asemel on vaja seda sätet muuta ja konkretiseerida. Leian, et kalduvuskurjategijate üle on vaja teostada kontrolli mitte vanglaasutuses, vaid ravikinnipidamisasutuses. Sarnaselt Ameerika õiguskorrale oleks mõistlik ka Eestis kehtestada karistusjärgse kinnipidamise korral järgmine tingimus: juhul, kui kurjategija on sama kosseisuga kuritegu peale karistuste ärakandmist sooritanud korduvalt, siis kolmandal õigusrikkumise korral määrata talle eluaegne vangistus. Selline teguviis tagab meie riigis turvalisemat ühiskonda. KASUTATUD ALLIKAD 1. R. Narits jt (toim), Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn; Juura 2012 2. Eesti Vabariigi põhiseadus RT 1992, 26, 349 3. Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 4. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 4.1. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 kohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus 4.2. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 kohtunik Priit Pikamäe eriarvamus 4.3
oli üldiselt olulisem Rákóczi vabadusvõitlusega lõppes Habsburgide võimu vastane relvastatud liikumine pikemaks ajaks Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul tekkinud salajane vabadusliikumine (1794-1795) suruti maha liikmed olid reforme pooldavad aadlikud ja intelligendid, neid nimetatakse Ungari jakobiinideks (jakobinusok), liikumise juht oli Ignác Martinovics ( Martinovics- mozgalom) umbes 200-300 liiget vahistati: 7 hukati, teisi ootas pikaajaline vangistus · 17901825: Ungari valgustusaeg · 18251848/49 a revolutsioon: reformiperiood (reformkor) Ungaris Kirjanduselu · sai selgeks, et probleemide lahendamine revolutsiooni kaudu on võimatu sellest alates: poliitiliste pürgimuste kaitsmine ja varjamine toimus kultuuri kaudu rahvusliku kultuuri arendamisest, ungari keele hooldamisest sai rahvuslik kohustus koos sellega tõusis vähehaaval juhtivamale kohale ilukirjandus Ungari keele olukord
o Subjektiivne koosseis kuidas isik suhtub tema poolt toime pandud teosse (tahtlus -noaga pussitamine ja ettavaatamatus - kogemata) o Objekt hüved, mille vastu õigusrikkumised on suunatud o Objektiivne koosseis tegevus või tegevusettus o Õigusrikkumiste liigid (kaasuse ülesanne) 1. Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Vangistus Arest 30 päeva kuni 20 aastat (eluaegne=30a +10a järelvaatamist kui kohus otustab Kuni 30 päeva väärteo eest välja lasta) Alaealisena kuni 10a Rahaline karistus Rahalised kahjumid Päevasest töötasu x määratud päevamäär
6) töötaja joobes olek 7) töötaja viibib arestis(kui on tegemist väärteoga-148 seadust, kus on kirjas väärteod, karistatud on aga poolte seaduste alusel/karistuseks väärteo toime panemiseks, aresti võib määrata max 30 päeva või raharahv- 3-300 3 trahviühikut, üks trahviühik 4 eurot) või vahi all(kuriteod- vahistada võib kuni 6 kuuks, vangistus kuritegude puhul 1 kuu kuni 20 aastat) Töö- ja puhkeaeg Täistööaeg- 8 h päevas, 40 h nädalas Osaline tööaeg- see, kui päevas on vähem kui 8h tööaeg (lühiajaline töö) Alaealiste töö- vastavalt nende vanusele, 4-7h öötöö- kell 22.00-06.00, tasustamine- 1,25 kordselt Riigipühadel töötamine- makstakse topelttasu Ületunnitöö- töötaja võib teha nädalas ületööd 48 h (40+8), kokkuleppel
karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini. Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamise, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus Füüsilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930. aastatel Eestis kogu rahva seas üksmeelsel...
kapitalismi ja edasi sotsialismi. Friedrich Engels (28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) 5. august 1895 London. Engels sündis tekstiilivabrikandi perekonnas. 1834-1837 õppis Elberfeldi gümnaasiumis, kust ta lahkus isa nõudmisel viimasest klassist ning hakkas tööle Bremeni kaubanduskontoris. 1841-42 osales ta sõjaväeteenistuses. Saksamaal osales Engels aktiivselt ka poliitikas, kuid ähvardav vangistus ja tüli isaga sundisid teda sealt lahkuma. 18451847 elas ta Brüsselis ja Pariisis. Neil aastail koos Marxiga kirjutatud teostes ("Püha perekond", "Saksa ideoloogia") on sõnastatud mitu dialektilise ja ajaloolise materialismi põhiprintsiipi. 1847. aastal asutasid Marx ja Engels Kommunistide Liidu ja kirjutasid selle programmi Kommunistliku partei manifesti. Aprillis 1848 sõitsid nad Saksamaale, kus osalesid 1848. aasta revolutsioonis. 1849. aastal võitles Engels valitsusvägede vastu
Heino Lipp Autor Tiit Lääne 2007 Mina valisin selle raamatu just sellepärast, et mind meeletult huvitavad kunagised kergejõustikutähed Eestist ja tervest maailmas. Valisin ka seepärast, et ma ise olen 14 aastat tegelenud kergejõustikuga ja alates 2009 aastast olen Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi kergejõustiku treener. 2000-2013 kuulusin Viljandi kergejõustiku seltsi Sakala nimekirja. Põhiliselt keskendun heitealadele ja mitmevõistlusele. Heino Lipp oli just täpselt selline kuju, kes tegeles ise nende aladega, mis mind kõige rohkem köidavad. Selle pärast selline kindel valik pakutud raamatute nimekirjas. Ma proovisin selle raamatuga leida vastuse paarile küsimusele. Näiteks kuidas oli sporti teha ja millised võimalused olid I maailmasõja ajal. Heino Lipu näitel sain väga hea vastuse. ENSL oli sel ajal väga raske sporti teha, võimalused olid piiratud ja vä...
Kohtu otsus, millega ühe süüteo eest määrati 8 aastat sunnitööd, raskendas tunduvalt süüdistatava olukorda. Kui kohus poleks vargusi eraldi kvalifitseerinud varavastasteks ja usuvastasteks süütegudeks, oleks NS artikli 1655 lõike 2 alusel olnud maksimaalne karistus 4 aastat aresti. Samuti oli süüdistatava olukorda raskendatud karistuse liigi valikuga. Sunnitöö on karistussüsteemis üks raskemaid karistusi, sest vangistus koos füüsilise tööga on raskem kui vangistus ilma tööta. Tegelikult see päris nii ei olnud. 1912. aasta seisuga sunnitöölisi Venemaal peaaegu ei olnudki ja selle põhjuseks oli see, et vangide jaoks ei olnud piisavalt tööd.*61 Sellegipoolest oli sunnitöö seadustikus üks raskemaid karis- tusi NS artikli 17 järgi.*62 Karistuse raskus annab tunnistust sellest, et seadusandja nägi usuvastases süüteos rasket kuritegu, mida oli vaja karistada rangemalt kui teisi vargusi.
Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule aga rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuriteod jaotatakse esimese ja teise astme kuritegudeks: 1. esimese astme kuritegu – tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse või tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilise isikule sundlõpetamise 2. teise astme kuritegu – tegu, mille eest seadusandja on ette nähtud kas rahalise
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
Salastatud välisteave välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. Sanktsioon - karistus, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Sanktsioon karistus dispositsioonis toodud teo eest. Sari liigitus-,korrastus- ja kirjeldusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi/muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. Sari moodustatakse järgmiste tunnuste alusel: dokumendiliik; sisu või teema; funktsioon või tööprotsess(id), mille käigus dokumendid luuakse ; koht asjaajamissüsteemis; säilitustähtaeg ; Juurdepääsutingimus;
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulk...
Stress Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli kui pinge kasvab, kuid pole võimalust seda vähendada. Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud jt. Inimestena oleme me kõik kohanenud reageerima stressile ühel kolmest viisist: põgenemis-, hirmu- või võitlusreaktsioon ning oma olemuselt on need ajus vallanduvad füsioloogilised reaktsioonid. Organism ei oska vahet teha igapäevaste stressifaktorite vahel, nagu kohtumisele hilinemise või toidu põhjakõrvetamise, ja suuremate stressiallikate, nagu autoõnnetusse sattumise või murdvarga ähvarduse vahel. Hoolimat...
. omandama- (omandiks) saama, endale saama; õppima, saavutama. Omandas maja pärandina. Ta omandas Itaalia disainifi rma. Teadmisi omandama. Kogemusi omandama omastama- omaks tegema; (omavoliliselt) endale võtma. Taim omastab mullast mineraal aineid. Aedviljast omastab organism kaltsiumi suhteliselt halvasti. Kassapidaja omastas võltsitud dokumentidega suurema rahasumma. Postitöötajale, kes omastas tuhandeid kroone pensioni- ja toetusraha, mõisteti tingimisi vangistus omistama- kellelegi midagi omaks või kuuluvaks pidama. Gutenbergile omistatud trükis osutus veidi hilisemasse ajajärku kuuluvaks. Ärge omistage mulle sõnu, mida ma öelnud pole! Tulele on omistatud maagilist mõju. Talle omistati → anti aukodaniku tiitel Kassapidaja omastas võltsitud dokumentidega suure rahasumma. Autori pärijad omandasid pärimise teel autoriõiguse viiekümneks aastaks. Keelereeglid olgu kergesti omandatavad. Ta ehib end võõraste sulgedega teiste ideid omistades
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid, ei ole õigusrikkumine seda ohtu antud asjaoluldel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kuis põjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Kuritegu või väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristused kuriteo puhul, kas 1)rahaline karistus; 2)sundlõpetamine; 3) vangistus või kui väärtegu siis 1) rahatrahv; 2) arest; 3) sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja taga tagajärje vahe, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja süüteokoosseisu subjektiive tunnus) tunnustest. Süüteokooseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu
a Jaapani purustamine Aasta algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu 5.08 NL kuulutab Jaapanile sõja rünnates Mandzuuriat. Vallutatakse veel Põhja-Korea, Lõuna-Sahhaliinid, Kuriili saared. 6.08 ja 9.08 viskab USA Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommi 2.september kapituleerub Jaapan tingimusteta. Lõppeb II maailmasõda Nürnbergi protsess 1945 Rahvusvaheline sõjatribunal 24 natsliku sõjaroimari üle. Neist 18 mõisteti surma ( Göring, Ribbentrop, Rosenberg), ülejäänutele pikaajaline vangistus. Baaside leping 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. Vastutasuks nõuti baaside lepingut. 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Atlandi harta, Lend-leasi seadus ja lääneriikide abi NL-e · 14. aug
Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 2.7 Riigipöörde tagajärjed Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said 12. märtsil 1934 otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini. 2. oktoobril 1934 katkestas Konstantin Päts V Riigikogu istungjärgu ja viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud. Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks. 2.8 Viimne otsus 1939 Igaveseks vaidlusküsimuseks jääb septembris 1939 valitud tee- soostuda baasidelepinguga- otstarbekus. See oli Eesti Vabariigi ja N.Liidu vahel allakirjutatud vastastikuse abistamise pakt, mille alusel loodi Eestisse
Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma. Mõnda aega peatus Päts Sveitsis. Edasi liikus ta Soome, kus võttis veidi rahulikumalt, tehes vaikselt koostööd kohalike ajalehtedega. Aastal 1909 tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ja teda mässuga seonduvaid materjale polnud palju järele jäänud. Pärast 1909 Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning talle määrati 9- kuuline vangistus Peterburi "Krestõ" vanglas 19101911. Pärast vabanemist töötas ta ajalehe "Tallinna Teataja" toimetajana ning jõudis poliitikasse. Päts Vabadussõjas Kuna Päts oli vabatahtlikuna läbinud ajateenistuse, siis oli tal sõjalised kogemused täitsa olemas ja ta tahtis osaleda Vabadussõjas. Ta kutsuti Teise maailmasõja tegevteenistusse, kuid see kutse ei tulnud talle kohe, vaid siis kui sõda oli juba käinud poolteist aastat
Kõik asjad ei lähe orjastamise alla, näiteks kui inimene on vabal tahtel välismaale läinud, mis sest, et pettuse teel, ei ole teda tegelikult orjastatud, tõi Luts näite. Justiitsministeerium ei ole pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul nõus hinnanguga, et seaduselünga tõttu saavad inimkaubandusega tegelejad kergema karistuse. Karistusseadustik näeb ette karistuse orjastamise eest, millega on kaetud inimkaubanduse ilmingud, maksimumkaristusena on ette nähtud 12-aastane vangistus, lisas ta. Samuti on karistatav kuni viieaastase vangistusega prostitutsiooni vahendamine, lapse müümine ja ostmine ning ebaseaduslik vabaduse võtmine. Siiski on Künnapase sõnul inimkaubandusvastase tegevuskava täitmise plaanis üle vaadata Eesti õigusaktid, mis puutuvad kokku inimkaubanduse probleemiga, et tagada nende vastavus rahvusvahelistele standarditele. Inimkaubanduse teemat uurinud sotsioloog Marion Pajumets nendib, et põhimõtteliselt saaks ka praeguste seadustega
Piitsutamine käis kas kaigaste või piitsaga. Vangid pidid ise oma piitsahoope valjult ette lugema, kui lugemine segamini läks, alustati otsast peale. 11 osakond Siin asusid tava kongid, pimedad kongid ja seisu kongid. Siinsed karistused olid seotud sabotaaziga, tsiviilinimestega suhtlemisega, põgenemis katsete või põgenemisele kaasa aitamisega. Tavalistes kongides said vangid magada puidust platede peal, pimedates kongides pidid vangid magama palja põranda peal. Vangistus pimedates kongides kestis mõnendest päevadest mõne nädalani. Siin viibisid vangid, kes oli mõistetus süüdi nälgimise teel või kes üritasid põgeneda. "Post" "Post" oli üks piinavamaid karistusmeetodeid. Karistusi viidi täide tavaliselt kas 11 osakonnas või selle hoovis. Ohvri käed seoti tihedalt seljataha ja ta riputati posti otsa nii, et ta jalad maapinda ei puudutanud. Karistust viidi täide mitu tundi ja tund aega järjest. Vangid kaotasid tihti valust teadvuse. Hukkamised
ilmnesid üha tugevamini mehe lühinägelikud ambitsioonid, eriti vastumeelselt tema Preisi-lembus. Katariina taha koondunud kaardivägi kuulutas ta paleepöördes vastu 14. juulit valitsejaks. Asjasse oli kahtlemata segatud ka võimuahne Katariina ise, kuna rügemendis teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, ometi eelistatakse näha, et keisrinnasse ei puutunud Orlovi venna korraldatud Peeter III mõrv mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (vt. Ivan VI) vangistus või surm, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Naisena kohtas Katariina troonil küllalt vastupanu, pidi pingutama oma seaduslikkuse tõestamise nimel ja tegema teatavaid järeleandmisi aadli eesõigusi laiendades. Tundes end "filosoofina troonil", püüdis Katariina näha oma riiki mingisuguse ideaalina, näivalt
Inkvisitsioon. Kirik nägi ketserluse väljajuurimises oma kohust. Albilaste sõjad (1209-1229) Innocentius III kuulutas nende vastu ristisõja, kus ka halastamatult rööviti Lõuna-Prantsusmaa linnu. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks 13.saj loodud spetsiaalne kohus. Selle ülesandeks oli ketserid välja selgitada ja neid õigele teele tuua või karistada. Süüdimõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus. 26. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kloostrikoolid varakeskajal. Kloostrikoolide eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine, enamik munki jäi samasse kloostrisse. Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus
Vahendatud Münchauseni sündroom/Münchauseni sündroom by proxy/Münchausen by proxy sündroom MSBP on üks laste väärkohtlemise vorm, kus hooldaja vigastab tema hoole all olevat last või nõuab lapsele ohtralt meditsiinilisi teste ja ravi, mille käigus tekib lapsele kahju, olematu, väljamõeldud või liialdatud seisundite tõttu. MSBP on üks lapse väärkohtlemise vorm, mida esimesena kirjeldas Inglise lastearst Roy Meadow aastal 1977. Sellise nime sai see häire selle sarnasuse tõttu Münchauseni sündroomile, mis on häire, kus inimene tahtlikult tekitab või mõtleb endale välja haigussümptomeid. Rangelt öelduna tähendab MSBP, et inimesel on Münchauseni sündroom ja see psühhopatoloogia avaldub lapse läbi. Munchaussen syndrome by proxy Munchausen syndrome by proxy (MSP) is an uncommon disorder first described by Roy Meadow in 1977. It was so named because of its similarity to Mun- chausen syndrome, a factitious disorder in which a person intentionall...
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
##DISSTRESSI PHJUSTAJAD## Kik, mis on seotud suhete katkestamisega (niteks: break up) Thelepanu hajutavad tegurid vivad phjustada stressi. Kiirustamine kutsub esile ka pingeid. ##INIMESE FSILISE EKSISENSI JA RATSIONAALSET STAATUST HVARDAVAD OHUD## 1)Vitlus - edutamine ja tunnustumine, ohused ja vimed. 2)Voimsus(kurnatus) - lepingutatud tegevus tempo, ebameeldiv t. 3) 4)Tegevusetus(piakajaline stressor) - eneseteostuse vimaluse puudus, sotsiaalne isolatsioon ehk teisissnu vangistus, suhtlemisvaegus. ##AIDS## HIV on nakkus, mis phjustab AIDS'i. AIDS on omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Immuunssteem kaitseb meie keha haiguste eest. HIV tulemusena ei suuda organim haigusega videlda. HIV nakkuse levimine toimub ainult siis, kui HIV positiivse inimese keha vedelikud (veri, sperma, eelsperma, tupevedelik, rinnapiim) satuvad teise inimese vereringsesse lbi suu vi suguelundite limaskestadesse (haavandite kaudu).
edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802). Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamise, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine (KarS § 46). 3.2 Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus Füüsilise isiku arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 2221 lg 1). Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada 15 süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. (KarS § 44 lg 2)
edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802). Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamise, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine (KarS § 46). 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus Füüsilise isiku arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 2221 lg 1). Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla 8 väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. (KarS § 44 lg 2)
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Lõppeb surmaga. Üldiste õiguspõhimõtete järgi kõigil riigi kodanikel ühesugune. Pole võimalik piirata ega ära võtta, õigusvõimest ei saa ka vabatahtlikult loobuda. Teistes õigusharudes võib seadusega kehtestada ka õigusvõime piiranguid, mis võivad olla Looduslikud – vanus, sugu, töövõimetus Karistatavad – vangistus, arest, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine Teatavate õigussuhete sobimatusest tulenevad – keeld Riigikogu liikmel ja Vabariigi Valitsuse liikmel töötada muus riigiametis Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada; teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega
Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigus rikkumiste eest praegu väärtegude eest. Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu- on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegude näol on tegu eelkõige varem sätestatud haldusõiguste rikkumistega. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. 9.8 Karistuse mõiste ja liigid
Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: 1) hädakaitseseisund 2) hädaseisund 3) kohustuste kollisioon 4) eksimus teo toimepanemisel 5) muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Esimese astme kuriteod on süüteod, mille eest seadus näeb ette karistuseks tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuriteod on süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Süüteost osavõtu vormid: Süüteo täideviija vahetu täideviija paneb süüteo toime ise või teist isikut kui vahendit ära kasutades. Kaastäideviijaid on rohkem kui üks ja nende ühine tegevus on kooskõlastatud, süüteokoosseisuga põhjuslikus seoses. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult 80
Rahaline karistus füüsilisele isikule on 30-500 päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päeva sissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suuruseks on 50 kr. Alaealisele on rahaline karistus 30-250 päevamäära ja juriidilisele isikule 50 000 250 000 000 kr. Vangistus füüsilisele isikule 30 päeva kuni 20 aastat või eluaegne vangistus. Alaealisele vangistus 30 päeva kuni 10 aastat. Juriidilisele isikule sundlõpetamine. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhtes kuriteo eest, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Rahalise karistuse võib kohus selle mittetasumisel asendada vangistusega või lühiajalise karistuse korral süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. 2h üldkasulikku tööd = 1 päev vangistust. Rahatrahv määratakse trahviühikutes 1 trahviühik on 60 kr.
Code civile- tsiviilseadustik. Koosnes kolmest raamatust- esimene raamat käsitles isiku õigusi, teine raamat asjaõigusi, kolmandas raamatus erinevaid omandiliike ning pärimis- ja obligatsiooniõigust.. Code de penal- 1810. Nullum crime põhimõte. Karistused jaotati kolme liiki: piinavad, häbistavad, paranduslikud. Piinavad olid surmanuhtlus, sunnitöö (eluaegne või tähtajaline), asumisele saatmine, karistusmaja (vabadusekaotus 5- 10 aastat), vangistus (10-20 aastat). Häbistavad karistused: häbipost, väljasaatmine, kodaniku õiguste kaotus ehk tsiviilsurm. Paranduslikud: rahatrahv, tähtajaline vangistus parandusasutuses või parandusmajas (profülaktiline karistus), õiguste ajutine äravõtmine. Code civil on hilisemate täienduste ja modifikatsioonidega kehtiv ja kasutusel veel ka tänapäeva Prantsusmaal. Code Civil on romaani rahvaste ühine õigusallikas. 19.Vene õigus. Tatari võimu all olles seadus ja õigus ei arenenud. 17
Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907 siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. 1909 tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast 1909 Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning talle määrati 9-kuuline vangistus Peterburi Krestõ vanglas 19101911. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe ,,Tallinna Teataja" toimetajana ning naasis poliitikasse. Ta tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna 12. aprillil 1917 Ajutise Valitsuse poolt kinnitati. 1917 osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks
for a crime of violance 29. ühiskonnavastaseks käitumiseks pidama consider anti-social behaviour 30. oht ühiskonna heaolule ja korrale danger to the well-being and order of society 31. leidma süüdi olevat (milleski) find guilty of (a crime) 32. riigivastane süütegu offence against the state 33. rahatrahv fine 34. vangistus imprisonment 35. juriidilised kohustused legal obligations 36. vaidlusi lahendama (kohtus) settle disputes in a court of law 37. kinnisvara võõrandama transfer real estate 38. testamenti tegema make a will 39. äriühingut asutama set up/ establish/ found/ form/ start a company 40. riskeerima tehingute tegemisega risk making transactions 41
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · ...
Kihutaja on see kes veenab, ähvardab või muul viisik tekitab isikus tahtluse kuriteo toime panemiseks. Kaasaitaja on isik, kes on teadlik ja tegutseb tahtlikult. Kaasaitaja võib olla füüsiline, vaimne ja vaikne. Süüteo katse on tahtlik tegu mis algab süüteo toimepanemisest. Kõlbmatu katse kõlbmatuse tõttu ei saa katset lõpuni viia. KARISTUS Väärtegude eest on ettenähtud rahatrahv või arest. (kuni 30 päeva aresti) See eristab väärtegu kuriteost. Vangistus algab 30.st päevast, min.1 kuu - maksimaalselt 20 aastat või elu aeg. Lisakaristus on tegutsemiskeeld mingil kindlal erialal (nt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, relvaloa ära võtmine, jahi-ja kalapidamisõiguse äravõtmine) Elukoht on koht, kus inimene parajasti elab. (alaliselt ja peamiselt) Kui inimene on 5 aastat kadunud, võib teda lugeda surnuks. Erandjuhul võib ka varem surnuks tunnistada, nt 6 kuu jooksul. JURIIDILINE ISIK võib olla era kui ka avaõiguslik
*haridustase langes * vähenes nende kaasrääkimine oma maa asjades * kultuuri areng pidurdus 1905.a revolutsioonisündmused: * korraldati streike ja miitinguid * nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maaandmist. *osaleti oktoobri üldstreigis * Eestis rahva tulistamine koosoleku ajal Uuel turul. 1905. a revolutsiooni otsesed tagajärjed olid : *sõjakohtud mõistsid palju vabameelsed eestlased süüdi, nende karistuseks oli näiteks peksmine, vangistus ,sunnitöö, surmanuhtlus. *Paljudel tuli Eestis põgeneda, selleks oli sunnitud ka näiteks Päts. * suleti tähtsamad ajalehed Kultuur Majandus *1906.a loodi Tartus esimene * loodi mitmed ühistud: maasika- , piima-, maaparandusühistud. eestikeelne gümnaasium. *1902.a asutati esimene Eesti pank. *1907.a loodi Eesti Kirjanduse Selts. * 1909
Kuna Hitler meelitas oma miitingutega üha enam kuulajaid kohale , muutus ta väikse partei jaoks asendamatuks. Esialgu oli ta agitaatorina tegev ja kevadel 1920 oli ta DAP 25-punkti- programmi väljatöötamises osaline. Hitleri eestvedamisel nimetas partei end ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (NSDAP)). 31. märtsil 1920 vabastati ta armeeteenistusest. Ülestõus ja vangistus Pärast nõukogude vabariigi mahasurumist valitses Baierimaad rahvuslikult ja monarhistlikult meelestatud kindralriigikomissar Gustav Ritter von Kahr, kes ei varjanud oma põlgust demokraatia ja punase riigivalitsuse suhtes. Hitler ja kindral Erich Ludendorff, kes kuulus NSDAP poolehoidjate sekka, nägid seega von Kahris liitlast teostamaks enda plaani Mussolini Marsi Rooma eeskujul kukutada valitsus Berliinis. Saksamaal valitsevate
aknast välja (silme ees on vaid hall udu). Metamorfoos on võimas metafoor võõrandumisele, nii läbi sotsiaalse kui ka isikliku võtme. Vabadus ja eskapism Gregor on lõksus oma tööga ja kohustustega vanemate ees, kuid ta unistab päevast, mil ta maksab kõik võlad ning lahkub sellest ärist. Tema vajadus vabaneda tööst on näidatud transformeerumisega putukaks, mis päästab ta töökoha ohjatest. Ent see pole vabadus, vaid samasugune vangistus. Gregor on kongis, kuhu ta panid mehe lihased vanemad. Seega kui ta tööd teeb, on ta tööori ja kui mitte, siis vanemate ori. Tuleb välja, et ainuke pääsetee on surm. Süütunne Süütunne põhjustab isetut kohustust perekonna ees ning on Gregori tugevaim emotsioon. Kuigi metamorfoos pole mehe tekitatud ega ta pole selles süüdi, tunneb end Gregor sellena igakord, kui kõrvaltoas nimetatakse raha või kui ta mõtleb selle valu peale, mida ta oma perekonnale teinud on
saaksid tõusta minu arvelt. Muutun halvaks, et teised saaksid paremaks minu arvelt.Kui kogu aja pühendud, et ehitada kõik uuesti üles, ja see ka õnnestub, juhtub jälle midagi, mis kõik täiesti põhja viib. Mitte allamäge, mitte paar sammu tagasi, vaid täiesti põhja. Algusesse.Üksinduses, haige olles, segaduses -- ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.On kaks võimalust , miks inimesed ei suuda olla õnnelikud - nad elavad liiga palju minevikus, mõeldes sellele, mis oli või siis tulevikus, kartes, mis tuleb.soov salalaekas, selle täide viimiseks piisab tahtejõust. Alles eile sain teada, kui kohutavalt palju sa mulle tegelikult tähendasid. Alles eile sain teada, et sind kaotades ma murdun täielikult. Alles
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noo...
andja. Õigusrikkumise liigid. Süütegu, tsiviilõigusrikkumine, distsiplinaarüleastumine. Õigusrikkumised liigitatakse nelja rühma: 1) kuriteod, 2) väärteod ehk haldusõigusrikkumised, 3) tsiviilõigusrikkumised, 4) tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarüleastumised. Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Karistust kuriteo eest kohaldab ainult kohus. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, kuid väärteo eest on kergemad karistused (rahatrahv või arest kuni 30 päeva). Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju
Väärteomenetlus: • Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta • Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) • Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu – kergem õigusrikkumine Arest Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu – raskem õigusrikkumine Vangistus Rahaline karistus Põhikaristusele võib määrata lisakaristusi: Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) – ei ole käsitletud karistusena: Asendustäitmine – pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud. Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui
Tiit Rosenberg EESTLASTE VÄLJARÄNNE 19. SAJANDIL -20. SAJANDI ALGUL Taustast Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 1750-1914 enneolematult kiire, ja näis, et peatumatu kasvu periood ja seda nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku kasvu taustal vaadates. 1750-1800 suurenes Euroopa rahvaarv ca 33%, 1800-1850 ca 43%, 1850-1900 ca 49% ja 1900-1913 ca 16% võrra. Keskmiselt kasvas Euroopa rahvastik 19. saj. esimesel poolel 0,7%, 19. saj. teisel poolel 0,8% ja 1900-1913 ligi 1,2% aastas. Seejärel langes see I maailmasõja mõjul drastiliselt. Absoluutarvudes suurenes Euroopa rahvaarv 1850-1913 267,6 miljonilt 464 miljonile ehk 1,74 korda, kusjuures tema osatähtsus mailma rahvastikus kasvas 23%-lt ligi 27%-le. Regionaalselt oli muidugi suuri erinevusi - kasv oli aeglasem Edela Euroopas, kiireim Ida-Euroopas ja üsna kõrge ka Loode-Euroopas. Euroopa keskmisele üsna ligilähedane oli Eesti rahva...
23. juunil 1940. aastal võidupäeval teatas Päts: "suurim asi, mida oleme saavutanud, on Eesti riigi loomine. Tema jaoks oleme andnud oma tugevaima armastuse, lojaalsuse, töö ja elu." 29. juunist 1940 jäi Päts alaliseks kinnipidamiseks. Isegi juuli alguses teatas Päts Saksamaa suursaadikule, et ta ei usu, et Eesti oleks Nõukogude Liit. 21. juulil 1940 kuulutati välja Eesti NSV ja väidetakse, et alles siis mõistis Päts nõukogude okupatsiooni olemuse. Küüditamine ja vangistus Samal päeval saatis Päts oma poja Viktori, et külastada Ameerika Ühendriikide õigusteadust Tallinnas ja paluda end kaitsta ja varjupaika Ameerika Ühendriikides enda ja tema perekonna eest. Riigisekretär Sumner Welles andis kogu Pätsi perekonnale diplomaatilised viisad juba järgmisel päeval. Paljud Nõukogude ajastu allikad ja isegi allikad väidavad, et Päts lahkus 21. juulist 1940. Teised allikad väidavad siiski, et ta lahkus 22. juulist ja tagasiastumine kiideti heaks 23
74. Süütegu süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on *kuriteod ja *väärteod. 75. Väärtegu väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 76. Kuritegu kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 77. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? saab küll juriidilisele isikule saab määrata rahalist karistust ja sundlõpetada tema tegevus 1 78. Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused põhikaristusena ette nähtud *rahatrahv (kuni kolmsada trahviühikut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
