Külm sõda (0)

Külm sõda
1. II MS-i tagajärjed

1) Kestis 6 aastat ja 1 päev
2) Lõpeb 08.05.1945 Saksamaal ja Euroopas
3) Lõpeb 02.09. Jaapanis – sellega lõpebki
4)Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest)
5) suured kaotused tsiviilelanike hulgas
6) II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda
7) Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas).
8) NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid.
9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL).
10) Tekib 2-pooluseline ( bipolaarne ) maailm – st. maailma lõhestumine
a) NSVL ja liitlased (marionetid)
b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid)
11)Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist)
12) Rahvuslik vabadusliikumine
14) koloniaalsüsteemi lagunemine – iseseisvate riikide tekkimine
15) Fašismi väljajuurimine (DDDD – demokratiseerimine, demostreerimine, deratifitseerimine, demilitariseerimine)
16) kriiside puhkemise algus (seoses kommunismi levikuga)
17) Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949])
18) Võidurelvastumine
19) Tuumaajastu algus (aatompommide loomine)
20) keskkonna saastamine
21) Raudse eesriide kujununemine Euroopas
22) ÜRO loomine 1945 a.
23) Uute sõjaliste liitude loomine Euroopas ( NATO [1949] ja VLO[1955] – Varssavi lepingu organisatsioon )
24) Uute majanduslike liitude loomine ( Marshalli plaan, VMN – vastastikuse majandusabi nõukogu).

2. Külm sõda (1945) 1948- 1989
Külm sõda- ajaloos ja poliitikateaduses kasutusel olev termin, millega tähistatakse peale II MS-i rahvusvahelistes suhtes tekkinud keerulist olukorda ( mis kohati ähvardas puhkeda tegelikuks sõjaks).
Külma sõja vormid: 1) ideoloogilised (ideede vaheline võitlus)
2) kultuurilised
3) propagandistlikud
4) majanduslik
5) võidurelvastumine
6) sõjalised konfliktid
( 7) tehnoloogilised saavutused – see pole nii oluline kui eelmised)
Loetakse mitmeid daatumeid Külma sõja alguse kohta. 1945 a. loetakse seetõttu, et toimus Jalta konverents ja selle seotud hilisemad sündmused. 1948 a. aga seepärast, et toimus esimene reaalne sündmus ehk siis Berliini blokaad . Enamasti loetaksegi just seda külma sõja alguseks. külma sõja lõpuks loetakse 1989 aastat, kuna sellest ajast alates hakkas lagunema NSVL. Isegi võib olla 1990 a.
3. Trumani doktriin, Marshalli plaan
Trumani doktriin- 1947 a. kuulutas selle välja USA president Harry Truman (seega doktriini nimi tema järgi). Selle eesmärgiks oli seada USA välispoliitika vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid).
Marshalli plaan- 1947 a. kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952 a. 17-le Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. NSVL mõjusfääris olevatel riikidel keelas Stalin abi vastu võtmise ära. Ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia ning sattus seetõttu Moskvaga teravasse vastuseisu .
4. Külma sõja I konflikt
Esimene konflik , millest sai „külm sõda“ alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. (st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita). USA suutis koos liitlastega 324 päeva möödudes asju sisse viia ning NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama.
5. NATO, VLO
NATO- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga asutasid 1949 a. aprillis Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni e. NATO. Selle põhimõte: kui ühte selle osalistest rünnatakse, asuvad teised ta kaitseks välja.
VLO- e. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Kui 1955 a. sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades VLO. Liikmed olid: 1) Albaania (lõpetas organisatsiooni toetamise 1962 a. ideoloogiliste erimeelsuste tõttu, ametlikult lahkus 1968);
2) Bulgaaria , 3) NSVL, 4) Poola, 5) Rumeenia , 6) Saksa DV, 7) Tšehhoslovakkia, 8) Ungari.
Kui läänes asutatud organisats. olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN(Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) ja VLO kuj. endast vaid NSVL-i diktaadi elluviimise vahendeid.
6. Võidurelvastuse algus
Külma sõja oluliseks jooneks kuj. võidurelvastumine. Külma sõja algul kulus NSVL-le ülekaal tavarelvastuses ( tankid, kahurid , lennukin jms.), kuid USA-l oli tollase maailma kõige võimsam relv- tuumapomm . Nõukogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi puudutavad andmed ning 1949 a. katsetas NSVL edukalt oma pommi.
1952 a. katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva- vesiniku e. termotuumapommi. Järgmisel aastal õhkas oma pommi ka NSVL. Esialgu kavandati tuumapommide kohaletoimetamist peamiselt lennukitega, kuid 1950-ndatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea igale poole maailma viia.
Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära 3-nda maailmasõja puhkemise.
7. Demokraatlik maailm
USA
Tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks. Suutsid kiirelt demobliseerida oma armee ning taastada rahuaegne maj. Tulemus: maj. kiire areng ning elatustase tõusis, mis tugevdas Ühendriikide positsiooni veelgi. Isolatsionismi asemel asusid Ühendriigid looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada komm . levikut. Kommun . leviku pidurdamist sai 1950 a.-te algul Ühendr. sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kuj. endast senaator J. McCarthy algatatud kampaaniat kommude või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.
Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid , nende uus liider- H.Truman.
1952a. loobus Truman kandideerimast, presidendiks sai D.D. Eisenhower .
Suurbritannia
Kadus koloniaalsüsteem. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbrit. säilitas endistes kolooniates maj. ja poliitilise mõju. (Rahvaste Ühendus)
Säilis kaheparteisüsteem , kord võimul konservatiivid , kord leiboristid . Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sots. hooldussüsteeme.
Konservat. ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat, üritasid Suurbrit. rahvusvahelisi positsioone taastada.
Saksa maj.ime
NSVL tsoonis S.-l kehtestati totalit. riigikord , lääneriikide tsoonides asuti aga teostama dem. reforme.
1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue, 3 läänepoolselt okupats. hõlmava
põhiseaduse väljatöötamise; põhiseadus jõustus 1949a.
Saksa Liidupäeva valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud dem. , kantsleriks sai Konrad Adenauer.
Maj. olukord äärmiselt raske: raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Okupats. võimude vastuseisust hoolimata alustas kristlik-dem. valitsus radikaalset maj.reformi, sots. turumaj. Selle eestvedaja Ludwig Erhard leidis, et riik ei pea maj. vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtted peavad jälgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 a. rahareform, Saksa mark Lääne-S.-l.
Maj. hakkas kiiresti arenema, kuigi rahvale uued muutused ei meeldinud. Saksamaa kiiret arengut hakati nim. Saksa maj.imeks.
8. Kommunistlik maailm
Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüst. , mida võib nim. ka idablokiks.
Idaboki tunnused: 1) Võim riigis oli koondatud 1, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud aga kanda komm. partei nime. Kodanikel puudusid dem. vabadused ja võim.

Kom. parteile oli allutatud kogu elu riigis.

Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Kommude võim püsis kas otse terrori või selle tekitatud hirmu abil.

Maj., nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Maj. juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumaj.

Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal.
Komm. riigid Euroopas: 1) NSVL
2) Poola
3) Saksa DV
4) Tšehhoslovakkia
5) Ungari
6) Rumeenia
7) Bulgaaria
8) Albaania
9) Jugostlaavia
Mujal : 10) Hiina
11) Põhja-Korea
12) Vietnam
13) Mongoolia
Hiljem liitusid : 14) Kuuba
15) Laos
9. Külma sõja kriisid 50-ndatel
Korea sõda (1950-1953) (lühendid: P.- K. [Põhja-Korea] ja L.-K. [Lõuna-Korea] )
Sündmus: 1950a. juunis tungis kommunstlik P.-K. koos NSVL-i ja Hiina toetusel L.-K.-le kallale ja vallutas suurema osa selle piirist.
Põhjus: Põhja-Korea oli kommunistlik, Lõuna-Korea aga üritas üles ehitada demokraatiat.
Osapooled: P.-K.(toetajad NSVL, Hiina vs. L.-K.(ÜRO, USA)
Kus: Korea ps.-l
Tulemused: 1951a. Hiina tungis ÜRO vägedele kallale, vastuseis pandi seisma P.- ja L.-Kd eristaval 38. laiuskraadil. NSVL-i autoriteet langes.
Berliini ülestõus (1953)
Sündmus: NSVL-i võimuvõitlus ja segadused tekitasid sakslastes lootuse võõra võimu alt pääseda, rahulolematused viletsate elutingimustega.
Osapooled: NSVL ja Saksamaa
Kus: Berliinis
Tulemused: Rahulolematus jäi tuha alla hõõguma ning plahvatas mõne a. pärast avalikuks vastasseisuks. Hukkus ligi 1000 inimest, ülestõus suruti maha, säilis kommude ülemvõim.
Ungari ülestõus (1953)
Sündmus: Budapestis alanud meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks, sai alguse Poola toetuseks , kus streigid olid kasvanud rahutusteks. Liikumine kommunistliku võimu vastu.
Osapooled: NSVL, Ungari
Kus: Budapestis
Tulemused: Ungarlastest meeleavaldajad, neid üritati maha suruda Nõukogude tankidega. Ungaris nim. ametisse valitsus Imre Nagy juhtimisel, kes lubas.... demokraatlikud lääneriigid andsid NSVL-le vabad käed ning NL-i väed tõttasid kiiresti ülestõusu jõuga maha suruma.
Vastupanu suruti maha nov. keskpaigaks, hukkus u 3000 ungarlast, vahistati 20 000 inimest, kellest osa lasti maha. Arreteeriti ka I.Nagy, kes poodi 1958-aastal üles.
Suessi kriis (1956)
Sündmus: 1952 a. toimus Egiptuses riigipööre, Egiptus riigistas Suessi kanali. ÜRO, NSVL ja USA sundisid osapooli sõjategevust lõpetama. Lääneriigid viisis peagi oma väed Egiptusest välja.
Osapooled: Egiptus (toetaja NSVL) vs. Iisrael (toetajad Inglismaa ja Prantsusmaa)
Kus: Iisrael, Egiptus, Suessi kanali ümbrus
Tulemused: vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, samal ajal suurenes NSVL-i autoriteet Lähis-Idas.
10. Eluolu ja kultuur
Raskustest väljatulek
II MS-i purustused ja inimkaotused olid veelgi suuremad kui I MS-is, kuid sõja tulemused ei olnud sellegi poolest päris selged. Kõik diktatuuri riigid said löödud, aga NSVL püsis ja sai tugevamaks kui varem.
Läänemaailma liidrikoha oli hõivanud USA, kelle abil Euroopa hakkas üsna kiiresti tuhast tõusma. Kuna Saksamaa abitsioonid olid selleks ajaks kadunud, siis võtsid maad optimistlikumad meeleolud kui pärast I MS-i.
Vahetult sõjajärgsed aastad olid majanduses siiski rasked. Kohe pärast sõda hakati ühendama turge ja erinevate riikide (eeskätt Saksamaal ja Prantsusmaa) maj. huvid põimusid. Hiljem viis see EL-i loomiseni, mis sisendas lootust ja kindlustunnet tuleviku suhtes.
Lisaks ehitusbuumile, tabas läänemaailma ka beebibuum. Heaolu sümboliks kuj. Põrnikas. Hoogsalt hakkas arenema tv. 1953a. Saadeti USAs eetrisse esimesed värvilised telesaated .
Teaduse ja tehnika edusammud
Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste šifrisüst. Enigma. Teiseks tohutu tähtsusega edusammuks, võib pidada DNA struktuuri mõistatuse lahendamist 1953 a.