Aasia ja Aafrika Uusajal (0)

1 Hindamata

Aasia ja Aafrika uusajal

Jaapan
16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust : samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed . Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi.
Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1-1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle amet oli pärandav.
Jaapanis rajati hulgi koole , kus sõjaliste oskuste ja spordi kõrval õpetati ka matemaatikat, muusikat, kirjandust, kalligraafiat ja teisi harivaid aineid. Arenesid teadusharud ning hakkas välja kujunema sintoistlik filosoofia-tugevnesid rahvuslikud ideaalid. Mito koolkonna teadlased pühendasid 250 aastat sellele, et panna kirja 397-köiteline Jaapani ajalugu. Jaapanit hakkas mõjutama euroopa kultuur. Tekkis hollandi teaduste koolkond samuraide jaoks.
19. sajandil tekkis rahulolematus šoguni valitsemisega ühiskonna kõikides kihtides. Välisriikide mõjul oli šogun sunnitud 1854. aastal Jaapani taas avama ja lubama suhtlemist välisriikidega.1868. aasta algul teatas noor keiser Mutsuhito (1868-1912) šokunaadi likvideerimisest ja keisri ülimusliku võimu ennistamisest. Jaapan asus reformide teele, keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks . Sellel ajastul toimusid suured muudatused: Kaotati seisused ja seisuslikud privileegid, inimesed võrdsustati seaduste ees, saadi õigus valida perekonnanimi, amet ja elukoht.Suurt tähelepanu pöörati haridusreformile-avati palju koole, valmistati ette õpetajaid, kirjutati õpikuid. Hakati rajama riiklikuid ülikoole Tokyos( 1877 ), Kyotos( 1897 ).Jaapani kunst säilitas oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst , skulptuur ning tarbekunst .

Hiina
Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, tekkis onupojapoliitika ja seadusetus.Riikliku nõrkust kasutasid ära mandžud. Nende kaheksa lipu armee tungis 1644 . aastal Põhja-Hiinasse, mis vallutas Pekingi. Võimule tuli Mandžu ehk Qingi dünastia (1644-1912). Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber-valitsevaks eliidiks kujunesid mandžud, neist madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud,sõjaväelased.Hiina lihtrahvas moodustas õigusteta alamkihi. Hiina mehed pidid ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi.Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid . Mandžu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose „Mingi dünastia ajalugu“ ja kõik raamatu väljaandmisega seotud tapeti ära.Kirjandusse ilmus uus žanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan „Punase kambri unenägu“, mis räägib Hiina perekonna tõusust ja langusest.Teatrikunstis domineeris Lõuna-Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu ja koolkonna muusikaline draama , mille peateemadeks olid armastus ja patriotism.Kunqu draama õitseaeg langes 17. sajandi I poolel.Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid- heleda värvigammaga maastikumaalid ,
levis kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv žanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid.Tarbekunstis tegi edusamme keraamika. Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.-17.saj katsetama kolme-kuni viievärvilisi.Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Mööbli ja arhitektuuridetailide kaunistamisel kasutati punast lakki.16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad: jesuiidid , frantsiskaanid, kes levitasid ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Keiser Qianlong avaldas 1756. aastal dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelustati välisreisid.Õitseng oli salakaubandusel, repressioonist hoolimata jätkus misjonitöö.Laiu rahvahulki haaras taipingide liikumine,mille tõttu ei suutnud Hong Xiuquani oma ideid ellu viia, valitsusväed surusid selle maha ning Xiuquan tegi enesetapu.19.saj Hiinas arenes ulatuslik edumeelne liikumine uue teaduse eest. Selle all mõisteti nõudmist võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli ning Euroopa loodusteadusi ja tehnikat , võideldi eksamite süsteemi vastu,mis kaotati 1905.a. Laienes misjonikoolide võrk, 1861. aastal rajatud Hiina välisministeerium avas peagi esimese euroopalikke traditsioone järgiva õppeasutuse. 1898 .a pandi alus Pekingi ülikoolile, mis oli esimene tänapäevane kõrgkool Hiinas.Jätkus traditsioonilise rahvusliku teaduse, kirjanduse ning kunsti areng. Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani ja siidi.Üle 1200 õpetlase koondus Kang Youwei reformiprogrammi ümber kuid saja-päevane uuenduste periood 1989. aastal lõppes vanameelsete vastuseisu tõttu tulemusteta.

India
Portugallaste jõudmine Malabari rannikule tõi kaasa sündmusi, mis viis oluliste muudatusteni India ühiskondlikus elus.1526.a rajasid Afganistanist tulnud vallutajad India põhjaosas Moguli riigi ja hõivasid 17. saj lõpuks enamuse Indiast . Tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus.Igapäevaelus suuri muutusi ei olnud.Indiat võib iseloomustada kui keelte ja kommete Paabelit. Suurmogulite dünastia silmapaistvaim valitseja oli Akbar Suur ( 1556 -1605), kes kuulutas end jumala esindajaks maa peal ja kõigi indialaste erapooletuks juhiks.Suurmogulid olid pärsia kirjanduse ja kunsti suured austajad.Laialt levis Tulsi Dasi (1532-1632) poeem „Ramayana“, kus ta arendas humanismi ideid, kritiseeris sotsiaalset ebavõrdsust ning moraalitust.Arhidektuuris vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju.Valmis palju monumentaalseid ehitisi ,näiteks Taj Mahali mausoleum ja Pärlimošee.Maalikunstis domineeris miniatuurmaal.Abkar Suur rajas 1650.aastal ateljee kus leidsid tööd paljud India kunstnikud,kelle juhendajateks olid pärsia meistrid.Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed maalikunsti kookonnad keskendusid süžee valikul rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele.Euroopalikud teadmised ja kombed hakkasid sisenema India ühiskonda peamiselt ristiusustamise ja misjonikoolide kaudu. Kristlus köitis eelkõige elanikkonna vaesemaid kihte piirkondades kus islami mõju oli nõrk.18.saj lõpukümnetel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu-hakati uurima india keeli, kirjandust, ajalugu ja ka kunsti.1784.a alustas tegevust William Jonesi asutatud Bengali Aasia selts, mis kujunes suureks teaduskeskuseks.19.sajandi I poolel hõivas Suurbritannia kogu India. Inglased hakkasid valitsemise huvides levitama indialaste seas inglisekeelset haridust.1800.a avati Calcuttas esimene kool, kus õpetus toimus inglise keeles. Hiljem mindi inglisekeelsele õppetööle üle kõrgemates õppeasutustes.Laiendati koolide võrku, haridust võisid saada ka tüdrukud, madalamatest seisustest ja kastidest lapsed.Ram Mohan Roy (1772-1833) rajas 1817.a Calcuttas ilmaliku Hindu Kolledži ning 1821.a bengalikeelse ajalehe.Roy nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist, polüteismist loobumist ja India avamist Euroopa mõjule.19.sajandi II poolel arenes India rahvuslik ja religioosne haritlaskond .Ahmes Khan rajas 1875.a Aligarhi orientaalkooli.1885.a lõpul kogunes Bombaysse 72 haritlast üle kogu India.Rajati India Rahvuskongress,mis oli esimene ülemaaline poliitiline partei.

Islamimaad

Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj jäi islamimaades nii ühiskonna kui ka kultuurielu seisma.Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid-mošeed olid täis palvetajaid.Kuid nii see vaid tundus-Islami ranged dogmad , Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse,teaduse,kunsti ja kirjanduse arengut.Islami levik aeglustus.Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa omadega, kellel olid paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ning tõhusamad relvad.Islamimaades tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega.Tärkasid liikumised islamiühiskonnas kus ühed pooldasid edasist uuenemist, ülejäänud tahtsid jääda algislami ja-kommete juurde.
Türgi. 15.saj alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni, mis viis järgmisel sajandil suure Türgi impeeriumi kujunemisele.Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika sunniitide keskuseks kujunes Türgi sultanaadi pealinn,kuhu valitsejad püstitasid uusi uhkeid losse.Arhitektuuri ja sellega seotud ehituskunstiga võrreldes olid ülejäänud kunstiliigid vähem arenenud.Haridus ja teadus püsisid Türgi impeeriumis keskaja tasemel. Koraanikoolid ja medresed olid vaimulike kontrolli all.Jälgisidet kõik oleks kooskõlas Koraaniga.Üksikud16.-18.saj poeedid suutsid nendes tingimustes luua midagi väärtuslikku. 19.saj II poolel rajati Euroopa eeskujul haridusministeerium ,seati sisse kohustuslik tasuta algharidus,tegevust alustas Osmani Teaduseühing ja Istanbuli ülikool.Türgi ühiskond oli 19.saj jõudnud suurte muutuste künnisele.
Egiptus . Asus uuenduste teele, millele aitas kaasa Napoleon ’i vallutusretk (1789-1799) kui ka valitseja Muhammad Ali reformimeelne poliitika. Ali hindas kõrgelt haritust,kultuuri ja Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole.Avati esimene trükikoda (1822) ning hakkas ilmuma esimene ajaleht „Egiptuse Sündmused“.
Pärsia. 16.-18.saj pidurdus hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst jälgisid klassikalise islamikultuuri radu.Pealinna Isfahanisse ehitati losse,mošeesid,sildu,aedu,paviljone, kaarväravaid jne.1817.a käivitati Tabrize trükipress.Ajakirjanduse levik sai alguse 19.saj II poolel.18.saj algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani vähese tundmise vastu.Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tunduks kui vahhabiidide liikumine.Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks-šiiite pidasid aga usust taganejateks.Nad mõistsid hukka uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde ja püha sõja taasalustamist muhamediusu levitamisega.1870.a sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise idee isaks peetakse Türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi.

Troopiline Aafrika
Aafrika mandri piirjooned olid juba 16.sajandi alguseks Vanale Maailmale tuttavad. Eurooplased piirdusid esialgu vaid rannikuäärsete piirkondade külastamisega,sest Aafrika sisealade halb kliima, läbitungimatud džunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad.Valgele inimesele sai selgeks, et Must Manner on tohutult rikas nii loodus-kui ka inimressurside poolest.Esialgu piirdusid kontaktid kaubavahetusega ( kuld , elevandiluu , väärispuit, + orjad ). Olulisemaks euroopaliku kultuuri elemendiks Aafrikas muutus kristlus.
Tähelepanuväärseks osutus eurooplaste kristlik misjonitegevus Kesk-Aafrikas Kongo jõe alamjooksul ,kus asus Kongo riik.Esimesed Portugali ekspeditsioonid sellesse piirkonda toimusid juba aastatel 1482- 1494 .Nad võeti hästi vastu ning Kongo valitseja ja mitmed ülikud tema lähiskonnast lasid end ristida.Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada kultuurialaste muudatuste kava-kõige tähtsamal kohal oli ristiusu juurutamine ja haridussüsteemi organiseerimine .Pealinnas rajati kool 400-le õpilasele. Enamik rahvast jäi truuks traditsioonilisele hõimuusundile: fetišite kummardamisele,esivanemate kultuseleja kohalike jumalate austamisele.See teravdas suhteid portugallastega ning lõputud sõjad laastasid maa.17.saj lõpul oli Kongo pealinn mahajäätud.18.saj algus tõi kaasa kristluse võidukäigu ning ristiusu ja kohalike kultuste segunemise tulemusena tekkis Kongos antoniaanlik liikumine,mida juhtis Beatrice ,kes põletati portugallaste poolt ja Aafrikat haaranud antoniaanlik ketserlus hääbus.Eurooplased leidsid Lääne-Aafrika aladelt mitmeid omapäraseid ja kõrgelt arenenud kultuuriga rahvaid.Nendega on seotud Benini linnriigi tekkelugu. Juba enne 12.saj tekkinud riigi õitseng langes 15.-17.saj kui toimus elav kaubavahetus eurooplastega.Sellest perioodist pärinevad Benini õukonnakunsti tippsaavutused:elevandiluu-ja puuninikerdused,pronksivalu tehnoloogias teostatud skulptuurid ja reljeefid .Suurem osa Benini kunstiteostest hävis või langes Briti sõjasalga saagiks 1897.a rüüsteretke ajal.Ašantid tegelesid peamiselt maaviljelusega,kuna karjakasvatuse arengut takistasid karjamaade nappus nin regioonis hävinud tsetsekärbes. Arenenud olid sepa -ja pottsepatöö ja kangakudumine .Ašanti riigi territooriumil asusid rikkalikud kullamaardlad, millest tuleneb euroopapärane nimetus Kullarannik.Kullal põhines ašantide rikkus-kuld oli põhiline maksevahend.Levinud oli puulõikekunst- puust valmistati erinevaid kultusesemeid ja väikseid pühasid pinke, mida kaunistati kulla ning hõbedaga ja peeti inimese hinge asupaigaks ja sümboliks. Sellesse usundisüsteemi põimusid erinevad kultused ja uskumused-kummardati pühasid pinke,esivanemaid,erinevaid jumalaid ja usuti fetišite kaitsvasse võlujõusse.Pärast eurooplaste pagendamist Etioopiast 1630.a jäi pikaaegsete kristlike traditsioonidega Aafrika riik muust maailmast isoleerituks kuni kaheks sajandiks . Seda perioodi võib nimetada Etioopia taassünniks.Õpetlasi, kirjanikke ja kunstnikke meelitas ligi uus pealinn Gondar. Keiser seadis sisse rahalise toetuse õpetlastele, kes tegelesid araabia ja teiste keelte raamatute tõlkimisega etioopia keelde.Kõrvuti kirjanduse ja arhitektuuri õitsenguga jääb sellesse perioodi ka maalikunsti õitseaeg.Gondari perioodil muutusid nii stiil kui ka temaatika - pöörduti ilmaliku temaatika poole, maali taust muutus värvikirevamaks ja sellele lisandusid dekoratiivsed elemendid.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

creiziman Õppematerjali autor

konspekt Aasiast ja Aafrikast

jaapan hiina india; islamimaad troopiline aafrika

Sarnased õppematerjalid

doc

Aasia ja aafrika maade konspekt

Euroopalikud teadmised ja kombed hakkasid tungima India ühiskonda peamiselt ristiusustamise ja misjonikoolide kaudu. Katoliiklased alustasid Indias tegevust juba 15. sajandi lõpul, protestandid 1706. aastal. 18. sajandi lõpukümnenditel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu. Hakati uurima India keeli, kirjandust ja ajalugu ning kunsti. 1784. aastal alustas tegevust William Jonesi asutatud Bengali Aasia Selts, mis peagi kujunes suureks teaduskeskuseks. 1780. aastal hakkasid Indias ilmuma esimesed ajalehed, mis aitasid kaasa inglise keele ja euroopalike teadmiste levikule. Islamimaad Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist jäi islamimaades nii ühiskonna- kui ka kultuurielu kiduma. See ei toimunud äkitselt ja seda polnud ka kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid, moseed olid täis palvetajaid.

Ajalugu

docx

India uusajal

rajatised jäid kaugele maha India ehituskunstist( templid, moseed, lossid) nii ilu kui ka esinduslikkuse poolest. · Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida-India kompanii. · 18.sajandi lõpukümnendatel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu. Hakati uurima India keelt, kirjandust,ajalugu ning kunsti. Sel taustal rajati Indias mitu teadusasustust. 1784. Aastal alustas tegevust William Jonesi asutatud BENGALI AASIA SELTS, mis peagi kujunes suureks teaduskeskuseks. Rajati ka esimene India botaanikaaed nind observatoorium. 1780 aastatel hakkasid indias ilmuma ka esimesed ajalehed, mis aitasid kaasa inglise keele ja euroopalike teadmiste levikule. INDIA 19. SAJANDIL · 19.sajandil hõivas Suurbritannia kogu India. Viimasena olid sunnitud alistuma sikhid. Katse taastada relvajõul Moguli riik ei õnnestunud. Indialastel tuli kohaneda uue olukorraga.

Ajalugu

doc

Troopiline Aafrika uusajal

Pt 43 TROOPILINE AAFRIKA Troopiline Aafrika uusajal 1. Peamiselt just portugallaste meresõitudele olid Aafrika mandri piirjooned juba enam-vähem tuttavad 2. Eurooplased külastasid algul ainult rannikuäärseid alasid, sest sisealaga halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad. 3. Aafrika on tohutult rikas nii looduse- kui ka inimressursside poolest. 4. (NEG MÕJU AAFRIKALE)Orjakaubandus kogus järjest rohkem hoogu ja see tõi kaasa a. Elujõulisema rahvastiku kadu b. Kohalike tavade ja traditsioonide hävimine c. Sotsiaalse struktuuri lõhkumine d. Orjakaubandusega seotud sõjad + kultuuriväärtuste hävitamine 5. POSITIIVSEID MUUTUSI a. Hariduse ja meditsiini areng 6

Ajalugu

docx

India §41

India Mogulite valitsemise esimesed sajandid 1526. aastal rajati Moguli riik ning hõivati 17. sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. Säilisid varnad ja kastid, rassilised ja rahvuslikud erinevused, uskumuste ja traditsioonide rohkus. Akbar Suur püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva olukorra parandamise teel. 16. sajandil tekkinud sihki uskkond kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nad tõusid esile tänu oma töökusesele, lihtsale eluviisile ja haritusele. Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles do

Ajalugu

doc

Islam ja Islamimaad

Islam ja islamimaad 19. sajandil Arengusuundumused Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte. Türgi 15 sajandil alustasid Osmanite võimu alla olevad türklased ekspansiooni, mis viis 16 sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemisele. Türklased laiendasid o

Ajalugu

doc

Aasja ja aafrika kultuurid

keel, kiri, ehituskunst jm. Legendi järgi põlvnes Etioopia valitsejadünastia kuulsa Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba kuninganna abielust. Ka viimane Etioopia keiser Haile Selassie I, kes oli võimul 1930- 1974, pidas end Saalomoni dünastia liikmeks. Aksumi kultuur Põhja-Etioopias tekkinud semiidi kolooniatest kujunes 1.-2. sajandil pKr mõjuvõimas Aksumi riik.täna soodsale asendile hakkas Aksum mängima tähtsat rolli Vahemeremaade, Aasia ja Aafrika kaubavahetuses ning selletõttu muutus ka ta avatuks eri kultuuride mõjudele. Arhitektuur/Keraamika/Muud esemed: · Ehituskunsti õjutasid araabia, süüria ning india arhitektuur · Iseloomulikud monoliitsed kivisteelid (ülalt ahenevad neljakandilised reljeefidega kaetud sambad, millel tipus viil või palmett; kõrguselt erinevad, kõige suurem oli 33 meetrit kõrge ning kaalus 700 tonni.

Ajalugu

doc

Hiina uusajal

Hiina Uusaeg Hiina ühiskond 16.-18. saj. 16.-18. sajanditel Hiina ühiskonnas suuri muudatusi ei toimunud. Püsis keskaegne seisuslik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel moodustasid ühiskonna eliidi eunuhhid, kelle kätte koondus võim pealinnas Pekingis ja ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, seadusetus. Tekkis rahulolematus riigi sisekorraga,seal hulgas ka Kesk-Hiina haritlaskonna seas, kelle loodud uuendusliikumine nõudis valitsemisreformi, sõjaväe reorganiseerimist, põllumajanduse ja hariduse edendamist, sõnavabadust. Põhja-Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootos" 1622.aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiseni. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud, kes tungisid 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja 40 aastaga õnnestus neil vallutada kogu Hii

Ajalugu

doc

Islam ja islamimaad 19. sajandil

Tegelikkuses peatus hariduse, teaduse ja muu kultuuri areng, moslemi kaupmehed ei olnud suutelised võistlema Euroopa omadega, kellel oli paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ja tõhusamad relvad. Islami levik aeglustus ning paikadesse, kuhu islam oli jõudnud hilja, imendus islamikultuur lihtsalt kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst, ilmalik haridus, teater jms. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted aga nöörisid ühiskonda edasi ning islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid