christian Jacob Petersohn, tuntud ka lihtsalt kui Kristjan Jaak, sündis 14. märtsil 1801 Riias Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteenri pojana. Tema isa oli pärit Viljandimaalt Karula vallast, ema kohta on teada ainult see, et ta ei olnud puhast eesti päritolu. F. B. Dörbecki pilt Petersoni elu II Peterson õppis Riia kreiskoolis ja kubermangugümnaasiumis. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga, tundis paljusid keeli:
tööjõud; välja- toodang Venemaale) +: *tekstiilitööstus-Narva esikohal *masina-ja metallitööstus- Tallinn *paberitööstus- Venemaa suurim Pärnus(Eesti andis ~70% Venemaa paberitoodangust) *sõjalaeva tehased Tallinnas | Kaubandus : sisekaubandus: *linnade kasv *Eestlased kindlalt ülekaalus *12 linna *1898 Restu piimaühistu- I eestis | Transport: *raudteed(1870 Balti raudtee, Valga-Võru-Pihkva 1889 jne) mõju: kaubavahetuse elavnemine. Jaan Tõnisson&Konstantin Päts -J.T: *pärit Viljandimaalt *põhilised vaated: edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! *ajaleht "Postimees" *toetajad: Villem Reiman, Oskar Kallas | -K.P: *Pärnumaalt *uskus, et rahvast ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja vaadetele, vaid selleks on vaja saavutada majanduslik võim *"Teataja" *toetajad: Eduard Vilde, A.H. Tammsaare, Jaan Teemant Mis põhjustas 1905 a revolutsiooni? a)sotsiaalsed vastuolud: 1)linnades-jõukas kodanlus vs. Vene töölisklass 2)maal- jõukas vs. vaene taluperemees
lastele organiseeritud näidistreeningute juhendamisse, korraldanud laste ja noorte võistlusi, abistanud kooli perepäevade korraldamisel. Selliselt lõimununa tunnistas Tallinna Spordiliit 2008.aastal Erki Noole Kergejõustikukooli ja Spordiklubi Elite Sport ühiselt aasta spordiklubiks. Erki Noole Fan Club Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni. Götzis ongi üks populaarsemaid sihtkohti klubi reisitegevuses. Igal aastal koostatakse kalenderplaan, kus on kirjas kõik aasta ettevõtmised: võistlused, üritused, kohtumised. Reiside sihtkohtadeks on eelkõige need võistlused, millistel osaleb Erki ise, lisaks oma liikmeskonnale planeeritud hobispordi võistlused
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
taas Tartusse, jääb koos naisega peatuma tütre perekonda. Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25. aug 1882 Tartus, tema põrm on maetud Tartu Jaani kalmistule. Mitmekesise ja suure koormusega arstitegevuse kõrval kujuneb Kreutzwaldist Võrus laia haardega literaat ja ühiskonnategelane. Tema kodu saab kohaliku kultuurielu keskuseks, siin külastasid teda E. Lönnrot, J. Köler ja Lydia Koidula, kuid ka Eesti Aleksandrikooli asutamisega seotud talupojad Viljandimaalt. Kreutzwaldi loomingulist tegevust iseloomustas ülim produktiivsus ja haare. Tema tegevus teadlase, keelmehe, publitsisti, rahvavalgustaja ja lõpuks ka luuletajana, kes viis lõpule eestikeelse eepose kirjutamise, algas koostööst Õpetatud Eesti Seltsiga (1839). Kreutzwaldist sai kiiresti seltsi aktiivsemaid liikmeid, ta esines koosolekutel ettekannetega rahvaluule ja arheoloogia alal, tegi kaastöid ÕES toimetiste sarjas. Esimeseks õpetlikuks raamatuks rahvale oli 1840 ÕES tellimusel
Majandusliku aluse eestlaste etnilisele eneseteadvustamisele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad, kes kõik püüdlesid sotsiaalse tõusu poole. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused (Holstre, Paistu, Tarvastu jt). Haritlased tegid rahvuslikku selgitustööd, õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. 1857 võttis Johann Voldemar Jannsen eestlaste omanimetusena kasutusele sõna „eestlane”. Jannsen rajas järjepideva eesti ajakirjanduse (andis 1857–63 Pärnus välja nädalalehte Perno Postimees, aastast 1864
Omanäolise erinevuse rahvastikust moodustab 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sündinud suurearvuline põlvkond, kelle kooliminekul pidi omavalitsus tegelema uute koolikohtade loomisega, ning nüüd, kui koolis käivate noorte osakaal on tunduvalt väiksem, on tulnud paljusi koole muuta väiksemateks või kaotada üldse. Sama varemnimetatud põlvkonnaga seotud suurim mure on nüüdseks püüd vältida nende lahkumist Viljandimaalt ja leida töö juba hariduse omandanutele. Joonised ja tabelid Joonis nr.1 Joonis nr.2 Joonis nr.3 Joonis nr.4 Joonis nr.5 Joonis nr. 6 Joonis nr.7 Joonis nr.8 Joonis nr. 9 Joonis nr.10 Joonis nr.11 Joonis nr.12 Rahvaar Standardiseeritu Standardiseeritud Vanusegrupp v d suremus Rahvaarv suremus 1990 2009
2.2. Põdrapere Juba 2005. aasta jahihooajal kogutud andmed viitasid muutustele seni vaid tõusuteel olnud põdrapopulatsioonis - ilmnes mitmete viljakuse näitajate langus. 19% analüüsitavast materjalis jääb teadmata looma vanus, kuna pole võetud alalõualuud. Tuleb ka ette eri vanuses loomad alalõualuu ja sigimisorganite kokku sobitamist. Rohkem ja paremat materjali saadi Pärnumaalt, Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Lahemaalt ja Viljandimaalt. Võrreldes eelmiste aastatega on möödas kõrge viljakusega populatsiooni tõusu faas. Arvatavasti on populatsiooni optimaalne tase ületatud. Võrreldes eri vanuses põdralehmade viljakuse muutusi Eestis, näeme kõikjal üht suunda - viljakuse langust. Kõige sagedamini sünnib üksikuid emaseid looteid ja kõige harvemini kaksikuid isaslooteid. Täpsem viljastuse aeg kestis 2006. aasta sügisel 32.-44. nädalani. Tipp-aeg oli 38. nädal.
................................................................... 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad................................................................................................. 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale, seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu vallast. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile
· Odav vabrikutehas tõrjus välja rahvarõiva, mille kandmise komme pidas kauem vastu vaid Setumaal, Mulgimaal ja saartel · 1870.a rajatud raudtee Peterburi-Tlna vahel oli Tln-st hoobilt taas tähtsa samalinna teinud. Tartu renessanss · 1896.a pani Karl August Hermann maha ,,Postimehe" toimetaja ameti. · Uueks toimetajaks sai uus jurist Viljandimaalt pärit Jaan Tõnisson. · Tõnissonil õnnestus lubatu ja lubamatu piiril balanseerides asuda õhtutama mõtet, et ka väike rahvas on lõpuks ikkagi rahvas, kellel pealegi on võimalus saada suureks kui mitte arvu, siis vähemalt vaimu läbi. Niisiis edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! · Tartust lähtuvat uue lootuse puhangut on hakatud nim ,,Tartu renessansiks ". Selle säravaimaks ilminguks oli Tõnissoni ajakirjanduslik
„Saaremaa motiive“. „Ma langesin esimesel sõjasuvel“ kirjutab eesti Territoriaalkorpuse ühe suurtükiväeosa sõjameeste saatust 1941.a Pihkvamaal. J. Bergmann (1856-1916) – August Gailit 81891-1960) – „Toomas Nipernaadi“, „Isade maa“, „Kerge mri“, „ekke moor“, „leegitsev süda“. Albert Kivikas (1898-1978) – ta on pärit Viljandimaalt. 1918. suundus viljandisse, et liituda Vabadussõja Koolipoiste pataljoniga. „Nimed marmortahvlil“ valmis 1936. Carl Robert Jakobson (1841-1882) – andis Viljandis välja ajalehte „Sakala“. Tegutses nii õpetaja, kirjaniku kui ka põllumehena. Kirjutas aabitsaid ja teisi kooliraamatuid. 1868-1870 pidas ta Vanemuise Seltsis kolm isamaakõnet: „Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg“, „Võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „Nõiausk ja
Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Erki Noole Fan Club Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais oli kohal juba ligi 100 fänni. Götzis ongi üks populaarsemaid sihtkohti klubi reisitegevuses. Igal aastal koostatakse kalenderplaan, kus on kirjas kõik aasta ettevõtmised: võistlused, üritused, kohtumised. Reiside 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
