Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu. (0)

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS 
 
 
 
Priit Kangur 
MT213 
 
PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. 
Referaat 
 
 
 
 
Juhendaja : Aivar  Krull  
 
 
 
 
 
 
 
TARTU 2013 
Sisukord 
Sisukord.....................................................................................................................................2 
Sissejuhatus................................................................................................................................3 
1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 
2. Puidumädanik......................................................................................................................5 
2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 
2.1.2. Lülipuidu mädanik. .........................................................................................................6 
2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. ................................................................................................6 
2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. .............................................................................8 
2.1.2.3 Valge kiuline  lülipuidu mädanik. ....................... ..........................................................8 
2.1.3. Hallitus . ............................................ .................. ...........................................................8 
2.1.4. Maltspuidu seenvärvused .................... ...........................................................................9 
2.1.4.1. Sinavus . .................................. ....................................................................................9 
2.1.4.2. Maltspuidu seenvärvus. ...................................... ............. .........................................9 
2.1.4.3. Hele maltspuidu seenevärvus. ......................... .........................................................9 
2.1.4.4. Tume maltspuidu seenvärvus. ................................ ...................................................9 
2.1.4.5. Pinnalähedane maltspuidu seenvärvus. ......................................................................9 
2.1.5. Pruunistumine.................................................................................................................10 
2.1.5.1. Otspruunistumine. ................................ ...................................................................10 
2.1.5.2. Külgpruunistumine. ................................... ................................................................10 
2.1.6. Maltspuidu mädanik......................................... ............................................................. 10 
2.1.6.1. Kõva maltspuidu mädanik ..................................... ............. ......................................10 
2.1.6.1. Pehme maltspuidu mädanik .............................. .........................................................11 
2.1.7. Väline pehmemädanik..................................... .............................................................11 
3. Puiduseened..........................................................................................................................12 
3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened ...................................................................................12 
3.2. Puitu lagundavad seened....................................................................................................12 
3.2.1 Harilik majavamm   ..........................................................................................................13 
3.2.2. Majamädik.....................................................................................................................14 
3.2.3. Majakorgik e majanääts ...............................................................................................14 
3.2.4.  Männi-mädiknahkis ......................................................................................................14 
3.2.5. Majamädik    ..................................................................................................................15 
3.2.6. Kollane hamblehik ........................................................................................................15 
3.2.7. Mustjas kõrbik  .............................................................................................................15 
3.2.8.  Tuletael  .........................................................................................................................15 
3.3. Puitseente mõju inimese tervisele. ..................................................................................15 
4. Puitu kaitsevahendid ...........................................................................................................16 
4.1. Konstruktiivne   puidukaitse  .............................................................................................17 
4.2. Keemiline puidukaitse ....................................................................................................17 
4.2.1. Pinnaviimistlus..............................................................................................................17 
4.2.2. Vaakum - ja surveimmutus ............................................................................................17 
4.2.3. Puidu immutusvahendid (immutid) ...............................................................................18 
4.3. Termotöötlemine...............................................................................................................19 
Kokkuvõte.................................................................................................................................20 
Kasutatud kirjandus.................................................................................................................21 
 
2 
 
Sissejuhatus. 
 
Puit on laialt kasutatav, praktiline ja keskkonnasõbralik materjal. Kui soovida , et puitmaterjal 
kaua kestaks, peab teda kindlasti kaitsma.  Puidu eluiga mõjutavad kõik aastaajad. Vahelduv 
ilm kevadel, suvine ere päike,  vihmad sügisel ja lumi talvel.  
Üks suur valdkond mille vastu puidukaitsevahendeid kasutatakse on seenkahjustused. Puidu 
seenkahjutusi esineb kõikidel puuliikidel, mis tekib peamiselt niiske keskonna tagajäjel ja 
võib tekitada pöördumatut kahju puidule . Töötlemata  puitpinna juures ei pruugi seened 
rikkuda mitte ainult ilusa pealispinna, vaid ka seesmise kiuliulise struktuuri. Seentest rikutud 
puit võib osutuda varingu tagajärjel eluohtlikuks, kuid ka eoste sisse hingamisel, võib tekkida 
nõrga imuunsusüteemiga inimesel tervise rikkeid. 
Niisketes tingimustes hakkab tavaline puit kiiresti hävinema. Immutamata puidu bioloogiline 
hävinemine algab, kui niiskus tõuseb üle 18%. Eestis, kus üsna sagedasti sajab ning õhk on 
küllaltki niiske, tõuseb puidu niiskus kergesti üle 20%, maapinnas üle 30%. Seetõttu on 
oluline välitingimustes ja maapinnaga kontaktis olevad puitkonstruktsioonides kasutada 
puidukaitse vahendeid. 
Seened on äärmiselt vajalikud looduse bioloogilises ringluses, kõik mis tekib läheb mingi aja 
jooksul uuesti  algusesse . Probleem tekib seal kus inimene tahab muuta või aeglustada 
loomulikku looduse ringlust. 
Eelmistel aastakümnetel olid keemilised puidukaitsevahendid ostjate seas väga populaarsed. 
Mürgiste vedelikega töödeldi palkmaju, majafassaade ja isegi siseruume. Hiljem tuldi 
järeldusele, et puitu kahjustavatele  seentele  mõeldud mürgised toimeained kahjustavad ka 
inimeste tervist. Käesoleval ajal püütakse välditida keemilist puidukaitset. Aina rohkem 
kasutatakse puidu kaitseks looduslikke  puidukaitsevahendeid. 
 
3 
1. Puidukaitsevahendite ajalugu 
  Puitmaterjali  kaitsevahendite kasutamine ulatub arvatavasti kaugesse aega, kus veel ei 
dokumenteeritud teadmisi andmekandjatel vaid peamine  edastamine toimus õpetades 
suusõnaliselt inimeselt inimesele. Selletõttu puuduvad teadmised kus ja kuidas kasutati 
täpsemalt kõige aegade alguses puidukaitse vahendeid. Kuid on üsna loogiline, et 
puidukasutamine ja kaitsevahendid on alati käsikäes liikunud. 
 On  olemas  märkmeid mis ulatuvad Antiik- Kreekasse kus Aleksander Suur lasi oliiviõliga 
immutada silla puidu,  roomlased harjasid oma laevakered üle tõrvaga ja ka eestlased tundsid 
juba muistsel aal kuidas kuuma tõrvaga puiduiga pikendada. 
 
Tööstusrevolutsiooni ajal said puidukaitsevahendid nurgakiviks puidutööstuses.  Leiutajad ja 
teadlased nagu Bethell, Boucherie, Burnett ja Kyan tegid ajaloolist arengut 
puidukaitsevahendites kus kasutati konserveerivaid lahuseid. Kaubanduspoliitika surve algas 
19. Sajandi teisel poolel, kus  raudtee  liiprite kaitseks kasutati kreosoodi.  
Alates 1940-ndatest aastatest alates on kõige rohkem puidukaitse ajaloo vältel kasutatud vask-
kroom -arseenisooladel põhinevat vesialusel puidukaitsevahendit CCA, pentaklorofenooli ja 
eelmainitud  kreosooti . Töödeldud puitu kasutati peamiselt tööstus-, põllumajandus-, ja 
tarberakendus valdkondades.  
Eestis ilmus juba 1935 aastal artikkleid kresolaadi ehk  Fenolaadi immtamisest mida saadi 
põlevkivist.  Aastal 1970 (vähemalt USAs) hakati majaomanike poolt massiliselt kasutama 
kaitsevahendeid tagahoovi projektides.  
 
Innovatsioon töödeldud puittoodetes  kestab tänaseni, tarbijad on üha rohkem huvitatud 
vähem toksilistest ainetest. 
 
4 
2. Puidumädanik. 
Puidu mädanemine seisneb raku kestade lagundamises. Seened, tungides puitu, eraldavad 
fermente, mis muudavad tselluloosi, hemitselluloosi ja  ligniini aineteks , mis lahustuvad vees 
ja on omastavad seente poolt. Mädanik esialgselt enam-vähem säilitab terve kahjustamata 
puidu kuju, kuid tema mass ja tihedus vähenevad, muutuvad puidu mehaanilised, füüsikalised 
ja keemilised omadused olenevalt protsessi intensiivsusest ja kestusest. 
 
Protsess on iseloomustatav mädanemisstaadiumi ja –tüübiga, samuti asendiga tüves.  
Seente tegevuse toimel tekkinud muudatused puidus võib jagada järgmistesse mädanemis-
staadiumidesse:  
I. 
Algstaadium - puit on nakatatud seentest, kuid säilib veel puidu normaalne struktuur ja 
värvus. Seen toitub peamiselt raku sisemuses leiduvatest ainetest. Puit muudab värvi, kuid 
alanud mädanemine ei ole väliselt märgatav.  
 
II. 
Kõvamädaniku staadium - puidus ilmnevad nähtavad esialgse struktuuri muutused: 
ühtlane pruun värvus, luituvused, laigud ja vöödid, mõnikord mustad loogelised jooned, 
samuti väikesed lõhed, väikesed tühikud, seenkile jne. Puit säilitab küllaldase kõvaduse, kuigi 
tunduvalt on alanenud puidu tihedus ja nõrgenenud mehaanilised omadused. 
 
III. 
Pehmemädanik - mädanemise lõppstaadium. Puit on vastavale mädanikutüübile 
iseloo-muliku välisilme ja struktuuriga, puidus ilmnevad augukesed, lõhed ja seeneniidistik .  
 
IV. 
Säsiõõs (tüveõõs) - mädanemisprotsess jõuab puidu täieliku lagundumiseni 
(humifitseerumine ja mineraliseerumine) tüves või  sortimendis tekib säsiõõs.  
 
Mädanikud jagatakse  neljaks põhitüübiks:  
1. 
kirjumädanik;  
2. 
valgemädanik (korrosioon-destruktiiv ehk kiuline-pehme mädanik);  
3. 
pruunmädanik (destruktiiv- või pehmemäda-nik);  
4. 
mõõdukas madanik.  
Paljudel juhtudel kaks esimest tüüpi ühendatakse valgemädanikuks, mis oma iseloomult 
erinevad mitmekesisusega pruunmädanikust. 
Neljas tüüp erineb järsult eelmistest nii tekitajate kui ka ökoloogiliste tingimuste poolest, 
millistes ta looduses esineb.  
 
5 
Kirjumädanikus tekivad heledad või valged laigud ja tühikud, mistõttu puit on kirju. Valge-
mädanikus muutub puit heledaks, valgeks, helekollaseks, kollaseks või kollastest ja valgetest 
vöötidest ribaliseks; puidus ilmnevad sageli mustad jooned, millest on põhjustatud marmor-
muster. Pruunmädanikus puit tumeneb ühtlaselt, muutudes tumepruuniks, pruuniks või 
punakaspruuniks.  
Mõõduka mädaniku korral tumeneb puit ja muutub toorelt  šokolaadivärvi,  kuivades pruuniks.  
Kirjumädanik lagundab puitu ebaühtlaselt, tekitades sellesse väikesi tühikuid ja muutes puidu 
sõeljaks. Puidu kiud on pehmed , ei pudene.  
Valgemädanik kihistab puitu mööda aastarõngaid,  hilisemates arengujärkudes, lõhustudes 
kergesti sõrmede vahel murduvateks kiududeks.  
Pruunmädanik lagundab puitu ühtlaselt. Puit lõheneb risti- ja pikikiudu, laguneb kuubikuteks 
ja on kergesti sõrmede vahel pulbriks hõõrutav.  
Seenefermentide toimel puidus olevate ainete oksüdeerumine ja hüdrolüüs on kirju- ja valge-
mädaniku põhjuseks, mille tulemusena lagunduvad tselluloos ja ligniin . Nende kahe oma-
vaheline suhe võib muutuda olenevalt seeneliigist ja mädanemisstaadiumist. Selle tunnuseks 
mõningal määral võib olla värvus ja kõva- ning pehmemädaniku struktuur. Valge värvus ja 
kiulisus näitavad tselluloosi vähest lagundumist. Kollane värvus ja nõrgemalt avalduv kiulisus 
näitavad, et tselluloos on lagundunud rohkem kui ligniin.  
Pruunmädaniku korral alluvad lagunemisele algul hemitselluloos, pärast tselluloos kuni selle 
täieliku lagundumiseni. Ligniini hulk jääb peaaegu muutumatuks või väheneb nõrgalt 
metoksüülrühma kadude tõttu. Mõõdukas mädanik on oma toime poolest sarnane 
pruunmädanikuga.  
Kõikide mädanike korral osutub puit vähemal või suuremal määral kasutamiskõlbmatuks, kui 
seda määravad puidu tugevusomadused.  
 
6 
2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja —vöödid.  
Nimetatud seenkahjustust ümarmaterjalides põhjustavad puitulagundavad seened, mis 
kahjustavad kasvavate puude keskosa (lüli-, väärlüli- ja küpspuitu), nõrgendamata puidu 
tugevusomadusi. Nähtavad materjalide otspindadel mitmesuguse kujuga ümmarguste või 
rõngasjate laikudena või kontsentreeritud ala lauskahjustusena, pikilõigetel vöötidena. 
Värvuselt pruun, punakas, hall või hallikasvioletse värvusega.  
Puidu mehaanilised omadused oluliselt ei muutu, harva täheldatakse puidu löögikõvaduse 
vähest nõrgenemist. Rikub puidu välisilmet ja suureneb vee läbilaskvus.  
 
2.1.2. Lülipuidu mädanik.  
Kujutab endast kasvava puu mädanemise II ja III staadiumi . Omarmaterjalide otspindadel 
esineb tüve keskosa (lüli-, väärlüli- ja küpspuidu) ebanormaalse värvusena, nähtav 
otspindadel mitmesuguse kujuga ümmarguste ja rõngasjate laikudena või tüve keskosa 
lauskahjustuse kontsentreeritud alana , mis mõnikord ulatub ka tüve pinnale. Iseloomulik on 
puidu mehaanilise tugevuse alanemine. Kaob vastupanuvõime välisjõududele. Puidu tihedus 
väheneb 2...2,5 korda. Järsult suureneb veeimavus ja veeläbilaskvus. Puidu absoluutne 
kütteväärtus on 1,5...2 korda väiksem kui tervel puidul, mis on põhjustatud tiheduse 
vähenemisest.  
Pikilõigetel esineb lülipuidumädanik väljavenitatud ebanormaalse värvusega vöötide ja 
laikudena. Erinevalt kahjustuse I staadiumist mädanemise II  staadiumis ilmneb kahjustatud  
puidus ebaühtlus (pruunid laigud, vöödid, valged luituvused piklike peente kiududena). 
Mädanemise III staadiumis kaotab puit tugevuse ja on kergesti sõrmede vahel kiududeks ja 
pulbriks hõõrutav. Selles staadiumis avalduvad ilmekalt iseloomulikud mädanemistunnused - 
auklikkus, pragulisus, lagunemine  tükkideks ja säsiõõne tekkimine.  
 
2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik.  
Iseloomulik kirju värvus, mida põhjustab puidu punakaspruunil, pruunil või hallikasvioletjal 
taustal arvukate valgete või kollakate laigukeste olemasolu ja kärjeline või kiuline struktuur. 
Vigastatud puit säilitab võrdlemisi kaua terviklikkuse, tugeva lagundumise korral muutub 
pehmeks või laguneb kergesti. Esineb okas- ja lehtpuudel. (joon. 9.54).  
 
7 
2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik.  
Iseloomulik pruun (harva hall) mitmesugustes varjundites värvus ja lõhenenud prismaatiline 
struktuur. Kahjustatud puidu lõhedes valkjas või  kollakas seenkoe kile. Tugeva lagundamise 
korral puit pudeneb kergesti tükkideks ja on pulbriks hõõrutav. Esineb okas- ja lehtpuudel.  
 
2.1.2.3 Valge kiuline lülipuidu mädanik.  
Iseloomulik helekollane või peaaegu valge värvus ja kiuline struktuur. Kahjustatud puit on 
kirju värvusega, meenutades marmori joonist, milles heledad osad on piiratud tunduvalt 
tumedamate kitsaste mustade looklevate joontega. Tugeva kahjustuse korral muutub puit 
pehmeks ja lõheneb kiududeks või pudeneb. Esineb lehtpuudel (joon. 9.56).  
Ümarmetsamaterjalide kehtestatud standardite kohaselt mõõdetakse lülipuidu mädanikku 
kolmel viisil:  
1) väikseima südamikväljalõike järgi, millesse mahub mädanikust kahjustatud osa;  
2) väikseima ringi läbimõõdu järgi, millesse mahub mädanikust kahjustatud osa või otspinna 
välise terve osa väikseima laiuse järgi;  
3) mädanikust kahjustatud pindala järgi, väljendades seda protsentides kogu otspinnast.  
Keskmist läbimõõtu arvestatakse sentimeetri täpsusega, kusjuures 0,5 cm-st väiksemaid osi 
arvesse ei võeta, 0,5 cm ja üle selle olevad osad arvestatakse võrdseks 1,0 cm-ga.  
Prakeerija küllaldase vilumuse korral määratakse mädaniku mõõtmed otspindala suhtes silma 
järgi. Vilumuse omandamiseks soovitatakse määrata mädaniku kahjustus eelnevalt silma järgi 
ja seejärel mõõta.  
 
2.1.3. Hallitus.  
Puidupinnal esinev hallitusseente seeneniidistik ja  viljakehad . Areneb kõige sagedamini 
niiskel välispuidul metsamaterjalidel säilitamisel ja põhjustab puidu pinnapealse värvumise. 
On sinakasrohelise, helesinise, rohelise, musta,  roosa  või muu värvusega, olenevalt eoste ja 
seeneniidistiku värvusest, samuti eritatavast pigmendist. Nähtav üksikute laikude või 
lauskirmena.  
Rike ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab puidu välisilmet. Võib 
üle minna toiduainetele ja toodetele, lagundada loomseid liime. Pärast puidu kuivamist on 
kergesti ärapühitav, jättes mõnikord puidu pinnale määrdunud või värvilised laigud.  
 
8 
2.1.4. Maltspuidu seenvärvused  
Kujutavad endast ebanormaalseid värvusi, mis tekivad värskeltraiutud või jalalkuivanud 
puidu maltsosas puitu värvivate seente toimel, mis ei põhjusta mädaniku tekkimist. Värvused 
levivad otspindadelt ja külgpindadelt raadiust mööda sortimendi sisemusse. Ümarsortimentide 
otspindadel on nähtav kiilutaoliste laikudena või maltspuidu lausvärvusena. Ümarsortimendi 
külgpindadel ja saematerjalides ilmnevad vöötide või piklike laikudena. Maltspuidu 
seenvärvused on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, suuremal määral okaspuudele. .  
Seenvärvused ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab välisilmet ja 
suurendab vee imavust. Maltspuitu värvivad seened võivad lagundada liimi ja lakiainet. 
 
2.1.4.1. Sinavus.  
Sinavus tekib puitu värvivate seente toimel toores või jalalkuivanud puidus, kuid ei põhjusta 
puidumädaniku teket. Tekib puidus materjali ots- või külgpinnalt radiaalsuunas. 
Metsamaterjalide  otspinnal nähtav kiilukujuliste laikudena või hõlmab kogu maltspuidu, 
külgpindadel nähtav ribade või piklike laikudena. 
 
2.1.4.2. Maltspuidu seenvärvus. 
Ruuge , kollane, roosa (kuni  heloviolett) ja pruuni maltspuidu värvus. 
 
2.1.4.3. Hele maltspuidu seenevärvus. 
Puitu heleda tooniga värvivad, kuid puidutekstuuri mittevarjavad maltspuidu seenvärvused. 
 
2.1.4.4. Tume maltspuidu seenvärvus. 
Puitu tumedates toonides värvivad ja tekstuuri varjavad maltspuidu seenvärvused. 
 
2.1.4.5. Pinnalähedane maltspuidu seenvärvus. 
Kuni 2 mm sügavuselt puitu ulatuvad maltspuidu seenvärvused. 
 
9 
2.1.5. Pruunistumine 
Lehtpuudel (pöök, kask, pärn, haab , vaher jt) mitmesuguse intensiivsusega ebaühtlase 
hallikaspruuni värvuse tekkimine välis- ja maltspuidus, mõnikord nõrgalt hallide või 
valkjashallide laikude ja vöötidena. Pruunistumine tekib kevadsuvel puidul aeglasel 
kuivamisel biokeemiliste protsesside tagajärjel, kas seente osavõtul või ilma nendeta, rakkude 
aeglasel kuivamisel. Järgnevalt asustatakse pruunistunud puit kergesti  seentega , mis 
põhjustavad valget kiulist puidu mädanikku.  
Ümarmaterjalidel eristatakse ots- ja külgpruunistumist. 
 
2.1.5.1. Otspruunistumine. 
Algab otspinnalt ja levib piki  kiude . Otspruunistumine väärlülipuidul ilmneb pikilõikel kohe 
pruunika värvusega koonusja moodustistena, mis asub mõlemal pool väärlülipuitu. Kui 
väärlülipuitu ei ole, esineb ainult üks koonusjas moodustis, mis haarab kogu otspinna. 
 
2.1.5.2. Külgpruunistumine. 
Algab sortimendi külgpinnalt ja laieneb järk-järgult säsi suunas; koorerebendid soodustavad 
intensiivset külgpruunistumise teket ja arengut ümaramaterjalides. Intensiivsemalt areneb 
otspruunistumine külgpruunistumisest. Pruunistumine ei avalda mõju puidu mehaanilistele 
omadustele. Halveneb välisilme ja mõningal võimalusel nõrgalt dünaamiline  paindetugevus . 
 
2.1.6. Maltspuidu mädanik 
Tekib värskeltraiutud võijalaltkuivanud puidus puitulagundavate seente toimel. Mädanik 
areneb ainult puu maltspuidus, okaspuudel kollakas või roosakas, lehtpuudel kirju marmorja 
mustriga. Ristlõikel avaldub eri suuruse ja kujuga laikudena või maltspuidu lauskahjustusena, 
pikilõigetel väljavenitatud laikude ja vöötidena või maltspuidu lauskahjustusena; areneb puidu 
kestval vääral säilitamisel, enamasti ümarpuidus, lehtpuudel järgneb tavaliselt pruunisusele ja 
võib ulatuda lülipuitu. 
Maltspuidu mädanikku liigitatakse kõva- ja pehme maltspuidu mädanikuks.  
 
2.1.6.1. Kõva maltspuidu mädanik  
Puidu kõvadust oluliselt ei muuda, nõrgendab vähe puidu dünaamilist paindetugevust ning 
suurendab veeimavust ja vee läbilaskevõimet. 
 
 
10 
2.1.6.1. Pehme maltspuidu mädanik  
Nõrgendab järsult kõiki puidu mehaanilisi omadusi ja värvusel on heledatoonilisem kui kõva 
maltspuidu mädanik. Halveneb puidu välisilme. 
 
2.1.7. Väline pehmemädanik 
Metsamaterjali malts- ja lülipuidu kahjustus tugevatoimeliste puitulagundavate seente poolt 
puidu pikaajalisel ja ebaõigel säilitamisel. Kasvavatel ja jalaltkuivanud puudel välist 
pehmemädanikku tavaliselt ei ole. 
Esineb peamiselt pealiskihis, haarates seda kogu ristlõike ulatuses või ainult osaliselt ja levib 
eriti lõhede kaudu. Kahjustatud puit laguneb kergesti kuubikutena maha ja on kergesti 
pulbriks hõõrutav. Kahjustatud puidu pinnal on sageli seeneniistikku ja viljakehi. 
Kahjustatud puit on puitehitistes seennakkuse allikaks. 
Et vältida ohtliku seennakkuse  levimist ei tohi välist pehmemädanikku olla metsamaterjalis aj 
küttepuidus. 
 
11 
3. Puiduseened 
Seente paljunemis organiteks on viljakeha , milles tekivad eosed e  poorid uute seente 
idanemiseks. Need on kuini mõne sajandiku millimeetri suurused mikroskoopilised kehad, 
mis valmides vabanevad viljakehadest ning mis kantakse seejärel õhu või putukate osalusel 
laiali. Kui eosed satuvad soodsatesse kasvutingimustesse ka idanevad, siis tekib puidu pinnal 
peenike mõik, millest moodustub hüüti alge, so seeneniit, mis läbimõduga ainult mõni 
tuhandik millimeetrit. Seeneniitide edasisel kasvamisel ja hargnemisel tekib mütseel e 
seeneniidistik. 
Kahjustus algab sellega, et seeneniidid  – hüüfid, tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse, 
milles leidub neile rikkalikult toitaineid. Sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste – 
koobaspooride rakuseintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakuseinte. 
Seened ei kahjusta kuiva puitu. 
Arenemiseks vajavad seente eosed: 
 
toitaineid; 
 
hapnikku; 
 
soojust; 
 
niiskust (vähemalt rakuseinte küllastuspunkti ulatuses); 
 
suhteliselt  happelist keskonda (pH 2…7) 
 
 
3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened 
Sinetus ja hallitusseened põhjustavad puidu värvi muutust. Sellised seened toituvad 
puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ega kahjusta seepärast rakuseinu, Need seened ei 
mõjuta märgatavalt puidu tugevust. 
Hallituseente hüüfid on sageli värvusetud. Sobiv niiskus mütseeli arenguks ja eoste 
tekkimiseks on 20…120oC Hallituseened eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib 
tundlikele inimestele allergiat põhjustada. Soodsam temperatuur on 0…55 oC 
 
3.2 Puitu lagundavad seened 
Puitulangundavad seened hävitavad puidu koostisained ja rikuvad selle ehitust, millega seoses 
muutuvad kiiresti puidu värvus ja vorm. Ka puidu tugevusomadused kahjustuvad oluliselt. 
Selliste seente arenemiseks on kõige  sobivam umbes 60% õhuniiskus. 
Pruunmädanikku põhjustavad seened on majavamm, majamädik, majavääts, kollane 
hamblehik ning mustjas kõrbik. 
 
12 
Valgemädanikku tekitav enim levim seen on tuletael. 
 
3.2.1 Harilik majavamm   
Harilikku majavammi on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks. 
Hariliku  majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või 
eostest. 
    Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks 
keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini 
kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel , kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid. 
Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke. 
Harilik majavamm toodi Eestisse vähemalt poolteist sajandit tagasi, looduses on teda leitud 
Himaalaja ja Kaukasuse  mägedes. Meie kliimavöötmes on suuteline arenema ainult hoonetes, 
lähim vabas looduses esinenud juhtum on kinnitamata andmetel Tsehhi Vabariigis.  
Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on 
võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väiksesed ja üksikuna 
paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti  eoseid  
suurte  vahemaade  taha.  
 Seeneniidistiku abil saab seen levida  hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja 
müüritisi nendes leiduvate pragude  kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel 
ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse 
kohtadesse . Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või 
hooneosast teise. 
 
13 
3.2.2. Majamädik 
(rahvakeeles tuntud ka keldrivammina) (Coniophora puteana) on nooremas  
eas valkjas, hiljem kollakas kuni kohvipruun, mügarliku pinnaga ning lihakalt nahkjate  
viljakehadega. Viljakeha on substraadi külge liibunud, läbimõõduga 2–10 cm (mõnikord  
liituvad viljakehad kuni 30 cm pikkuselt) ning õhuke (0,2–1 mm paksune). Viljakeha on  
substraadilt kergesti eraldatav. Peale viljakehade leidub puidul lehvikjalt hargnenud  
peenikesi (kuni 1mm jämedusi) alguses valkjaid, hiljem oliivpruune ja ka musti  
seenevääte. Erinevalt majavammist ei ulatu majamädiku seeneväädid oluliselt kaugemale  
otseselt kahjustatud puidust. Mütseel on alguses valge, hiljem kollaka –pruunika värviga.  
Majamädikut leidub metsas, kus ta lagundab nii okas- kui lehtpuitu. Hoonetes kahjustab  
peamiselt välisõhu juurdepääsuga osi.. Sageli esineb majamädikut värskel puidul. Puidu  
minimaalne niiskusesisaldus , mille juures majamädiku eosed kasvavad on 20-30% vahel.  
Majamädiku mütseeli arenedes kasvab niiskusesisaldus 36 - 210%-ni. Sobivaimaks  
temperatuuriks on 22-25°C. surmavaks temperatuuriks on 65-75 kraadi (Schmidt 2007). 13  
Kahjustatud puit omandab tüüpilisele pruunmädanikule omased tunnused  
 
3.2.3. Majakorgik e majanääts  
vajab oma arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses esineb 
lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud 
katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne 
kuivuse suhtes. Tekitab peent pruunmädanikku, mädanik kollakas kuni helepruun, 
puukuubikud 1-1.5 cm suurused. Esineb okaspuu puidul. 
 
3.2.4.  Männi-mädiknahkis  
Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas , algul sile, 
valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad 
seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad , esinevad 
juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest. 
Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb 
kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel 
korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus 
oluliselt aeglasem kui harilikul majavammil.  
 
  3.2.5. Majamädik    
 
14 
Tuntud ka kui majakooriku nime all koosneb tugevalt hargnevatest tumepruunidest 
mütseelniitidest, mis annavad nakatunüd puidule pruunika värvuse. Antud seene arenguks on 
sobivad tingimused puidu 50...60% niiskussisaldusel ja temperatuuril 22...24°C. Maja-mädik 
levib enamasti seal, kus puidu niiskussisalduse tõus on väga järsk ja kestvus pikaajali-ne, 
näiteks torustiku lekkimisel.  
 
3.2.6. Kollane hamblehik  
Kahjustab okaspuu puitu, sealhulgas ka männi lülipuitu, millel tavaliselt on tugev 
vastupanuvõime mädanikseentele. Seen esineb sellisel puidul, mis on  otseses ühendus 
maapinnaga. 
 
3.2.7. Mustjas kõrbik   
Kahjustab okaspuu puitu. Seene viljakehi võib eriti rohkelt esineda aknapuidus. Seenele sobiv 
puidu niiskussisaldus on ca 40% ja temperatuur kuni 35...40°C. Valgemädanik 
(sööbimismädanik) lõhustab puidusubstantsi peamised koostisosad (ka lig-niini) ning 
põhjustab sellest tulenevalt puidu pleekumist. Hilisemas staadiumis muutub puit järk-järgult 
heledamaks, kiuhsemaks ja pehmemaks, kuid säilitab oma vormi. Valgemädanik esineb 
peamiselt lehtpuude ümarpuidus.  
 
3.2.8. Tuletael  
Üks enamlevinumaid valgemädaniku seeni. Ülapinda katab tihe kõva  koorik , mille pind on 
kasvuvöönditega, kasvaval viljakehal määrdunudvalge või nahkpruun, vanalt tuhkhall. 
Alapind tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun. Sagedamini kaskedel ja leppadel, 
harvemini haaval, vahtral, tammel, pärnal jt lehtpuudel. 
 
3.3. Puitseente mõju inimese tervisele. 
Enamus mädanikseente eoseid on ärritava või allergilise toimega seetõttu, et nende eosed on 
hallitusseente eostest oluliselt suuremad ja seega ärritavad peamiselt limaskestasid ja 
hingamisteid. puiduseente eosed ei erita mükotoksiine ega muid inimesele ohtlikke aineid. 
Mädanikseente eoste mõju võib käsitleda nagu orgaanilist tolmu, mis tekitab kuiva köha, 
silmade-, kurgu- ning nina ärritusi. Niidistik ja viljakehad on enamasti happelised . Seega 
võivad nad kokkupuutes nahaga olla ärritava ja kergelt söövitava toimega.  
 
15 
4. Puitu kaitsevahendid 
Puidukaitse eesmärgiks on rakendada abinõusid, mis kaitseksid puitu selle kvaliteeti 
kahjustavate tegurite eest.  
Peamine puidukaitse abinõu on puidu õige  hooldus , mis algab puu langetamisest ja peab 
kestma vastava puittoote kogu ekspluatatsiooni-aja ( elukaar !). 
Puidu kahjustajad, mis värvivad või hävitavad puidukudesid, sõltuvad vajalike toitainete 
olemasolust: niiskusest, hapnikust ning temperatuurist +5 ja +30°C vahel. Kui mõni nimeta-
tud teguritest puudub, ei saa seened areneda. Korralik kuivatamine kaitseb puitu kõige enam 
seenkahjustuste eest. Mõndadel puiduliikidel on resistentsemad omadused mädanike vastu kui 
teistel.  
Vastupidavusklass 
Arvestatud vastupidavus 
Puuliiid 
(Aastates) mullas 
Väga nõrk 
 25 
Tiikpuu  
 
Puitu vastupanuvõime suurendamist rikkuvate või hävitavate organismide vastu on aks lihtsat 
võimalust, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse meetoditega  
 
4.1. Konstruktiivne puidukaitse  
Konstruktiivse puidukaitse eesmärk on vältida ehitustehniliste vahendite ja õigete konstrukt-
sioonide kasutamisega kahjustajatele soodsate tingimuste tekkimist 
  Hoida puidu niiskusesisaldus madal  
  (≤ 20%) ja muutumatu (ventileerida !);  
  Vältida puidu märgumist (niiskusetõkked);  
  Kaitsta puidupinda vihma ja otsese päikesekiirguse eest, et vähendada puidu pinna 
erosiooni (pinnakatted, uv-absorberid); 
  Takistada puitu kahjustavate putukate või nende tõukude ligipääsu puidule 
(putukavõrgud jm)  
 
16 
Hoidmaks ära hallituseente tekkimist ei tohiks puitu ümbritsev õhuniiskus ületada  75% eriti 
neil aastaegadel, mil temperatuur on seente arenguks soodne. 
Niiskuse liigid, mis võivad puitkonstruktsioone kahjustada:  
  Õhuniiskus  
  Ehitusniiskus  
  Pinnase niiskus  
  Sademed  
 
4.2. Keemiline puidukaitse  
4.2.1. Pinnaviimistlus 
Puidu pinnale kantakse  viimistlusmaterjal , mis kaitseb puitu välistegurite kahjuliku mõju eest.  
Puidu pinnaviimistlustlusmaterjale võib puidule kanda cset värvisse kastes,  pihustiga  
(surverõhu-ga) pritsides, pintsli või värvirulliga värvides.  
Viistlusmamaterjali vähese sisseimbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise 
kaitse mädanike vastu. Eseme värvisse kastmine on nendest kõige efektiivsem ja seda 
kasutatakse  esmajoones  värske saematerjali kaitseks sinetuse vastu. Kõige laiemalt levinurn 
meetod on siiski pintseldamine.  
Pinnaviimistlustnaterjalid koosnevad lahustitest ja sideainest, peale selle sisaldavad need veel 
värvaineid ning pingmente. Välistingimustes kasutatavad värvid sisaldavad tihti ka seeni 
suretavaid aineid – fungitsiide. 
Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, sest muidu tekivad mõrad. 
Oluine on ka mingil määral niiskuse läbi laskmine, et saaks nn aurata niiskust välja.  
Viimistlusmaterjali põhikomponendid: kelmemoodusti, lahusti, täiteained, plastifikaator, 
( pigment ).  
 
4.2.2. Vaakum- ja surveimmutus  
Levinumad surveimmutamismeetodid on nn täisrakuprotsess. Raku-õõnsustest õhu 
eemaldamiseks asetatakse puit autoklaavis  esmalt vaakumi alla. Immutussilinder täidetakse 
immutusvedelikuga, mis surve all puitu pressitakse. Surve ülevalhoidmine autoklaavis sõltub 
puitmaterjali mõõtmetest, ulatudes 30 minutist mõne tunnini. Peale surveperioodi 
tühjendatakse  silinder  vedelikust.  Protseduur  lõppeb harilikult lühikese vaakumperioodiga, 
mis kuivatab puidu enne silindrist väljavõtmist. Männipuidule kuluvat immuti kogust 
arvestatakse keskmiselt 600 1 mI maltspuidu kohta.  
  Vaakumimmutus – immuti tunbib puitu vähemalt 10 mm sügavuseni (vaakum + 
normaalrõhk või väike ülerõhk);  
 
17 
  Surveimmutus – immuti peab tungima puitu maksimaalselt (kogu maltspuidu 
immutamiseks vaakum + rõhk ca 8 bar) 
 
4.2.3. Puidu immutusvahendid (immutid)  
Puidu immutid võib jaotada kolme erinevasse gruppi:  
1.  Vees lahustuvad (soola, sisaldavad) immutid.  
Peale immutamist kinnistuvad kaitseained, jäädes ise selles lahustumatuteks, puitu. 
Sellesse gruppi kuuluvad ka nn CCA-vahendid, mis sisaldavad vaske, kroomi , arseeni 
Vältimaks keskkonna mürgitamist, on neie tugevad kasutamispiirangud seatud. 
Käesolevaks ajaks on turule tulnud ka juba uusi vahendeid, mis ei sisalda nimetatud aineid 
ja on keskonnasõbralikud. 
2.  Õlis lahustuvad puiduimmutid  
Koosnevad erinevatest tärpentinis lahustatud orgaanilistest ainetest. Sellist Iiiki 
värvusetuid immuteid kasutatakse näiteks aknapuidu vaakumimmutusel. Erinevalt vees 
lahustuvaid aineid sisaldavatele immutitele, ei tekita õlis lahustuvad puiduimmutid 
puitmaterjali rnõõtude muutusi.  
3 Kreosoot  
Seda valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide, vaiade , liiprite ja  teivas -te 
immutamiseks. Kreosoodil on ka head vett-tõrjuvad omadused. Antud vahend on üks 
parimaid puiduimmuteid, mis tagab puidule hea kaitse mitmesuguste puitukahjustavate 
organismide vastu.  Negatiivse asjaoluna võib märkida selle spetslifilist läbitungivat lõhn 
ja töötlemise tagajärjel jääb pind kleepuvaks. Alates 1. maist 2013 on sellel aine rangemad 
turustamis  ja kasutamis piirangud, sest kreosoot on sadade ühendite keeruline segu, mis 
sisaldab bitsüklilisi ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, mis on keskkonnale väga 
kahjulikud ning põhjustavad lubamatut ohtu tulevastele põlvkondadele. 
 
18 
4.3. Termotöötlemine 
Termotöödeldud puidu ehk termopuidu valmistamiseks töödeldakse puitu üle 170 °C 
temperatuuril. Uuritud alates 1920.aastast (Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Kanada ).  
Termotöötlus parandab puidu pehkimis- ja ilmastikukindlust ning soojusisoleerivust ja 
vähendab puidu niiskuspaisumist. Kõrgel temperatuuril eraldub puidust ka  vaik . 
 
Termopuidust valmistatud toodete kasutuskohad siseruumides on nt seinad, laed, põrandad, 
saunad, sisustuselemendid ja mööbel. Välistingimustes kasutatakse termopuitu hoonete 
fassaadidel, õueala ehitiste juures ning tisleritoodete valmistamisel (uksed, aknad, mööbel). 
  
Protsessi etapid:  
1)   kuumutamine  ja kuumkuivatus;  
2)  termotöötlus veeauru keskkonnas; 
3)  jahutus.  
 
Termopuidu omadused: 
  Tasakaaluniiskus väheneb  
  Biokindlus  paraneb , kuid mitte kasutada pinnases ja vees  
  Värvus tumeneb  
  Ilmastikukindlus paraneb  
  Tihedus väheneb  
  Okaspuidul eraldub vaik  
  Paindetugevus muutub (+/-); survetugevus suureneb;tõmbetugevus väheneb  
  Niiskusdeformatsioonid vähenevad.  
  Soovituslikud lõppkasutuskohad termopuidule 
 
19 
. Kokkuvõte 
         Seened on eksisteerinud looduses juba sadu tuhandeid aastaid. Seentel on oluline roll 
ökosüsteemis, sest nad on peamised surnud orgaanilise aine lagundajad. 
Seente tõrje on samas ohtlik reeglina ka inimestele, sest seened on inimestele ja loomadele 
palju lähedasemad kui taimed, sest nad põlnevad oma arengus samast harust. Seega mõjuvad 
keemilised seenetõrjevahendid ka inimese. 
          Mädanikseened näiteks nagu majavamm on esmajärjekorras ohtlikud hoonete 
puitdetailidele ja tselluloosi sisaldavatele materjalidele. Kuid seened tulevad sinna kus 
inimene pole hoolas ja mõtlemisest on jäänud vajaka. Kui hoida ruumid ja puitpinna korras ja 
kuivana  siis ei teki ka sinna seeni.  
Hästi jäi meelde üks artikkel marmormädanikust mis leiti viljandimaalt. Seen ajas petoon 
seina peal meetrise risoomi ringi laiali, kuid kuna ta ainukeseks toitaineks oli puittüübel siis 
jäi ta kiirelt nälga ja kuivas ära. Siit moraal , kui ei anna seenele süüa siis ei saa seened 
kasvada, kuid kui vaja seenesõbralikku keskonda puitdetail viia siis ei pääse 
puidukaitsevahenditest. 
Ise ma eelistaks võimalikult looduslähedasi vahendeid, näiteks linaõli 
 
20 
Kasutatud kirjandus: 
1.  Kalamees, K. 2000. Eesti  seenestik . TA zooloogia ja botaanika  Instituut, Tartu 
2.  Kõljalg, U. 2005. Sissejuhatus seeneteadusse. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. 
3.  Reiska, R. Puidu kaitseimmutus. Tallinna Tehnikaülikool KMM0240 
4.  Saarman, Endel; Veibri, Udo 2006: "Puiduteadus". Eesti Metsaselts, Tartu 
5.  Laux, Hans E. 2011. Seenelise teejuht.   Sinisukk ,  
6.  Eesti Mükoloogiauuringute Keskus - 
   http://www.mycology.ee/UserFiles/File/Puitulagundavad%20seened.pdf 
   http://www.mycology.ee/UserFiles/File/mikro-ehk%20halllitusseened.pdf 
7.  Ene NR.6, 1992 
8.   http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_seenestik 
9.   http://www.scribd.com/doc/46092067/Eesti-Seenestik 
10.  http://www.eimas.ee/?termopuit,11. 
11.  https://www.riigiteataja.ee/akt/12844229 
 
 
 
 
 
21