ja peab tekkima isikul, kes jäeti 3. sikuna kaasamata menetlusse, mille raames arestiti tema vara konfiskeerimise tagamiseks. Pangem tähele: EKÕ tekkimist aktsepteeriti isikul, kes eelnevalt üldse menetluses ei osalenud. Sellele järgnesid KrMS § 408 lg-te 2 ja 3 muudatused 2015 aasta märtsist. RK kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-41-15: RIMI kaasati kannatanuna kriminaalmenetlusse selliselt, et tema apellatsioonitähtaeg ennistati ja viitega KrMS § 408 lg 2 uuele tekstile ütleb RK, et senine ringkonna kohtu otsus loetakse mittejõustunuks. Põhiseaduslik alus VI: kontseptsiooni, mille kohaselt EKÕ eelneb kohtusse pöördumise õigusele, on seadusandja arendanud edasi ka alates 1.07.16 kehtivate KrMS sätetega: - § 318 lg 2 sekunda - § 344 lg 2 sekunda - § 366 p 10 HKMS § 4 lg-s 1 sätestatud nn kinnipüüdev pädevus, mille kohaselt on halduskohtu
kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks. Perekond -- tüüpliigi alusel Sugukond -- tüüpperekonna alusel 2. Prioriteedi reegel. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid. Kasutama peab esimesena antud nime. Vajadusel nimesid konserveeritakse. 3. Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises nomenklatuuris oma koha, tuleb see avaldada koos ladinakeelse (või inglisekeelse) kirjeldusega või viitega varem avaldatud kirjeldusele koodeksi nõuetele vastavas publikatsioonis. 4. Teaduslikku nime käsitletakse alati kui ladinakeelset, ükskõik, millise keele baasil ta on loodud. 5. Nomenklatuuri reeglid on tagasiulatuva mõjuga. 12. Taimeperekonnad Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest.
Sellised rituaalid käivad rahval lainetena. - Toit o On praegugi levinud ja aktuaalne ja kasutuses teema. Nt. hingedepäeval on väga oluline süüa verikäkki jne. Varasemaid andmeid rahvakalendri kohta: H. Göseken 1660: kuude nimetused tähtpäevade järgi (nääri-, küünla-, vastla jürikuu jne.), looduse järgi (heinakuu, lõikusekuu) 17.saj II poolest teateid Läänemaa nn puukalendritest, viitega Thomas Hjärne (1638?-1678?) kroonikale. Trükikalender rahvakalender: 18. saj trükikalender ei kajastanud rahvakalendri tähtpäevi ja rahvakalender omakorda ei võtnud kuigi oluliselt trükikalendri tähtpäevi. Lauri Vahtre (,,Eestlase aeg", 1991) peab trükikaldendrite tähenduseks rahvakalendri suhtes seda, et trükikalendrid aitasid hoida rahvakalendri tähtpäevi meeles. NB! Teaduslik antoloogia "Eesti rahvakalender" Selma Lätt ( 1. osa) Mall Hiiemäe (2.-7. osa) Rahvakalender:
kuni 300 m (võrdle: 35km mobiiltelefonil). Edastuskiirus on 32Kb/s kodeerides kõnet kohanduva (adaptiivse) diferentsiaalse IKM (ADIKM) koodiga. Kasutatakse aegtihendusdupleks (TDD) edastust. Saatmiseks ja vastuvõtmiseks kasutatakse kanaleid samal sagedusel. Kaadri ajaline kestvus on 10 ms. Iga kaader koosneb 24 ajapilust, millest igaüks on eraldi juurdepääsetav ja kasutatav saatmiseks või vastuvõtmiseks. Kõneedastuseks kasutatakse kahte ajapilu 5 ms viitega. Pöördumiste lihtsustamiseks on 10 ms kaader jagatud pooleks: 12 esimest ajapilu kasutatakse allalaadimiseks ja ülejäänud 12 üleslaadimiseks. Selliselt saab ühel kandesagedusel edastada mitut telefonikõnet ja kokku kuni 120 duplekskanalit. Tähtsaks võimaluseks on kasutada erinevaid ajapilusid kiirema ühenduse loomiseks (ISDN ühendus). Edastuskiirus saab maksimaalselt olla 552 Kb/s. DECT standard võimaldab kasutada
kuni 300 m (võrdle: 35km mobiiltelefonil). Edastuskiirus on 32Kb/s kodeerides kõnet kohanduva (adaptiivse) diferentsiaalse IKM (ADIKM) koodiga. Kasutatakse aegtihendusdupleks (TDD) edastust. Saatmiseks ja vastuvõtmiseks kasutatakse kanaleid samal sagedusel. Kaadri ajaline kestvus on 10 ms. Iga kaader koosneb 24 ajapilust, millest igaüks on eraldi juurdepääsetav ja kasutatav saatmiseks või vastuvõtmiseks. Kõneedastuseks kasutatakse kahte ajapilu 5 ms viitega. Pöördumiste lihtsustamiseks on 10 ms kaader jagatud pooleks: 12 esimest ajapilu kasutatakse allalaadimiseks ja ülejäänud 12 üleslaadimiseks. Selliselt saab ühel kandesagedusel edastada mitut telefonikõnet ja kokku kuni 120 duplekskanalit. Tähtsaks võimaluseks on kasutada erinevaid ajapilusid kiirema ühenduse loomiseks (ISDN ühendus). Edastuskiirus saab maksimaalselt olla 552 Kb/s. DECT standard võimaldab kasutada
Toimiku süsteem peab olema võimalikult lihtne ja arusaadav, mis võimaldaks kergesti leida kõikide väidete tõendid. Toimikusse tuleb koondada kõik auditi 28 käigus kogutud materjalid. Iga dokumendi peab allkirjastama audiitor, kes selle hankis (kuupäevaliselt, ise koostas, hankis). Kõik dokumendid nummerdatakse. Toimiku alguses peab olema nimekiri kõikidest toimiku dokumentidest sisulise viitega. Iga auditi toimik peab tavaliselt sisaldama kuute peatükki. 1. Eelinfo – koondatakse kõik materjalid, mis on kogutud enne auditeerimise algust, mille alusel audit sooritatakse (plaaniline audit, märgu või käskkirja alusel). 2. Auditi kavandamine – sisaldab kõiki auditi planeerimisega seotud dokumente (auditikava, märgukiri, avakoosoleku protokoll, koosolekul esitatud arvamused, kinnitatud eelhindamise tabel ehk tabel, mis on koostatud kuni nelja veeruni).
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see o...
vastutavaid isikuid; 5. Kokkuvõte sisaldab lõpplikult täidetud eelhindamise tabelit, siseauditi üksuse juhi märkusi, auditi sulgemise akt; 6. Järelaudit mis lisatakse järelauditi teostamise korral ning sisaldab toimiku sulgemise järgselt järelauditi käigus hangitud ja koostatud tõendeid ning järelauditi aruannet. Toimiku alguses peab olema nimekiri kõikidest toimiku dokumentidest sisulise viitega. Alaline toimik: Seatakse sisse siseauditi struktuuriüksuses objekti kohta terviku ning selles säilitatakse objekti või tema struktuuriüksuste kohta koostatud auditite lõpparuandeid. Üldtoimik: Selle toimiku pidamine on soovituslik, kuid kindlasti otstarbekas, sest sellesse koondatakse kõik objekti või struktuuri üksuste dokumendid, mis on pikaajalise iseloomuga ning seetõttu kasutatavad ajaliselt läbivalt mitme auditi käigus. Toimiku mõte on selles, et säästa järgnevate
Sisuliselt tähendab see töökava koostamist, mis sisaldab järgmisi seisukohti: 1) tööteema pealkirja sõnastus; 2) aktuaalsuse sõnastus; 3) uudsuse sõnastus; 4) töö eesmärgi üks ja ühene üsna täpne ning viimistletud sõnastus; 5) ülesannete loetelu; 6) probleemi sõnastus. Selles näidatakse ka kavandatava kirjaliku töö esialgse sisukorra, põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste (numbrilise viitega esitatult kasutatakse ainult sõna jaotis, näiteks jaotis 1, jaotis 1.3, jaotis 2.2.13) järjestus ja pealkirjad. Töökava on sisukorra koostamise aluseks. Edaspidises töös on soovitav töö pealkiri kirjutada koostatud sisukorraga mustand lehe alumisele osale, et seda töö koostamise käigus korduvalt vaadates järgida. 1.4. Andmete kogumine ja töötlemine Andmete kogumiseks kasutatakse diagnoosimeetodeid. Nendeks on ankeetmeetod,
Sarrustamistööd Sarrust mõõdetakse teoreetilise massina kg-s Sarruse arvutamisel arvestatakse mahtu vastavalt sarrustamise joonistele või spetsifikatsioonile Sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata Sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) Sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile Sarrused rühmitatakse tüübi järgi: võrksarrus, varbsarrus (kalasaba-, sile jne) Eraldi näitatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms Sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel Kohtbetoneerimistööd Mahtude arvutamisel tuleb aluseks võtta projektlahendis toodud betoon- ja raudbetoontarindite mõõtmed
· Ettevõtte enda poolt tekitatavad algdokumendid - näidised siseeeskirjas raamatupidamisõiend (e memoriaalorder) · põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks, · raamatupidamisregistrisse tehtud vigade parandamiseks, · reguleerimis- või lõpetamiskannete vormistamiseks. · peab täitma algdokumendile esitatavaid nõudeid rekvisiitide osas, · sisaldab selgitust paranduse sisu kohta ja kindlasti ka viidet varasemale dokumendile, mida omakorda tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. · Ei sisalda infot tehingu vastaspoole kohta · kassadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order, palgaleht jt) · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt) · palgadokumendid (palgaleht, töövõtuleping jt.) · arved (ost, müük) · ostu- müügi dokumendid (ostu- müügileping, arve, kassaorder, saateleht jt)
lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektselt raamatupidamiskirjendid parandatakse paranduskirjetena, mis peab sisaldama viidet parandatava kirjendi järjekorra numbrile. Kui parandus ei põhine alg dokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. Parandusdokumendi kohustuslikud rekvisiidid: – nimetus (õiend) – number – tehingu majanduslik sisu – paranduse sisu – varasemat algdokumenti v raamatupidamise kirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale dokumendile v kirjendile Tüüpilisemad vead raamatupidamises: 1. debiteeritavate ja krediteeritavate kontode summad ei ole võrdsed 2. valede kontode kasutamine 3. valede summade kasutamine kassast viidi panka raha- 1000 D: Pank 100 K: Kassa 100 4. ühe tehingu mitme kordne kajastamine kontodel 5. arvutus või süsteemi vead 6. arvestus põhimõtete ebakorrektne rakendamine 7. pettus 8. info varjamine
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) ...
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
vene keele oskuse ja kunagise NSV Liidu passi omamise tõttu on sovett. Lk 21 Mulle on alati olnud selge, et olen eestlane. Juba kummalise nime tõttu olen nagu tegelane Johnny Cashi laulus ,,A boy named Sue" pidanud välismaal eluaeg peaaegu iga allkirja andmisel seletama mõnele uudishimulikule, miks mul selline nimi on. Järgnevad kommentaarid: kus Eesti on, miks ta kaardil puudub, kas ma keelt oskan, öelgu ma siis midagi jne... See, et ma alustasin eelmist lauset viitega banaalseks peet USA popkultuurile, on aga näide mingist muust osast mu teadvuses. Kas see on osa mu identiteedist? Tont teab. Kui aga kollased väljaanded tahavad mult intervjuud teemal ,,Toomas Hendrik Ilves kui Inimene" (mida iganes see peaks tähendama), saadan ma neile leheküljepikkuse loetelu mind enam mõjutanud raamatuist, teatades, et ajakirjanikule saan ma vastata ainult keskustelles nois raamatuis käsiteldu üle.
Tähtaeg on ajavahemik Tähtpäev on tähtaja viimane päev Kui mingi sündmus on nt esmaspäeval, siis tähtaeg hakkab teisipäeval.. KAASUS EELMISE AASTA EKSAMIST!!!!!!!! Korteriühistu Gonsiori 1 üldkoosolek otsustas et ei pea korterielamu koonduse üleandmist AS Hooldus vajalikuks ega majanduslikult otstarbekaks. Vaatamata sellele sõlmis KÜ juhatuse esimees AS Hooldus lepingu korterelamu hoolduseks. Pärast esimest hoolduskuud nõudis AS Hooldus KÜ-lt raha tasumist. KÜ sellest keeldus viitega üldkoosoleku otsusele ja juhatuse tegevuse õigustühistusele.Kas AS Hooldus on õigus raha nõuda. Subjektid : KÜ Gonsiori 1 ja AS Hooldus Objekt : teenus ja raha Subjektide kontroll : korteriühistu on olemas- tulundusühistu, AS Hooldus on olemas- aktsiaselts Mõlemad on eraõiguslikud-juriidilised isikud Õigussuhte sisu : AS Hooldus pidi osutama teenust ja saama selle eest raha KÜ pidi andma raha Teenus on osutatud , raha pole antud. AS Hooldusel on õigus nõuda raha!!! 7
käitumine nende järgi. Selles on loomuõiguse algupära. Loomuõigusfilosoofia on objektivistlik. Loomuõigus on oma idee järgi igavesti, kõikjal, ja kõigi jaoks ühesugusena kehtiv õigus. Loomuõigusfilosoofia 2 võimalikku eesmärki: 9 1. olemasoleva positiivse õiguse kindlustamine väitega, et see ongi või selle avaldubki loomulik õigus. 2. Olemasoleva positiivse õiguse või selle osa kehtivuse vaidlustamine viitega selle mittevastavusest loomulikule õigusele. Sellega kaasneb nõudmine viia positiivne õigus loomuliku õigusega vastavusse, anda ka sellele õige õiguse kvaliteet. Kõigi asjade mõõdupuuks on inimene kui mõtlev subjekt gnoseoloogia puhul. Mõisted mis moodi erineb, mis on teaduslik tunnetamine, mis on tsiviilühiskond, demokraatia, totalitarism, autoritarism (tsiviilühiskonna osakaal); mõisted, milles poolest erineb filosoofia õigusteooriast ja õigusdogmaatikast
Liik, alamliik, varieteet, vorm kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks. Perekond tüüpliigi alusel.Sugukond tüüpperekonna alusel 2 . Prioriteedi reegel. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid . Kasutama peab esimesena antud nime. Vajadusel nimesid konserveeritakse. 3 . Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises nomenklatuuris oma koha, tuleb see avaldada koos ladinakeelse (või inglisekeelse) kirjeldusega või viitega varem avaldatud kirjeldusele koodeksi nõuetele vastavas publikatsioonis. 4 . Teaduslikku nime käsitletakse alati kui ladinakeelset, ükskõik, millise keele baasil ta on loodud. 5 . Nomenklatuuri reeglid on tagasiulatuva mõjuga. 12. Taimeperekonnad Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest.
aastast); sari, mille pealkiri on muutunud, tähistatakse vastava märkega (NÄITEKS sarja Raamatute laoarvestuse dokumendid puhul – kuni 2009. aastani kandis sari nime Raamatute saatelehed). Suletud liigitusüksuste (funktsioonide, sarjade) tähiseid uuesti ei kasutata. Dokumentide loetelu tuleb ajakohastada ka siis, kui avalik arhiiv on läbi viinud hin- damise. Asutus märgib hindamise tulemusena dokumendisarja kohta langetatud ot- suse oma dokumentide loetellu koos viitega hindamisotsuse numbrile ja kuupäevale. Tähtis on, et nii hindamisotsuse tulemus (otsuse tähis) kui ka alus (hindamisotsuse number ja kuupäev) oleksid üheselt arusaadavad ja selgelt tuvastatavad.22 Kui muudatused asutuse ülesannetes, struktuuris või dokumenti de haldamisel on ulatuslikud, töötab asutus välja uue dokumentide loetelu. 22 Täpsemalt eelhindamisest je selle käigus omistatavatest otsustest vaata rahvusarhiivi juhisest
jumalaid ei seostatud või paigutatud matemaatilise täpsusega korrastatud taevariiki), küsimus on olnud selles, kas ja kuivõrd taevalik kord kehtib maa peal või inimeste mõistuses.] [4]Loomuõigusfilosoofia kaks võimalikku eesmärki: 1) olemasoleva positiivse õiguse kindlustamine väitega, et see ongi või selles avaldub loomulik õigus; 2) olemasoleva positiivse õiguse või selle osa kehtivuse vaidlustamine viitega selle mittevastavusest loomulikule õigusele. Sellega kaasneb nõudmine viia positiivne õigus loomuliku õigusega kooskõlla, muuta see "õigeks" või õiglaseks.3 [5]Ka õiguspositivism ei tarvitse rahulduda eksisteeriva õiguse omadustega, ta võib tahta muuta seda "paremaks". Paremuse kriteeriumid võivad olla nii vormilised kui ka sisulised4 (normatiivne kooskõla, õiguskindlus, toimimise efektiivsus).
Ökoloogiliste seoste nõrgendamine ◦ Võtmeliigid elupaikade vähenemine – päikesekaru borneol Doomino efekt Koosluste degradeerumine ◦ Looduslike liikide hävitamine, võõrliikide kooslusesse toomine ◦ Koosluse dünaamika ja struktuuri häirumine ◦ Konkurentsivõime erinevused ◦ Üksikute liikide kadumine -> rohkete liikide kadumine ◦ Erosioon ◦ Muldade vaesumine Koosluse hävimine/asendumine ◦ Sõltuvate liikide areaalide vähenemine ◦ Mitmekesisuse vähenemine ◦ Viitega väljasuremine ◦ Populatsioonide suurem isoleerimine Leviste hävimine Leviste sattumine ebasoodsatesse tingimustesse Vales kohas idanemine = hävinud levis Idanemisvõimelisuse püsimine sõltuvalt liigist Pikk idanemisperiood = teiste liikide poolt lämmatamine Roheline võrgustik või ökoloogiline võrgustik? Rohealad linnades inimestele rekreatsiooniliseks kasutamiseks ja taastutvumiseks loodusega.
Loogikaskeemis kasutatakse asjaolu, et iga järk lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks (tagafront). Nii tekibki olukord, kus tagafront levib eri üleminekute korral läbi erineva arvu nooremate järkude trigerite. Kasutatkse sagedus jagajatena, indikaatorites jne. Ei sobi andmetöötlusse, sest viide hakkab sõltuma andmetest (koodist loenduris). Ajadiagrammid Ajadiagrammidelt on näha kuidas sünkroonses loenduris toimub üleminek püsiva viitega, asünkroonses aga on viide erinevate üleminekute korral erinev. Kahend-kümnend loendur Loogikaskeem on saadud eelnevat modifitseerides. Nimelt tuntakseära kood 1001, mis on viimane ja mille järel tuleb jällegi esimene kood 000. Kasutades “9” detektori väljundit on modifitseeritud ülekande ahelat nii, et ei realiseeruks üleminek 1010-le. See tähendab, et tuleb 9 korral sundida trigerit q3 lülituma ümber (0-ks) ja takistada q2-te lülitumast 1-ks
tingimustes, mis annavad töötajale õiguse sooduspensionile või pensioniõigusliku staazi soodustatud korras arvutamisele, o töölepingu peatumine kauemaks kui kolmeks kuuks. Töötaja nõudel kantakse tööraamatusse: 66 Õiguse alused o töölepingu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise aluse formuleering, viitega seaduse paragrahvile, o andmed tehtud tööde ja täidetud ametikohtade kohta, o kohakaasluse korras töötatud aeg, kui töötaja esitab põhikoha tööandjale dokumendi, mis tõendab kohakaasluse korras töötamist, o aeg, mis on töötatud teise tööandja juures a) ajutise üleviimise korras riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsusorgani otsusel, b) osalise tööaja rakendamisega. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine
direktiiv ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.12.1997 a direktiiv 97/66/EÜ isikuandmete töötlemise ja eraelu puutumatuse kaitse kohta telekommunikatsioonisektoris, mis on täielikult kohaldatavad ka e-teenuse osutamise suhtes. E-direktiivi kohaldamine ja rakendamine peab toimuma kõiki isikuandmete direktiivis sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid järgides. E-direktiiv defineeriv infoühiskonna teenused viitega direktiivi 98/34/EÜ artikli 1 lõikele 2, mille kohaselt on e-teenuseks iga infoühiskonna teenus ehk kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused. Selle määratluse puhul tähendab: 45 46 - Vahemaa tagant et teenust osutatakse ilma osapoolte üheaegse kohalolekute,
tagab säilitamistingimuste järgimise korral toidu nõuetekohasuse, märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt järgmine teave: 1) kuupäev ja kuu, kui toidu minimaalne säilimisaeg on kuni 3 kuud; 2) kuu ja aasta, kui toidu minimaalne säilimisaeg on üle 3 kuu, kuid mitte üle 18 kuu; 3) aasta, kui toidu minimaalne säilimisaeg on üle 18 kuu. Koos minimaalse säilimisajaga või viitega nimetatud tähtaja asukohale müügipakendil märgitakse vastavalt järgmine tekst: 1) «parim enne ...», kui tähtajas on näidatud kuupäev; 2) «parim enne ... lõppu» muudel juhtudel. Mittetoidukaupade märgistusnõuded *Jalatsite märgistusnõuded Jalatsite märgistus peab sisaldama teavet jalatsi kolme peamise osise kohta, mis on: 1) pealne 2) vooder ja sisetald 3) välistald Teave jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalide kohta peab olema esitatud iga
1. Poolte kokkuleppel 2. Tähtaja möödumisel 3. Töötaja algatusel 4. Tööandja algatusel 5. Kolmandate isikute nõudmisel 6. Pooltest sõltumatutel asjaoludel Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest ette teatama kirjalikult. Sealjuures töölepingu lõpetamise soov peab olema väljendatud tingimusteta. Töölepingu lõpetamise kohta tehakse töölepingusse vastav kanne, kus näidatakse töölepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Samuti märgitakse kuupäev, hüvituse maksmise ja lepingu järgi saadu tagastamine. Lepingu lõpetamine: 1. Poolte kokkuleppe korral igal ajal 2. Tähtaja möödudes tööandja võib lõpetada töölepingu siis, kui ta teatab sellest ette 2 nädalat enne tähtaja möödumist, kui leping on üle ühe aasta, kui aga leping on üle 5 aastase tähtajaga, siis 5 nädalat ette. Töötaja võib lõpetada tähtaja
eraõiguse norme tuleb tõlgendada ja rakendada lähtuvalt avalikust õigusest, s.t. näiteks teha võib vaid seda mis on lubatud, mitte nagu eraõiguses, et lubatud on ka see mis ei ole keelatud. Eraõiguslike normide kasutamise käsitlused: 1. on olemas õiguse üldised põhimõtted, mis on normeeritud tsiviilõiguses, kuid mis kehtivad üldosana kogu õiguse kohta 2. eraõiguse norme kasutatakse avalik-õiguslike lünkade tekkimises 3. kui on tegemist konkreetse viitega õigusaktis eraõiguse normile, siis saab seda kasutada. Kõige selgem ja kindlamalt määratud juhtum (nt riigivastutuse seadus §22 lg 2; haldumenetluse seadus §105). 8 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2
- kg - tk taridetailid Mõõtmisreeglid: - sarrust mõõdetakse teoreetilise massina kg-s - sarruse arvutamisel arvestatakse mahtu vastavalt sarrustamise joonistele või spetsifikatsioonile - sarrusetööde hulka kuuluvaid distantsklotse, sidumistraati eraldi ei näidata - sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) - sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile - sarrused rühmitatakse tüübi järgi; võrksarrus varbsarrus (kalasaba-, sile jne) - eraldi näidatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms. - sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel 83 Plaatimine Selgitus: Käsitleb Plaatimist keraamiliste ja looduskivist plaatidega koos paigaldussegude ja liimide, alusvõrkude jm
viimase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata. · Töö tekst liigendatakse lõikudena. Lõikude vahele ei jäeta tühja rida, igat lõiku alustatakse taandega. Taande suurus 1,25 cm. 11 14.11.2011 Viitamine · Kõik teiste autorite seisukohad ja andmed tuleb töös esitada täpse viitega. · Põhimõtteliselt ei vaja viitamist üldtuntud seisukohtade ja põhitõdede esitamine. · Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed, skeemid jm ning andmebaasidest ja mujalt saadud andmed peavad olema viidatud. · Kasutatakse nn nimeviidet, mitte numbrilist viitamist ega joonealust viitamist. · Viitamise täpsemad juhised on toodud metoodilise juhendi (vt slaid 3) alaosas 4.4.6.
Töökoht: OÜ Kevad, Lille tn.14, Keila, Harju Maakond Tel. tööl: 756987 KAEBUS N Linnavalitsuse korralduse nr...... ".....".................a. õigusevastaseks tunnistamise nõudes N linna ÕVVTK otsusega tunnistati Harri Mänd omandireformi õigustatud subjektiks N linnas Lille tn.6 asuva krundi suhtes. Kaevatava korraldusega jäeti Harri Mänd avaldus maa tagastamiseks rahuldamata viitega MRS § 7 lg.1 ja otsustati maa kompenseerida. Kaebajale H. Mänd jäeti maa tagastamata põhjusel, et krundil asub teisele isikule kuuluv garaaz, mille kohta aga nõuetekohased dokumendid puuduvad. Leian, et õlalmärgitud korraldus on seadusega vastuolus ja rikub H. Mänd subjektiivseid õigusi alljärgnevatel asjaoludel: Kui H. Mänd esitas taotluse maa tagastamiseks mis tagastamisele ei kuulu, pidanuks N
eraõiguse norme tuleb tõlgendada ja rakendada lähtuvalt avalikust õigusest, s.t. näiteks teha võib vaid seda mis on lubatud, mitte nagu eraõiguses, et lubatud on ka see mis ei ole keelatud. Eraõiguslike normide kasutamise käsitlused: 1. on olemas õiguse üldised põhimõtted, mis on normeeritud tsiviilõiguses, kuid mis kehtivad üldosana kogu õiguse kohta 2. eraõiguse norme kasutatakse avalik-õiguslike lünkade tekkimises 3. kui on tegemist konkreetse viitega õigusaktis eraõiguse normile, siis saab seda kasutada. Kõige selgem ja kindlamalt määratud juhtum (nt riigivastutuse seadus §22 lg 2; haldumenetluse seadus §105). Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3
mise hetkel). 32 6 Deliktiõigus Deliktiõigus jaguneb: delikti üldkoosseis ( 1043-1055) riskivastutus ( 1056-1060) tootjavastutus ( 1061-1065) erikoosseisud (mujal VÕS-is ja teistest seadustest) Üldjuhul kui kuskil mujal räägitud kahju hüvitamisest, siis ei ole tegu kahju hüvitamise erikoosseisuga, vaid lihtsalt viitega delikiti üldkoosseisule. Kui kuskil deliktiõiguses jõutakse vastutuse ulatuseni, siis selles osas kohaldub ikkagi VÕS ptk 7 ( 127 - 140). 6.1 Delikti üldkoosseis 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks lepinguvälise kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub lepinguvälise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Lepinguvälise kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates hetkest, kui on võimalik arvutada kahjuhüvi- tist.
KILLUVARJE KIHTIDE EHITUSED Killuvarje 150 mm kildmürsu kildude eest: Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal; Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal; Vooder- ja isolatsioonkiht: kile, sammal, tõrvapapp või muu materjal; Kandev kiht: puit, betoon või muu kandekonstruktsiooni materjal. Joonis 6.13 98 Killuvarje 150 mm kildmürsu viitega plahvatuse eest: Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal. Lõhkav kiht: suured kivid (20-100 kg) laotud nii, et külgedele jääksid va- hed, mida ei täideta; Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal. Vooder- ja isolatsioonkiht: kile, sammal, tõrvapapp või muu materjal. Kandev kiht: puit, betoon või muu kande-konstruktsiooni materjal. Joonis 6.14 Kindlustamise IV aste
asuvatel aladel. Nagu polüseemia, on ka sünonüümia täiesti ebasoovitatav kui väljendustäpsust ja -ökonoomsust tarbetult vähendav nähtus. Tau- Terminoloogiateooriatest 59 nitud on isegi täpsed sünonüümid (nimetatud ka dublettideks), sest kasutajatel on kalduvus lähtuvalt vormierinevusest püüda neilegi ajapikku omistada erinevat sisu, tehes neist tavalised segadusttekitavad osasünonüümid. Eestis on viitega Wüsterist selles küsimuses tolerantsema Lotte töödele ja „omadest kogemustest seljatagusega” (Saari 1980: 660) peetud sünonüümiat lubatavaks ja isegi soovitatavaks järgmistel juhtudel (vt ka Kull ja Saari 1975): • oma- ja võõrsõna, • põhitermin ja igapäevavariandid, • väljenduspragmaatilised ja kontekstist tingitud grammatilised variandid, • sisemõtte teisendused (energiakäitis – jõujaam),
ametniku kaudu, ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitusega asutuseks, kes menetlevad väärteoasju, on Politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid. Kohtuvälise menetleja pädevusse antud küsimus on määratud väärteomenetluse seadustikus viitega karistusseadustiku vastavale paragrahvile. Kohtuväline väärteomenetlus võib toimuda kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. Väärteoasja kohtulik menetlus toimub juhul, kui selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel kohtu pädevuses või kui on vaja otsustada aresti mõistmine. Pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta.
Kaugver kirjutas kiiresti oma ilusa käekirja või masinaga ning peaaegu parandamata läks käsikiri toimetusse. "Toimetajate soovitusi võttis ta arvesse, aga ei saa öelda, et ta kuulunuks nende hulka, kel ükskõik, mis tema raamatuga tehti, peaasi, et raha saaks," kinnitab Eesti Raamatu toimetaja Maarja Ojamaa. Raimond Kaugveris olid õnnelikul viisil ühinenud staarkirjaniku anded. Ta oli väga lahtise peaga, lõpetas Rakvere gümnaasiumi ainult viitega. Silmapaistvalt keelevõtlik. Juba koolipoisina kirjutas ta oma päevikut osalt inglise keeles, et vanemad aru ei saaks. Ain Kaalep mäletab Kaugverit 1944. aasta sõja sügisest saksakeelset kõnet pidamas ja imestab, kui soravalt tal see välja kukkus. Soome ja vene keelt õpetas elu niikuinii. Jüri Tuulik imetleb, kui hästi Kaugver jagas igasugust tehnikat. Tütar mäletab, et isa olnud praktiline
lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kui krediidiandja soovib lepingu erakorraliselt ülesse öelda põhjusel, et tarbija on viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega, tuleb krediidiandjal teavitada tarbijat lepingu ülesütlemise kavatsusest ning tarbijale tuleb anda 4 vähemalt kahenädalane täiendav kohustuste täitmise tähtaeg, viitega, et leping öeldakse peale täiendava tähtaja möödumist ülesse, kui tarbija ei ole oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. Selleks, et krediidiandja saaks lepingu erakorraliselt lõpetada, tuleb tarbijale pakkuda võimalust läbirääkimisteks, leidmaks lahendust kohustust nõuetekohaseks täitmiseks. Läbirääkimiste käigus peaksid pooled üritama saavutada kokkulepet tingimuste osas, mis aitavad kaasa kohustuste täitmisele, näiteks võimalusel peaks krediidiandja
koormatiste liigid, millest kinnistut soovitakse vabana hoida, või asuda eelmärgete tekstis viitama tervikuna või osaliselt müügilepingu sätetele. See moonutaks eelmärke õiguslikku tähendust, koormaks asjatult kinnistusraamatut, kujundaks ebaülevaatliku sisuga eelmärgete praktika ning kahandaks (vastupidi kinnistusraamatusüsteemi peamistele eesmärkidele) õigusselgust ja -kindlust. (p 14) - Viitega saab esmajoones täpsustada piiratud asjaõiguste, kuid ka piiratud asjaõigust koormavate õiguste sisu, kuna nende õiguste võlaõiguslikule sisule on võimalik anda sel viisil asjaõiguslik tähendus. Erandlikult saab omandi ulatust AÕS § 79 lg 2 järgi alusdokumentide kaudu vahendada kinnisasja kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavate kokkulepete avalikustamise näol. (p 12)
aspektist, kasutades vastavat metodoloogiat ja meetodeid. Kuna õigusharu sellise kodifitseerimise tulemuseks on uus õigustloov akt, millel on seaduse jõud, siis võetakse see uus õigustloov akt vastu ning kehtestatakse seadusega. Kodifitseerimise aluseks olnud senised õigusnormid ja -aktid kas kaotavad kehtivuse põhimõttel hilisem sama õigusjõuga õigusnorm (-akt) kummutab varasema või tunnistatakse nad otsese viitega kehtetuks selle koodeksi ehk seadustiku rakendussätetes. Koodeksite (seadustike) näiteid: CORPUS JURIS CIVILIS, Code Civile, Code Penal; Eesti: KrK; TsÜS; HÕS, HKMS. Skeem nr 13 Koodeksite (seadustike) struktuuri osas on üldlevinud jaotamine: 1) üld- ja eriosa 2) osa 3) peatükk 4) jagu 5) jaotis 6) paragrahv 7) lõige 8) punkt.
Dispositsioon — normi loogilise struktuuri element: kui on niisugune olukord, siis on niisugune tagajärg, mis võib seisneda kas õigustuses, kohustuses või keelus. Normi tuleb vaadata D järgi, st kui sama õigusakti sees D on viidatud (viidatud on sama õigusakti vastavatele sätetele), siis on tegemist viitava normiga. Kui D viitab antud õigusaktist välja, siis on tegemist ka viitava normiga, aga viite puhul on tegemist blanketse viitega. Seega, iga kord kui kuskil on mingisugune viide (otsene või blanketne), on tegemist viitava normiga. Blanketse viite puhul võib seadus viidata seadusest alamal seisvale aktile. Sanktsioon —õiguslik tagajärg, milleks võib olla kas karistus või muu abinõu (mingist hüvest ilma jätmine, õigussuhte kehtetus jne). Sanktsioon saab olla määratletud kas suhteliselt või absoluutselt. Suhteliselt määratletud sanktsioonile on antud mingisugune alternatiiv,
jms: Teadlased ja teaduse teoreetikud esinevad siin ühisrindena niisama nagu enne neid on seda teinud ainsa õndsust garanteeriva kiriku esindajad: tõene on ainult kiriku õpetus, kõik muu on aga paganlik mõttetus. Tõesti: teatud vaidlus ja sisendusmeetodid, mis kunagi tagasid kirikliku tarkuse hiilguse, on tänapäeval leidnud endale uue asukoha teaduses. Feyerabendi arvates ei ole võimalik tõestada teaduse üleolekut viitega tema tulemustele. Selline viide oleks korrektne ainult sellisel juhul, kui oleks võimalik näidata, et:1.Teised mõtlemisviisid ei ole kunagi midagi sellist loonud, mis oleks võrreldav teaduse saavutustega;.Teaduse saavutused on autonoomsed, s.o nad ei ole seotud mingite 51 teaduseväliste mõjudega.Feyerabend leiab, et kumbki neist oletustest ei kannata kriitikat.
rahuldab mõnd bioloogilist vajdust. Teisene kinnitus muutub kinnitavaks oma seose kaudu esmase kinnitusega. Kinnitused võivad olla kas positiivsed või negatiivsed. Kinnituse ja karistuse liigid Stiimuli Stiimuli rakendamine Stiimuli eemaldamine või lõpetamine olemus Positiivne kinnitus Karistus eemaldamise kaudu Näide 1. Vanemad ostavad ainult viitega Näide 1. Vanemad karistavad kahe klassi lõpetanud lapsele kalli jalgratta. saanud last kinoskäimise keeluga. Positiivne Näide 2. Röövel tungib ohvrile tänaval Näide 2. Kohus karistab tabatud röövlit kallale ja saab karistamatult saagiks mitmeaastase vabadusekaotusega. rikkaliku sisuga rahakoti. Karistuse tulemus: Reaktsioonide
looma kujutis. 185 () [Henshall 88] m¨ ark pole kirjeldatud. [ 94] Koosneb kol- mest osast `valge' , `suur' , `koguma' , kujutades suurt plat- vormi . Valge, k~orge, avar jm.t¨ahendused [ 85] Koos- neb `valge' ja `edasi minema' , on erikuju. M¨argib ~ohu valgeks minemist, laenuna h¨ uu ¨dmist ja ka sood. . . Huvi pakkuva algkujuga mitte seotuks osutusid v¨ahemalt 3/11 m¨arkidest. Otsese viitega algt¨ahendustele on seletanud Shirakawa viis ja Heising vaid kahte m¨arki. Vahe pole just suur, p~ohiline erinevus on aga seletusmehhanismis eneses. Lihtsustatult v~oiks laialt kasutatavat seletusmehhanismi kirjeldada j¨argmiselt. Teatud u¨hise elemendi j¨argi v~oetakse ette r¨ uhm m¨arke, antud juhul n¨aiteks sisaldavad m¨argid. Kogu r¨ uhma m¨arkide t¨ahendused laienda- ¨hisele elemendile. Algselt `valge' t¨ahenduses olnud hakkab takse edasi u
piiritletud vastava järelevalveorgani pädevust sätestavas aktis. Ettekirjutus on pädeva organi kirjalik dokument, millele erinõuete puudumisel laienevad haldusdokumentidele ja aktidele esitatavad üldised nõuded. Ettekirjutus peab sisaldama dokumendi nimetuse, selle andnud organi (ametiisiku) nimetuse ja aadressi, ettekirjutuse tegemise kuupäeva, numbri, ettekirjutuse adressaadi nimetuse ja tema organi asukoha, avastatud puuduse kirjelduse ühes viitega rikutud seaduse konkreetsele sättele, ettekirjutuse ühingule teatud viisil toimimiseks ning selle ettekirjutuse juriidilise aluse, ettekirjutuse täitmise tähtaja ning osunduse ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavatele sanktsioonidele. Ettekirjutuse tegemisel tuleb selgitada selle peale kaebamise korda. Kui seadus ei sätesta teisti, saab ettekirjutuse peale kaevata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. §13. Mittetulundusühingute tegevuse peale kaebamine
üle töötaja pangakontole. Palga maksmise aja ja koha määratlemine omab tähtsust eelkõige palgaseaduse §35 seisukohalt: tööandja kohustub tasuma töötajale viivist iga palga maksmisega viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuuluvast summast. 73 Kui põhipalk peab töölepingus olema kokku lepitud määrana, siis lisatasu kehtestamisel võib piirduda viitega õigusaktides ning kollektiivlepingus kindlaksmääratud juhtudele ja suurusele. Lisatasu maksmisel on piisav viidata töölepingus dokumendile, millega lisatasu maksmise kord ja tingimused on kehtestatud (nt palgajuhend jms). Seadusandja eristab lisatasu määramisel nelja erinevat alust: 1) lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest 2) lisatasu täiendavate tööülesannete eest 3) lisatasu muudel õigusaktis-, töö- või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel
piiritletud vastava järelevalveorgani pädevust sätestavas aktis. Ettekirjutus on pädeva organi kirjalik dokument, millele erinõuete puudumisel laienevad haldusdokumentidele ja aktidele esitatavad üldised nõuded. Ettekirjutus peab sisaldama dokumendi nimetuse, selle andnud organi (ametiisiku) nimetuse ja aadressi, ettekirjutuse tegemise kuupäeva, numbri, ettekirjutuse adressaadi nimetuse ja tema organi asukoha, avastatud puuduse kirjelduse ühes viitega rikutud seaduse konkreetsele sättele, ettekirjutuse ühingule teatud viisil toimimiseks ning selle ettekirjutuse juriidilise aluse, ettekirjutuse täitmise tähtaja ning osunduse ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavatele sanktsioonidele. Ettekirjutuse tegemisel tuleb selgitada selle peale kaebamise korda. Kui seadus ei sätesta teisti, saab ettekirjutuse peale kaevata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. §13. Mittetulundusühingute tegevuse peale kaebamine
Tunnistajate ütlused puudutavad peamiselt lapse käitumist, sealhulgas pärast isaga toimunud kohtumisi, kuid neist ei nähtu, et kannatanu kirjeldas vahetult enne 1 rääkimist tajutud asjaolusid ja oli tajutu mõju all (KrMS § 66 lg 2 p 2). Tunnistajate ütlused on sel juhul käsitatavad vaid kaudse tõendina, mis kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust. 12. Seoses ringkonnakohtu viitega ekspertiisiaktis sisalduvatele kannatanu selgitustele seksuaalse väärkohtlemise kohta märgib kolleegium järgmist. Ekspertiisi käigus antud lapse selgitused sündmuse kohta ei ole kasutatavad iseseisva tõendina, s.o kannatanu ütlusena sündmuste kohta. Ekspert ei kuula isikut üle. Uuritava isiku selgitused ekspertiisi käigus on aluseks eksperdiarvamuse kujundamisel, s.o eksperdile esitatud küsimustele vastamisel. Välistatud ei ole
Juhul kui vool saavutab nõutava minimaalväärtuse, muudab hüstereesregulaator lülitite seisundit, avades ülemised transistorid ning sulgedes alumised. Selle tulemusena faasi vool kasvab. Hetkel, mil faasi vool saavutab nõutava maksimaalväärtuse, muudab hüstereesregulaator uuesti lülitite seisundit, sulgedes ülemised ja avades alumised transistorid ning faasi vool hakkab kahanema. Kasutades sellist liuglevat juhtimismoodust, kordub tsükkel ja aljalise viitega juhtsignaal moodustab "hüstereesikoridori" nagu joonisel 5.7, b. Antud juhtimismooduse puhul juhivad regulaatorid sõltumatult iga õla pooljuhtlüliteid, kuid mõjutavad teisi faase. Seetõttu tekivad sobimatud lülituskombinatsioonid, mille tulemuseks on koormusvoolu võnkumised ja madalat järku harmoonilised. Tagamaks momendi täpsemat juhtimist, ühendatakse vooluvaheldi ahelasse mittelineaarseid elemente, mis kompenseerivad voolu ja sageduse vahelise ruutsõltuvuse (valem 5.11) Selliste
ühiskonnaohtliku teo toimepanemise ajal võimeline endale aru andma oma teost (intellektikriteerium) või seda juhtima (tahtekriteerium). Piiratud süüdivus piiratud süüdivusega isik on süüdiv, kuid teatud vaimutegevuse häirete tõttu ei saa ta täielikult aru oma teo keelatusest, või kui saabki aru, on tal raske oma käitumist normikohaselt kujundada. Piiratud süüdivus on antud karistusseadustiku süüdimatuse mõiste kaudu viitega § 34. Siit tuleneb, et piiratud süüdivale isikule peab olema diagnoositud § 34 punktides nimetatud meditsiinilised kriteeriumid. § 34 ei nimeta kõiki psühhoose ja seetõttu on piiratud süüdivuse puhul meditsiiniliste kriteeriumide loetelu laiem kui süüdimatuse puhul. Siia kuulub ka psühhopaatia. Isiku süü on välistatud, kui ta on tunnistatud süüvõime puudumise tõttu süüdimatuks
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
