Marie-Antoinette (0)

Rapla Vesiroosi Gümnaasium
Referaat
„Marie Antoinette “
Koostas:Kristel Saareleht
Juhendaja :Heli Heinaste
RAPLA 2011
SISUKORD
1.Nooruspõlv ja abielu
2.Elu õukonnas
3.Kaelakeeafäär
4. Revolutsioon
5.Kuninga ja kuninganna hukkamine
6.Kokkuvõte
7.Kasutatud kirjandus
Nooruspõlv ja abielu
Maria Antoniette sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis , Austrias . Tema vanemateks olid Marie Theresia ja Francis I.Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna.
Maria Antoniette kirjeldati kui väikest, aga tervet last.Ta oli mängule anduv, tähelepanematu, vallatu ja püsimatu väike tüdruk.Tavaliselt polnud tal vähimatki soovi tegeleda mõne tõsisema asjaga. Maria ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida. Tal oli loov iseloom ning ta ei lugenud eriti midagi.Raamatud olid tema joks ääretult igavad ja aja raiskamise vahendid.
1748 . aastal sõlmiti rahu Austria ja Prantsusmaa vahel. Choiseul Louis XV õukonnast ja Kaunitz Maria Theresia nõunikuna sõlmivad liidu ja et see püsima jääks,tulid Habsburgide ja Bourbonide dünastiad veresideme abil ühendada.Lepiti kokku, et üks Maria Theresa tütardest abiellub Louis XV järeltulija Louis-Augustega.Maria Theresa otsustas, et Louis-Augustega abiellub Maria Antoniette. Kuna Maria ei teadnud kombeid ega väga hästi prantsuse keelt, palkas ta ema talle eraõpetajad.
1770. aasta aprillis lahkuski 14-aastane Maria Antoniette Viinist. Sügaval sisimas tundis Maria Theresa tundis ääretut muret saatuse pärast,mille ta oli oma lapsele määranud.Hüvastijätt osutus talle raskeks.
Kui Maria Antoniette oli lõpuks Austriasse jõudnud,võeti talt ära kõik ta Austria riided ning anti asemel Prantsusmaa kleidid. Etikett nägi ette,et tema alasti ihule ei tohi jääda midagi kodumaal toodetust,ei kinga ,sukka,särki ega paela .Alates sellest,kui Mariest saab Prantsusmaa dofiin,pidid teda katma ainult prantsuse päritolu riided.Ta viidi Strasbourgi, kus tema auks olid tänavad lilledega kaetud. Paar päeva hiljem alustas ta teekonda Versailles ’i, kus ta kohtas oma mehe isa, Louis XV ja teiste kuningliku pere liikmetega. Ta abikaasa Louis- Auguste oli häbelik, kohmakas ja eemalolev.Iseloomult oli Louis XVI rahulik, aeglase mõtlemisviisiga, armastas lihtsat eluviisi, kuid otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti. Ta oli vaid üks aasta Marie Antoinette’ist vanem.Tal polnud, ettevalmistuseks kohtumisele oma kihlatuga mingeid kogemusi kogemusi. Nende abielu viidi läbi 19. aprillil per procurationem Viinis ja 16.mail 1770.aastal Kuninglikus Kabelis.
Marie Antoinette ja Prantsuse troonipärija abiellusid õukonna ees.Peale pulmi toimus ka suur pidulik õhtusöök.Nende pulmaööl ei kinnitanud nad abielu,sest louis XV oli mehena võmetu ja seda koguni seitse aastat.
Elu õukonnas
Kuna Marie ja Louis-Auguste ei saanud oma abielu esimesel 7 aastal lapsi, hakkasid inimesed rääkima ja sellele viltu vaatama.
Marie positsiooni troonipärija naisena tegi raskemaks kuninga armukese, Madame du Barry , vaen tüdruku vastu. Du Barry alustas oma elu prostituudina, enne kuninga armuke olemist. Marie Antoinette pidas end liiga uhkeks, et sellise kuulsusega inimesega rääkida või temaga mingit tegemist teha. Du Barry proovis teha Marie Antoinette’I elu nii raskeks, kui võimalik, ta hakkas pöörama Louis XV-d Marie vastu.
Marie Antoinette’i päevarutiin oli tema jaoks väga masendav . Kui ta üles äratati, aidati ta voodist välja ja pandi ta riidesse. Ta pidi õhtust sööma paljude inimeste ees.Vastupidiselt oma abikaasale, sõi Marie Antoinette väga vähe, kui ta oli teiste ees.Tema päev oli suhteliselt tihedalt sisustatud,niiet tal ei jäänud kuigi palju aega lõbustuste jaoks.See talle ei meeldinud.
Marie Antoinette ei huvitunud poliitikast või tal polnud lihtsalt piisavalt teadmisi. Kuna ta oli niivõrd noor,et olla abielunaine ja kuninganna,tahtis ta oma elu elada teisiti.Tema hing ihkas veel lõbustuste ja nooruse võlude järele.
Marie Antoinette luuras ta ema saadetud krahv .Maria Theresia teadis iga sõna,mida Marie-Antonette ütleb,ta tunneb igat kleiti ,mis tütar selga paneb,ta saab teada,kuidas Marie-Antoinette veedab või lööb surnuks oma päevad,missuguste inimestega räägib,milliseid vigu teeb ja palju muud.
Marie Antoinette’i elu elu muutus äkitselt kell 3 päeval, 10.mail, aastal 1774 , kui ta abikaasa isa, Louis XV, rõugetesse suri. Natuke aega hiljem kuulutati tema kuningannaks ja ta abikaasa kuningaks. Uut kuningat ja kuningannat võeti vastu rõõmuga ja noort kuningannat imetleti väga.
Ajapikku hakkas Marie harjuma ära oma olukorraga,olles kuninganna .Kuid siiski tundis ta end kuidagi rõhutuna,sest tema jaoks ei olnud selline eluviiv just väga nauditav.Ta tahtis,et ta saaks oma elu vabalt elada ja rohkem aega lõbustustega tegeleda.Talle meeldis tantsida ja samuti endale erinevaid asju osta.Ta hakkas kulutama raha, kuna tal polnud aimugi selle päris hinnast . Kõige rohkem raha kulutas ta riietele, hasartmängudele ja ehetele.
Marie Antoinette vend, Joseph II, külastas teda 1777 . aasta aprillis. Marie Antoinette kurtis talle, et ta tahab rasedaks jääda ja Joseph rääkis Louis’ga.Ajalooliselt vaadatuna paistab keiser Joseph II külaskäik Marie-Antoinette elus tähtsusetu episoodina,kuid tegelikult põhjutab ta otsustava murrangu.Sest vaid mõned nädalad hiljem ilmnevad vestluse tulemusrikkad tulemused.Lõpiks asub mees abielukohustuste juurde ja ja 19. augustil 1777 teatab Marie-Antoinette väikesest paranemisest.1778. aasta aprillis kuulutas Marie Antoinette oma rasedust.
Marie Antoinette’i esimene laps sündis 19. septembril 1778. aastal. Ta pidi sünnitama sadade õukondlaste ees oma voodikambris. Loomulikult ei meeldinud talle see.
Laps oli tüdruk ja tema nimeks sai Marie Therese Charlotte . Hoolimata sellest, et kogu riik oleks tahtnud poissi, oli Marie Antoinette õnnelik oma olukorra üle.
Järgnevalt sündisid Louis Joseph 1781 .aastal, Louis Charles 1785. ja Sophie Beatrix 1786 . aastal.
Peale laste sündi muutus Marie rohkem pühendunumaks.Nüüd ei jäänud tal enam nii palju aega pidustuste jaoks vaid tal oli vaja hoolitseda ka oma laste eest.Kuid siiski ei lõppenud pidustused lõplikult.
Kaelakeeafäär
Prantsuse aristokraat kardinal Louis de Rohan oli kunagi olnud Austria saadik. Tema karjäär Austria saadikuna lõppes, kui ta isiklikud kirjad läbi loeti. Kirjades uhkeldas ta sõprade ees sellega, et oli maganud poole Austria õukonnaga. . Ta tahtis saada Prantsusmaa peaministriks, nagu kardinal Richelieu kunagi, ja selle pärast oli ta meeleheitel töötada jälle Marie Antoinette’i teenistuses. Marie Antoinette aga tõkestas kardinali iga sammu peaministri ametikoha suunas.
Kui aga laostunud Henry II sohitütar, Jeanne St. Remy de Valois , sai teada Rohane tahtest kuningannaga sõbruneda, haudus ta geniaalse salaplaani.
Ta leidis kõrtsist kuningannale väga sarnase näitlejatari. Tema abil veenis ta kardinali, et kuninganna on valmis talle andestama, kui kardinal ostab talle teematkaelakee. Tegelikkuses olid juveliirid seda keed elnevalt juba Marie-Antoinette'ile müüa pakkunud ning too oli sellest keeldunud, kuivõrd riigikassa oli üpris tühi, isiklikke rahasid tal nii palju ei olnud - ning lisaks ei olnud ta sugugi nii ükskõikne rahakulutaja, kui temast hiljem üritati muljet jätta. Jeanne de Valois tõi kohale kuninganna nägu näitlejahakatise, korraldas tolle kohtumise kardinaliga ning saatis kardinalile kuninganna nimel mitmeid kirju ning mees läkski intriigide õnge. Hiljem Küsis Marie-Antoinette temalt kohtus, et kas kardinal tõesti arvas , et kuninganna, kes talle juba 15 aastat pole sõnagi öelnud, ühe kee pärast temale andestaks.
Afääri lõpptulemus oli see, et Jeanne de Valois põgenes keega Inglismaale , rahvas aga pidas kogu afääri eest vastutavaks õnnetut Marie-Antoinette'i, kes asjas täiesti süütu oli. Vangi pandi kõik inimesed,kes olid kuidagi seotud selle kaelakeeafääriga kaasaarvatud Marie-Antoinette.
Kuna sündmus juhtus vahetult enne prantsuse revolutsiooni puhkemist, nähti selles ka ühte revolutsioonile kaasaaitavat tegurit.
Revolutsioon
Lisaks kaelakeeafäärile, oli kuningaperel ka isiklike tragöödiaid. Marie Antoinette’i ja Louis XVI noorim laps, Sophie Beatrix, suri 11 kuuselt. Antoinette oli muserdatud ja nuttis tunde lapse keha juures.
Mitte kaua hiljem, teatasid arstid, et ta vanim poeg, Louis-Joséph, oli surmavalt haige. Lapse seisund halvenes ja Antoinette kulutas oma poja viimased kuud ta põetamisele.
Prantsuse valitsus oli tõsiselt võlgades.Rahapuuduses ja riigivõlas,süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu ning väidetavat truudusetust.
Louis XVI vähendas õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu.
1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid . Bastille’i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta.6. oktoobril 1789 sunniti ta koos perekonnaga Versailles ’st Pariisi ümber asuma. Ta ei olnud võimeline tegutsema depresiooni tõttu.
Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti sellest ajast peale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini.
10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileries’d ja Louis XVI oli sunnitud koos perekonnaga Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourgi palees, seejärel Temple ’is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks.
Louis XVI ja Marie-Antoinette mõisteti riigireetmises süüdi ning nad giljotineeriti 1793. aastal.Neid süüdistati Prantsusmaa hävingus.
Kuninga ja kuninganna hukkamine
1792.aasta augustis vallutatigi Versailles ja võeti vangi kuningas oma perega . Louis XVI-st sai kodanik nimega Louis Capet. Sellega oli kuningavõim Prantsusmaal kukutatud.
1793.aasta jaanuaris hakati pidama avalikku kohtupidamist. Kuningas mõisteti surma.
1793.aasta detsembris viidi kohtuotsus giljotiiniga täide.
14.oktoobril algab kohtuprotsess Marie-Antoinette vastu. Kui ta kohtusaali sisenes, olid inimesed šokeeritud: ta oli märgatavalt vananenud, kiduraks jäänud, väsinud ja murest vaevatud välimusega. Ainult kaks asja oli Marie-Antoinetteil veel siin ilmas teha jäänud:“ennast püstipäi kaitsta ja püstipäi surra.Tema jaoks oli ääretult oluline väärikusega kohtu ette astuda.
Ta mõisteti surma riigireetmise eest 15.oktoobril ja ta toimetati tagasi vangi. Antoinette kirjutas oma viimase kirja mehe õele Elizabethile. Ta väljendas kirjas oma armastust pere ja sõprade vastu ja palus oma lastel mitte juhtunu eest proovida kätte maksma hakata.
16.oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses kärus läbi Pariisi giljotiini juurde.Marie-Antoinetteil polnud näos mitte ühtegi emotsiooni.Isegi kui teda jälgiva rahvahulga seast tuli erinevaid solvanguid ja pilkavaid hüüdeid,tema väärikus ja ka enesekindlus ei lasknud tal välja näidata oma teglikke tundeid.Mitte keegi ei teadnud surija viimaseid mõtteid ega emotsioone.Ma arvan,et see oli sellepärast,et ta ei tatnud rahvale lihtsalt seda rõõmu pakkuda.
16.oktoobri hommikul 12.15 hukati Marie Antoinette. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Rahva kõrist tuli mürisedes rõõmuhüüd“ Elagu Vabariik“.
Surnukeha asetatakse kirstu ja see jäi vahepeal matmata,surnuaiale seisma,sest arvati,et üheainsa inimese pärast hauda kaevata oleks liiga kulukas . Oodati uusi varusid.Kui kuuskümmend tükki koos oli,siis vistakse Marie Antoinette kirst koos hiljem toodutega ühishauda.Selline oli graatsia ja hea maitse kuninganna kurb saatus.
Marie Antoinette läks ajalukku pealiskaudse, nõrga, endale vabadusi otsiva ja rumalana, vaid rojalistid, kes nägid teda märtrina, arvasid temast teisiti.
Kokkuvõte
Seda raamatut lugedes sain teda palju uut ja huvitavat,ajaloolise isiku Marie-Antoinettie koht.Näiteks seda,et ta oli Prantsusmaa kuninganna. Ta oli Maria Theresia ja Francis I tütar.
Kui Marie Antoinette oli neljateistkümne aastane, peeti ta pulmad Louis-Augustega, kes oli Prantsusmaa troonipärija ja kõigest aasta temast vanem. 1774. aasta mais suri Louis-Auguste isa rõugetesse ning päris seetõttu Prantsusmaa trooni. Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli .
Sain teada palju tema iseloomu kohta.Marie Antoinette'i ei huvitanud poliitika.Pidevalt oli tal tegemist,kuid see ei olnud seotud valitsemise vaid lõbutsemise ja luksusliku elu saavutamisega.Kõik ,mis nõudis põhjalikku kaalumist või süstemaatilist järelemõtlemist,oli sellele noorele ja endasse armunud naisele ütlemata igav.
Kuninglikul perel ,pärast seitsme aastast abielu , tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte.Kokku oli kuninglikul paaril neli last,kellest viimane suri 11 kuuselt.
Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette’I abikaasa troonilt ja kuninglik perekond vangistati.Revolutsiooni üks põhjustajateks oli toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim.Samuti oli kaelakeeafäär revolutsioonile kaasaaitav tegur.Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Marie Antoinette läks ajalukku pealiskaudse,endale vabadusi otsiva ja rumala inimesena .Soovitan seda raamatud lugeda ka kõigil teistel,sest see oli huvitav ja elamusi pakkuv .
Kasutatud kirjandus:
Stefan Zweig „Marie Antoinette”