20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja i...
ettekanne publikule. Esteetiliste kriteeriumite alusel toimuval hindamisel on palju teadvustamata faktoreid. Spordis on kõik selge, kuid muusika puhul on palju subjektiivset. Seetõttu on kõik taolised hinnangud kallutatud-absoluutne täpsus ja õiglus pole võimalik.1)Muusikalised faktorid;2)Muusikaülesed faktorid-kuuluvad muusikaettekande juurde, kuid pole muusikaga otseselt seotud. See, mida näeme(sageli mõjub rohkem), ekspressiivsus keha, kuid mitte muusikaga. Oluline on veendumus oma võimetes. Mulje mis algul tekib, kestab tavaliselt edasi isegi kui esitus läheb halvemaks. Kehakeel. Enesekindlamad võtavad raskemaid ülesandeid, lavahirmu on vähem;3)Muusikavälised faktorid-mõjutavad hinnangut, kuid pole otseselt ei muusikaga ega selle ettekandmisega seotud.Stereotüpeerimine (nt:eelistatakse kindlast soost või rassist einejat) Esinemise järjekorra mõju. Johari aken: Teada muusikule Muusiku eest varjatud
lähenemine töö võimaldab rahuldada oma vajadusi. Tööga seotus, kui oluline koht on tööl inimese minapildis. Ületundide tegemine, toime tulek tähtaegadega. Uhkuse tunne eduka töö soorituse või lõpetamise korral. Enesehinnangut kujundab edu töös. Tööroll on eneseväljenduse vorm. Töö tähtsus võrreldes- vabaaeg sotsiaalne keskkond, religioon ja perekond. 40. Organisatsiooni liikmelisust väljendav käitumine, erinevad pühendumise vormid. Veendumus, et koheldakse ausalt ja õiglaselt. Tööga rahuloluga. Soodustab uute töötajate sotsialiseerumist. Kaastöötajate abistamine; Puhkuse aja vahetamine teisega; Vabatahtlikult toimima; Kohusetundlikkus- Kunagi ei puudu töölt; Kui vaja tuleb tööle varem; Ei kuluta aega isiklike asjade ajamiseks; Kodaniku kohus- Täidab ühiskondlikke kohustusi; Loeb memosi- Hoiab end kursis uuema infoga; Kannatlikkus- Ei kurda ja ei
Kõige tähtsam oli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Kuna ta uuris suutis Gottfried tunda paremini rahvaloomingut. 7 Sõjandus Martin Luther ütles, et sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö. Neid peeti ühiskonna ja majanduse kujundajaks, seega normaalseks ühiskonna osaks. Oli veendumus, et ilma sõdadeta muutuvad rahvad ja valitsused nõrgaks. Tunnistati ka ebaõiglaseid sõdu ja õiglaseid sõdu. Palgaarmee. 15.sajandist alates hakkas rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, mida kuningas vajas. Esialgu tugines palgaarmee komplekteerimine eraettevõtlusele: sõja eel pakkus kuningas
Selles avaldus tolleaegsete luuletajate eneseteadvus, mis ei käsitanud oma jutustust mitte isikliku saavutuse või veel vähem väljamõeldisena, vaid jumaliku annina. Veel ei olnud kujunenud uusasaegset ettekujutust autorist, kes kõige välise suhtes autonoomsena loob suveräänselt oma kujutlusmaailma. Eelkõige just uusi arusaamu, mis avasid seni aimamatuid mõtteteid, käsitati jumala häälena; ja mida enam keegi oli veendunud enda poolt üteldu õigsuses, seda tugevam oli ka veendumus, et kõneletakse mitte pelgalt enda nimel, vaid ollakse jumala poolt õnnistatud ja volitatud. Nii paistab end mõistvat ka Parmenides oma teoses. Paljud Parmenidese kaasaegsed autorid olid väljendanud inimese võimelisuste suhtes reserveeritud hoiakut. Oli levinud arusaam, et inimene võib küll õppida ja uusi kogemusi saada, kuid kas see kõik ka tõene on, seda pole inimene tegelikult teada võimalik. Surelik saab kõnelda vaid sellest, mis talle tõene näib; inimese
Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv – horisontaalne Kõrgreligioonile omased tunnused • keskenduvad ajalooliste isikute õpetustele • ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus (dogmad, pühakiri) • organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond • seostuvad kirjakultuuriga • üleolev hoiak teiste usundite suhtes ning veendumus oma tõe ainuõigsuses (muude arusaamade pidamine ebausuks) • misjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid Rahvausundile omased tunnused Rahvausund on • avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev • eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid • uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade alusel ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel
• Kaldub pooldama patriarhaalset elu ja ühiskonnakorraldust; vastustab nt. naiste ja meeste võrdset kohtlemist ühiskonnas. On samas valikuliselt nüüdisaegne - fundamentalistid pooldavad moodsat tehnoloogiat, osalevad valimistel jne. • Peab teatud valitud pühakirja lõike ja salme vaieldamatult tõeseks • Absolutiseerib - fundamentalistid leiavad, et vaid neil on täiuslik, muutumatu ja ilmeksimatu tõde. Kõik teised on eksiteel, sest neil pole seda tõde. • Veendumus, er käes on lõpuajad, st fundamentalistid ususvad, et peatselt saabub maailmalõpp • On enamasti arvulises vähemuses, võrreldes usuliste konservatiivide, mõõdukate ja liberaalidega. Arvulises vähemusest hoolimata on fundamentalistid sageli motiveeritumad ja mõjutavad ühiskonda rohkem kui vaikiv enamus
See annab
tegelikust veidi suurema valimi, kuid võimaldab lihtsamalt valimi suurust määrata.
HÜPOTEESID
37. Hüpoteeside püstitamise ja kontrollimise olemus
On olemas üldkogum, millel on meid huvitava karakteristiku väärtus w, mida me aga ei
tea. Teeme oletuse, et selle karakteristiku väärtus on meie poolt eeldatavas suhtes oletatava
arvuga w0, st on võrdne arvuga w0, on arvust w0 suurem või väiksem. Oletatav väärtus w 0
on mingil määral meie veendumus. Moodustame valimi(kontrollvalimi) ja arvutame
valimi statistiku kui üldkogumi vaadeldava karakteristiku w hinnangu. Sõltuvalt sellest,
millises suhtes on valimi põhjal arvutatud statistik meie poolt pakutud arvuga w 0 võime
anda hinnangu oma väitele, st kas on võrdne, väiksem või suurem. meie oletatava
väärtusega.
38. Hüpoteeside tüübid
Kahepoolne hüpotees :
H0: w = w0
H1: w ≠ w0
Hüpotees “suurem” :
H0: w≤w0
H1:w>w0
Hüpotees “väiksem” :
H0: w≥w0
H1:w
Baturini loomingus aga asetub valu-vale vastandpaar ühiskondlikust võimumängust eemale: mõlemad, nii valu kui ka tõeni jõudmine, on tegelaste siseasjad. Kartlik Nikas saab lõvilt käpahoobi, aga lõvipuuri ukse avab ta ise. Kaptenkomandör Batrian põgeneb vanglast, pöördub sinna aga ise tagasi. “Kentauri“ naistegelased süütavad end ise põlema. Küsimusi, kellele kuulub tõde, kes valitseb valu, neis romaanides ei teki. Tõde on tegelaste sisemine veendumus, sageli väga egoistliku loomuga; kannatus liitub tõeotsimise egoismi ja eraklikkusega. Tõde pole jagatav ega jõuga pealesurutav. Inimene on oma kannatuses ja tões üksi, liigub eemale lähedastest, ei kuule teiste palveid. Kartlik Nikas, surmavalt haavatud, jookseb mööda kõigist elu jooksul lähedastest inimestest, kes proovivad teda peatada, elule tagasi püüda, ent Nikas libiseb neist eemale. Vanaema Dido jätab lapselapse üksi
Oli võimatu harjuda sealse elu ühekülgsusega. Vahes hoovas Traudl oma ühtäkki teadlikuks saanud mehele, et nad viibivad Hitleri hermeetiliselt suletud mõttemaailmas. Traudl arvas ikka, et seal kus ta viibis on sündmuste tulipunkt, kuid isegi kulisside taga olles ei teadnud nad mis laval tegelikult toimub. Kuuldused Traudlini ei jõudnud, vaenulikke raadiojaamu ei kuulanud, polnud teistsuguseid seisukohti ega vastuseisjaid. Oli üksainud arvamus ja veendumus. Kuid kogu lood jõudis ta selgusele alles siis, kui oli kaasa teinud kurva lõpu ja naasnud normaalsesse ellu. Tollal tajus ta muidugi ebamäärast rahulolematust ja ahistust, mida igapäevane lävimine Hitleriga takistas defineerimast. Kui ta pani kirja üht-teist professor Brandti etteütlemise järgi. Jagas ka oma mõtteid Hitleri lähikondlastega. Ehkki Hitler oma väikeses laudkonnas sõja ja poliitika teemat kunagi ei puudutanud, hakkas ta üha sagedamani mainima oma suuri muresid
INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) prantsuse fil ja kirjanik. Filosoofiline põhiteos on ,,Olemine ja eimiski"; loeng ,,Eksistentsialism on humanism". Sartre´i kinnitusel 2 liiki eksistentsialismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa fil. K. Jaspers (1883-1969) ja prantsuse fil. Gabriel Marcel (1889-1973), ateistlikku suunda saksa fil Martin Heidegger (1889-1976), prantsuse fil Albert Camus (1913-1960) ning Sartre ise- Mõlemat suunda ühendab veendumus, et inimese olemasolu erineb asjade olemasolust. Vahe on selles, et inimese olemine eelneb tema olemusele, aga asjade olemus eelneb nende olemisele. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb eksistentsialismi põhimõte. (inimene ei ole asi). Vastutuse eest põgenemise võtted: viited ilmutusele mitte keegi ei saa inimest päästa tema enda eest; viited ennetele ei vabasta mingid ended meid valikutest ega neist tulenevast
olendid, jumal. kriitiline mõtlemine enda ja teiste mõtete järjepidev kontroll. Lubab analüüsida probleeme erinevatelt lähtekohtadelt. Demagoogika. EMOTSIOONID JA ÕPPIMINE Enesekäsitus kõik see, mida me teame või rvame teadvat iseendast Vastavalt Carl R. Rogersile (1951) väljendub meie suhtumine enesekäsitusse põhiliselt sõnaga kooskõlalisus (consistency). Enesetõhusus on veendumus, et teatud eesmärgid on meie poolt saavutatavad. Bandura (1977) väidab, et meie enesetõhususe ootused on määratud 5 omavahel seotud inormatsiooniga. Tulemuslik tegevuse sooritamine Kaasnev kogemus Sõnaline veenmine Emotsionaalne stimulatsioon Situatsioon Isiksuse jooned ja õpimotivatsioonid Termin isiksus tähendab suhteliselt stabiilseid, kooskõlalisi ja püsivaid käitumisstiile, mis iseloomustavad meist igaühte ja muudavad meid unikaalseks.
koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. RAHVUSVAH kriisid 20. saj. algul Suurriikide blokkide kujunemine ning nende raames sõlmitud kokkulepped mõjusfääride jaotamiseks viisid 20. sajandi algul maailma mitu korda sõja lävele. Kuigi need kriisid õnnestus esialgu rahumeelselt summutada, ei suudetud neist ometi õppida. Diplomaatidel tekkis veendumus, et nad suudavad lahendada iga rahvusvahelise tüli. See illusioon oli ohtlik. Tegelikult näitasid kriisid vaid seda, kui lihtne on maailma sõja lävele viia. Kui Saksamaa riigikantslerilt Bismarckilt küsiti, millest võib puhkeda järgmine sõda Euroopa suurriikide vahel, vastas ta: ,,Mõnest neetud lollusest Balkanil!" Balkani poolsaarest oli 20. saj esimesel kümnendil tõepoolest saanud ohtlik piirkond. Otseselt ei puudutanud siin toimuv ei Saksamaa, Prantsusmaa ega Inglismaa huve,
seadustega. Paraku ei sõltu see, kas Eesti on või ei ole õigusriik või kuivõrd ta seda on , mitte niivõrd põhiseadusesse ja teistesse seadustesse kirja pandud põhimõtetest, vaid pigem sellest, kas neid põhimõtteid ka austatakse ja järgitakse. Et üht riiki saaks õigustatult õigusriigiks nimetada, peavad võimu juures olevad inimesed uskuma ja ka austama põhimõtet, et kehtiva õigusega vastuolus olevaid ambitsioone ei tohi ellu viia. Õigusriigis peab selline veendumus saama oluliseks osaks poliitilisest ja õiguslikust kultuurist ning juurduma rahva eneseteadvuses. Kui küsime aga selle järele, kas Eesti Vabariik toimib täna õigusriigina, siis tõusetuvad mitmed tõsised küsimused ja kahtlused. Näiteks ütleb põhiseadus, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse, ent samal ajal on selle õiguse teostamiseks vajalik õigusabi kättesaadav vaid vähestele, kuna kvaliteetset õigusteenust
maja arestitakse. Emma läheb apteeki, ostab arseeni ja mürgitab ennast. See teos anti Prantsusmaal kohtu alla, kõlbluse ja religiooni solvamise pärast, Flaubert küll võidab selle, on solvunud ja elab seda raskelt üle. 2) Ühe L. Tolstoi teose analüüs ,,Anna Karenina". Kui lõpetab sõja ja rahu, mis on ajalooline ja tagasivaatav teos, siis järgmisena tahab kirjutada kaasaajast. 1873-1877 kirjutas seda. Sügav veendumus oli see, et inimese õnne aluseks on perekond ja lapsed. Anna ei tohtinud õnnelikuks saada, sest jättis maha oma mehe ja lapse, seega ta pidigi surema. Mingil moel sellise teema perekonnaelu probleemide juurde pöördumist võis aimata juba ,,Sõjas ja rahus." Tolstoi on neil aegadel veendumusel, et igasuguse kõlbelise ühiskonna aluseks on tugev perekond. Üsna tihti on nii, et kui kirjanikud kirjutavad väga pikka aega väga pikka teost, siis selline pikk tööprotsess
Hüphondria - Jäävad ühe idee juurde nt mul on soolevähk. Käib erinevate arstide juures et probleemile kinnitust saada. - Püsiv hõivaus idees et esineb mingi raske ja progresseeruv kehaline haigus - Normaalseid kehalisi aistingud tõlgendatakse kui kardetud haiguse mrke Diagnostilised kriteeriumid RHK-10: - Vaatamata korduvatele ümberlükkavatele uuringutele, püsib veendumus õhe või mitme raske kehalise haiguse esinemises - Püsiv vastupanu erinevate arstide arvamusele ja veenmisele, et inimesel ei ole kehalist häiret. Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon - Patsient esitab sümptomeid mis jutskui oleksid põhjustatud mõne vegetatiivse kontrolli all oleva organi või organisüsteemi orgaanilisest häirest - Ärrituva soole sündroom - Krooniline väsimussündroom - Fibromüalgia Püsiv somatoformne valu
..on tõene" puudub tähendus Bradley tõe identsusteooria tõesel väitel ja seda tõeseks tegeval faktil pole vahet Koherentsiteooria tõesus seisneb väite kuulumises sobivalt piiritletud kogumisse (mis peab olema vastuoludeta, koherentne e sidus) James pragmaatiline tõeteooria lause tõesust saab defineerida selle aktsepteerimise kasulikkuse kaudu; tõlgendused: süsteemi-sobiv vs mulle-sobiv Tõe vastavusteooria - ~Aristoteles + veendumus, et tees on teoreetiliselt huvipakkuv Tõestuse eelduseks on teesi tõevalmidus (leidub kontekst, kus seda saab lausuda väljendamaks tõest või väärat propositsiooni) sellised ei ole nt küsimused, käsud, aga ka valetaja-paradoksid (nt vrd "Siin ei suitsetata") Tõestuse protsess · püstitatakse tees, · leitakse vajalikud argumendid ja nende baasil luuakse järelduste ahel, mis on suunatud teesi tõestuse põhjendamisele,
Andrese tõekspidamised oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tõe ja keskendus vaid õigusele. Pearu, kes hindas oma naabris eelkõige tema kindlaid tõekspidamisi ja eeldas kindlaid reaktsioone, ei suutnud sellise muutusega leppida ning siit saigi alguse ületamatu lõhe naabrite vahel, kelle varasemaid tülitsemisi võis kuni selle hetkeni pidada suures osas vaid mõttemänguks. Erimeelsustes Andrese ja tema perekonna vahel on eelkõige süüdi Andrese veendumus, et hirm tähendab ka armastust. Samuti muutus perekond Andresele piksevardaks, millesse ta sageli maandas oma pettumuse ja raevu, mis tulenes tülist naabriga. Kui siia lisada veel ülemäärane nõudlikkus, ongi koos kõik eeldused õnnetuks pereeluks. Mis puutub laste lahkumisse Vargamäelt, siis oli see vaid loogiline tagajärg, sest nad nägid, milliseks Vargamäe muutis isa, ja ei soovinud endale sama saatust. Seega sai Andres oma unistuste luhtumises süüdistada vaid iseennast.
Ühiskonnaelus on keskse tähtsusega see, et inimesed kehtestavad üksteise jaoks käitumisreeglid ja ühtlasi valvavad nende täitmist. Sotsiaalne norm on seega käitumisreegel, mida toetatakse sunnivahendite e. sanktsioonidega (E. Allart) Normi liigitused: Üldised normid Osalised normid Erilised normid Tavanormid (folkways) Ranged normid (mores) Tabud üliranged normid, mille rikkumist peetakse mõeldamatuks. Tabu on võimas ühiskondlik veendumus, et teatud tegu on eriti põlastusväärne. Normid tähendus on ajas muutuv. Mõningad normid on formuleeritud seadusteks. Igal ühiskonnal on sotsiaalse kontrolli süsteem vahendite kogum, mis kindlustab oodatud ja sobiva käitumise. Enamusel juhtudel teostavad inimesed sotsiaalset kontrolli ise, igapäevaelus. Sellistel juhtudel räägime mitteametlikust e informaalsest sotsiaalsest kontrollist. Juhul kui normide valvamisse sekkub politsei või muud määratud
reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt Õigluse on õigust saatnud tema tekkimisest alates. Õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus 5. Millistele nõuetele peavad vastama õiguse rakendamise akti rekvisiidid ja struktuur? Oma sisulisele ja vormilisele mitmekesisusele vaatamata peab iga õiguse rakendamise akt andma vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Milline organ on akti väljastanud 2. Millal akt on väljastatud 3. Kus akt on väljastatud 4. Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud 5. Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub
ilmselgelt põhjendamatuks. See aga tähendab, et Eesti on nüüd varasemast haavatavam ultranatsionalistliku retoorika suhtes ning kättesaadavam Milosevii, Hitleri või Stalini taolistele poliitikutele ning ideoloogiatele. Miks meil ei ole siis kodusõda? Vaadates tagantjärele seda vihkamist, mida ühed mu kaasmaalased mu teiste kaasmaalaste vastu paari päeva jooksul meedias välja valasid, süveneb minus ainult üks veendumus: see, et ma ei kirjuta praegu rindeteateid pealkirjaga "Me oleme kaotanud Kiviõli!", ei ole tingitud ei Eesti valitsuse "karmidest otsustest", mai alguses Tallinna linnapea poolt kokku kutsutud ümarlauast ega Eesti meediast, vaid selle eest pean ma tänama ainult oma venekeelseid kaasmaalasi, kes tegid juba mainitud otsuse: mitte vastata vihkamisele vihkamisega ja astuda välja vägivalla suletud ringist. Niisugune käitumine peaks meile kõigile tõestama, et
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi...
Saksa-Austria-Itaalia Kolmikliidule (1882). Aleksander III ei olnud ilmselt loomult halb inimene, aga isa tapmine ja vähene taip tegid temast suurepärase mõjualuse konservatiividele. Venemaa reformimiskatsed tema ajal peatusid ning liberaalide seas süvenes veendumus, et Venemaal keisri olemasolu juures midagi muuta on peaaegu võimatu. Seega alternatiiv paigaltammumisele ja edasisele mahajäämisele maailmast oli revolutsioon. Nikolai II 1868-1918 Keiser 1894-1917, Aleksander III poeg. Jätkas esialgu isa poliitikat, ent algusest peale tabasid teda tõsised
töötatud teenuseid pidevalt hinnata, analüüsida ja parendada ning asjakohastada vastavalt klientide muutuvatele ootustele ja vajadustele. 58. Selgita süsteemianalüüsis kasutatavate mudelite jaotust Organisatsiooni mudelite loomisest, ehk süsteemianalüüsist räägime, et paremini tagada: · organisatsiooni struktuuri ja protsesside (toimimise) mõistmine; · organisatsioonis olevatest probleemidest arusaamine ja nende parandamise võimaluste tuvastamine; · veendumus, et kliendid, lõppkasutajad ja arendajad on vaadeldavast (info)organisatsioonist ühiselt aru saanud; · tuletada (info)süsteemi nõuded, mis toetaksid vaadeldavat organisatsiooni. Erinevad tasandid organisatsiooni (ja selle mingisuguse infosüsteemi) kirjeldamiseks: · Enterprice (Strategic Capability) Architecture (kuhu), · Business Architecture (kuidas), · Information Architecture (kes), · Data Architecture (millega), · Systems Architecture (kus),
tunnetamisele. Kaheosalises teoses "Rahvaste laulud" avaldas ta ka 13 Eesti rahvalaulu. Sõjandus 16.--18. sajand Maailma ajaloos pole vist ühtegi perioodi kui ei peetud sõda. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset, ja intellektuaalset arengut. Mineviku ühiskond soosis sõdu, neid peeti ühiskonna normaalseks ja isegi vajalikuks osaks.Valitses veendumus, et sõdateta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks.See ei tähendanud aga siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks siis kui seda alustati enesekaitseks, õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks.Teistel motiividel sõda peeti ebaõiglaseks. Palgasõjavägi Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Eurooopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi
Seaduse järgi on teleprogramm kohustatud omatoodangut näitama televiisori vaadatavuse tippajal, s.t ajavahemikus 19.0023.00. Siis näidatakse olulisi või huvitavaid saateid. Tavaliselt on nendeks uudised, komöödia-, draama- ja noortesarjad. Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline. Nendeks on sageli seebiooperid ja välismaised koguperesaated. (Kask, 2013) Telemeedia eripärasus seisneb selles, et inimesed hindavad selle usaldust kõrgelt. Valdav on veendumus, et pilti ei saa eitada ega selle vastu vaielda. Telemeediat on lihtsam jälgida, kuna kasutatakse vähem teksti kui ajalehtedes. Telepildile lisatakse ainult see tekst, mis on telepildist puudu. Tekst ei tohi aga konkureerida telepildiga. Lisaks on kindlaks tehtud, et mida dramaatilisem on tegevus, seda rohkem mõjutab see inimesi ning seda vähem on vaja jagada lisainformatsiooni. (Kask, 2013) Pildiline kommunikatsioon toimub küll kiiremini kui sõnaline, aga antud juhul on
teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146 Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt
sotsiaalne klass, sugu, vanus. Oluline on kas inimene tajub ohtu oma tervisele, kas ta usub, et kindel käitumie, võib tähendada tema tevrisele ohu vähenemist. Üldised väärtused Tervis Tervison minu jaoks väärtuslik, tahan, et oleksin terve. Spetsiifiline Uskumus haavatavus- suitsetajana võin kergemini haigestuda Uskumused haiguse tõsidusest. Kopsuhaigusest naljalt lahti ei saa. veendumus, teatud käitumine vähendab ohtu. uskumus, teatud käitumise efektiivusesse teatud ohule. Kui suitsetamist vähendan, vähenb risk haigestuda. Käitumine toob rohkem kasu, kui kahju. Põhjendatud tegutsemise teooria, põhineb kasu teoorial . Mis eeldab, et indiviid on aktiivne ja ratsionaalne otsuse langetaja ja hindab kasu. * Suhtumine teatavasse käitumisviisi, mis on seotud uksumustega. * Subjektiivsed normid (milline on arusaam, kuidas teised temast mõtlevad)
Valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Usk mõistuse võimsusesse- selle abil on võimalik lahendada intellektuaalseid ja teaduslikke probleeme. Kriitika religioossete institutsioonide aadressil. Usk humanismi ja progressi ideedesse, objektiivse tõe olemasolusse (teaduslik meetod, loogika jms). Üksikisiku väärtustamine. Idee inimloomuse universaalsusest, inimeste sarnasusest. Valgustusajastule oli iseloomulik ratsionalism, ratsionalistlik maailmakäsitlus. Sügav veendumus, et ideed muudavad maailma, pani valgustajaid ka uusi ideid propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduse ja teadmiste levitamine- rahva valgustamine. Pandi rõhku laste ja kogu rahva harimisele, kasvatamisele. 27. Kuidas selgitab I. Kant (,,Mis on valgustus?" 1784) Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alateadvusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. ,,Ole söakas kasutama oma aru" valgustuse juhtlause
Tema osa arhitektuuri ajaloos. Arhitekt, hilisem kooli direktor, nende romantilisiem ja isikupärane looming aitas tasakaalustada koolis valitsevat tehnitsismi, samal ajal aga ilmusid nende enda töödesse geomeetrilised kujundid. 6. Millised kuulsad maalijad töötasid ,,Bauhausis" õpetajatena? Theo van Doesburg 7. Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse ,,konstruktivism"? Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama(konstrueerima) uut elukeskkonda. 8. Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Nende arvates ei tohtinud kunstiteos olla olla üksik näituseese, vaid pidi aktiivselt osalema esemete tootmises. 9. Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10. Nimeta kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse ,,De Stijl". T. van Doesburg ja G. T
Robert Adam (1728-1792) on soti päritolu arhitekt ning on neopalladionismi peaesindaja. Lisaks disainis interjööre ja mööblit. Nooremas eas õpetas teda isa. 1754-1758 veetis ta Itaalias, kus uuris Vana - Rooma ehitiste varemeid. Eriti huvitas teda Spalatos (praegune Split Horvaatias) olev keiser Diocletianuse hiigelpalee. Londonisse tagasi pöördudes täitis kõrgete ühikondlike positsioonidega inimeste tellimusi. 1761- 1768 oli ta kuninglik arhitekt. Adamile oli eriti oluline veendumus, et arhitekt peab huvituma ka maja sisekujundusest. Seepärast ta kujundas oma majadele ise ka mööbli, tekstiili- ja metallitööd. Adami kaks raamatudt ,,Diocletianuse palee varemed" ja ,,Robert ja James Adami arhitektuuialased tööd" panid aluse adam-stiilile. On öeldud, et see on lihtsam, selgem, kergem versioon kui klassitsismi eelmine mood palladoinism. Adami stiil oli väga harmooniliste proportsioonidega. Adami stiilis on proportsiooni mõistmine
Minu laps käib Inglise Kolledzis, kus Sinu oma käib? Ah et seal... Minu sotsiaaldemokraatia on see, kui ma ei pea ,,ah et seal" ütlema. Või seda, et minu laps käib Inglise Kolledzis. Minu sotsiaaldemokraatia on see, et inimväärne ühiskond on saavutatav tegelikkus, mitte naiivne utoopia, millega ullikesed üksteist Rimi kassajärjekorras üles kütavad. Ta on idee ideede võimalikkusest, väljasirutatud käsi keset üleüldist käegalöömist. Veendumus, et iga organismi keskpunktis asub süda. Minu sotsiaaldemokraatia on see, mille juurde me Eestist ummisjalu põgeneme. Kümnete tuhandete kaupa. Ta asub peaaegu siinsamas, poolteist tundi üle Soome lahe ja olemegi kohal. Peaaegu siinsamas, aga siiski mitte päris siin. Veel. Ent riik Mihkel Raua valimisreklaam. Foto: https://www.facebook.com/mihkelraud1/ pole kunagi valmis, vähemasti mitte minu sotsiaaldemokraatias, sest päris valmis 19
6. Poliitilised ideoloogiad a) Ideoloogiad üldiselt, pluralism Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Poliitiline ideoloogia- mingi ideaal kuidas maksud ja asjad peaksid olema jaotatud Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. nn kolmas tee ehk vasaktsenter selge klassiorientatsioon puudub: tegu on kodanikuideoloogiaga; pooldab uut segamajandust nt MTÜ-d) ja kosmopoliitilist rahvuslust,
Et venemaad tuleb muuta reformidega ja inimest kõlbelisemaks. Tolstoi ise veendunud, et tõelise õnne annavad inimesele perekond ja lapsed 1860ndatel. Romaan on kena ja huvitav, ainuke asi, mis tänapäeva lugejat eemale tõukab, on need lehekülgede kaupa dialoogid prantsuse keeles. Järgmine Tolstoi teos, on ,,Anna Karenina". Kui lõpetab sõja ja rahu, mis on ajalooline ja tagasivaatav teos, siis järgmisena tahab kirjutada kaasaajast. 1873-1877 kirjutas seda. Sügav veendumus oli see, et inimese õnne aluseks on perekond ja lapsed. Anna ei tohi õnnelikuks saada, sest jättis maha oma mehe ja lapse, pidigi surema. Mingil moel sellise teema perekonnaelu probleemide juurde pöördumist võis aimata juba ,,Sõjas ja rahus." Tolstoi on neil aegadel veendumusel, et iagsuguse kõlbelise ühiskonna aluseks on tugev perekond. Üsna tihti on nii, et kui kirjanikud kirjutavad väga pikka aega väga
inimese idee -- liitidee (üldidee) põhjuse/tagajärje idee -- liitidee (suhteidee) 11th of April 1:24 matis Mida arvaks Hegel? a. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaa ning kogu maailma ajalugu hoopis teistsugune. b. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma temata või temataolise suurkujuta. >>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes >>toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. 11th of April 1:25 matis John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 11th of April 1:25 matis John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >>b
inimese idee -- liitidee (üldidee) põhjuse/tagajärje idee -- liitidee (suhteidee) 11th of April 1:24 matis Mida arvaks Hegel? a. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaa ning kogu maailma ajalugu hoopis teistsugune. b. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma temata või temataolise suurkujuta. >>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes >>toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. 11th of April 1:25 matis John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 11th of April 1:25 matis John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >>b
Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab inimeste vahelist suhtlemist sotsiaalses keskkonnas. Õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast. Seda distsipliini saame vaadata nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, sest see teadus asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail. Distsipliin on mõlemal pool olemas. Miks seda distsipliini tarvis oli? 19. sajandil hakkas Euroopas levima veendumus, et ühiskonda on võimalik loodusteaduste eeskujul uurida ja kindlasti on olemas teatud meetodid, millega seda ühiskonda uurida. Sotsioloogia tekkeks sai 2 olulist tõukejõudu: teaduslikud juured ja poliitiliste juurte olemasolu (19. sajandi kodanlus oli huvitatud oma positsioonide kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti probleeme ja
Stereotüübid lihtsustavad maailmataju (positiivne funktsioon) nt politseinikud tahavadki meid kontrollida. Samas teeb elu pinnapealseks mõnes mõttes paratamatu viis maaiilmaga hakkama saamiseks. Aja ja energia kokkuhoid saab ignoreerida ebaolulisi asju (taju ökonoomika). Stereotüübi oluline tunnus on ka rühma fenomen - taastoodab rühma identiteeti nt me kõik oleme fanaatilised rohelised. Stereotüüp jagatud veendumus jne. Stereotüüp ei võta individuaalseid erinevusi arvesse (vanglast tulnud inimene võib olla väga südamlik). Küps inimene suudab enda stereotüüpi kõrvalt vaadata. Eelarvamused Stereotüübi hinnang võib varieeruda positiivsest negatiivseni. Eelarvamused on üks tükk stereotüüpidest (negatiivne). Tüüpilised eelarvamused on seksitlikud jne, kohalike inimeste suhtes, koplis elavate inimeste kohta nt.
muutumatuna püsida väga pikka aega. Erilist majanduslikku arengut ei toimu, sest ollakse harjunud tegutsema nii, nagu on tegutsenud juba esiisad ja nende esiisad. Sellist majandussüsteemi viljeldakse paljudes piirkondades Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna- Ameerikas, aga ka näiteks Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Tavamajanduse süsteemile on üldomane, et kui vastuollu lähevad majanduslik ratsionaalsus või mingi uskumus, veendumus, tava siis järele peab andma kindlasti ratsionaalsus. Probleem ei olekski nii terav, kui sellised süsteemid toimiksid omaette suletud ühiskondadena. Probleemid tekivad aga sellest, et paralleelselt eksisteerivad ratsionaalsed majandussüsteemid ning lõhe esimeste ja viimaste vahel suureneb pidevalt. Majanduses on kõik suhteline. Ühe või teise süsteemi toimimise kohta saame hinnangu anda vaid võrreldes teistega. Käsumajandus
41. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud seljataha. 42. Keegi ei näe oma peegeldust voolavas vees. Ainult vaikses vees on see võimalik. 43. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. 44. Naised muretsevad alati asjade pärast, mida mehed unustavad, mehed aga asjade pärast, mida naised mäletavad. 45. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita. 46. Pole vähimatki tõendusmaterjali kinnitusele, et elu on tõsine. 47. Meie arvamused muutuvad, kuid veendumus nende õigsuses ei kao kuhugi. 48. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe. 49. Need, kes saavutavad jumaliku võimu, kasutavad seda tavaliselt kuratlikult. 50. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi. 51. Ära muretse tühiasjade pärast. Galaktikate seas on kõik asjad tühiasjad. 52. Kui üks ei taha, siis kaks ei saa vaielda. 53. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. 54
- 14 - taanduda maksimaalselt kuni kümme versta kaugusele rindest ning maakonnaametnikel mitte kaugemale kui diviiside staapide juurde; kohalikel kaitseliitlastel aga kästi ühineda rahvaväe üksustega. Kuid ka Ajutisel Valitsuses, Maanõukogus ja rahvamäe juhtkonnas valitsesid pessimistlikud meeleolud. Kuivõrd rindelt tuli iga päev Hiiobi sõnumeid, siis tugevnes paratamatult veendumus, et ainsaks pääseteeks on välisabi saabumine. Iseloomulik oli selles suhtes Maanõukogu 17. detsembril erakorraline koosolek, millel vaeti Eesti kaitsevõimalusi. Aruannetega esinenud Päts ja Laidoner hindasid olukorda väga raskeks ja pidasid ulatusliku välisabi kiiret hankimist hädavajalikuks. Laidoner leidis koguni, et Soomest vabatahtlike näol saadavast abist võib paremal juhul jätkuda taganemise peatamiseks, kuid mitte rohkemaks:
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida mistahes el...
orgia. Kostab hüüdeid: ,,Segunege!", ning igaüks haarab enda kõrval olija iharasse sülelusse. Paarid ühtivad valimatult: mees mehega, naine naisega, ema pojaga, vend õega. Kui orgia on lõppenud, sooritavad nõiad meistriga rituaalse lahkumistalituse ning lähevad küllastunult koju tagasioma magavate kaasade kaissu. Eespool kirjapandut pole kunagi olnud, ent just seda usuti nõiasabatil toimuvat. Kui millessegi kangesti uskuda tahetakse, jääb inimene tõe suhte kurdiks, ning sõge veendumus, et see pilt on õige, sai ajendiks sadade ja tuhandete inimeste hukkamisele. Kust need uskumused pärinesid? Ülalpool toodud nägemus nõiasabatist kujunes lõplikult välja alles 15. sajandil. Päris alguses oli loitsimine Euroopas samasugune nagu mujal maailmas. Muutused leisid suures osas aset kristlikust mõtteviisit tulenenud suhtumise tõttu paganate maagiakultusesse ja usunditesse. Ent kristlus ei vallutanud Euroopat üleöö.
Inimühiskonda võib vaadelda ka iseseisvana, lahutatud üldisest maailmakorrast. 4. Positiivne (seaduse)õigus ajaliku ja muudetavana on allutav ka kriitikale. 5. Positiivse õiguse kriitika on üles ehitatav loomuõigusargumendile. 6. ,,Loomuõiguse" mõiste sisustamine võib olla subjektiivse valiku tulemus ega tarvitse omada objektiivset alust. 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia Ilmaliku loomuõigusfilosoofia rajaja Fernando Vasquez de Menchaca (1512-1589) võttis üle veendumus, et õigus ei saa tervenisti lähtuda riigist. Õigus pidi toetuma igavesi muutumatult püstivale alusele, ehk inimese enda loomus. Koos inimsooga tekkis rahvaste esmane ehk loomulik õigus. Vasqueze arvates pidi automaatselt kaotama kehtivuse iga seadus, mis võiks kahjustada üldsuse huve [Luts 1997, lk 84]. Vasqueze õpetuses tõusis esmakordselt esiplaanile subjektiivsete loomulike õiguste idee, nimelt inimese (juriidiline) õigus, millele vastab kellegi teise kohustus
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid: rahva seas oli omariikluse idee levinud juba enne, kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvulikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsiooniliselt teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest. Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamine õnnestub kasutada ajavehemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18
Tesimeeas ebaküpselt loodud kooselu, pole ühiseid ootusi abielu suhtes. Erinevused partneri rassis, väärtushinnangutes, usus jmt. Partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus. Puudulikud konfliktilahendamis oskused. Partner kriitiline, ägestub, üliarmukade. Veedetakse vähe aega koos perega. Truudusetus, abielu välised suhted. Partnerite lahkukvasmine, tüdimus. Eelnev vabaabielu või lahutuse kogemus. Veendumus, et üksi on kergem toime tulla. 23. kuidas lahkuminek üle elada lk 188 Pärast abielu tuleb teha koostööd eksabikaasaga, see nõuab tõsist tööd tunnetega. Seda tuleb teha lapse huvides. Tuleb leida endas uut elujõudu. Peab leidma üles oma positiivsed küljed. Võimalus tegeleda joogaga, mediteerida, lemmikraamatute lugemine jmt. Lahutus üle elatud, peaks seda analüüsima ja püüdma sellest õppida. Toetust on võimalik leida professionaalidelt ja lähedastelt.
Saksa psühholoog William Stern sõnastas 1912. aastal IQ põhidefinitsiooni, kui ta defineeris intelligentsuskvoodi hinnangulise "vaimse vanuse" ja tegeliku "kronoloogilise vanuse" suhtena. 88. Stereotüüpide olemus. Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla -- sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt
eetilisest valikust. Kuna nende hinnangul oli sellist valikut pea võimatu muuta, siis oli oluline silmas pidada, et hüvena määratletaks midagi sellist, mis oleks täiel määral inimese võimuses. Kui inimene selles valikus eksib ja määratleb enda jaoks hüvena midagi sellist, mida ta ei ole võimeline garanteeritult saavutama, siis hakkavad temaga toimuma protsessid, mis kahjustavad tema väljavaateid eudaimonia`le. Kujutame näiteks ette, et inimesel kujuneb veendumus, et tema jaoks on niisuguseks hüveks rikkus. See tähendab seda, et ta saab enda elu õnnestunuks pidada üksnes siis, kui tal õnnestub rikastuda. Kuid oletame, et vaatamata sellesihilistele püüdlustele ei õnnestu tal koguda piisavalt vara, et ennast rikkaks pidada. Stoikute sõnul ei suuda ta sel juhul aga ka loobuda saavutamatuks osutunud hüvest, vaid ta püüab ennast taas kokku võtta, oma jõudusid mobiliseerida ning teeb uue katse oma arvatavat hüve kätte saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
