Joseph oli ilmselt kõige julgem ja kaugemale läinud valgustatud monarh üldse, kuid paraku ei jaganud tema alamad valitseja ideaale. Tema jätkuvad ja üha radikaalsemad ümberkorraldused (Habsburgide valdused jagati ajaloolisi piire arvestamata haldusüksusteks, mida valitsesid Josephi ametnikud, ja kogu riigis kehtestati ametikeelena saksa keel; keiser ise ütles, et on sakslaste keiser ja seetõttu peab ta ka valitsema saksa riiki) tekitasid üha suuremat vastuseisu nii aadelkonnas kui ka alamrahva seas ja Austria Madalmaad kuulutasid end 1790 koguni iseseisvaks. Selleks ajaks oli alanud ka Prantsuse revolutsioon ja keiser Joseph ette võtnud kuulsusetu sõjaretke Türgi vastu, mis lõppes fiaskoga. Keiser Joseph suri ootamatult, pidades oma elu täielikult läbikukkunuks. Siiski meeldis julge visionäärist valitseja hilisematele revolutsionääride, kes lõid temast müüdi kui tõelisest rahvakeisrist.
kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952 a. 17-le Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. NSVL mõjusfääris olevatel riikidel keelas Stalin abi vastu võtmise ära. Ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia ning sattus seetõttu Moskvaga teravasse vastuseisu. 4. Külma sõja I konflikt Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. (st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita). USA suutis koos liitlastega 324 päeva möödudes asju sisse viia ning NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama. 5. NATO, VLO NATO- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga asutasid 1949 a
eelistavad töötada alluvatena. (Siimon, Türk; 2003:43-44) Y-tüüpi juhid peavad töötajaid loomingulisteks, innovaatilisteks ja aktiivseteks organisatsiooni probleemide lahendamisel. Niisugustel töötajatel on peamiselt kõrged vajadused ja töö on neile hobiks. Nad on vastutusvõimelised ja suudavad end ise kontrollida ning suunata.(Siimon, Türk; 2003:43-44) Kui esimene juhtimisstiil tekitab enamuses inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimisega liialdamine võib kaasa tuua kaose. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine. (Siimon, Türk; 2003:43-44) X ja Y teooria KASUTATUD ALLIKMATERJALID: 1. Accel Team, 2010. Human Relations Contributors [Online] http://www.accel- team.com/human_relations/hrels_03_mcgregor.html [26.01.2011] 2
buuri tsiviilelanikkonnast. 1902. aastal olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu suuriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias. Sealseid Briti koloniaalvaldusi iseloomustas kiire majanduslik areng, mis aga tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Eriti selgelt avaldus see Indias, kus moodsale tootmisele üleminekuga kaasnenud probleemid tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896. aastal oma organisatsiooni Inda Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Suuremat mõju hakkas see avaldama siiski alles kümmekonna aasta pärast. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas. Jõuetu Hiina keisririik oli 20. sajandi alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid toimetasid enam-vähem omatahtsi
Joseph oli ilmselt kõige julgem ja kaugemale läinud valgustatud monarh üldse, kuid paraku ei jaganud tema alamad valitseja ideaale. Tema jätkuvad ja üha radikaalsemad ümberkorraldused (Habsburgide valdused jagati ajaloolisi piire arvestamata haldusüksusteks, mida valitsesid Josephi ametnikud, ja kogu riigis kehtestati ametikeelena saksa keel; keiser ise ütles, et on sakslaste keiser ja seetõttu peab ta ka valitsema saksa riiki) tekitasid üha suuremat vastuseisu nii aadelkonnas kui ka alamrahva seas ja Austria Madalmaad kuulutasid end 1790 koguni iseseisvaks. Selleks ajaks oli alanud ka Prantsuse revolutsioon ja keiser Joseph ette võtnud kuulsusetu sõjaretke Türgi vastu, mis lõppes fiaskoga. Keiser Joseph suri ootamatult, pidades oma elu täielikult läbikukkunuks. Siiski meeldis julge visionäärist valitseja hilisematele revolutsionääride, kes lõid temast müüdi kui tõelisest rahvakeisrist.
d) 2 Tüdinen asjadest kiiresti ja seetõttu tuginen ühele või kahele inimesele, kes suudavad mind inspireerida. e) 2 Mul on raske alustada, kui ma pole veendunud, et eesmärgid ja sihid on selged. f) Teinekord on mul raske teistele oma seisukohti selgelt seletada kui arvan, et olen ise lahenduse leidnud. g) 4 Olen teadlik, et nõuan teinekord teistelt asju, millega ise toime ei tule. h) Kõhklen oma seisukohtade esitamisel, kui tajun tugevat vastuseisu. i) 1 Teised võivad mind süüdistada selles, et olen liiga analüüsiv ja mitte kiire tegutseja. MUUDETUD BELBINI GRUPIROLLIDE KÜSIMUSTIKU TULEMUSTELEHT Grupirollide eelistuste teada saamiseks tuleb sul nüüd väidetele antud punktid kanda alljärgnevasse tabelisse. Väidete ees on tähed ja nende tähtede järgi tuleb punktid ka kanda tabeli õigesse lahtrisse . Teost Koordine Kuj Inno- Või HindaMees Viimi Eks
(võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; o pärisnimed eestipärastada : Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes); o jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn; o kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat; o jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha. o Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu o Forseliust võib pidada vana kirjaviisi loojaks · Forseliuse aabits
Juhtub, et ähmane, läbi- tungimatu idee või mõttearendus tuleneb sellest, et kirjatöö tegijal endal pole valgustatud valdkonnast selle detailides ja tervikus selget ülevaadet. Vahel on põhjuseks asjaolu, et lugejal jääb vajaka asjakohastest eelteadmistest. Mõnegi problemvaldkonna või arutluskäigu taipamist raskendab tõsiasi, et toodud väidete ja esitatud järelduste sisu tekitab meis võõristust või äratab ebateadlikku vastuseisu. Mõistame ju kergemini seda, mis on vastavuses meie väärtuste ja tõekspidamistega ja millega me oleme sisuliselt nõus; arusaamatust lisab aga aju kaitsepidurdus, mille otstarbeks on blokeerida teadvus võõra või ebameeldiva teabe vastuvõtuks. Tihti pole me kaitsepidurduse käivitumisest ise teadlikudki, kogeme aga selgesti, kuis omandatav aine hakkab ühtäkki igavaks ning õppimine väsitavaks ja vastumeelseks muutuma.
edendada kooliharidust. Kui Katariina kutsus 1767. aasta suvel kokku valitud esindajad, et arutada uut seadustekogu, olid Baltikumi esindajad uute seaduste vastu, kuna oli karta Baltikumi eriseisundi kaotamist. Seadustekogu jäi vastu võtmata, kuid oma plaanidest tsaarinna ei loobunud. 1770-ndate lõpul alustasid Vene võimud ettevalmistusi Venemaal kehtestatud uue haldusseaduse laiendamiseks ka Baltikumile. Aadli vastuseisu murdmiseks lubas Katariina II kuulutada siinsed mõisad alloodideks. 1783. Aastal kehtestati Balti provintsides asehalduskorraldus, mis püsis 1796. aastani, mil Katariina II suri. Uute maakondade lisandumisega muutus administratiivne korraldus. Eestimaa neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa. Narva linn ja selle lähiümbrus jäi endiselt Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. 1783.
Kruubi sõnul on Kohtla-Järve ainuke koht Eestis, kus nõutakse enne teismelise abordi tegemist lapsevanema allkirja. Kruup on vahendas meile ka noortekabinetis kogetud mitmesuguseid emotsioone. On olnud olukordi, kus neiu, saades teada oma rasedusest, alguses rõõmustab ja väljendab kindlat soovi sünnitada, kuid mõne aja möödudes pöördub, silmad vees, tagasi ja räägib, et noormees ei taha last ning alustati ettevalmistust abordiks. Noortekabinetis tööde alustades põrkus ta sageli vastuseisu ja müütidega. Müüdid abord tegemise kohta. Neist üks põhiline oli osa noormeeste arvamus, et rasedusriskid on ainult neidude teema. Või siis jällegi mõne tütarlapse arvamus, et kondoomid on noormehe mure. Praeguseks on suhtumine muutunud ja vastutust paarisuhte eest jagatakse partnerite vahel. Igale naisele on loomu poolest omane soov emaks saada. Ühele noorele inimesele on abort kindlasti suur sokk ning mõjutab oluliselt tulevikku. Võivad tekkida probleemid lähedastega ja koolis
uskumustega – tuleb rääkida seda, mida ise usutakse. 14) Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat – seostamine väärtustega. 15) Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab. 16) Ei tohi liialdada uue või ootamatuga – uus tuleb seostada juba tuntu, vanaga. 17) Mõjustatava isiku aktiivsuse seadus – mõjustatav osaleb ise aktiivselt uute hoiakute väljatöötamises. 18) Vastandusefekt. 19) Teadliku vastuseisu efekt – kui vastuvõtja tajub kellegi kavatsust teda tegelikult mõjustada, on edu väiksem. 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik – usub rohkem teavet kui need pärinevad tema jaoks autoriteetsest, prestiižikast, harjumuspärasest allikast. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest – vähem edukad kergemini mõjustatavamad. 22) Printsiip „välisoht liialdab“ – inimesed alluvad rohkem liidri mõjule. 23) Emotsionaalne üleskütmine.
1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele valdajatele, nad pidid nüüd osa oma tuludest rendirahaks andma. 3) Koormiste liigid 1. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi mõisas teatud arv päevi nädalas tasuta töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele aega enda põldude korrashoidmiseks. Enne ei saanud oma põllult vilja lõikama hakata, kui mõisa põllul töö tehtud oli. 2. Talupoeg pidi loonusrendina osa oma saagist andma mõisale. 3
Erinevate riikide ja eraisikute poolt loodud ufo-organisatsioonide sarnaste uuringute tulemused kõiguvadki kuskil 5-10% piirimail, mis näitab, et igal juhul on enamik ufo-vaatlusi eksitused. Kuid see ei luba meil veel ülejäänud identifitseerimata juhtumitele läbi sõrmede vaadata ja arvata, et ilmselt on ka neil mingi ratsionaalne tavapärane seletus -- see 10% (olgem optimistid!) teebki skeptikute ja uskujate vastuseisu lahendamatuks, sest kuidas sellele hulgale juhtumitele vaadata, on täiesti igaühe oma isiklik mure. Mõni pessimist võib arvata, et see 10% kattub ilmselt paadunud valetajate hulgaga ühiskonnas, mõni võib olla täiesti kindel, et see protsent on kinnitus ufode olemasolu kohta. Miks mitte jätta seda protsenti niisama ja öelda, et seisukohavõtuks vajalik info on puudulik? Vastus on inimloomuses. End
Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutusvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri, kui ka riietusega. Nende esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristid nägid futurismi massiliikumisena ning ennast vaimustunud rahvahulkade juhtidena maailma ümberkujundamises. Futurismi riiakas toon, agressiivne enesereklaam ja muu seesugune viisid selleni, et see leidis sagedasti mittemõistmist kohati lausa ägedat vastuseisu ja eitamist. Seesugune pidev muutmine 2 ja hävitamise ideoloogia sai futurismile endale hiljem saatuslikuks. Kirjandusvooluna hääbus see Itaalias 1930- ndatel aastatel, Venemaal pärast Oktoobrirevolutsiooni. Esindajateks on vene kirjanduses Vladimir Majakovski, Igor Severjanin. Eesti kirjanduses H. Visnapuu, Albert Kivikas. KUBISM Tekkis 20. sajandi alguses prantuse maalikunstis, hiljem arenas ka kirjanduses,
koos ameeriklastega jaapanlaste vastu, kellega Prantsuse koloniaaladministratsioon tegi koostööd, aga pärast Roosevelti surma pöördus USA toetus prantslaste poole, kes tahtsid seal kolooniat edasi pidada. Kui prantslased olid vahepeal muudkui vasakpoolsemaks kujuneva Vietnami käest lüüa saanud, kirjutati alla lepe, mille järgi 1956 pidid toimuma demokraatlikud valimised. Need jäid ära USA toetusel tegutseva kindral Diemi vastuseisu tõttu, sest Ho oleks nad võitnud. USA osalus Vietnamis läks maksma 58183 inimelu ja 165 miljardit dollarit ning selle tulemuseks oli ühendatud Vietnam, millel pikaajalise sõja tõttu suur tänuvõlg NSVL ees ja seetõttu ka palju-palju kommunistlikum ideoloogia kui 1956. aasta valimistel oleks iial võinud mõjule pääseda. Ka praeguse maailma kriisikollete hindamisel tuleks ette näha tulevikku ning kui oletada, et tulevased poliitilised süsteemid kõigis maades peaksid tuginema
palganumbrid kasvavad pärast saadud kirja. Seega, probleemi on teadvustatud ja selle piiramiseks kasutatakse ka vastavaid meetmeid. Ka hoitakse pidevalt massimeedia kaudu töötajaid ja ettevõtjaid kursis antud teemal toimuvate muudatuste ja progressiga. Kõik näib liikuvat õiges suunas ja ehk väheneb meie praegu aktiivselt kasvavat ja täiustuvat majandust arvestades õige pea ümbrikupalkade fenomen allapoole uudiskünnist. Ise pooldan vastuseisu ümbrikupalkadele, kuid tean väga hästi, kui raske on siiski ausat ja õiglase tasuga tööd saada. Elan just Kirde-Eestis ja näen kõiki probleeme lähedalt, s.t. elan neid ka ise läbi. Olukord pole kiita, aga tulevikule mõeldes võtan pigem vähemtasuva legaalse töö kui tulusama, kuid ebaseadusliku ja kindla. Usun, et see on iga realistlikult mõtleva inimese otsus ja loodan, et ka need, kes on pidanud ümbrikupalkadest
aastal rajatud Hiina välisministeerium avas peagi esimese euroopalikke traditsioone järgiva õppeasutuse. 1898.a pandi alus Pekingi ülikoolile, mis oli esimene tänapäevane kõrgkool Hiinas.Jätkus traditsioonilise rahvusliku teaduse, kirjanduse ning kunsti areng. Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani ja siidi.Üle 1200 õpetlase koondus Kang Youwei reformiprogrammi ümber kuid saja-päevane uuenduste periood 1989. aastal lõppes vanameelsete vastuseisu tõttu tulemusteta. 3. India Portugallaste jõudmine Malabari rannikule tõi kaasa sündmusi, mis viis oluliste muudatusteni India ühiskondlikus elus.1526.a rajasid Afganistanist tulnud vallutajad India põhjaosas Moguli riigi ja hõivasid 17. saj lõpuks enamuse Indiast. Tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus.Igapäevaelus suuri muutusi ei olnud.Indiat võib iseloomustada kui keelte ja kommete Paabelit. Suurmogulite dünastia
Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Jurjevits Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi suguvõsa ei olnud jõukas. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten, kes eluviisilt oli provintsikeigar ja pummeldaja. Ema Maria Mihhailovna oli pärit rikkast perekonnast ning saanud parima kasvatuse. Rikka pruudina oleks ta võinud teha hiilgava partii, kuid kirglik armastus vaese naabermõisniku vastu sundis teda suguvõsa vastuseisu kiuste J.P.Lermontovile mehele minema. Abielu oli õnnetu ja varsti pärast poja sündi kolis naine oma võimuka ning rikka ema juurde tagasi. Tema lapsepõlv oli rõõmutu. Varase ea muljed jätsid ta hinge eluajaks rusuva jälje. Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse. Tütrepoega armastava vanaema ja isa vahel algas vägikaikavedamine. Kohe pärast tütre surma "ostis" vanaema 25000 rubla eest isa käest õiguse tütrepoega kasvatada.
rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust (mis oleks andnud ettekäände Louis XVI poegade kõrvaldamiseks troonijärglusest tema noorema venna kasuks) ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat). Bastille'i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta- Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale valve all, sisuliselt koduarestis
pärast sõda ära ei viidud. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. London hakkas ka sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Inglise valitsus keelas osa kaupade ostmise teistest riikidest, see aga võimaldas müüa neid kaupu kolonistidele kõrgema hinna eest. Kolonistode kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või nõuti nende alandamist. Maksudest keeldumist põhjendati tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda. Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775.a.
karismaatiline: juhi isikuomadused ratsionaal-legaalne: mõistuskaalutlused Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge Legitiimsus Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) Tunnustatus võib olla: rahva poolehoid, toetus rahva vastuseisu puudumine, leppimine Kodakondsuse mõiste Seisund, mis põhimõtteliselt varustab inimesed poliitilises koosluses võrdsete õiguste ja kohustustega, vabaduste ja piirangutega, pädevuse ja vastutusega (Held 1995: 66) Avalikku isikut .... mis on loodud kõigi teiste isikute liitumise kaudu, kutsuti omal ajal linnaks ja nüüd tuntakse teda vabariigi või poliitilise kehamina. Passiivses tähenduses nimetatakse teda riigiks, kui ta etendab aktiivset osa,
Tartu Kunstigümnaasium REVOLUTSIOONI TAANDUMINE Referaat Katrin Lepp 11.a klass Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 4. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 5. Egiptuse sõjakäik ja Direktooriumi süsteemi läbikukkumine 6. 18. brümääri riigipööre 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaalu jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline ehk valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direk...
On ilmne, et uut põhiseadust oli vaja tekkinud sisepoliitilises kriisis ning samuti oli selge, et see peab sisaldama endas täidesaatva võimu tugevamat positsiooni. Eesti riigile sai saatuslikuks see, et uue põhiseaduse töötasid välja just vabadussõjalased ning nende mainele teiste poliitiliste ringkondade seas mõjus halvasti ka samal ajal Euroopas levinud äärmusparempoolsuse populaarsus. Lisaks olid vabadussõjalased ka liialt agressiivsed, millega tõid endale kaasa teiste parteide vastuseisu. 1933. aasta põhiseaduse peamised punktid andsid eelduse tulevaseks tugeva presidendivõimuga riigiks, mille juhil oli võrreldes teistega poliitiliste jõududega suurem võim. Arvestades aga tollal ühiskonnas valitsenud suundumusi, oli see ka rahva sooviks, mis hääletusel ka väljendus. Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri 1934.aasta riigipööre olid aga ebaseaduslikud. 5 Kasutatud kirjandus 1) Przeworski, A, Alvarez, M, Cheibub, J
kahe meetodi kombineerimine 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit 3. "Taaskülmutamine"- et ei taastuks endine olukord 48. Milliseid inimesi on vaja muudatuste labiviimiseks? inimesi, kes märkab võimalust midagi muuta inimesi, kellel on mõju organisatsiooni erinevates osades avatud inimesi inimesi, kes annavad tegevusvabadust aina paremuse poole pürgivaid inimesi 49. Selgitage muudatustele vastuseisu pohjused? isiklikud huvid usaldamatus info puudulikkus hirm ebaõnnestumise ees kaaslaste surve kultuurilised eripärad isikutevahelised konfliktid mittemotiveerivad tasustamissüsteemid väljakujunenud harjumus teha asju samal viisil
jõhkrus, ning nii veider kui see ka ei tundu – argpükslikkus ja rumalus. Tormakuse ja toore jõuga sööstis ta igasse lahingusse, ent lüüa saades või kellelegi alla jäädes ,muutus ta kiuslikuks ning hakkas otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja vägevana näidata. Tihti tehti ta täiesti lolliks .Üsna sageli pöördus ta abipalvetega ja halamisega oma isa -võimsa Zeusi poole. Teada on näiteks lugu Trooja sõjast ja Arese ning tarkuse- ja käsitööjumalanna Athena vastuseisu kohta. Käimas oli Trooja sõda ja Hera, Zeusi naine ja Arese ema, soovis aidata kreeklasi, kes olid parajasti väga raskes olukorras. Achilleuse ja Agamemnoni vahelist riidu ära kasutades tappis Ares valimatult ja julmalt kreeklasi, kuigi oli lubanud neid aidata. Arest saadeti peatama Athena. Täpselt sel hetkel ,kui sõjajumal oli paisanud kreeka kuulsa kangelase Diomedese pihta pronksoda, juhtis Athena käsi selle oskuslikult eemale. Arese ja Diomedese vahel puhkes võitlus ,milles jäi
Seda tuleb teha väga hoolikalt ja samal ajal väga ausalt, nii et igaüks teaks, mida temalt tegelikult oodatakse. Kohtle inimesi kui täiskasvanuid, aususe, terviklikkuse ja järjekindlusega. (EUCIP, 2011) Muudatus võib tähendada millegi uue algust, midagi positiivset või vana lõppu, mis on midagi negatiivset. Seega muudatuste elluviimine ei saa olla juhtidele kerge. Õnnestumiseks on vaja muudatusi juhtida ja vastuseis ületada. Muudatuse vastuseisu ilminguteks on töötajate vähene koostöövalmidus, apaatsus, tööpanuse vähenemine ja kuulujuttude levitamine. Igal sellisel vastupanu ilmingul on tavaliselt põhjuseks hirm kaotada mingeid sisemisi ja väliseid hüvesid, milleks võivad olla töörahulolu, töötasu, töökoht, eristaatus jpm. Selleks, et sellistes olukordades õnnestuda, tuleb juhtidel parandada kommunikatsiooni, toetada töötajaid ümberõppes, haarata töötajad muutusse kaasa ning toetada informatsiooni ja kaasamisega
Kuressaare Gümnaasium Isadora Duncan referaat Koostaja: Marleen Kubits, 9b Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 Sissejuhatus Ameerikas sündinud Isadora Duncanit on korduvalt nimetatud moderntantsu loojaks. Elanud nii Euroopas, kui Nõukogude liidu aladel, katkes tema elutee 50 aastaselt. Duncani kiindumus pikkade naiselike siidsallide suhtes sai talle saatuslikuks, istunud autosse, suur siidsall tema kaela ümber mähituna, takerdus see auto rataste ja tagatelje vahele, nii ta murdis oma kaela ja suri. Duncan on huvitav just oma julguse poolest, ta ei kartnud erineda, isegi kui teda väga ei hinnatud, jätkas ta oma rida ja aastate jooksul sai ta kuulsaks kogu Euroopas ja nüüdseks, 21. Sa...
Napoleon teatud tingimusi Venemaale peale suruda, aga Aleksander nihverdas mööda. Igale poole kuhu Napoleon jõudis kehtestas ta prantsuse seadused. !! Prantsusmaa võimu alla olevates riikides kaotati pärisorjus ning alad olid sunnitud Prantsusmaale makse maksma.Alistatud rahvaste seas tekkis Prantsusmaa vastane hoiak, mis põhjustas rahvuslikku liikumist ja vabadusvõitlusi. Alistatud rahvastelt värvati ka sõdureid ja see tekitas ka vastuseisu. Kui Napoleoni võim hakkas langema, siis rahvad tõusid prantsusmaa vastu ja see mõjutas terve 19. saj rahvuslikku liikumist. Napoleon püüdis alistada ka Inglismaad. Merendusest ja laevandusest ei teadnud ta aga midagi, maakaitseväe pooldaja. Inglismaal oli aga tugev laevastik. Tekkiski küsimus, et kuidas alistada Inglismaad. Mereväedessanti ei tahteud teha seega mõeldi õhudessandile, aga need langesid ära.
1656. aasta suve hakul alustas vene tsaar sõda, õnnestus vallutada Tartu. 1658. tehti Narva lähedal vaherahu. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi saavutas oma ajaloo suurima võimsuse. Reduktsioon: Reduktsioon- Karl XI sai tühja riigikassa ning alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 1680. aastal laiendati seda ka Eesti- ning Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevad vastuseisu. Rüütelkonnad asusid seisukohal, etsiinsetes provintsides võivad aadlisse puutuvaid seadusi anda vaid kohalikud maapäevad, mitte Rootsi riigpäev. 1682. aastal andis riigipäev kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale ning balti aadlil oli raskem redukstioonile vastu seista. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvateks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Kuid kuningas hakkas ka nõudma juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist.
Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad olid kollegiaalsed, mis tähendab, et igasse ametisse valiti korraga kaks või enam meest. Nii vältisid roomlased riigiametnike võimu liigset tugevnemist – kui üks ametnikest hakkas ülemäära esile pürgima kohtas ta suure tõenäosusega oma kolleegi (või kolleegide) vastuseisu. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras, madalamalt kõrgemale, kusjuures ametiaastate vahele pidi jääma teatav vaheaeg. Kandidaadid pidid olema teeninud ohvitserina sõjaväes. Kõik ametid olid tasuta, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. See võimaldas aga ainult jõukatel kodanikel riigiametitesse kandideerida. Magistraadid pärinesidki peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Kaks konsulit olid kõrgeimad magistraadid. Nende peaülesanne oli sõjaväe juhtimine
neutraalsed. See leping tähendas ainult diplomaatilist ja poliitilist koostööd. Nad ei jõudnud üksmeelele küsimuses, kes võiks neile olla vaenlane number üks. Leedu arvas, et Poola ja Saksamaa; Läti ja Eesti, et N.L. (Klaipeda küsimus – Antant oli 1920 selle Saksamaalt ära võtnud ja Prantsusmaa kontrolli all moodustati seal vabalinn sarnaselt Danzigiga. 1923 vallutas Leedu kompensatsiooniks Vilniusele Klaipeda). N.L. lõpetas nüüd vastuseisu Balti liidule, kuna Leedu lubas teatada teiste riikide seisukohti Nõuk. Liidule salaja. Nõuk. Liit sai niiviisi kergelt mõjutada Eestit ja Lätit selles koostöös. Augustis 1934 toimus Riias Eesti, Läti, Leedu kohtumine, nn. üksmeele ja koostöö leping kirjutati alla. Sõjalist liitu ei õnnestunud sõlmida riikide omavaheliste vastuolude tõttu: Suhtumine Nõukogude Liitu, Poolasse ja Saksamaasse oli erinev.
+ Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. + Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. + Personali värbamine ja valik. + Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. + Suhtlemisbarjäärid. + Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid
Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, mis küll veel ühiskontsertidega toime ei tulnud, kokku umbes 800 lauljaga. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele
romantilise seiklusega. J.F. Cooper- I tõeline Ameerika kirjanik, pöördus täiesti uue temaatika poole, hakates kujutama Põhja-Am loodust, indiaanlaste asustatud põlismetsa; ,,Salakuulaja", ,,Pioneerid". V.Hugo- Rajastu olulisim proosakirjanik Pr-l; ,,Jumalaema kirik Pariisis". G.Sand- Naiskirjanik, kirjutas varjunime all, ,,Indiana". Realism- tõeline, esemeline, materiaalne; kirjsvooluna käsitl Rperioodina 1830-1870- tähendas vastuseisu romantismile, samas eksisteerisid mõlemad nähtused peasajandi lõpuni kõrvuti& üksteisega põimudes; kujutada elu sellisena, nagu see tglt oli, koos kõigi ebameeldivate asjade, liialduste ja ilustusteta; kuritegelik allmaailm, raha- ja võimuihast väärastunud inimpsüühika, sotsiaalse ebavõrdsuse allikad; põhizanr romaan; kõige intens arenes Pr, Ing, Venes. Stendhal- tegelastel peab olema kindel seos vastava ajastu ja
ebatavalistesse, tüüpilistel juhtudel just kõvadesse objektidesse. Oma tegevuses võivad lapsed demonstreerida erilist püüdu sooritada mitmesuguseid rutiinseid mittefunktsionaalseid rituaale. Need võivad avalduda stereotüüpse hõivatusena omapärasest huvist kuupäevade, kalendri, marsruutide, sõiduplaanide vastu. Sageli esineb neil motoorseid stereotüüpiaid. Reeglina täheldatakse erilist huvi objektide mittefunktsionaalsete elementide vastu (nende maitsmine, nuusutamine), samuti vastuseisu rutiinse elukorralduse või vahetu keskkonna muutusele (nt. kodu kaunistuses või mööbli paigutuses). Peale nende spetsiifiliste diagnostiliste tunnuste võib autismiga lastel sageli avalduda hulk teisi mittespetsiifilisi nähte: kartused/foobiad, une- ja söömishäired, ärritus- ja agressiivsushood. Ka enesevigastamine 2 (näiteks randme hammustamine) on üsna laialt levinud, eriti neil juhtudel, kui kaasneb raske vaimne alaareng
Isegi mööbel. Võidutses keiser Napoleon I valitsusaja lõpuni. 10. Eestis Tartu Ülikooli peahoone, mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas 11. Pantheon Pariisis on olulisem, kuna Kapitooliumi hoone matkib Pantheoni. 12. Plagiaadiks ei pea, kuna ampiir soosis antiikehitiste täielikku jäljendamist. Ajastu oli lihtsalt selline. Me ei saa ju väita, et terve ampiirstiil on kokku plagiaat. Romantism ja F.Goya looming. 1. Romantismi teke- kunstiline põhjus: vastuseisu äratas klassitsism oma rangete reeglite ja külma kaalutlusega, mittekunstiline: Napoleon I sa revolutsiooni sümbol, võitlusvaim ja kangelaslikkus haarasid ka kunstnikke. 2. Romantikud kirjanduses- Victor Hugo, A.Dumas, G.Byron, Stendhal 3. Maalikunstis- eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal. John Constable, William Turner,Theodore Gericault. 4. Kajastab 1830. aasta revolutsiooni mõjul vabadusvõitlust.Vabadust sümboliseeriva,
Lapse seisund halvenes ja Antoinette kulutas oma poja viimased kuud ta põetamisele. Prantsuse valitsus oli tõsiselt võlgades.Rahapuuduses ja riigivõlas,süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu ning väidetavat truudusetust. Louis XVI vähendas õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid. Bastille'i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta.6. oktoobril 1789 sunniti ta koos perekonnaga Versailles'st Pariisi ümber asuma. Ta ei olnud võimeline tegutsema depresiooni tõttu. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda
tsiviilelanikkonnast. 1902. aastal olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu suuriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias. Sealseid Briti koloniaalvaldusi iseloomustas kiire majanduslik areng, mis aga tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Eriti selgelt avaldus see Indias, kus moodsale tootmisele üleminekuga kaasnenud probleemid tugevdasid vastuseisu inglaste valitsemisele. Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896. aastal oma organisatsiooni Inda Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Suuremat mõju hakkas see avaldama siiski alles kümmekonna aasta pärast. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas. Jõuetu Hiina keisririik oli 20. sajandi alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid toimetasid enam-vähem omatahtsi.
Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt saksa heliloojate ilmalikest ja vaimulikest lauludest. Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. Ometi sai see sündmuseks kus eesti rahvaks end üheks laulis. Peole oli kogunenud esinema 45 meeskoori ja 4 mängukoori, mis küll veel ühiskontsertidega toime ei tulnud, kokku umbes 800 lauljaga. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Aukartustäratav oli ka vaatajate arv, ligikaudu 12 000. Suurele lauljate arvule tuli kokkulaulmine hästi välja ja see oli tõukeks muusikalise isetegevuse ning kogu rahvusliku muusika edasisele arenemisele
lihtsustamiseks, soovitades: · välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; 5 · pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes); · jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn; · kasutada osastavas käändes t-lõppu, nt jumalat; · jätta eitavas kõnes ära murdepärased pöördelõpud, nt ep taha. Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses pastorkonnas vastuseisu, sest arvati, et teksti pühakspidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ning mõistlikum on piirduda varasema tuttava kirikukeelega. Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. a leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks
Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond, mida organisatsioon saab ise mõjutada konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad...
Üks esimesi Peetri samme läänestumise poole oli rünnak oma alamate välimusele. Pöördununa tagasi oma rännakult Euroopast, otsustas ta, et eurooplase moodi välja näha tuleb vanad kombekohased pikad habemed maha ajada. Tema habemelõikamise aktsioon kujunes üsnagi vägivaldseks: kes uuele tavale ei allunud, said karistada. Sama kehtis ka riietuse kohta. Peeter tahtis, et vanad moskvapärased riided vahetataks euroopalikumate vastu. Rahva seas oli aga tunda tugevat vastuseisu antud muudatustele välimuses- arvati, et Peeter hävitab sellega ristiusu. Isiklik väljanägemine võiks olla igaühe enda otsustada ja teatud riietumistiilide pealesurumine valitseja poolt tekitas suurt meelehärmi. Kuni Peetri surmani, ei suudetud väljaspool Peterburi uusi välimusmalle omaks võtta, sellega võib lugeda Peetri ühe esimestest ümberkorraldustest läbikukkunuks. Kultuuri- ja ühiskonnaelu elavdamiseks andis Peeter välja ukaasi assambleede kohta,
Linnavalitsus võttis OÜ Luxus taotluse põhjal vastu korralduse, milles leidis: ,,OÜ Luxus on esitanud küll nõuetekohase taotluse, kuid esitatud ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavate nõuetega. Kuna senise restorani tegevus on niigi majaelanike rahu ja eraelu häirinud, ei pea linnavalitsus tulenevalt ehitusseaduse § 24 lg 1 p-st 2 ja § 3 lg-test 4 ja 6 mürarikast ehitustegevust ning välikohviku avamist majaelanike eeldatava vastuseisu tõttu mõeldavaks. Linnavalitsus soovitab OÜ-l Luxus kavandada taotluses märgitud kinnistule mõni naaberkinnistu elanikke vähemhäiriv tegevus ning esitada seejärel linnavalitsusele uus ehitusloa taotlus." Analüüsige, kas linnavalitsus järgis OÜ Luxus ehitusloa taotluse menetlemisel menetlusnõudeid ning kas linnavalitsuse korraldus on materiaalselt (sisuliselt) õiguspärane. Põhjendage oma seisukohti. Ehitusseadus § 1. Seaduse reguleerimisala
harta alusel, kus on sätestatud kõik põhiõigused, mis on ELi institutsioonidele ja asutustele siduvad. Samuti kehtib harta liikmesriikide valitsuste suhtes, kui nad kohaldavad ELi õigust. Euroopa Liit põhineb kindlal tahtel edendada ja kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet kogu maailmas. ELi suhetes teiste riikide ja piirkondadega on inimõigused kesksel kohal. ELi asjaomane poliitika hõlmab naiste, laste, vähemuste ja põgenike õiguste edendamist, vastuseisu surmanuhtlusele, piinamisele, inimkaubitsemisele ja diskrimineerimisele, kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kaitsmist ning inimõiguste kaitsmist, tehes aktiivset koostööd partnerriikide, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning rühmade ja ühendustega kõigil kodanikuühiskonna tasanditel. (Europa, Inimõigused ja demokraatia) 6 Elujõulised maapiirkonnad ja kvaliteetsed
kombineerimine. 2) Muutmine, et saavutada uut seisundit 3) ,,taaskülmutamine", et endine olukord ei taastuks. 48. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? Väljamõtleja mõtlevad uued muudatused välja Tsempionid propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust Sponsorid kiidab ja toetab juhtkonna poolt Kriitikud näitavad kätte idee nõrgadkohad 49. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused? Isiklikud huvid Usaldamatu õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel Info puudulikkus Hirm ebaõnnestumise ees Kaaslaste surve Kultuurilised eripärad Isiksustevahelised konfliktid Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid
kombineerimine. 2) Muutmine, et saavutada uut seisundit 3) ,,taaskülmutamine", et endine olukord ei taastuks. 48. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? Väljamõtleja mõtlevad uued muudatused välja Tsempionid propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust Sponsorid kiidab ja toetab juhtkonna poolt Kriitikud näitavad kätte idee nõrgadkohad 49. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused? Isiklikud huvid Usaldamatu õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel Info puudulikkus Hirm ebaõnnestumise ees Kaaslaste surve Kultuurilised eripärad Isiksustevahelised konfliktid Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid
vääriliselt tasustatud. Iseenesest olid ideed tol ajal Ukrainasse üsna sobilikud. Varasem oligarhide klikk tuli sarnaselt Venemaale kukutada, kuid kui eesmärgiks oli erinevalt Putinist uut oligarhide hulka mitte tekitada ning keskenduda riigi demokraatlikumaks muutmisele, siis teisi, vähem radikaalseid meetodeid minu hinnangul kasutada ei oleks olnud mõistlik. Ilmselgelt tekitasid aga sellised ideed tugevat vastuseisu vasakpoolsemaid ideid toetavas rahvas, kes üldjuhul ei mõista suurepalgaliste juhtide vajadust. Üks Tõmosenko ja Justsenko lõplikult tülli mineku ja Oranzi revolutsiooni sisulise läbikukkumise põhjuseid seisnes kindlasti ka Tõmosenko plaanide mastaapsus. Kuna Justsenko soovis pigem vana korra järgi riigis teatud ametkondades ümberkorraldusi teha ning siis vaikselt, järk-järgult demokraatlike ja turumajanduslike väärtuste suunas liikuda, siis
16 strateegiline muudatus 4) Ümberkorraldamine- strateegiline muudatus, mis järgneb muutustele keskkonnas. 58. Muudatuste läbiviimise protsessi kolme sammu teooria (Lewin) 1) Lahtisulatamine- töötajate teavitamine muudatuste läbiviimise vajalikkusest. 2) Muutumine- uue strateegia rakendamiseks vajalikud org. strukt. Ja kultuuri muutused. 3) Kinnikülmutamine- hinnatakse muutunud käitumisviise. 59. Wit &Meyeri mudel muudatustele vastuseisu põhjustest esita joonis ja kirjelda lühidalt olemust. 60. Indiviidist tulenevad muudatustele vastupanu põhjused ja inimtüübid, suurimad vastased muudatustele. Ameerika teadlane Senge (1997) väidab, et inimesed samaaegselt otsivad ja kardavad muutusi. Inimesi häirib, et keegi teine püüab neid muuta. Tõrjutakse sotsiaalselt külge, mitte tehnoloogilisi muudatusi. PÕHJUSED: 1) Isiklikud huvid: hirm tuleviku
Linnalaadse staatusega oli 13. sajandil ka Lihula, mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka Toompeal, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. Kuressaare ja Valga olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt 1563. ja 1584. aastal. Teised kaubaalevid olid juba tunduvalt väiksemad ja tähtsusetumad. Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka Hansa Liitu, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel. Oluliseks võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka vasallid, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba 14. sajandil kuulus enamik maast. Eestimaa rüütelkonna eelkäijaks olevat Harju-Viru vasallide korporatsiooni ehk rüütelkonda kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba 1284. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka 1253. aastasse või veelgi kaugemale
• kahe meetodi kombineerimine. 2. Muutmine, et saavutada uut seisundit. 3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord. 52. Milliseid inimesi on vaja muudatuste läbiviimiseks? Muudatuste läbiviimiseks vajab org. nelja tüüpi inimesi: 1. Väljamõtleja: mõtlevad muudatusi välja; 2. Tšempionid: propageerivad aktiivselt uuenduse elluviimise vajalikkust; 3. Sponsorid: kiidab ja toetab juhtkonna poolt; 4. Kriitikud: näitavad kätte idee nõrgad kohad. 53. Selgitage muudatustele vastuseisu põhjused? • Isiklikud huvid; • Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel; • Info puudulikkus; • Hirm ebaõnnestumise ees; • Kaaslaste surve; • Kultuurilised eripärad; • Isiksuste vahelised konfliktid; • Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid Inimlikust vastuseisust tulenevad ka organisatsiooni vastuseisu allikad: • väljakujunenud harjumus teha asju ikka ja jälle samal viisil; • inertsus – tendents jätkata samas suunas. 54
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
