Eesti kümnevõistlus (0)

Järvamaa   Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020


SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge...............................................................................................................................6 Kõrgushüpe.............................................................................................................................6 400m jooks..............................................................................................................................6 110m tõkkejooks.....................................................................................................................6 Kettaheide...............................................................................................................................7 Teivashüpe..............................................................................................................................7 Odavise....................................................................................................................................7 1500m jooks............................................................................................................................7 KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID......................................................8 EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD..................................................................................................9 Aleksander Kolmpere...........................................................................................................10 Erki Nool...............................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................14


AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt.  Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui 
loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse 
mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide 
summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni 
(praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm  päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel  1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi
kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate 
tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised  võistlevad seitsmevõistluses. 


KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100  m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest 
võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. Eesti kergejõustiku
ajaarvamine algab (jooks, hüpped, heited-tõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 
1909.  1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus"  (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja 
kõrgushüpe. Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi  olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 
1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati 
kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: 
Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja 
Reinhold Salumann. Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall  43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 
m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti. Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid. Neid hinnati  1000 punktiga. Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed 
olümpiarekorditega. Samal päeval, nii imelik kui see ka ei tundu, leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti  olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. 
Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud 
Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-naljas olid IFK
esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi meie Gustav Kiilim. Kiilim oli 
püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust 
võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel aga meie mees külalistele 
konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 
27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 
punkti 1912. aasta hindeskaala järgi.
Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli 
kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 
5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene  toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti šanssi püstitada maailmarekord. 
Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline 
(174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi 
olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander 
Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud
seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud 
veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite 
statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane 
mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5  koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas 
soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased 


tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed 
neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK  juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule 
õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 
1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 
62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505,  1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.


ALAD 100m jooks  Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase 
kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja 
saada. Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi, kuna teise puhul 
järgneb diskvalifitseerimine.  Kaugushüpe  35 kuni 50 meetrisel hoovõturajal tuleb võistlejal saavutada maksimaalne kiirus, ent samas 
peab sportlane võimalikult täpselt tabama äratõukepakku, mille laius on kõigest 20 cm. 
Võimalik on teha kolm katset. Hea sprindivõimekus avaldab positiivset mõju eesmärgiks 
seatud hüppe pikkusele. Esimene katse hüpatakse tihti "kindla" peale.  Kuulitõuge  Sportlased tõukavad 7,26 kilost kuuli, mille läbimõõt on 110 kuni 130 mm. Tõuge toimub 
2,135 meetrise läbimõõduga tõukeringist. Kümnevõistlejal on kasutada kolm katset. Reeglite 
kohaselt tohib kasutada ainult libistamis- või pööramistehnikat.  Kõrgushüpe  Kõrgushüppe juures on sportlase kurnatuseaste veel väike. Kümnevõistlejate puhul tulenevad 
probleemid suhteliselt suurest kehakaalust. Hüpatakse peamiselt Fosbury-Flop tehnikas, harva
ka Straddle tehnikas. Straddle-tehnikas saavutas aga Christian Schenk Souli 
olümpiamängudel legendaarse tulemuse - 2,27 m. Iga kõrguse ületamiseks on atleedil 
maksimaalselt kolm katset. On oht alguskõrguse mitteületamisel null punktiga lootusetult 
konkurentidest maha jääda. Kõrgust tõstetakse 3 sentimeetri kaupa.  400m jooks  Esimese päeva viimane ala toimub rahvusvahelistel võistlustel hilistel õhtutundidel, hästi 
organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse 
algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on 
äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta 
viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi 
punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks  Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises 
ärajooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start 
antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab 
infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel 
võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale 
teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. 


Kettaheide  Raske ümberkohandumine tõkkejooksult, lisaks komplitseeritud (piiratud) liikumisruum. 
Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestunuid katseid kui kettaheites. Sportlased
heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist
kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi 
tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul.  Teivashüpe  Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad 
kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 
4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem 
ja jäigem teivas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe 
puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt 
kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa.  Odavise  Vabalt valitava hoovõtujooksu pikkkuse puhul visatakse 800 grammi raskust võistlusoda järsu
plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset. Eelviimasel kümnevõistluse alal peavad 
sportlased oma peaaegu ammendunud jõuvarusid kasutama vägagi oskuslikult, kuna palju 
energiat nõudev viimane ala on veel ees.  1500m jooks  Kõikide kümnevõistlejate hirmuala. Peale tundekestvat ekstreemset koormust on siin vajalik 
füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus. Tavaliselt jooksevad 
kümnevõistlejad kuni 300 meetrit enne finishisse jõudmist ühtlase tempoga. Siis aga läheb 
"kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, 
kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja. 


KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID Kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras:
Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks;
Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.  Juhul, kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale  vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral 
tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus.  Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 m jooksudes ning  110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas
jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat.  Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad  võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt 
sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala  Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu  koosseisu.  Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF-i võistlusmäärusi, välja arvatud  järgmised erandid: kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale 
võistlejale kolm katset.  Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg)  ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinishiga. 
Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile 
võistlejatele.  Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal  ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel 
mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.  Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest koheselt informeerima  mitmevõistluse peakohtunikku.  Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i  ametliku punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks 
teha kõigile võistlejatele.  Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse  punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale 
kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral
on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma.
Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.


EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD  Tarmo Adamberg  Krister Altosaar  Ain Arro  Mikk-Mihkel Arro  Rein Aun  Toomas Berendsen  Päärn Brauer  Aivar Hommik  Mikk Joorits  Madis Kallas  Margus Kasearu  Indrek Kaseorg  Tõnu Kaukis  Aigar Kukk  Valter Külvet  Jaan Lember  Heino Lipp  Kaidu Meitern  Andrei Nazarov  Erki Nool  Aivo Normak  Jüri Otsmaa  Priit Paalo  Mikk Pahapill  Tiit Pahker  Uno Palu  Tiit Pohl  Peeter Põld  Kristjan Rahnu  Andres Raja  Pavel Rambak  Sven Reintak  Tarmo Riitmuru  Heino Sildala  Heino Sildoja  Toomas Suurväli  Boris Tolmachov  Indrek Turi  Marko Vunder


Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899
Surnud: 10.02.1958  Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta,  sai haavata; juhendas 1927–32 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema 
õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku 
üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena 
kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku 
õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut 
käsitlev metoodiline materjal maailmas.  Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase  valimise, edestas Kolmpere veenva häälteenamusega Abergi, Lossmanni, Püttseppa, Neulandi
ja Lurichit.  Leks oli legendaarne sportlane – esimese ametliku maailmarekordi omanik  kümnevõistluses ja olümpiamedali võitja, temast algab kümnevõistluse ajalugu. Teda 
kõrvutati Paavo Nurmi ja Charles Hoffiga. Maailma kõigi aegade suurima sportlase valimisel 
1923 jõudis Kolmpere 13. kohale. See positsioon Teivashüpe olnud jõukohane ühelegi teisele 
Eesti sportlasele.  Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja  maailmarändur – võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari 
kuulusid kõik hüppe- ja heitealad, vahel ka 110 m tõkkejooks. Võitis 478 auhinda, püstitas 21 
ametlikku Eesti rekordit, võttes Eesti meistrivõistlustelt 46 kuld-, 20 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Poisieas oli ta viletsa tervisega, Georg Lurich soovitas ravida kehaliste harjutustega.  Sihikindlaid treeninguid alustas ta 1913 – ning 1916 ja 1917 püstitas kolmikhüppes Venemaa 
rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord 
kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei 
kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922 
võitis Euroopa mängudel Göteborgis kümnevõistluse, pronksmedali sai Pariisi OM-il 1924.  Kavatsenud küll loobuda aktiivsest spordist, võitis ta 1924 rahvusvahelistel võistlustel  Hamburgis kõrgushüppe Eesti rekordiga 1.83. 1935 ületas teivashüppes 3.20 ja tegi isikliku 
rekordi odaviskes – 63.60, 1944 näitas häid tulemusi kaugushüppes (5.10), kuulitõukes 
(10.75), kettaheites (35.88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees 
ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani 
kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad.  "Inimesele on tarvis midagi reaalset, silmnähtavat tagajärge, vastasel korral lahtub  tema tegevustahe," on kirjutanud Leks Kolmpere. "Kogu elu on võistlus ja inimkonna elusiht 
on seotud suursaavutustega." 


Erki Nool Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde-  Margit, Ragne,Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on 
lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis 
majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis 
kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas.  Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas  võsu oli väikest kasvu, tulevikumeest temas ei nähtud. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru 
esimeses 8-kl. koolis, hiljem jätkas õpinguid Tallinna Spordiinternaatkooli 7. klassis. 15-aastane Erki oli üsna nõrguke, pikkust 160 sentimeetri ringis. 
Sokule imponeeris Erki tohutu kirg, tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest  ja tugevamatest maha. Noole trumbid on väga hea tervis, suur töötahe, kannatamisvõime ja 
võitleja hing. 1990. ja 1991. aasta: Selle aasta parimaks tulemuseks oli Nõukogude Liidu talvistel sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saavutatud teine koht 5959 punktiga. 1990. aasta suvel on Nool otsustanud 
jätkata kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki 
Noolele tippsportlase karjääri algus.  Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka  noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad 
ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal 
aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle 
peaks ära õppima, teeb ta veel imet.  1991. aasta talvel vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu  poolteiseks aastaks. Enne kukkumist teivashüppes saavutas Nool NSV Liidu meistrivõistlustel
seitsmevõistluses viienda koha. Aastad 1992, 1993: 1992.aastal õnnestub Noolel alistada 10-võistluses 8000 punkti piir ning see tagab  pääsu Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven 
Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme 
ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud 
organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist  loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse 
elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid  jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein 
Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga.


1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest  oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle 
kohaga rahule ei jäänud.  1994. aastal suutis Nool tõestada, et jätkab kümnevõistlejana ning et ta on tõusnud sel  alal Eesti parimaks. 1995. aasta: 1995. aastaga sai Noolest Eesti tuntumaid inimesi. Temast kujunes noorte iidol.  Ajakirja Noorus küsitlusel valiti Erki seksikaimaks meheks. Avatud ja siiras, otsekohene ja 
rõõmsameelne – need omadused võluvad. Nool avaneb inimestele ja kaameratele. Enne Göteborgi MM-i teeb Nool kaasa veel Euroopa karikavõistlustel Helmondis.  Eesmärgiks on Eesti Superliigasse aidata. Noole arvates on see väga võimalik.
Juuni alguses võistleb Nool Tallinnas peetavatel Euroopa karikavõistlustel kergejõustikus. 
Nool võistleb kolmel alal : 200 meetri jooksus, kaugushüppes, kus ta saavutab 7.63-ga 
kolmanda koha ja 4 kord 100 meetri teatejooksus. Enne MM-I tekib kahtlus, kas Nool üldse 
kaasa teha saab, sest Helmondis saadud jalavigastus andis end enne MM-i jälle tunda. Erki Noole Fan Club: Aastal 1997 loodi Viljandimaal Peraarul Erki Nool Fan Club, kuhu kuulub inimesi  Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandimaalt ja mujaltki.1997. aasta maikuus oli Austria 
väikelinnas Götzises Hypomeetingu võistlust jälgimas 18 klubi asutajaliiget, 2000. aasta mais 
oli kohal juba ligi 100 fänni. Götzis ongi üks populaarsemaid sihtkohti klubi reisitegevuses. 
Igal aastal koostatakse kalenderplaan, kus on kirjas kõik aasta ettevõtmised: võistlused, 
üritused, kohtumised. Reiside sihtkohtadeks on eelkõige need võistlused, millistel osaleb Erki 
ise, lisaks oma liikmeskonnale planeeritud hobispordi võistlused. Klubil on oma põhikiri, mis 
sätestab klubiliikme staatuse ja klubi tegevuse eesmärgid. Erki Nool Fan Club lähtub 
põhimõttest, et iga klubi liige on aktiivselt klubi tegemistes osaleja, kes annab ürituste 
organiseerimisse oma panuse vabatahtlikult. Klubi liikmeks saamiseks on vaja teha kirjalik 
avaldus juhatuse nimele. Uuel liikmel on siiski vajalik ühe soovitaja olemasolu klubi 
liikmeskonna hulgast. Liikmemaksu suurus aastal 2001 on täiskasvanutele 500 krooni ja 
lastele kuni 18 eluaastat 100 krooni. Klubi liikmetel on eesmärk võimaluste piirides Erkit 
saata võistlustel senikaua kuni ta aktiivselt rahvusvahelises kümnevõistluse karusellis osaleb. 
Alates 1997.aastast on fännid esindatud olnud kõikidel Erki võistlustel, välja arvatud Hea 
Tahte Mängud 1998. Isegi sellistes kaugetes ja eksootilistes maades nagu Jaapan ja Austraalia
on fännid, kuigi vähendatud koosseisus, Erkit toetamas olnud. Sydney oli krooniks kogu 
senisele kaasaelamisele, kus nii kohalolnud fännid kui ka kojujäänud tulihingelised toetajad 
said peale mitmeidki ebaõnnestumisi lõpuks tõelist võidujoovastust tunda. Klubil on kasutusel
oma sümboolika, mis on omandanud suure populaarsuse kõigil välisvõistlustel: lipud ja 
loosungid, mitmes variandis nokamütse ja kollaseid T-särke. Erki Noole Kergejõustikukooli 
õpilastele ja teistele fännidele on klubi oma karikatele korraldanud võistlusi mitmevõistluses. Klubi tegevus ja esindatus rahvusvahelistel võistlustel on leidnud korduvalt  kajastamist võistlusjärgselt kohalikus meedias nii sõnas kui pildis. Alati on suhtumine olnud 


äärmiselt positiivne, klubi on mainitud kui unikaalset nähtust kergejõustiku ajaloos. 
Teadaolevalt ei ole palju kergejõustiklasi, kes võiks uhkustada oma isikliku Fan Clubiga nii 
pikkade aastate jooksul. Kahtlemata on klubi oma kohalolekuga ja lippude lehvitamisega aidanud reklaamida  üle kogu maailma meie väikest kodumaad. Loodame, et seda tegevust saab Erki Nool Fan 
Club jätkata veel vähemalt järgmise olümpiani. Klubi üheks kaugemaleulatuvaks ideeks on 
populariseerida mitmevõistlust Eesti noorte hulgas, et ühel päeval oleks Erki Noolel ka 
väärikas mantlipärija.


KASUTATUD ALLIKAD http://www.decathlon2000.ee/est/10voistlus.php?art=441 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmnev%C3%B5istlus#Ajalugu http://www.decathlon2000.ee/est/voistlejad.php http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Klumberg http://et.wikipedia.org/wiki/Erki_Nool http://www.decathlon2000.ee/est/voistlejad.php?art=172 http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/kl/aleksander-klumberg-1.html http://en.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Klumberg-Kolmpere http://www.decathlon2000.ee/est/voistlejad.php?art=175 http://wapedia.mobi/en/Aleksander_Klumberg-Kolmpere http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/erki_noole_elust.htm http://www.omkuld.ee/nool.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Erki_Nool http://www.decathlon2000.ee/est/10voistlus.php?art=442 http://kojakymp.toprestoran.ee/?s=10reeglid

Document Outline

• AJALUGU
• KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS
• ALAD
  • 100m jooks
  • Kaugushüpe
  • Kuulitõuge
  • Kõrgushüpe
  • 400m jooks
  • 110m tõkkejooks
  • Kettaheide
  • Teivashüpe
  • Odavise
  • 1500m jooks
• KÜMNEVÕISTLUSE RAHVUSVAHELISED REEGLID
• EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD
  • Aleksander Kolmpere
  • Erki Nool
• KASUTATUD ALLIKAD