TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja : Aivar Krull TARTU 2013
Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2
Sissejuhatus................................................................................................................................3
1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4
2. Puidumädanik......................................................................................................................5
2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6
2.1.2. Lülipuidu mädanik. .........................................................................................................6
2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. ................................................................................................6
2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. .............................................................................8
2.1.2.3 Valge
kiuline lülipuidu mädanik. ....................... ..........................................................8
2.1.3.
Hallitus . ............................................ .................. ...........................................................8
2.1.4. Maltspuidu seenvärvused .................... ...........................................................................9
2.1.4.1.
Sinavus . .................................. ....................................................................................9
2.1.4.2. Maltspuidu seenvärvus. ...................................... ............. .........................................9
2.1.4.3. Hele maltspuidu seenevärvus. ......................... .........................................................9
2.1.4.4. Tume maltspuidu seenvärvus. ................................ ...................................................9
2.1.4.5. Pinnalähedane maltspuidu seenvärvus. ......................................................................9
2.1.5. Pruunistumine.................................................................................................................10
2.1.5.1. Otspruunistumine. ................................ ...................................................................10
2.1.5.2. Külgpruunistumine. ................................... ................................................................10
2.1.6. Maltspuidu mädanik......................................... ............................................................. 10
2.1.6.1. Kõva maltspuidu mädanik ..................................... ............. ......................................10
2.1.6.1. Pehme maltspuidu mädanik .............................. .........................................................11
2.1.7. Väline pehmemädanik..................................... .............................................................11
3. Puiduseened..........................................................................................................................12
3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened ...................................................................................12
3.2. Puitu lagundavad seened....................................................................................................12
3.2.1 Harilik
majavamm ..........................................................................................................13
3.2.2. Majamädik.....................................................................................................................14
3.2.3.
Majakorgik e majanääts ...............................................................................................14
3.2.4. Männi-mädiknahkis ......................................................................................................14
3.2.5. Majamädik ..................................................................................................................15
3.2.6. Kollane hamblehik ........................................................................................................15
3.2.7. Mustjas kõrbik .............................................................................................................15
3.2.8.
Tuletael .........................................................................................................................15
3.3. Puitseente mõju inimese tervisele. ..................................................................................15
4. Puitu
kaitsevahendid ...........................................................................................................16
4.1.
Konstruktiivne puidukaitse .............................................................................................17
4.2. Keemiline puidukaitse ....................................................................................................17
4.2.1. Pinnaviimistlus..............................................................................................................17
4.2.2.
Vaakum - ja surveimmutus ............................................................................................17
4.2.3. Puidu immutusvahendid (immutid) ...............................................................................18
4.3. Termotöötlemine...............................................................................................................19
Kokkuvõte.................................................................................................................................20
Kasutatud kirjandus.................................................................................................................21
2
Sissejuhatus. Puit on laialt kasutatav, praktiline ja keskkonnasõbralik materjal. Kui
soovida , et puitmaterjal
kaua kestaks, peab teda kindlasti kaitsma. Puidu eluiga mõjutavad kõik aastaajad. Vahelduv
ilm kevadel, suvine ere päike,
vihmad sügisel ja lumi talvel.
Üks suur valdkond mille vastu puidukaitsevahendeid kasutatakse on seenkahjustused. Puidu
seenkahjutusi esineb kõikidel puuliikidel, mis tekib peamiselt niiske keskonna tagajäjel ja
võib tekitada pöördumatut kahju
puidule . Töötlemata
puitpinna juures ei pruugi seened
rikkuda mitte ainult ilusa pealispinna, vaid ka seesmise kiuliulise struktuuri. Seentest rikutud
puit võib osutuda
varingu tagajärjel eluohtlikuks, kuid ka eoste sisse hingamisel, võib tekkida
nõrga imuunsusüteemiga inimesel tervise rikkeid.
Niisketes tingimustes hakkab tavaline puit kiiresti hävinema. Immutamata puidu bioloogiline
hävinemine algab, kui niiskus tõuseb üle 18%. Eestis, kus üsna sagedasti sajab ning õhk on
küllaltki niiske, tõuseb puidu niiskus kergesti üle 20%, maapinnas üle 30%. Seetõttu on
oluline välitingimustes ja maapinnaga kontaktis olevad puitkonstruktsioonides kasutada
puidukaitse vahendeid.
Seened on äärmiselt vajalikud looduse bioloogilises ringluses, kõik mis tekib läheb mingi aja
jooksul uuesti
algusesse . Probleem tekib seal kus inimene tahab muuta või aeglustada
loomulikku looduse ringlust.
Eelmistel aastakümnetel olid keemilised
puidukaitsevahendid ostjate seas väga populaarsed.
Mürgiste vedelikega töödeldi palkmaju, majafassaade ja isegi siseruume. Hiljem tuldi
järeldusele, et puitu kahjustavatele
seentele mõeldud mürgised toimeained kahjustavad ka
inimeste tervist. Käesoleval ajal püütakse välditida keemilist puidukaitset. Aina rohkem
kasutatakse puidu kaitseks
looduslikke puidukaitsevahendeid.
3
1. Puidukaitsevahendite ajalugu Puitmaterjali kaitsevahendite kasutamine ulatub arvatavasti kaugesse aega, kus veel ei
dokumenteeritud teadmisi andmekandjatel vaid peamine
edastamine toimus õpetades
suusõnaliselt inimeselt inimesele. Selletõttu puuduvad teadmised kus ja kuidas kasutati
täpsemalt kõige aegade alguses puidukaitse vahendeid. Kuid on üsna loogiline, et
puidukasutamine ja kaitsevahendid on alati käsikäes liikunud.
On olemas märkmeid mis ulatuvad Antiik-
Kreekasse kus Aleksander Suur lasi oliiviõliga
immutada silla puidu,
roomlased harjasid oma laevakered üle tõrvaga ja ka eestlased tundsid
juba muistsel aal kuidas kuuma tõrvaga puiduiga pikendada.
Tööstusrevolutsiooni ajal said puidukaitsevahendid nurgakiviks puidutööstuses.
Leiutajad ja
teadlased nagu Bethell, Boucherie, Burnett ja Kyan tegid ajaloolist arengut
puidukaitsevahendites kus kasutati konserveerivaid lahuseid. Kaubanduspoliitika surve algas
19. Sajandi teisel poolel, kus
raudtee liiprite kaitseks kasutati kreosoodi.
Alates 1940-ndatest
aastatest alates on kõige rohkem puidukaitse ajaloo vältel kasutatud vask-
kroom -arseenisooladel põhinevat vesialusel puidukaitsevahendit CCA, pentaklorofenooli ja
eelmainitud
kreosooti . Töödeldud puitu kasutati peamiselt tööstus-, põllumajandus-, ja
tarberakendus valdkondades.
Eestis ilmus juba 1935 aastal artikkleid kresolaadi ehk Fenolaadi immtamisest mida saadi
põlevkivist. Aastal 1970 (vähemalt USAs) hakati majaomanike poolt massiliselt kasutama
kaitsevahendeid tagahoovi projektides.
Innovatsioon töödeldud puittoodetes kestab tänaseni, tarbijad on üha rohkem huvitatud
vähem toksilistest ainetest.
4
2. Puidumädanik. Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundamises. Seened, tungides puitu, eraldavad
fermente, mis muudavad tselluloosi, hemitselluloosi ja
ligniini aineteks , mis lahustuvad vees
ja on omastavad seente poolt. Mädanik esialgselt enam-vähem säilitab terve kahjustamata
puidu kuju, kuid tema mass ja tihedus vähenevad, muutuvad puidu mehaanilised, füüsikalised
ja keemilised omadused olenevalt protsessi intensiivsusest ja kestusest.
Protsess on iseloomustatav mädanemisstaadiumi ja –tüübiga, samuti asendiga tüves.
Seente tegevuse toimel tekkinud muudatused puidus võib jagada järgmistesse mädanemis-
staadiumidesse:
I.
Algstaadium - puit on nakatatud seentest, kuid säilib veel puidu normaalne struktuur ja
värvus.
Seen toitub peamiselt raku sisemuses leiduvatest ainetest. Puit muudab värvi, kuid
alanud mädanemine ei ole väliselt märgatav.
II.
Kõvamädaniku staadium - puidus ilmnevad nähtavad esialgse struktuuri muutused:
ühtlane pruun värvus, luituvused, laigud ja vöödid, mõnikord mustad loogelised jooned,
samuti väikesed lõhed, väikesed tühikud, seenkile jne. Puit säilitab küllaldase kõvaduse, kuigi
tunduvalt on alanenud puidu tihedus ja nõrgenenud mehaanilised omadused.
III.
Pehmemädanik - mädanemise lõppstaadium. Puit on vastavale mädanikutüübile
iseloo-muliku välisilme ja struktuuriga, puidus ilmnevad augukesed, lõhed ja
seeneniidistik .
IV.
Säsiõõs (tüveõõs) - mädanemisprotsess jõuab puidu täieliku lagundumiseni
(humifitseerumine ja mineraliseerumine) tüves või
sortimendis tekib säsiõõs.
Mädanikud jagatakse
neljaks põhitüübiks:
1.
kirjumädanik;
2.
valgemädanik (korrosioon-destruktiiv ehk kiuline-pehme mädanik);
3.
pruunmädanik (destruktiiv- või pehmemäda-nik);
4.
mõõdukas madanik.
Paljudel juhtudel kaks esimest tüüpi ühendatakse valgemädanikuks, mis oma iseloomult
erinevad mitmekesisusega pruunmädanikust.
Neljas tüüp erineb järsult eelmistest nii tekitajate kui ka ökoloogiliste tingimuste poolest,
millistes ta looduses esineb.
5
Kirjumädanikus tekivad heledad või valged laigud ja tühikud, mistõttu puit on kirju. Valge-
mädanikus muutub puit heledaks, valgeks, helekollaseks, kollaseks või kollastest ja valgetest
vöötidest ribaliseks; puidus ilmnevad sageli mustad jooned, millest on põhjustatud marmor-
muster. Pruunmädanikus puit tumeneb ühtlaselt,
muutudes tumepruuniks,
pruuniks või
punakaspruuniks.
Mõõduka mädaniku korral tumeneb puit ja muutub
toorelt šokolaadivärvi,
kuivades pruuniks.
Kirjumädanik
lagundab puitu ebaühtlaselt, tekitades sellesse väikesi tühikuid ja muutes puidu
sõeljaks. Puidu kiud on
pehmed , ei pudene.
Valgemädanik kihistab puitu mööda aastarõngaid,
hilisemates arengujärkudes, lõhustudes
kergesti sõrmede vahel murduvateks kiududeks.
Pruunmädanik lagundab puitu ühtlaselt. Puit lõheneb risti- ja pikikiudu, laguneb kuubikuteks
ja on kergesti sõrmede vahel pulbriks hõõrutav.
Seenefermentide toimel puidus olevate ainete oksüdeerumine ja hüdrolüüs on kirju- ja valge-
mädaniku põhjuseks, mille tulemusena lagunduvad tselluloos ja
ligniin . Nende kahe oma-
vaheline suhe võib muutuda olenevalt seeneliigist ja mädanemisstaadiumist. Selle tunnuseks
mõningal määral võib olla värvus ja kõva- ning pehmemädaniku struktuur. Valge värvus ja
kiulisus näitavad tselluloosi vähest lagundumist. Kollane värvus ja nõrgemalt avalduv kiulisus
näitavad, et tselluloos on lagundunud rohkem kui ligniin.
Pruunmädaniku korral
alluvad lagunemisele algul hemitselluloos, pärast tselluloos kuni selle
täieliku lagundumiseni. Ligniini hulk jääb peaaegu muutumatuks või väheneb nõrgalt
metoksüülrühma kadude tõttu. Mõõdukas mädanik on oma toime poolest sarnane
pruunmädanikuga.
Kõikide mädanike korral osutub puit vähemal või suuremal määral kasutamiskõlbmatuks, kui
seda määravad puidu tugevusomadused.
6
2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja —vöödid. Nimetatud seenkahjustust ümarmaterjalides põhjustavad puitulagundavad seened, mis
kahjustavad kasvavate puude keskosa (lüli-, väärlüli- ja küpspuitu), nõrgendamata puidu
tugevusomadusi. Nähtavad materjalide otspindadel mitmesuguse kujuga ümmarguste või
rõngasjate laikudena või kontsentreeritud ala lauskahjustusena, pikilõigetel vöötidena.
Värvuselt pruun, punakas, hall või hallikasvioletse värvusega.
Puidu mehaanilised omadused oluliselt ei muutu, harva täheldatakse puidu löögikõvaduse
vähest nõrgenemist. Rikub puidu välisilmet ja suureneb vee läbilaskvus.
2.1.2. Lülipuidu mädanik. Kujutab endast kasvava puu mädanemise II ja III staadiumi . Omarmaterjalide otspindadel
esineb tüve keskosa (lüli-, väärlüli- ja küpspuidu) ebanormaalse värvusena, nähtav
otspindadel mitmesuguse kujuga ümmarguste ja rõngasjate laikudena või tüve keskosa
lauskahjustuse kontsentreeritud
alana , mis mõnikord ulatub ka tüve pinnale. Iseloomulik on
puidu mehaanilise tugevuse alanemine. Kaob vastupanuvõime välisjõududele. Puidu tihedus
väheneb 2...2,5 korda. Järsult suureneb
veeimavus ja veeläbilaskvus. Puidu absoluutne
kütteväärtus on 1,5...2 korda väiksem kui tervel puidul, mis on põhjustatud tiheduse
vähenemisest.
Pikilõigetel esineb lülipuidumädanik väljavenitatud ebanormaalse värvusega vöötide ja
laikudena. Erinevalt kahjustuse I staadiumist mädanemise II
staadiumis ilmneb kahjustatud
puidus ebaühtlus (pruunid laigud, vöödid, valged luituvused piklike peente kiududena).
Mädanemise III staadiumis kaotab puit tugevuse ja on kergesti sõrmede vahel kiududeks ja
pulbriks hõõrutav. Selles staadiumis avalduvad ilmekalt iseloomulikud mädanemistunnused -
auklikkus, pragulisus,
lagunemine tükkideks ja säsiõõne tekkimine.
2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. Iseloomulik kirju värvus, mida põhjustab puidu punakaspruunil, pruunil või hallikasvioletjal
taustal
arvukate valgete või kollakate laigukeste olemasolu ja kärjeline või kiuline struktuur.
Vigastatud puit säilitab võrdlemisi kaua terviklikkuse, tugeva lagundumise korral muutub
pehmeks või laguneb kergesti. Esineb okas- ja lehtpuudel. (joon. 9.54).
7
2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. Iseloomulik pruun (harva hall) mitmesugustes varjundites värvus ja lõhenenud prismaatiline
struktuur. Kahjustatud puidu lõhedes
valkjas või
kollakas seenkoe kile. Tugeva lagundamise
korral puit pudeneb kergesti tükkideks ja on pulbriks hõõrutav. Esineb okas- ja lehtpuudel.
2.1.2.3 Valge kiuline lülipuidu mädanik. Iseloomulik helekollane või peaaegu valge värvus ja kiuline struktuur. Kahjustatud puit on
kirju värvusega, meenutades marmori joonist, milles heledad osad on piiratud tunduvalt
tumedamate kitsaste mustade looklevate joontega. Tugeva kahjustuse korral muutub puit
pehmeks ja lõheneb kiududeks või pudeneb. Esineb lehtpuudel (joon. 9.56).
Ümarmetsamaterjalide kehtestatud standardite kohaselt mõõdetakse lülipuidu mädanikku
kolmel viisil:
1) väikseima südamikväljalõike järgi, millesse mahub mädanikust kahjustatud osa;
2) väikseima ringi läbimõõdu järgi, millesse mahub mädanikust kahjustatud osa või otspinna
välise terve osa väikseima laiuse järgi;
3) mädanikust kahjustatud pindala järgi, väljendades seda protsentides kogu otspinnast.
Keskmist läbimõõtu arvestatakse sentimeetri täpsusega, kusjuures 0,5 cm-st väiksemaid osi
arvesse ei võeta, 0,5 cm ja üle selle olevad osad arvestatakse võrdseks 1,0 cm-ga.
Prakeerija küllaldase vilumuse korral määratakse mädaniku mõõtmed otspindala suhtes silma
järgi. Vilumuse omandamiseks soovitatakse määrata mädaniku kahjustus eelnevalt silma järgi
ja seejärel mõõta.
2.1.3. Hallitus. Puidupinnal esinev
hallitusseente seeneniidistik ja
viljakehad . Areneb kõige sagedamini
niiskel välispuidul metsamaterjalidel säilitamisel ja põhjustab puidu pinnapealse värvumise.
On sinakasrohelise, helesinise, rohelise, musta,
roosa või muu värvusega, olenevalt eoste ja
seeneniidistiku värvusest, samuti eritatavast pigmendist. Nähtav üksikute laikude või
lauskirmena.
Rike ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab puidu välisilmet. Võib
üle minna toiduainetele ja toodetele, lagundada loomseid liime. Pärast puidu kuivamist on
kergesti ärapühitav, jättes mõnikord puidu pinnale määrdunud või värvilised laigud.
8
2.1.4. Maltspuidu seenvärvused Kujutavad endast ebanormaalseid värvusi, mis tekivad värskeltraiutud või jalalkuivanud
puidu maltsosas puitu värvivate seente toimel, mis ei põhjusta mädaniku tekkimist. Värvused
levivad otspindadelt ja külgpindadelt raadiust mööda sortimendi sisemusse. Ümarsortimentide
otspindadel on nähtav kiilutaoliste laikudena või maltspuidu lausvärvusena. Ümarsortimendi
külgpindadel ja saematerjalides ilmnevad vöötide või piklike laikudena. Maltspuidu
seenvärvused on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, suuremal määral okaspuudele. .
Seenvärvused ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab välisilmet ja
suurendab vee imavust. Maltspuitu värvivad seened võivad lagundada liimi ja lakiainet.
2.1.4.1. Sinavus.
Sinavus tekib puitu värvivate seente toimel toores või jalalkuivanud puidus, kuid ei põhjusta
puidumädaniku teket. Tekib puidus materjali ots- või külgpinnalt radiaalsuunas.
Metsamaterjalide otspinnal nähtav kiilukujuliste laikudena või hõlmab kogu maltspuidu,
külgpindadel nähtav ribade või piklike laikudena.
2.1.4.2. Maltspuidu seenvärvus. Ruuge , kollane, roosa (kuni heloviolett) ja pruuni maltspuidu värvus.
2.1.4.3. Hele maltspuidu seenevärvus. Puitu heleda tooniga värvivad, kuid puidutekstuuri mittevarjavad maltspuidu seenvärvused.
2.1.4.4. Tume maltspuidu seenvärvus. Puitu tumedates toonides värvivad ja
tekstuuri varjavad maltspuidu seenvärvused.
2.1.4.5. Pinnalähedane maltspuidu seenvärvus.
Kuni 2 mm sügavuselt puitu ulatuvad maltspuidu seenvärvused.
9
2.1.5. Pruunistumine
Lehtpuudel (pöök, kask, pärn,
haab , vaher jt) mitmesuguse intensiivsusega ebaühtlase
hallikaspruuni värvuse tekkimine välis- ja maltspuidus, mõnikord nõrgalt hallide või
valkjashallide laikude ja vöötidena. Pruunistumine tekib kevadsuvel puidul aeglasel
kuivamisel biokeemiliste protsesside tagajärjel, kas seente osavõtul või ilma nendeta, rakkude
aeglasel kuivamisel. Järgnevalt asustatakse pruunistunud puit kergesti
seentega , mis
põhjustavad valget kiulist puidu mädanikku.
Ümarmaterjalidel eristatakse ots- ja külgpruunistumist.
2.1.5.1. Otspruunistumine. Algab otspinnalt ja levib piki
kiude . Otspruunistumine väärlülipuidul ilmneb pikilõikel kohe
pruunika värvusega koonusja moodustistena, mis asub mõlemal pool väärlülipuitu. Kui
väärlülipuitu ei ole, esineb ainult üks koonusjas moodustis, mis haarab kogu otspinna.
2.1.5.2. Külgpruunistumine. Algab sortimendi külgpinnalt ja laieneb järk-järgult säsi suunas; koorerebendid soodustavad
intensiivset külgpruunistumise teket ja arengut ümaramaterjalides. Intensiivsemalt areneb
otspruunistumine külgpruunistumisest. Pruunistumine ei avalda mõju puidu mehaanilistele
omadustele. Halveneb välisilme ja mõningal võimalusel nõrgalt dünaamiline
paindetugevus .
2.1.6. Maltspuidu mädanik Tekib värskeltraiutud võijalaltkuivanud puidus puitulagundavate seente toimel. Mädanik
areneb ainult puu maltspuidus, okaspuudel kollakas või roosakas, lehtpuudel kirju marmorja
mustriga. Ristlõikel avaldub eri suuruse ja kujuga laikudena või maltspuidu lauskahjustusena,
pikilõigetel väljavenitatud laikude ja vöötidena või maltspuidu lauskahjustusena; areneb puidu
kestval vääral säilitamisel, enamasti ümarpuidus, lehtpuudel järgneb tavaliselt pruunisusele ja
võib ulatuda lülipuitu.
Maltspuidu mädanikku liigitatakse kõva- ja pehme maltspuidu mädanikuks.
2.1.6.1. Kõva maltspuidu mädanik Puidu kõvadust oluliselt ei muuda, nõrgendab vähe puidu dünaamilist paindetugevust ning
suurendab veeimavust ja vee läbilaskevõimet.
10
2.1.6.1. Pehme maltspuidu mädanik Nõrgendab järsult kõiki puidu mehaanilisi omadusi ja värvusel on heledatoonilisem kui kõva
maltspuidu mädanik. Halveneb puidu välisilme.
2.1.7. Väline pehmemädanik Metsamaterjali malts- ja lülipuidu kahjustus tugevatoimeliste puitulagundavate seente poolt
puidu pikaajalisel ja ebaõigel säilitamisel. Kasvavatel ja jalaltkuivanud puudel välist
pehmemädanikku tavaliselt ei ole.
Esineb peamiselt pealiskihis, haarates seda kogu ristlõike ulatuses või ainult osaliselt ja levib
eriti lõhede kaudu. Kahjustatud puit laguneb kergesti kuubikutena maha ja on kergesti
pulbriks hõõrutav. Kahjustatud puidu pinnal on sageli seeneniistikku ja viljakehi.
Kahjustatud puit on puitehitistes seennakkuse allikaks.
Et vältida ohtliku seennakkuse
levimist ei tohi välist pehmemädanikku olla metsamaterjalis aj
küttepuidus.
11
3. Puiduseened Seente paljunemis organiteks on
viljakeha , milles tekivad eosed e
poorid uute seente
idanemiseks. Need on kuini mõne sajandiku millimeetri suurused mikroskoopilised kehad,
mis valmides vabanevad viljakehadest ning mis kantakse seejärel õhu või putukate osalusel
laiali. Kui eosed satuvad soodsatesse kasvutingimustesse ka idanevad, siis tekib puidu pinnal
peenike mõik, millest moodustub hüüti alge, so seeneniit, mis läbimõduga ainult mõni
tuhandik millimeetrit. Seeneniitide edasisel kasvamisel ja hargnemisel tekib mütseel e
seeneniidistik.
Kahjustus algab sellega, et
seeneniidid – hüüfid,
tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse,
milles leidub neile rikkalikult toitaineid. Sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste –
koobaspooride rakuseintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakuseinte.
Seened ei kahjusta kuiva puitu.
Arenemiseks vajavad seente eosed:
toitaineid;
hapnikku;
soojust;
niiskust (vähemalt rakuseinte küllastuspunkti ulatuses);
suhteliselt
happelist keskonda (pH 2…7)
3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened Sinetus ja hallitusseened põhjustavad puidu värvi muutust. Sellised seened toituvad
puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ega kahjusta seepärast rakuseinu, Need seened ei
mõjuta märgatavalt puidu tugevust.
Hallituseente hüüfid on sageli värvusetud. Sobiv niiskus mütseeli arenguks ja eoste
tekkimiseks on 20…120oC Hallituseened eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib
tundlikele inimestele allergiat põhjustada.
Soodsam temperatuur on 0…55 oC
3.2 Puitu lagundavad seened Puitulangundavad seened hävitavad puidu koostisained ja rikuvad selle ehitust, millega seoses
muutuvad kiiresti puidu värvus ja vorm. Ka puidu tugevusomadused kahjustuvad oluliselt.
Selliste seente arenemiseks on kõige
sobivam umbes 60% õhuniiskus.
Pruunmädanikku põhjustavad seened on majavamm, majamädik, majavääts, kollane
hamblehik ning mustjas kõrbik.
12
Valgemädanikku tekitav enim levim seen on tuletael.
3.2.1 Harilik majavamm Harilikku majavammi on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks.
Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või
eostest.
Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks
keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini
kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel
korrustel , kuid on
esinenud ka selliseid juhtumeid.
Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke.
Harilik majavamm toodi Eestisse vähemalt poolteist sajandit tagasi, looduses on teda leitud
Himaalaja ja
Kaukasuse mägedes. Meie kliimavöötmes on suuteline arenema ainult hoonetes,
lähim vabas looduses esinenud juhtum on kinnitamata andmetel
Tsehhi Vabariigis.
Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on
võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väiksesed ja üksikuna
paljale
silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti
eoseid suurte
vahemaade taha.
Seeneniidistiku abil saab seen
levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja
müüritisi nendes leiduvate
pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel
ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse
kohtadesse . Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või
hooneosast teise.
13
3.2.2. Majamädik (rahvakeeles tuntud ka keldrivammina) (Coniophora puteana) on nooremas
eas valkjas, hiljem kollakas kuni kohvipruun, mügarliku pinnaga ning lihakalt nahkjate
viljakehadega. Viljakeha on substraadi külge liibunud, läbimõõduga 2–10 cm (mõnikord
liituvad viljakehad kuni 30 cm pikkuselt) ning õhuke (0,2–1 mm paksune). Viljakeha on
substraadilt kergesti eraldatav. Peale viljakehade leidub puidul lehvikjalt hargnenud
peenikesi (kuni 1mm jämedusi) alguses valkjaid, hiljem oliivpruune ja ka musti
seenevääte. Erinevalt majavammist ei ulatu majamädiku seeneväädid oluliselt kaugemale
otseselt kahjustatud puidust. Mütseel on alguses valge, hiljem kollaka –pruunika värviga.
Majamädikut leidub metsas, kus ta lagundab nii okas- kui lehtpuitu. Hoonetes kahjustab
peamiselt välisõhu juurdepääsuga osi.. Sageli esineb majamädikut värskel puidul. Puidu
minimaalne
niiskusesisaldus , mille juures majamädiku eosed kasvavad on 20-30% vahel.
Majamädiku mütseeli arenedes kasvab niiskusesisaldus 36 - 210%-ni. Sobivaimaks
temperatuuriks on 22-25°C. surmavaks temperatuuriks on 65-75 kraadi (Schmidt 2007). 13
Kahjustatud puit omandab tüüpilisele pruunmädanikule omased tunnused
3.2.3. Majakorgik e majanääts vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses esineb
lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud
katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne
kuivuse suhtes. Tekitab peent pruunmädanikku, mädanik kollakas kuni helepruun,
puukuubikud 1-1.5 cm suurused. Esineb
okaspuu puidul.
3.2.4. Männi-mädiknahkis Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv,
kilejas , algul sile,
valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad
seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm
laiad , esinevad
juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest.
Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb
kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid
leide on ka kõrgematel
korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus
oluliselt aeglasem kui harilikul majavammil.
3.2.5. Majamädik 14
Tuntud ka kui majakooriku nime all koosneb tugevalt hargnevatest tumepruunidest
mütseelniitidest, mis annavad nakatunüd puidule pruunika värvuse. Antud seene arenguks on
sobivad tingimused puidu 50...60% niiskussisaldusel ja temperatuuril 22...24°C. Maja-mädik
levib enamasti seal, kus puidu niiskussisalduse tõus on väga järsk ja kestvus pikaajali-ne,
näiteks torustiku lekkimisel.
3.2.6. Kollane hamblehik Kahjustab okaspuu puitu, sealhulgas ka männi lülipuitu, millel tavaliselt on tugev
vastupanuvõime mädanikseentele. Seen esineb sellisel puidul, mis on
otseses ühendus
maapinnaga.
3.2.7. Mustjas kõrbik Kahjustab okaspuu puitu. Seene viljakehi võib eriti rohkelt esineda aknapuidus. Seenele sobiv
puidu niiskussisaldus on ca 40% ja temperatuur kuni 35...40°C. Valgemädanik
(sööbimismädanik) lõhustab puidusubstantsi peamised koostisosad (ka lig-niini) ning
põhjustab sellest tulenevalt puidu pleekumist. Hilisemas staadiumis muutub puit järk-järgult
heledamaks, kiuhsemaks ja pehmemaks, kuid säilitab oma vormi. Valgemädanik esineb
peamiselt lehtpuude ümarpuidus.
3.2.8. Tuletael Üks enamlevinumaid valgemädaniku seeni. Ülapinda katab tihe kõva
koorik , mille pind on
kasvuvöönditega, kasvaval viljakehal määrdunudvalge või nahkpruun, vanalt tuhkhall.
Alapind tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun. Sagedamini
kaskedel ja leppadel,
harvemini haaval, vahtral, tammel, pärnal jt lehtpuudel.
3.3. Puitseente mõju inimese tervisele. Enamus mädanikseente eoseid on ärritava või allergilise toimega seetõttu, et nende eosed on
hallitusseente eostest oluliselt suuremad ja seega ärritavad peamiselt limaskestasid ja
hingamisteid. puiduseente eosed ei erita mükotoksiine ega muid inimesele ohtlikke aineid.
Mädanikseente eoste mõju võib käsitleda nagu orgaanilist tolmu, mis tekitab kuiva köha,
silmade-, kurgu- ning nina ärritusi. Niidistik ja viljakehad on enamasti
happelised . Seega
võivad nad kokkupuutes nahaga olla ärritava ja kergelt söövitava toimega.
15
4. Puitu kaitsevahendid
Puidukaitse eesmärgiks on rakendada abinõusid, mis kaitseksid puitu selle kvaliteeti
kahjustavate tegurite eest.
Peamine puidukaitse abinõu on puidu õige
hooldus , mis algab puu langetamisest ja peab
kestma vastava puittoote kogu ekspluatatsiooni-aja (
elukaar !).
Puidu kahjustajad, mis värvivad või hävitavad puidukudesid, sõltuvad vajalike toitainete
olemasolust: niiskusest, hapnikust ning temperatuurist +5 ja +30°C vahel. Kui mõni nimeta-
tud teguritest puudub, ei saa seened areneda. Korralik kuivatamine kaitseb puitu kõige enam
seenkahjustuste eest. Mõndadel puiduliikidel on resistentsemad omadused mädanike vastu kui
teistel.
Vastupidavusklass
Arvestatud vastupidavus
Puuliiid
(Aastates) mullas
Väga nõrk
25
Tiikpuu Puitu vastupanuvõime suurendamist rikkuvate või hävitavate organismide vastu on aks lihtsat
võimalust, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse meetoditega
4.1. Konstruktiivne puidukaitse Konstruktiivse puidukaitse eesmärk on vältida ehitustehniliste vahendite ja õigete konstrukt-
sioonide kasutamisega kahjustajatele soodsate tingimuste tekkimist
Hoida puidu niiskusesisaldus madal
(≤ 20%) ja muutumatu (ventileerida !);
Vältida puidu märgumist (niiskusetõkked);
Kaitsta puidupinda vihma ja otsese päikesekiirguse eest, et vähendada puidu pinna
erosiooni (pinnakatted, uv-absorberid);
Takistada puitu kahjustavate putukate või nende tõukude ligipääsu puidule
(putukavõrgud jm)
16
Hoidmaks ära hallituseente tekkimist ei tohiks puitu ümbritsev õhuniiskus ületada 75% eriti
neil aastaegadel, mil temperatuur on seente arenguks soodne.
Niiskuse liigid, mis võivad puitkonstruktsioone kahjustada:
Õhuniiskus
Ehitusniiskus
Pinnase niiskus
Sademed
4.2. Keemiline puidukaitse 4.2.1. Pinnaviimistlus Puidu pinnale kantakse
viimistlusmaterjal , mis kaitseb puitu välistegurite kahjuliku mõju eest.
Puidu pinnaviimistlustlusmaterjale võib puidule kanda cset värvisse kastes,
pihustiga (surverõhu-ga) pritsides, pintsli või värvirulliga värvides.
Viistlusmamaterjali vähese sisseimbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise
kaitse mädanike vastu. Eseme värvisse kastmine on
nendest kõige efektiivsem ja seda
kasutatakse
esmajoones värske saematerjali kaitseks sinetuse vastu. Kõige laiemalt levinurn
meetod on siiski pintseldamine.
Pinnaviimistlustnaterjalid koosnevad lahustitest ja sideainest, peale selle sisaldavad need veel
värvaineid ning pingmente. Välistingimustes kasutatavad värvid sisaldavad tihti ka seeni
suretavaid aineid – fungitsiide.
Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, sest muidu tekivad mõrad.
Oluine on ka mingil määral niiskuse läbi laskmine, et saaks nn aurata niiskust välja.
Viimistlusmaterjali põhikomponendid: kelmemoodusti, lahusti, täiteained, plastifikaator,
(
pigment ).
4.2.2. Vaakum- ja surveimmutus Levinumad surveimmutamismeetodid on nn täisrakuprotsess. Raku-õõnsustest õhu
eemaldamiseks asetatakse puit autoklaavis
esmalt vaakumi alla. Immutussilinder täidetakse
immutusvedelikuga, mis surve all puitu pressitakse. Surve ülevalhoidmine autoklaavis sõltub
puitmaterjali mõõtmetest, ulatudes 30 minutist mõne tunnini. Peale surveperioodi
tühjendatakse
silinder vedelikust.
Protseduur lõppeb harilikult lühikese vaakumperioodiga,
mis kuivatab puidu enne silindrist väljavõtmist. Männipuidule kuluvat immuti kogust
arvestatakse keskmiselt 600 1 mI maltspuidu kohta.
Vaakumimmutus – immuti tunbib puitu vähemalt 10 mm sügavuseni (vaakum +
normaalrõhk või väike ülerõhk);
17
Surveimmutus – immuti peab tungima puitu maksimaalselt (kogu maltspuidu
immutamiseks vaakum + rõhk ca 8 bar)
4.2.3. Puidu immutusvahendid (immutid) Puidu immutid võib jaotada kolme erinevasse gruppi:
1. Vees lahustuvad (soola, sisaldavad) immutid.
Peale immutamist kinnistuvad kaitseained, jäädes ise selles lahustumatuteks, puitu.
Sellesse gruppi kuuluvad ka nn CCA-vahendid, mis sisaldavad vaske,
kroomi , arseeni
Vältimaks keskkonna mürgitamist, on neie tugevad kasutamispiirangud seatud.
Käesolevaks ajaks on turule tulnud ka juba uusi vahendeid, mis ei sisalda nimetatud aineid
ja on keskonnasõbralikud.
2. Õlis lahustuvad puiduimmutid
Koosnevad erinevatest tärpentinis lahustatud orgaanilistest ainetest. Sellist Iiiki
värvusetuid immuteid kasutatakse näiteks aknapuidu vaakumimmutusel. Erinevalt vees
lahustuvaid aineid sisaldavatele immutitele, ei tekita õlis lahustuvad puiduimmutid
puitmaterjali rnõõtude muutusi.
3 Kreosoot
Seda valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide,
vaiade , liiprite ja
teivas -te
immutamiseks. Kreosoodil on ka head vett-tõrjuvad omadused. Antud vahend on üks
parimaid puiduimmuteid, mis tagab puidule hea kaitse mitmesuguste puitukahjustavate
organismide vastu. Negatiivse asjaoluna võib märkida selle spetslifilist läbitungivat lõhn
ja töötlemise tagajärjel jääb pind kleepuvaks. Alates 1. maist 2013 on sellel aine rangemad
turustamis ja kasutamis piirangud, sest kreosoot on sadade ühendite keeruline segu, mis
sisaldab bitsüklilisi ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, mis on keskkonnale väga
kahjulikud ning põhjustavad lubamatut ohtu tulevastele põlvkondadele.
18
4.3. Termotöötlemine Termotöödeldud puidu ehk termopuidu valmistamiseks töödeldakse puitu üle 170 °C
temperatuuril. Uuritud alates 1920.aastast (Soome, Saksamaa, Prantsusmaa,
Kanada ).
Termotöötlus parandab puidu pehkimis- ja ilmastikukindlust ning soojusisoleerivust ja
vähendab puidu niiskuspaisumist. Kõrgel temperatuuril eraldub puidust ka
vaik .
Termopuidust valmistatud toodete
kasutuskohad siseruumides on nt seinad, laed, põrandad,
saunad, sisustuselemendid ja mööbel. Välistingimustes kasutatakse termopuitu hoonete
fassaadidel, õueala ehitiste juures ning tisleritoodete valmistamisel (uksed, aknad, mööbel).
Protsessi etapid:
1)
kuumutamine ja kuumkuivatus;
2) termotöötlus veeauru keskkonnas;
3) jahutus.
Termopuidu omadused:
Tasakaaluniiskus väheneb
Biokindlus
paraneb , kuid mitte kasutada pinnases ja vees
Värvus tumeneb
Ilmastikukindlus paraneb
Tihedus väheneb
Okaspuidul eraldub vaik
Paindetugevus muutub (+/-); survetugevus suureneb;tõmbetugevus väheneb
Niiskusdeformatsioonid vähenevad.
Soovituslikud lõppkasutuskohad termopuidule
19
. Kokkuvõte Seened on eksisteerinud looduses juba sadu tuhandeid aastaid. Seentel on oluline roll
ökosüsteemis, sest nad on peamised surnud orgaanilise aine lagundajad.
Seente tõrje on samas ohtlik reeglina ka inimestele, sest seened on inimestele ja loomadele
palju lähedasemad kui taimed, sest nad põlnevad oma arengus samast harust. Seega mõjuvad
keemilised seenetõrjevahendid ka inimese.
Mädanikseened näiteks nagu majavamm on esmajärjekorras ohtlikud hoonete
puitdetailidele ja tselluloosi sisaldavatele materjalidele. Kuid seened tulevad sinna kus
inimene pole hoolas ja mõtlemisest on jäänud vajaka. Kui hoida ruumid ja puitpinna korras ja
kuivana siis ei teki ka sinna seeni.
Hästi jäi meelde üks artikkel marmormädanikust mis leiti viljandimaalt. Seen ajas petoon
seina peal meetrise risoomi ringi laiali, kuid kuna ta ainukeseks toitaineks oli puittüübel siis
jäi ta kiirelt nälga ja kuivas ära. Siit
moraal , kui ei anna seenele süüa siis ei saa seened
kasvada, kuid kui vaja seenesõbralikku keskonda puitdetail viia siis ei pääse
puidukaitsevahenditest.
Ise ma eelistaks võimalikult looduslähedasi vahendeid, näiteks linaõli
20
Kasutatud kirjandus: 1. Kalamees, K. 2000. Eesti
seenestik . TA zooloogia ja
botaanika Instituut, Tartu
2. Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus.
3. Reiska, R. Puidu kaitseimmutus. Tallinna Tehnikaülikool KMM0240
4. Saarman, Endel; Veibri, Udo 2006: "Puiduteadus". Eesti Metsaselts, Tartu
5. Laux, Hans E. 2011. Seenelise teejuht.
Sinisukk ,
6. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus -
http://www.mycology.ee/UserFiles/File/Puitulagundavad%20seened.pdf
http://www.mycology.ee/UserFiles/File/mikro-ehk%20halllitusseened.pdf 7. Ene NR.6, 1992
8.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_seenestik 9.
http://www.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik 10.
http://www.eimas.ee/?termopuit,11. 11.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12844229 21
Kõik kommentaarid